Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "The Borgia Bride ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jeanne, borgia, bride, pruut, altermann, draama, abiellumine, kohtumine, perega, afäär, lucrezia, kloostris, star, treki, draakula, spekter, mona, sobiks, teistsugusedLeelo Tungal Kaisa Lohu KELA 1 AÜ Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947. aastal Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. 1962. aastal lõpetas Ruila 8- klassilise kooli, millele järgnes koolitee Tallinna 42. Keskkoolis. L. Tungal on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal 1972. aastal. On töötanud paljudes erinevates kohtades: Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana, Tallinna 36. Keskkoolis samuti õpetajana, erinevate ajakirjade ,,Pioneer" ja ,,Täheke" toimetustes, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande ,,Meie repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe ,,Eesti maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994. aastast ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja ja seda siiamaani. On ka MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine. Alate
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava KRISTIINA KASS Referaat Tartu 2012 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 1. Elulugu..........................................................................................................................................4 2. Inspiratsioon.................................................................................................................................5 2.1 Lapsed.............................................................................................................................5 2.2 Lapsepõlv...............................................
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks.
Narva Vanalinna Riigikool Darja Asmer 11 klass INDREK HARGLA „VABADUSE KÕRGEIM MÄÄR" Referaat Juhendaja Kristiina Mäesaar-Timofejeva Narva 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................................ 3 2.TÖÖ PÕHIOSA.............................................................................................. 4 2.1.Elulugu................................................................................4 2.2.LOOMING.............................................................................5 2.3.Raamatu analüüs.................................................................6 3.Kokkuvõte.................................................................................................... 8 4.Kasutatud kirjandus.............................................................................
kuigi hästi kokku sobitada, sest olin tööpäeva lõpul kirjastusest koju jõudes tõsisemate kirjanduslike ülesannete jaoks liialt väsinud. Nii otsingi 1965. aastal vastu otsuse töölt ära tulla ja pühenduda ainult kirjutamisele. Vabakutseliseks kirjanikuks olen jäänud kuni siiamaale. Pärast ülikooli lõpetamist olen pidevalt elanud Tallinnas. Loominguliselt kõige viljakamaks aastaajaks on mulle osutunud suvi, ja suved olen alati veetnud koos perega maal. Ühteviisi tuttavaks on saanud mulle rannariba Haademeestelt Iklani ning mitmed lõigud põhjarannikul, eriti Toolse ja Käsmu kandis. Olen kirjutanud üle kolmekümne lasteraamatu, raamatut täiskasvanutele, kuus multifilmi ja une lastele määratud mängufilmi stsenaariumi, neli laste- ja nukunäidendit ning ühe lasteooperi libreto. Kaks lasteraamatut olen tõlkinud eesti keelde. Mu enda lasteraamatuid on tõlgitud teistesse keeltesse täpselt viiekümnel korral. Eno Raud
ole neil seda praegugi. Samal ajal pani mehe valitsev seisund talle palju kohustusi, mille täitmine ei olnud paljudele sugugi kerge ega vastanud tema psüühikale. Nii mehed kui naised on teatavasti nii kehaliselt kui psüühiliselt väga erinevad, ning ühiskonnas, kus mehe ja naise rollid on väga rangelt paika pandud, on paljudel nendes rollides püsimine olnud raske, isegi võimatu. Teame ajaloost naisi, kes leidsid oma kutsumuse sõdalastena (näiteks Jeanne d'Arc), teame aga mehi, kes meelsamini tegelesid laste ja koduga ega tundnud mingit kalduvust sõdida, olla "mehelikud". Ka Eesti ühiskonnas on paljudel meestel olnud raske vastata kehtivale meheliku mehe ideaalile, täita nii üldsuse kui lähedaste ootusi selles vallas. Püüd olla mehelik võib meie meestele nii koolis, tööl kui kodus muutuda talumatuks koormaks, millest nad vahel püüavad vabaneda. Olgu siis lihtsalt nuttes, andes vaba voli oma "ebamehelikult"
