Tigu Tunnused: Teo keha kaitseb õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda. Koda moodustab teo keha ümbritseva erilise nahakurru ehk mantli eritistest. Koja alumises pooles on avaus ehk koja suue. Sellest sirutab välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea. Nad söövad taimelehti ja lüpsenud vilju hõõrlaga. Hingamine: Tigu hingab kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil mis asjub koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises...
TEGEVUSKAVA Teema: Teod Kuupäev: Eesmärgid: - Laps teab tigu. - Laps teab värvi punane ja sinine. - Laps oskab loendada kaheni. - Laps rullib plastiliinist teo. Vahendid: Viinamäeteod, joonistatud pildid tigudest, plastiliin, tühjad teokarbid. Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja on joonistanud võrdselt punaseid ja siniseid tigusid vastavalt laste arvule. Õpetaja laotab teod rühma laiali. Õpetaja on kaasa võtnud tühjad teokarid. Õpetaja on kaasa võtnud elus teod. Õpetaja paneb valmis voolimise asjad. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja
Vereringe on tigudel avatud. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Eritatavad ained juhitakse neerujuha kaudu kojast välja. Nende tähtsaimad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Kombivad peamiselt kombitsate ja jala tallaga. Kiritigu on liitsuguline. Teod liibuvad paaritumiseks kokku, vahetavad seemnerakke, mis jäävad erilisse seemnehoidlasse. Munad asetab kiritigu mulda. 4. Tigude mitmekesisus ja tähtsus, too näiteid. Enamik tigudest toitub taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes. Teod töötlevad ümber suure osa taimsest massist. Teod ise on toiduks paljudele loomaliikidele, kui ka inimestele. Teod aitavad kaasa parasiitusside levikule. Nt. nakkuse maksa-kakssuulase, mis võib kaasa tuua kogu karja hukkumise. Osa tigudest elab vees, osa maismaal. Suurimad Eestis elavad kojaga teod on viinamäeteod. Eesti magevetes elavad teod on nt. mudatigu, sarvtigu, labatigu. 5
Nad suudavad elada nii Kahepaiksed on kõigusoojased nad ei vees kui ka maismaal. Nende keha on limane ja tooda ise sooja, vaid ilma soomusteta. Naha kuivamine on näiteks saavad sooja konnale ohtlik . Kahepaiksed koevad oma ümbrusest. munad vette, millest arenevad kullesed. Kullesed on kala moodi, neil on saba ja nad hingavad lõpustega. Hiljem arenevad neil kopsud ja jalad ning nad tulevad veest välja maismaale. Kahepaiksed toituvad putukatest, tigudest ja ussidest. Konnad kasutavad saagi püüdmiseks oma pikka keelt, saak kleepub keele külge ning ta neelab selle alla. Konnad on ka ise toiduks teistele lindudele, imetajatele. Maismaal hingab konn kopsudega ja läbi naha. Sellepärast peab tal nahk olema limane. Vette
Elab urus Mäger on levinud peaaegu terves Euraasias Elupaiga valikul on määravaks urgude rajamist võimaldav maapinna reljeef, asugu sobiv koht lehtmetsas, segametsas, rabasaartel või mujal Eestis on ta sagedasem lõunaosas, Hiiumaal aga puudub hoopis söök Mägra menüü on väga mitmekesine Ta tuhnib mullast ja kõdust usse ning tõuke, otsib maapinnal pesitsevate lindude mune ja poegi, püüab konni ja hiiri ent ei ütle ära ka tigudest ja putukatest Mäger sööb ka seeni, marju ning rohttaimi Hävitades hulgaliselt metsakahjureid, toovad mägrad kasu nii metsa- kui põllumajandusele ÜLDINE Talveks valmistudes kogub mäger omale naha alla suured rasvavarud, suleb uru "välisuksed" lehtede ja mullaga ning heidab talveunne Varem on mägra karvu kasutatud pintslite valmistamiseks ning rasva rahvameditsiinis. Praegu on mäger looduskaitse all ning tema küttimine on keelatud
Hispaania rahvusköök Hispaania köök Traditsiooniline hispaania köök on üpris mitmekülgne. Mitmete sajandite vältel on kasutatavate toiduainete valik muutunud ja täienenud tänu paljude maade kultuuride mõjutustele. Hispaania kööki iseloomustavad jõulised, selgejoonelised ning heas mõttes pretensioonitud road. Hispaania köögi juurde kuuluvad kahtlemata mereannid roogasid valmistatakse mitmesugustest kaladest, molluskitest, tigudest, vähkidest. Hispaania hoiab kindlalt enda kaes esikohta oliivõli tarbimises maailmas. Enamuse toitude asendamatu komponent on küüslauk. Kataloonia Kulinaristid jaotavad Hispaania kokakunsti kuueks regiooniks pidades neist silmapaistvaimaks kirdes paiknevat Katalooniat koos Baleaari saartega. Kokakunsti jaotus Lihtsam jaotus eristab vaid põhja- ja lõunapoolse Hispaania köögikunsti.
Metsmaasikat kasutatakse ka ravimtaimena. Kasutatakse põhiliselt kuivatatud vilju, harvem õisi. Maasikas on hinnatud lauamari (toorelt söömise mari), aga väga sobiv ka hoidiste, eriti toorhoidiste valmistamiseks. Kompoti valmistamiseks metsmaasikas aga ei sobi, sest seemnistest eralduv fragariamiin muudab kompotivedeliku mõrkjaks. Metsmaasikas lehti söövad meeleldi sõralised, näiteks hirved ja põdrad. Maasikamarju söövad väga mitmesugused elukad alates tigudest ja herilastest kuni lindude ja karudeni. Linnud aitavad ühtlasti maasikaseemneid levitada: pärast lindude soolestiku läbimist lähevad seemned kenasti kasvama.
AIAS Putuktoidulised liigid on põõsalinnud, lehelinnud, kärbsenäpid, tihased, ööbik, punarind, lepalind, linavästrik, kuldnokk, hallrästas - toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest, tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir Päevapaabusilm ja väike-koerliblikas, nõgeseliblikas ning väike-kärbtiiva vajavad nõges ja põldohakast.