kuidas Mihkel end taaskord, anestsioloogi doktor Liiva kabinetist, leiab pärast pikemaajalist joomatsüklit. Mihkel oli läinud sinna kindla sooviga jätta joomine maha ja lasta paigaldada endale ampull. Stseen lõppeb Raua lahkumisega kabinetist, doktori soovitusega, et ta see kord veel prooviks ilma äärmuslikke meetmeid appi võtmata hakkama saada. Sealt edasi hüppab lugu rohkem kui 10 aastat tagasi Mihkli nooruspõlve mälestustesse. Raud räägib kuidas 1977. aasta juhuslik kohtumine Mati Nuudega, kes tol ajal raadiotes ja lavadel väga tuntud 15 nägu oli, tegi avapaugu tema muusikakarjäärile. Enamik raamatu sisust ongi kirjeldatud just elust rokkstaarina läbi Mihkli silmade. Karjäär ei olnud sugugi nii ilus ja kerge nagu arvata võib. Kokkuvõtvalt võib raamatu kohta öelda, et Mihkel kirjutab seal oma kuulsusetee algusest, sellest kuidas ühest teismelisest poisist sai andekas muusik
17 rõõmu valmistab, st siis pillimängu ja kirjutamisega. Samaaegselt infotehnoloogiat õppides omandas Vilep veebidisaineri ja programmeerija kutse, mis võimaldab tal töötada kodus. Uue elu alustamise piirikiviks oli tutvumine 1997. aastal praeguse abikaasa Auliga, kellega Vilepil on 2 tütart: Elise (sünd 2000) ja Madli (sünd 2003). Vilep on kasuisaks abikaasa pojale Ats Vidrikule. Perega koos elab ka Vilepi 80aastane ema Tooni. Perekonda kuulub veel suur punane pärsia kass nimega Edward Norton. Heiki Vilep mängib trumme ansamblites Kaabu ja Lõqõriq. Heiki Vilep kuulub Eesti Kirjanike Liitu, Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Autorite Ühingusse, Eesti Esitajate Liitu, erakonda Eestimaa Rohelised, Sõltumatusse Ametiühingusse Kirjanike Kodu. Kuigi on levinud seisukoht, et autori loomingut peaks tema elust lahus vaatlema, aitab
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
"Varjuteater" on Viivi Luige 2010. aastal Eestis ilmunud autobiograafiline romaan. Luik keskendub romaanis eluperioodile Roomas (19982003), kuid peatub pikemalt ka Berliinis ja Helsingis veedetud ajal. Romaan on tõlgitud ka soome keelde. Autor räägib oma jõudmisest Rooma, Igavesse Linna, kuhu igatsus teda juba lapseeas kandis. Kuid samavõrra empaatilist lähivaadet pakub jutustus ka selle teekonna vahejaamadest, Helsingist ja taasühinenud Berliinist. Oma värvikuselt ja sugestiivsuselt ei jää teos alla rahvusvahelist tunnustust võitnud romaanile Seitsmes rahukevad. **** Vaesest ja piiratud ajast, paber-köites ,,Seitsmendast rahukevadest" on Viivi Luik jõudnud tsivilisatsiooni hälli ja sametköites ,,Varjuteatrini". ,,Varjuteater" pole ei reisikiri ega mälestusteraamat, kuigi räägib kirjaniku ajast Roomas. -- ,,Varjuteater" on roheliste sametkaante vahele, ,,Seitsmendast rahukevadest" palju luksuslikumalt köidetud. Millest s
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldi
AINO PERVIK Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS .……………………………………………………...…………………….. 3 A. PERVIK ELULUGU ...……..………………………………………………………….… 4 A. PERVIK LOOMING. ..……………..…………………………………………………… . 5 KOKKUVÕTE ..……………………………...………………………………………………..8 RAAMATUTE LOETELU ..…..………………….………………………………………….. 9 KASUTATUD KIRJANDUS …..…………………………………………………………… 10 SISSEJUHATUS Aino Pervik väärib mitmete viljakate 2 fantaasiarikaste lastekirjanike seas tähelepanu sihiteadlike pedagoogiliste, esteetiliste ja eetiliste taotlustega, mis on realiseerinud tunnusväärse omanäolisuse ja kunstilise kö
Räpina Ühisgümnaasium Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri Uurimistöö Koostas Indrek Johanson Juhendas Ene Kraav Räpina 2005/06 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus..................................................................................................................3 2. Elulugu.........................................................................................................................4 3.Loomingu lühiülevaade................................................................................................ 5 Romaanid: ..................................................................................................................5 Tellitud tööd:.................................