• Liiguvad torujate jalgadega • Aeglased • Liikumiseks surub meritäht vett jalgadesse, jalad pikenevad ja klammerduvad iminapaga põhja või muu pinna külge. Seejärel jalad lühenevad ning tõmbavad looma edasi. • Jalad toidu haaramiseks Meritäht • Enamik on viiekiirelised • Iga kiire tipus on väike silm, millega saab valguse tugevust eristada • Saab infot väliskeskkonnast ka jalgade ja okastega kompimise abil • Röövloom • Toitub karpidest, tigudest, korallidest, käsnadest, väikestest ussidest ja teistest okasnahksetest. • Võimeline kehaosi taastama https://www.youtube.com/watch?v=Lbg-tQ6FJgQ Merisiilikud • Keraja kehaga • Pikad liikuvad okkad • Liigub oma väikeste jalakestega ja okastega • Samal poolel paikneb ka suu • Toitub peamiselt vetikatest. https://www.youtube.com/watch?v=o0NHrDCC4wc Meripurad • Silindriline keha • Paljud meenutavad kurki
Teod ja karbid Teod • Üle poole teadaolevatest limuste liikidest on teod • Suurem osa on mereteod, kes elavad merepõhjas • Maismaal leidub tigusid metsakõdus ja mullas, aias ja põllul • Tigudele ei sobi kuivad kohad • Teod tegutsevad peamiselt hämarikus ja öösel Pilt 1. Kiritigu Tigude toitumine • Suurem osa tigudest on taimetoidulised • Teod söövad lehti, taimede vilju, puukoori ja kõdu • Teo suus on paljude väikeste hammastega hõõrel toidu söömiseks Tigude ehitus • Tüüpilise teo tunneme ära spiraalselt keerdunud koja järgi • Teo koda kaitseb teda röövlindude eest ja ohu korral tõmbab ta kiiresti pea ja jalad sinna varju • Lühikeste kombitsatega tigu kombib ja maitseb • Pikkade kombitsate tipus on teol silmad • Nälkjatel pole koda
Suured tundlad Lennuvõimetu (Lühikesed tiivad) Päeval roomab kivide/seinade vahel Paaritumine · Surevad peale paaritumist · 50-100 muna · Munad ~ 1mm ja helendavad õrnalt · 27-45 päeva, et kooruda olenedes temperatuurist · Vastsed helendavad üle keha · Näevad välja nagu emased · Nad saavad täiskasvanuks Maist Juulini · Võib kestuda 4-5 korda elu jooksul Toitumine · Toituvad 2-3 aastat tigudest ja nälkjatest · Eritavad pruuni seedevedelikku · Vähehaaval halvab saaki · Söömise ajal on saak elus · Saak on enamasti 200 korda raskem kui vastne · Jahivad öösel · Mõnikord roomab poolsöödud saak hiljem minema Kasutatud kirjandus · http://en.wikipedia.org/wiki/Lampyris_noctiluca · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaanimardikas · http://www.glowworms.org.uk/ident.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Bioluminescence
Täiendi ülepüük Ökosüsteemi oluliselt mõjutav ülepüük Ülepüük põhjustab teatud liigi arvukuse vähenemist ning see mõjutab oluliselt ka teiste liikide arvukust. Maailma kalavarude biomass on kahanenud piirini, kus saaki pole enam võimalik endises koguses püüda. Arvatakse, et Aafrikas on parasiitse imiussi poolt põhjustatava haiguse ehk skistosomiaasi esinemissageduse tõus tingitud sellest, et on vähenenud haigustekitajaid edasikandvatest tigudest toituvate kalaliikide arvukus. Ülepüügi tõttu kaovad meduuside suurimad konkurendid ja meduuside arvukus kasvab. http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clep%C3%BC%C3%BCk Mulla vaesumist põhjustavad eelkõige kurnavad maaharimisviisid ülekarjatamine: karjamaade väljakurnamine, liiga suured loomakarjad metsade üleliigne raie veepuudus Ülepüük, muldade vaesumine ja veepuudus põhjustavad taimede arvukuse
karvastatud. Suvel elab juttselg peamiselt põldudel, kus viljakoristamise ajal võib teda tihti jooksmas näha - erinevalt paljudest teistest hiirtest on juttselg päevase eluviisiga. Sageli elutseb ka põõsastikes ja niitudel ning aedades, kalmistutel ja parkides. Oma pesa ehitab see hiir kraavipervedesse, puujuurte ja kändude alla ning kartulivagude vahele, kuid tema urud on lihtsad ja vähehargnevad. Juttselg-hiir hoolib rohkem loomsest toidust - putukatest, tigudest ja ussidest, kuid ta ei ütle ära ka seemnetest, viljateradest, pungadest ja taimevartest. Talveperioodiks, kui värsket taimtoitu kusagilt võtta ei ole, kogub ta omale tagavarasid. Talvel, kui ilmad külmad ja elu karm, võivad juttselg-hiired hulgaliselt ka hoonetesse tungida. Nagu kõik hiired, on ka juttselg-hiir viljakas loom, kes poegib suve jooksul 3...4 korda. Sigimisperiood algab juba aprillis ja võib lõppeda alles oktoobris. Korraga tuuakse ilmale 3..
jõgede suudmealad. Tiigikarpkaladele on parimaks kudemispaigaks väikesed, rohukamaraga kaetud tiigid, mida muidu hoitakse aasta ringi kuivad, kuid kudemisajaks täidetakse veega. Kudemiseks koonduvad karbid rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3...4 isast, ning sellega kaasnevad tormilised pulmamängud. Koetud ja viljastatud mari kleepub veetaimedele. 5 mm pikkune vastne koorub 4...7 päeva pärast. Väikesed karbimaimud toituvad peamiselt koorikloomadest, aga ka ainuraksetest, tigudest ja mardikavastsetest. Karpkalad saavad suguküpseks 4...6 aasta vanusena. Praegu on karpkala tähtsaim soojaveelises tiigimajanduses kasvatatav kala oma kiire kasvu ja maitsva liha tõttu. Looduskaitse alla ei kuulu
lõugkabjad - kompimiseks 4) võrdle ristämbliku ja süüdiklesta süüdiklest Elupaik naha peal Kehaosad - millest toitub ? inimese nahast ristämblik elupaik puu kehaosad tagakeha toitumine - putukad 5) millist kahju tekitavad.. Laanepuuk - võib põhjustada puukensefaliiti Jahulest rikub jahu saadusi sõstra-pahklest tekitab sügelisi 6) kes on linnutapik ja millest ta toitub? Maailma suurimad ämblikud troopilistes vihmametsades ja kõrbetes. Nad toituvad tigudest, väikestest sisalikest, hiirtest ja lindudest, eriti linnupoegadest. 7)koosta neljalüliline toiduahel mille üheks lüliks on koibik Taimeleht Tigu koibik varblane 1) nimeta lülijalgsete kolm põhitunnust Lüliline keha ja jalad, kitiinainest kest, elavad nii maismaal kui vees *4) võrdle ristämbliku ja jahulesta elupaik puu, jahus kehaosad pearindmik ja tagakeha, millest toitub? putukad, jahust *5) millist kahju tekitab ? Võsapuuk - Puukentsefaliit
FOINIIKIA (asukoht, kaart jne) Kreeklaste antud nimetus Foiniikia tähendab "purpurmaad", sest sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi. Foiniikia on antiikaja riik, keskusega Vahemere idarannikul, kus praegu asuvad Süüria, Liibanon ja Palestiina. Foiniika populatsioon oli 1200 eKr umbes 200 000 inimest. Foeniilaste päritolu on üldiselt tänaseni kaheldav- millal ja kust nad saabusid. Arvatakse, et tähtsaimad linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros asutati umbes 3000 a eKr. Nendest kõige tuntub on tillukesel saarel asuv Tüüros, mida püüti korduvalt vallutada (nt
Valdavalt maismaalise eluviisiga, läheb vette vaid kudemisperioodil § Talub ka riim- ja soolast vett § On avamaastiku liik, asustades aiamaid, põlde ja muid suhteliselt kuivi elupaiku § Septembrist märtsi-aprillini on talveunes näriliste urgudes või pinnasesse kaevunult, kus talvitub 3...4 isendit § On öise või videvikulise eluviisiga, kullesed on päevase eluviisiga Toitumine § Toitub peamiselt mardikatest, röövikutest, lutikatest, sipelgatest ja tigudest § Hangib toitu maast § Püüab lendavaid putukaid harva § Kullesed on taimtoidulised, toitudes vetikatest Sigimine § Pärast ärkamist (aprillis) lähevad vee-kogudesse kudema § Iga emasloom koeb kuni 12 800 muna § Kudu koosneb kahest nöörist, kus munad paiknevad kahes reas § Kudunöörid paiknevad veekogu põhjas või veetaimedele kinnitunult Areng § 5...6 päeva pärast kooruvad 6...7mm pikkused vastsed §
ja juttselg kärnkonnast. Nirk võib toituda halljänesest, põldhiirest, nastikust, juttselg kärnkonnast, heinaritsikast ja põldvarblasest. Nastik võib toituda põldhiirest, heinaritsikast ja põldvarblasest. Juttselg kärnkonn on väljasuremis ohus seetõttu, et rannikualasid saastatakse kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni konnadele sobivad kudemispaigad. Samuti häirib kärnkonni igasugune inimtegevus nende elupaikades. Juttselg kärnkonnad toituvad tigudest ja erinevatest putukatest, kui liik sureks välja, poleks nii palju konni, kes reguleeriks putukate ja nälkjate arvu. Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid. Bioloogilise mitmekesisuse kahanemine jätkub või isegi kiireneb. Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine- ja energiaringes ning samuti paljude loomade, kelle toiduks on konnad, toiduvalik väheneks.
suu. Sellisena mõni sekund, seejärel jookseb kiiresti varju. Öösel varjub urus. Kevadel kaklevad isased sageli, sigimisperioodil moodustavad paare, emane muneb 6..16 muna, kaevab need madalasse auku. Talvituvad urgudes. VASKUSS Noorena pealt hõbedane,vanad pronksjad, küljed tumedamad. Isastel seljal helesinised või sinised laigud.Tihti uuristab endale ise uru, päeval rohkem varjuvad, liiguvad öösel. Toituvad vihmaussidest, tigudest ja teistest aeglastest loomadest. Saaki kombib alul keelega,ajab seejärel suu laiali ja haarab kiirustamata saagist kinni.Teravad, tahapoole kõverdunud hambad hoiavad libedaid väänlevaid ussikesi kindlalt suus.Vaskuss neelab toitu aeglaselt, kallutades pead vaheldumisi kord ühele, kord teisele poole. Kui uss on tagupoolega urus kinni, ajab vaskuss end sirgu ja hakkab kiiresti ühes suunas pöörlema,rebides sel moel saagi küljest tükke. Sünnitab 5...28 poega.Talvitub näriliste urgudes
rannaniitudel.Rannaniitudele, kus on pikka aega loomi karjatatud, on iseloomulikud murelaste ja rautsikute mitmete liikide poolt tekitatud sipelgamättad. 3) Rannaniitudel on väga rikkalik kurvitsaliste kooslus. Kurvitsalised tunnevad end hästi rannakarjamaadel.Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Pesitsusajal toituvad kurvitsalised putukatest, ämblikest, tigudest, vihmaussidest ja hulkharjasussidest. Suur osa toiduotsingutest toimub veepiiril pehme mulla, muda ja mereheidise seest. Kurvitsaliste pesitsemine on häiritud ning nad võivad rannast sootuks kaduda, kui roostik takistab nende juurdepääsu veele.Paljud kurvitsalised teevad oma pesa rannalähedasele lagedale karjamaale nii, et neil on vaba juurdepääs alla rannale ja veepiirile.
millel võib olla kuni mitukümmend ava. Sageli elab ühes mägralinnakus mitu pesakonda, kes asustavad seda põlvest põlve. On kindlaks tehtud et suured, mitmekorruselised ja paljude avaustega "ehitised" võivad olla alguse saanud tuhandeid aastaid tagasi! 4. SLAID Mägra menüü on väga mitmekesine. Ta tuhnib mullast ja kõdust usse ning tõuke, otsib maapinnal pesitsevate lindude mune ja poegi, püüab konni ja hiiri, ent ei ütle ära ka tigudest ja putukatest. Mäger sööb ka seeni, marju ning rohttaimi. Hävitades hulgaliselt metsakahjureid, toovad mägrad kasu nii metsa- kui põllumajandusele. 5. SLAID Tiinuse kestvus sõltuvalt paarumisajast, võib olla 10...12 kuud või rohkem. Niisiis on pulmad veebruaris-märtsis. Pojad sünnivad märtsis-aprillis, siis sünnib mägral 2...4 poega. Sündides on nad abitud, kehamass 70...130 g. Silmad avanevad 35 päevaselt. Imetamine kestab 2...2,5 kuud
suurema osa Iraanist,siis Väike-Aasia ja seejärel suurema vastupanuta ka Mesopot.V sajandi algul eKr üritasid kuningad Dareios (521-486eKr) ja Xerxes(486-465eKr)vallutada Kreekat ,kuid said kreeklastelt lüüa.Pärslaste varane usk oli üsna sarnane India usuga.Mitmed Pärsia ja India jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine.Pärsia riitusid sooritasid maagid.18)Foiniikia:tähendab purpurimaad.Nimetus tuleneb sellest,et sealse rannku tigudest saadi purpurvärvi.1000 eKr. Oli välja kujunenud 22-st märgist koosnev foiniikia tähestik.Foiniikia tähemärgid tähistavad kaashäälikuid.Sai alguse piltkijast.19)vana testament:Peamine allikas iisraellaste ajaloos,religiooni ja seaduste kohta on Vana Testament.See on sajandite jooksul kirjutatud osadest järk-järgult kokku seatud eripalgeliste heebreakeelsete tekstide kogum,milles kajastuvad iirraellaste usk,kombed ja arusaam oma minevikust.
Roomajate kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil. Roomajate pea on liikuvam kui kahepaiksetel, nad saavad seda ka pöörata. Selgroolülidele kinnituvad roided, mis kaitsevad siseelundeid. Sisalikel on roided ainult selgroo eesmistel lülidel (rinnalülidel) ja moodustavad rinnakorvi, maol aga kõigil lülidel. Saaki haaravad sisalikud teravate hammastega, kuid enamasti neelevad selle tervena või suuremate tükkidena. Sisalikud toituvad põhiliselt ussidest, putukatest ja tigudest. Roomajad hingavad ainult kopsudega, sest kuiva naha kaudu ei ole hingamine võimalik. Nende kopsud on niivõrd arenenud, et hapnikust jätkub rohkem elutegevuseks. Seoses sellega, et kogu hapnik saadakse kopsude kaudu, on täiustunud roomajate vereringe, tähtsaks on muutunud kopsuvereringe. Ka süda on täiuslikum kui kahepaiksetel. Enamikul roomajatel on süda kolmeosaline. Kuid erinevalt kahepaiksetest on neil vatsakeses väike vahesein, mis
ehk oligoheedid. Põhjaloomade üldine arvukus on aga oluliselt vähenenud. Surusääsklased on Võrtsjärve põhjaloomastikus liigirikkaim. Nende vorme on järves eristatud umbes 150. Surusääsklaste vastsed ja nukud moodustavad arvuliselt üle poole Võrtsjärve makrozoobentosest Väheharjasusse on järves ligikaudu 54 liiki Limuseid on Võrtsjärvest registreeritud kokku 70 liiki, neist 34 liiki on teod ja 36 karbid. Tigudest on järves kõige laiemalt levinud väikesed sulgteo perekonna liigid. Väikestest karpidest teatakse herneskarplasi. Suurtest karpidest on tuntud kiiljas jõekarp ja harilik järvekarp PÕHJALOOMASTIK Põhjaloomad söövad settinud orgaanilist ainet ja sellega seotud mikroobe, vetikaid, planktonloomi, suurtaimede kudesid ja üksteist Aitavad kaasa orgaanilise aine mineraliseerimisele ja töötavad vastu selle kuhjumisele veekogu põhja.
Sarnanedes opossumitega, hiirtega ja muttidega, on siilidel naturaalne immuunsus madude mürgi vastu. Kui siile hoida vangistuses, võivad nad teiste loomadega hästi läbi saada, kaasa arvatud koerte ja kassidega. Harvadel juhtudel ohustavad need loomad siile, siil rullub palliks kuni oht on möödas. Kuigi traditsionaalselt on siilid märgitud nüüd hüljatud putuktoiduliste rühma, ei toitu nad ainult putukatest, vaid on hoopis segatoidulised. Siilid toituvad putukatest, tigudest, konnadest ja kärnkonnadest, madudest, linnumunadest, raipest, seentest, juurtest, marjadest, melonitest ja arbuusidest. Muide, marjad moodustavad suure osa siili toidust varajasel kevadel peale talveund. Siile märgatakse tavaliselt peale vihmasadu otsides toiduks vihmausse. Kuigi metsa siilid, kõige tuntumad eurooplastele, on tõesti põhiliselt putuktoidulised, ei pruugi see olla tõsi teiste liikide kohta. Piirkondades, kus siilid elavad vabas looduses, võetakse neid tihti vastu kui
sümbioos. b) Parasitism Parasiit saab peremeesorganismilt toitu ja elab tema sees või peal ning tekitab talle kahju. Parasiidid on näiteks kirbud, kelle peremeesorganism on inimene või loom, kellelt nad verd imevad. c) Kisklus Erinevad linnuliigid söövad erinevat toitu- seemneid, marju, pähkleid, putukaid ja teisi väikeseid loomi. Putuktoidulised linnud on põõsalinnud, lehelinnud, tihased, ööbik, kuldnokk jpm. Nemad toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest ja teistest selgrootutest. Kalad söövad meelsasti konnakudu ja kulleseid. Konnad on aga toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele. Konna toidust modustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad ka sihktiivalisi (tidid ja tirtsud) ja nälkjaid. 6 d) Konkurents
Foiniikia ja Iisrael. Monoteismi sünd, asend ja looduslikud olud. · Süüria, Liibanon ja Palestiina moodustavad Kaanani, mida kreeklased nimetasid seda maad Foiniikiaks, mis tähendab purpurimaad (nimetus tuleb sellest et sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi, purpurriie aga üks Kaanani peamisi eksportkaupu). · Elanikud rääkisid erinevaid semiidi keeli. · Kaanani loodus oli põlluharimiseks soodus, vihma sadas piisavalt (varasemaid põlluharimispiirkondi maailmas) · Liibanoni seedrimetsad olid vanal ajal ehituspuidu allikaks. · Kaanani elanikud kasutasid seedripuid laevaehituses ning olid osavad meresõitjad. · Kaananist kujunes E. ja M. tsivilisatsioonide peamine kokkupuuteala. Nii kujundasid
20. Mis on foiniikia? Iseloomusta Foiniikia (Kaananimaa, 'purpurimaa') oli antiikaja maa Vahemere · Tsikuraat- massiivne torn, astangutega üles kulgev idakaldal. tempel Mesopotaamias Põhilisteks tegevusaladeks olid põlluharimine ja meresõitmine, · Vana Testament- piibli I osa, iisraellaste ajalugu, usku, tigudest toodeti purpurset värvi, millega riideid värviti (purpurriie). kombeid ja seadusi puudutavate andmete peamine allikas Välja olid kujunenud linnriigid, mis sarnanesid sumeri linnriikidega, neid juhtis kuningas. · Savitsivilisatsioon- Mesopotaamia (seal leidus palju Suur mõju ühiskonnas oli kaubandusega tegelevatel ülikutel. savi) Leiutasid maailma esimese tähestiku 2
Harva tabatud ka Võrtsjärves.Olla esinenud Matsalu-Kasari jõe vetes Ökoloogia: Kudemiseks vajab suhteliselt kõrget veetemperatuuri (vähemalt 20oC). Koeb portsjoniliselt pikema aja keskel, meil arvatavasti juunist augustini.-Inkubatsioon kestab 24o juures umbes 3 päeva.Kooruv vastne on 7.4mm pikk.On oletusi ka ,et mari kinnitub kõikjale, pilliroole ja veealustele taimedele, inkubatsiooniaeg 7-14 päeva (Mohr , 1957) Noored sägad toituvad koorikloomadest, ussidest, tigudest, putukatest. Säga sööb ka oma liigi kaaslasi. Kala on vastupidav, talub mõnda aega ka veeta transporti. Talve veedab talveunes. Internet: Säga või kohata Lääne-Euroopa jõgedes ja järvedes, Lõuna-Soomes ning Euroopa lõunaosas. Elupaigaks valib säga mudase põhjaga jõe või järve sügavamad paigad, kus ta puurontide vahel, kaljupragudes või tammide lähedal konutab ning saaki varitseb. Kui meelepärane suutäis silmapiirile ilmub, imeb säga ohvri koos veega suhu
Okasnahksed: meritähed, merisiilikud, meripurad 12. Mis iseloomustab okasnahkseid: elupaik, ehitus, toit, liikumine? Okasnahksed elavad mere põhjas kõigis sügavustes. Neil on lubiplaadikestest sisetoes, paljudel on naha peal tüükad. Nad on lahksugulised ning neil on koed ja organid. Kiirelise sümmeetriaga. Okasnahksed on aeglased loomad, kes liiguvad väikeste torujate jalakestega. Nad toituvad hõljumist, aeglaselt liikuvatest loomadest, nt: karpidest, tigudest, korallidest jne... 13. Mis iseloomustab usse: elupaik, kuju, ehitus, toit, liikumine? Ussidel on piklik kitsas jäsemeteta keha. Neil on kahekülgne sümmeetria. Pea-ja sabapool. Neil on ka koed, organid ja elundkonnad. Elavad nii magedas kui ka soolases vees. Ussid võivad olla ka parasiidid. Vajavad niisket elukeskkonda. Nendel on palju limanäärmeid, mis hoiavad naha niiskena. On lülild ning vaheseinad. Vöö tekitab munade jaoks limase kookoni
Uusaastapidustused tähtsad. Usupoliiitika äärmiselt liberaalne: kohalikke jumalaid leoti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad tegid ka neile ohvreisd kui maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid. 36)Foiniikia oli antiikaja riik keskusega Vahemere idakaldal. 37)Foiniikia linnad: (Byblos)Tüüros ja Siidon 38)Foiniikia tähendab tõlkes purpurimaad, tigudest saadi purpurvärvi. 39)Foiniikia loodus ja kliima - vihma sadas piisavalt, seedrimetsad 40) 41) 42) 43) 44) 45)Foiniiklaste tähtsaim kultuurialane leiutis oli tähestik. 46)Juudid on legendi järgi algselt pärit Jeruusalemmast. 47) 48) 49) 50) 51) 52) 53) 54) 55)Juutide varasem ajalugu, kombed, seadused on kirja pandud Vanasse Testamenti. 56)Juutide usk ei rõhutanud eriti ühiskonna kihistumist. 57) 58) 59)Moosese seaduste põhjal on eristatavad kaks seisust: vabad inimesed ja orjad. 60)
Tiigikarpkaladele on parimaks kudemispaigaks väikesed, rohukamaraga kaetud tiigid, mida muidu hoitakse aasta ringi kuivad, kuid kudemisajaks täidetakse veega. Kudemiseks koonduvad karbid rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3...4 isast, ning sellega kaasnevad tormilised pulmamängud. Koetud ja viljastatud mari kleepub veetaimedele. 5 mm pikkune vastne koorub 4...7 päeva pärast. Väikesed karbimaimud toituvad peamiselt koorikloomadest, aga ka ainuraksetest, tigudest ja mardikavastsetest. Karpkalad saavad suguküpseks 4...6 aasta vanusena. ( Väike- Emajõgi 2003-2005) 1.5Vanus ja kasv Karpkala võib elada 3540 aastat vanaks. Rekordisendid on üle 1 m pikkuse juures kaalunud 2530 kg. Kirjanduse andmeil on vanim karpkala olnud 47aastane, üksikud isendid 42 44aastased. Eesti suurim karpkala püüti 1948. a Lohja järvest ja ta kaalus 18,4 kg, ligikaudu sama suuri kalu on hiljem püütud korduvalt ka Peipsist ja Kasari jõest
Maismaatigudel on sageli kaks paari kombitsaid, kuid mõlemal liikidel esineb isegi kolmas paar kombitsakujulisi jätkeid, mis asuvad suu servadel. Silmad paiknevad maismaatigudel teisiti kui mageveetigudel, nimelt kombitsate tipul. Kopstigude iseloomulikuks tunnuseks, millest tuleneb ka alamklassi nimetus, on mantliõõne muutumine hingamiselundina talitlevaks kopsuks. Kopstigude seas kohtame nii taimetoidulisi, kõigesööjaid kui ka röövvorme. Röövvormid toituvad teistest tigudest ja harvem ussidest. Kopstigudel on hästi arenenud hõõrel ning taimetoidulistel ka paaritu hobuserauakujuline lõug. Hästi on arenenud neel. Hambad on hõõrla plaadikestel eriti pikad ning teravad ja meenutavad kujult selgroogsete kihvu. Kopsteod jagunevad kahte seltsi. 9 KLASS: LASNJALGSED Lasnjalgsed(Scaphopoda) on väikesed merelimused. Lasnjalgsete klass hõlmab väikest rühma limuseid, kelle ehituses kummaliselt liituvad ühelt poolt mõned tigudele
maitserohelise, sibula ja muu taolisega), mida hispaanlased söövad kella üheksa paiku õhtul, mil pärast palavat päeva koguneb terve pere laua äärde. Hispaania köögist rääkides ei saa üle ega ümber igas kõrtsis, baaris ja kohvikus pakutavatest kergetest suupistetest, nagu tapas. Hispaania köögi juurde kuuluvad kahtlemata mereannid roogasid valmistatakse mitmesugustest kaladest, molluskitest, tigudest, vähkidest. Magusroogadest on populaarseimad ensaimadas (mallorca magus kook), samuti pudingid, mandlikreemiga pirukad. Hispaanias juuakse kolme sorti kohvi: cafe solot (itaalia espresso sarnane must kohv), cortadot (piimaga kohv) ning cafe con lechet (hommikusöögi juurde joodav pooleldi piimast, pooleldi kohvist koosnev jook). Uusi roogi soovitame süüa väikestes kogustes, et nendega järk-järgult kohaneda. Hispaanlased tunnevad suurt uhkust Jamon Serano üksnes tammetõrudega
· Pereelu. Pesa teeb rohu sisse ja puhmaste vahele. Pesa on kõrtega ja samblaga ääristatud lohuke. Rukkirääk kasvatab suve jooksul üles 2 pesakonda. Munema hakkab siis, kui pesa on valmis (tavaliselt 7 12 muna). Haudumine kestab 15 17 päeva. Peale koorumist viib emaslind pojad pesast eemale, kus ta neid eemalt jälgib ja valvab.Nädala vanuselt lahkuvad pojad pesast. · Toidulaud. Toitub seemnetest, viljast, putukatest, konnadest, tigudest. · Arvukus. Eestis pesitseb 15 000 25 000 tuhat paari, Euroopas 1,3 - 2 miljonitpaari. · Iseärasused. Lendab haruharva, enamasti ainult rändamise ajal. Vajab 20 cm kõrgust või kõrgemat heina, et jääda nähtamatuks. Hallpea-rähn e. Hallrähn · Eluviis. Lind püüab ennast varjata ja eriti sageli silma alla ei satu. Linnu leiab üles alles siis, kui ta lendu tõuseb. Kergem on lindu otsida häälitsuste järgi. · Pereelu
- Kudemisveekogude hävimine või kahjustumine traditsioonilise maakasutuse muutumise tõttu - Rannikumere eutrofeerumine - Taasmetsastamine - Elupaigakompleksi hävimine - Kudemisveekogude kuivamisest tulenev kulleste suremus - Merevee mõju kudemisveekogudele - Intensiivne põllumajandus (Kõre kaitsekoraalduskava, 2004 d). 6. Toitumine Kõre koonerdab toiduga väga palju. Suur söödik kõre ei ole. Toitub putukatest (eelkõige sipelgad) ja tigudest. Sigimisperioodil ei toitu kõred üldse. Kullesed on taimtoidulised, toitudes peamiselt kivide ja taimede külge kinnitunud vetikatest (Kõre ehk juttselg- kärnkonn, 2002 c). Toiduotsingule siirduvad kõred kohe peale pimeduse saabumist. Eestis on kõresid toitumas nähtud niitudel, põldudel, aedades ja mereäärsetel liivastel ja taimestikuvaesetel aladel. Kõre pole saakloomade suhtes eriti valiv. Üritatakse püüda kõiki neid saakloomi, kellest jõud üle
Kuna munas viibival linnu lootel puudub võimalus jääkaineid keskkonda eritada, saavad nad nii ohutult koguneda. Igal kolmandal aastal muutub sookurg pikaks ajaks lennuvõimetuks vahetades oma kulunud suled uute vastu (Ernits, 2003). 2.5. Eluviis Elutsevad soistel aladel. Paljud öise eluviisiga, tegutsevad äärmiselt peidetult rohurindes. Toituvad seemnetest ja väiksematest loomadest (putukatest, ussidest, tigudest). Kurglased (Gruidae) on rookanalastele mitmeti vastandlikud: nad on suured linnud, pika noka, pika kaela ja pikkade taga jäsemetega. Enamikule on iseloomulik hingetoru pikenemine: see moodustab mitu kääru rinnaluu kiilu sees (hääle resonaator). Elutsevad soodes ja steppides. Traplased (Otididae) on keskmise suurusega kuni väga suured linnud. Tagajäsemed pikad, kolme varbaga, mille küünised on nürid. Tiivad tugevasti ümardunud, päranipunääre puudub.
tugevalt üksteise vastu surutult. Selle käigus vahetatakse omavahel spermapakikesed. Peale paaritumist munevad mõlemad osapooled munad 3,5-5,5cm sügavusesse auku, mis võib aega võtta koguni terve päeva [8]. Munemine toimub 31-36 päeva peale paaritumist, tavaliselt juulist juunini, kuid sõltub ka pinnase niiskustingimustest. Kõige ideaalsem aeg on paar päeva peale vihmasadu [10]. Koorumine toimub 3-6 nädala jooksul. Noortest tigudest jõuab ainult 5% täiskasvanuikka: osa hukkub liigse kuivuse tõttu, osa langeb siilide, lindude, karihiirte ja erinevate putukavastsete ohvriks [13]. 10 KOKKUVÕTE Helix pomatia on Eesti suurima kojaga tigu. Ei kuulu kaitse alla, kuna on meil Eestis väga hästi kohastunud ja suudab iseseisvalt piisavas koguses paljuneda.
keskkonnale tekitavad. Siiski ulatub rahvusvahelisest illegaalsest loomadega kaubitsemisest saadav tulu igal aastal miljarditesse dollaritesse, puudutab tuhandeid ohustatud liike ja toob kaasa lugematu hulga liikide väljasuremise. (George McGavin,2006,lk 46) 9 Harilik mudakonn Mudakonnad on öise aktiivsusega, mistõttu jäävad sageli märkamatuks. Päeval on nad maa sees . Mudakonnad elavad alati veekogude läheduses, toitudes putukatest, tigudest, ussidest ja teistest selgrootutest. Märgalade kuivendamise ja jõesängide õgvendamise tõttu on mudakonna arvukus kõvasti kahanenud. (E. Kus ja V. Pfleger,2000,lk125) Vt. joonis 1 Raisakotkas Raisakotkad on võimelised elama nii metsamaastikul kui ka poolkõrbeis. Nende tiivasiruulatus küündib 2,5-2,9 meetrini, kehakaal ulatub kuni 12,5 kg-ni. Peamiselt otsivad nad toiduks raipeid. Tänaseks on see liik ohustatud kogu levila ulatuses. Põhjuseks on nii
suhteliselt kuivi elupaiku, mis teistele kahepaiksetele on kättesaamatud. Septembrist märtsi-aprillini on talveunes näriliste urgudes või pinnasesse (10...12 cm sügavusele) kaevunult, kus talvitub koos 3...4 isendit. On öise või videvikulise eluviisiga, kullesed on päevase eluviisiga. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. · Toitumine Toitub peamiselt mardikatest, röövikutest, sihktiivalistest ja sipelgatest, ka tigudest. Hangib toitu maast, lendavaid putukaid püüab harva. Kullesed on taimtoidulised, toitudes vetikatest. · Sigimine Koeb aprillis, paarikaupa või väikeste seltsingutena. Kudu koosneb kahest nöörist, kus munad paiknevad kahes reas. Üks emane koeb kuni 12800 1,0...1,5 mm läbimõõduga muna. 3...4 m pikkused kudunöörid paiknevad veekogu põhjas või veetaimedele kinnitunult. · Areng Kui veetemperatuur on 23 °C, kooruvad 6...7 mm pikkused vastsed 5...6 päeva pärast
viisil. Igal rahval on oma lemmikkalad ja mereannid. Erinevaid karpe kasutatakse nii iseseisva toiduna kui ka lisandina suppides, salatites jne. Eestis on meil söödav rannakarp, keda meil toiduks tarvitatakse. 3 3.2. TEOD Eestis on sinimereteod äärmiselt suupärased limuselised, mis keedetult või marineeritult on väga hõrgu ja pehme maitsega. Tigudest kasvatatakse põhiliselt Prantsusmaal üht viinamäeteo liiki söögiks. Ka Soomes on mõned üksikud teokasvandused. Enamasti aga on meil saada konserveeritud või külmutatud importteod. Teod serveeritakse maitsevõiga. Värskete tigude valmistamine on küllaltki tülikas ja neid on saada haruharva, rohkem küll sügisel. Hoia tigusid alguses üks ööpäev pimedas õhulises karbis, et nende sool tühjeneks ja suurem osa nende pinda katvast limast kaoks.
Suu juures on tal mitu paari lühikesi tumedaid jätkeid - poiseid. Saba on tal ümardunud ja meenutab päevinäinud pintslit. Isased on emastest natuke pikemad ja neil on seljauime taga rasvamügar, mille järgi on neid üpris lihtne ära tunda. Vingerjad elavad soostunud kallastega jõgedes, mudaste põhjadega järvedes ning üldse on tema puhul tegemist ühe korraliku mudanäoga. On ka selge, miks. Vingerjad toituvad surusääsklaste ja teiste putukate vastsetest ja tigudest, kes valdavalt kõik mudas elutsevad. Lisaks sellele on vingerjatel palju vaenlasi: sellisest toredast suutäiest ei ütle ära keegi ja nii ei jäägi tal muud üle, kui mutta peitu pugeda. TRULLING. (silma all pole oga) Selts sägalised. 9 Sugukond sägalased. SÄGA.( soomusteta keha, pea suur, väga pikk poise paar ülal, all neli poiset)
ning vajavad hoopis ise kaitset inimese ees. Kõige ohtlikum inimesele on 10 m pikkune valgehai. Aplalt saaki püüdes ründab ta ujuvat inimest. Tema nelja sentimeetri pikkuste teravate kolmnurksete hammaste eest ei ole pääsu. 5 - 10 m pikkune tiigerhai on nime saanud mitte niivõrd oma kiskjaliku iseloomu, kui just keha ülaosa värvuse tõttu, mis meenutab tiigrit. Vaatamata ülivõimsatele lõugadele ja suurtele teravtele hammastele, toitub tiigerhai tigudest, kalmaaridest ja tillukestest kaladest. Troopikameredes levinud sinihai omapäraks on see, et ta armastab ujuda laevade ümber ja neid ookeanis päevade kaupa saata. Ta ootab toidupalu, mis laevalt alla heidetakse. Nii mõnigi sukelduja on ujunud hiidhai ümber, mõõtnud rahulikult tema suurust, hoidnud kinni tema sabauimest ja teinud veealust sõitu. Inglased on andnud hiidhaile pika omapärase nime - veepinnal päikese käes soojendav hai
varihein püüab teda pidevalt välja tõrjuda. Toidu pärast konkureerivad näiteks põder ja kobras, kes talvel söövad mõlemad paju. Kõigi nende näidete puhul on tegemist liikidevahelise konkurentsiga. Taimtoidulisus Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Näiteks nurmkana toitub umbrohuseemnetest, mahavarisenud viljateradest, rohttaimede rohelistest osadest, marjadest, lülijalgsetest ja tigudest. Erandiks on pojad, kes toituvad algul vaid loomsest toidust, taimse toiduga harjuvad aeglaselt. Sinikael-part on tegelikult segatoiduline, aga eelistab taimset toitu nagu näiteks veetaimede rohelisi osi, seemneid ja juurikaid. Turteltuvi toitub seemnetest, marjadest ja pehmetest taimeosadest. Koprad on taimtoidulised. Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne. Talvel toitub peamiselt enda langetatud paju, haava ja kase, harvemini lepa koorest ja
10. Nimeta Eestis elavaid kojata tigusid 1) põldnälkjas e. Agriolimax agrestis 2) Limax cinereo-niger must seatigu 3) Limax maximus suur seatigu 11. Viinamäetigude kopulatsioonile eelneb 2-tunnine armumäng, mille vältel isastigu torkab emasteo erutamiseks tema kehasse lubiainest armunoole. õige 12. Teadlaste arvates saab tigude eluiga pikendada, kui hoida neid teistest tigudest eraldi jäävad ära äärmuseni kurnavad armumängud 13. Karbid elavad meres ja magevees 14. Karpide keha jaguneb kereks ja jalaks 15. Karbid on röövtoidulised loomad, ründavad väikseid veeloomi ja nende vastseid - õige 16. Karbid toituvad vee filtreerimise teel, toit jääb kinni lõpustesse, kust suunatakse suulappidega suhu. õige 17
Taimestik moodustab loomadele elukeskkonna. Kui poleks ühte eluslooduse elementi, poleks ka teisi. _______________ Tigudel on pea, karpidel seda pole. Teod söövad kraapides hõõrlaga taimede küljest tükikesi, karpidel hõõrlat pole ja nad sõeluvad toiteained välja lõpustega, millega nad ka hingavad. Maismaatigudel on kõigil kopsud, karpidel on lõpused. Muus osas on nad enamasti sarnased. Neil mõlemal on kompimiseks ja liikumiseks jalg, koda katab ja kaitseb neid. Eestis elavad tigudest näiteks kiritigu ja viinamäetigu, karpidest järvekarp ja rannakarp. ______________________________________________________________________ _____ 15. Organismide kasulik kooselu, Mükoriisa, sümbioos, koloonialisus; Puhas vesi kui loodusvara, veekogude reostumine, vete kaitse Ei ole looduses teistest sõltumatuid organisme. Taimede ja loomade ning teiste elusolendite vahel valitsevad mitmesugused suhted. Paljud loomorganismid peavad
Keha katavad soomused Kaitsevad kala keha Ujupõis Sellega saab kala sukelduda ja üles tõusta Lõpuse kaas on lõpuste kaitseks Kalade osa looduses:toiduks loomadele, KAHEPAIKSED Eluviis: · Kahepaiksed elavad nii vees kui ka maismaal · Kahepaiksed on kõigusoojalised · Nad tegutsevad ja toituvad ainlt soojal ajal · Osadel täiskasvanu konnaliikdile elavad vees või maal · Konnad toituvad putukatest,tigudest jt väikestest selgrootutest · Troopikas elab osa konnaliike puudel · Rohukonna kaitse kohastumuseks on tema rohelike värv . välismaal mõnedel mürk · Talituvad veekogude põhjamudas,osad ka maismaa pinnases · Sabakonnaliselt on ka täiskasvanuna pikka saba · Suureks ohuks kahepaiksetele on veekogu kadumine või reostunime ROOMAJAD Erinevate roomajate välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne Eluviis:
Suvel elab juttselg peamiselt põldudel, kus viljakoristamise ajal võib teda tihti jooksmas näha - erinevalt paljudest teistest hiirtest on juttselg päevase eluviisiga. Sageli elutseb ka põõsastikes ja niitudel ning aedades, kalmistutel ja parkides. Oma pesa ehitab see hiir kraavipervedesse, puujuurte ja kändude alla ning kartulivagude vahele, kuid tema urud on lihtsad ja vähehargnevad. Juttselg-hiir hoolib rohkem loomsest toidust - putukatest, tigudest ja ussidest, kuid ta ei ütle ära ka seemnetest, viljateradest, pungadest ja taimevartest. Talveperioodiks, kui värsket taimtoitu kusagilt võtta ei ole, kogub ta omale tagavarasid. Talvel, kui ilmad külmad ja elu karm, võivad juttselg-hiired hulgaliselt ka hoonetesse tungida. Nagu kõik hiired, on ka juttselg-hiir viljakas loom, kes poegib suve jooksul 3...4 korda. Sigimisperiood algab juba aprillis ja võib lõppeda alles oktoobris. Korraga tuuakse ilmale 3..
hakkima, et see küpseks kiiresti ka väga väiksel tulel. (Suitsu 2002) Tänapäeval on Hiinas toiduvalik palju laienenud, toiduks tarvitatakse peaaegu kõiki vähegi söödavaid aineid lisaks lihale kasutatakse ära ka siseelunid, ajud ja hüübinud veri. Samuti ei piirdu meresaadused vaid kaladega vaid süüakse ka meduuse, molluskeid, uimesi, karploomi. Lisaks valmistatakse omapäraseid toite konnadest, tigudest, vihmaussidest, linnu mune tarvitatakse värskelt, kuivatatult või eriliselt konserveeritult. Tundut on mitmed sojakohupiimad ja juustu liigid. Piima, kohupiima, juustu, võid ning margariini Hiinad üldse ei tarvitata v.a suurlinnades nagu Peking. WWW Rasvainetest kasutatakse peamiselt maapähkliõli, sea ja kanarasva, vähem kasuatakse maisi-, seesami-, puuvilja- ja riisiõli.
Nende keha on pehme ja limane. Keha katab omapärane nahakurd ehk mantel. Mantlist moodustub tugev koda, mis on limuse kehale kaitseks ja toeks. Karpide koda koosneb kahest poolmest, mis on seljapoolt seotud lukusidemega. Karbi poolmed on omavahel seotud sulgurlihasega. Kogu karbi keha jääb koja sisse, välja ulatub vaid jalg. Karbid elavad vees(http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/limused.htm) Teod kuuluvad limuste ehk molluskite alamklassi. Vanimad teadaolevad andmed tigudest pärinevad kambriumiaegsetest kivististest. Tigusid on teadaolevalt ca 72 000 liiki. (http://www.vvvs.ee/failid2/oppematerjal%20teod.pdf) Tigude koda on reeglina spiraalselt keerdunud. Sellisesse kotta saab tigu ennast sisse tõmmata. See on tõhus kaitse ootamatu rünnaku ja külma ning kuiva eest. Kojast väljaroninud teole jääb koda seljale. Kojast ulatuvad välja suur lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Pikemate kombitsate tipul on silmad. Kõikidel tigudel pole koda
annaabi.ee 