Kontrastid mahenevad, üllatusi on vähem kui varem ja nüüd mingis mõttes kompenseerides seda muutust, alates 70ndate/80ndate vahetusel hakkab kirjutama vabavärsilist luulet. Leidub väikesi mõtteteri, luule laias laastus muutub normaalsemaks. 80ndatel tema luuletamisaktiivsus väheneb. Kogu tema loomingut hakati pärast tema enesetappu kuidagi tõlgendama loominugu taustal. Väga kerge on leida erinevaid surmamotiive, kuid otseseoseid pole seal küll mõtet luua. Eesti draama 1966-1985 1966-1972 1973-1985 Piirid on arusaadavad, et kui võtta draamaseis enne 66ndat aastat, siis enne seda pole midagi väga rääkida. 66ndast aastast hakkas tulema uusi draamatekste. Draama hakkab ka seostuma teatriuuendusega 60ndate lõpus 70ndate alguses. Esimene periood on piiritletud 60ndate tagumise poolege. Kui kaks allperiood kokku võtta, siis tundub, et Eesti draamaajaloos on see üks parimaid perioode üldse, mis on olnud. Kui
Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „H
EESTI MUINASJUTUD VENE KEELES Referaat SISUKORD EESTI MUINASJUTUD VENE KEELES.................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................... 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISEJUHATUS...........................................................................................................................3 1. EESTI LASTEKIRJANDUSE KESKUS...............................................................................4 2. ENO RAUD............................................................................................................................ 5 3. SIPSIK ...................................................................................................................................................
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen
Viieaastaselt läks Henno logopeedilisse lasteaeda, sest tema häälikud r ja s kõlasid naljakalt. Ta läbis selle edukalt ja 6aastaselt võeti teda tavalisse lasteaeda. Pärast seda astus ta 1. klassi Tartu 16. keskkooli (praegune Kivilinna gümnaasium) ja aasta hiljem 2. keskkooli (praegune Miina Härma gümnaasium). 7aastaselt sai teada, et tema isa uuel naisel on poeg, kes on temast neli päeva vanem. Nii sai ta endale venna. Kooli ajal elas samuti ema juures, aga suved veetis isa perega maal. 10. klassis kolis ta ema juurest oma esimese tüdruku juurde ja umbes samal ajal läks ta tööle Tartu Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusesse. See järel suundus õppima 20012003 Tartu Kõrgemasse Kunstikooli, kus õppis arvutigraafikat ja reklaami. 20032005 Tallinna Ülikooli, kus õppis filmi, videot ja meediareziid. Sass Henno eesmärk kirjutamisel on luua liigutavaid tekste. Algul kirjutas Henno "Elu algab täna" nimelise käsikirja 2002. aastal romaanivõistluse jaoks
............... LASTERAAMATUTE ANALÜÜSID Lugemispäevik Tallinn 2018 SISUKORD LASTERAAMATUTE ANALÜÜSID...........................................................................3 1. raamatu analüüs......................................................................................................3 2. raamatu analüüs......................................................................................................4 3. raamatu analüüs......................................................................................................5 4. raamatu analüüs......................................................................................................5 5. raamatu analüüs......................................................................................................6 6. raamatu analüüs......................................................................................................8 7. raamatu analü
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks
Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12
Halliste Põhikool referaat Viivi Luige elu ja looming Koostaja: Ketriin Murrik Juhendaja : Anneli Merila 9. klass Halliste 2013 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………………………………………….3 Elukäik…………………………………………………………………………………………4 Looming………………………………………………………………………………...……5,6 Kirjanikuks saamise teekond…………………………………………………………………..7 Tunnustused……………………………………………………………………...…………….8 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………...9 Luuletus ’’Taevas kõliseb rohekaid tähti’�
Risti Põhikool Andri Meister UURIMISTÖÖ LEELO TUNGLA LOOMINGU JA ELULOO KOHTA Loovtöö Juhendaja: Marina Laurits KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Marina Laurits 17.03.2017 Risti 2017 2 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................................. Elulugu..................................................................................................................................................... L. Tungla pere...............................
Sel ajal kirjutas ta ,,Südamete murdmise maja". Kujutas Euroopat kujundlikult, et tegu on heaoluühiskonnaga, kus on minetatud pingutus, vajadus areneda ja puudub selge nägemus ja liider, kuidas edasi minna. Mugav oleskelu lõpeb kellegi jaoks traagiliselt. Teda inspireeris kirjutama Tsehhov. N-ö elatakse vanas, vana on aga aegunud. Midagi uut ka ette ei võeta. Huljem ilmub veel komöödiaid ja näidendeid: ,,Püha Johanna" (draama). Räägib Jeanne D'Arcist ja sellest, kuidas inimesed suhtuvad erakordsetesse ja erilistesse. Shaw ei kirjuta enam vanuse tõttu, vaid hakkab reisima. 1931. aastal jõuab NSVL-i, satub seal vaimustusse ja laseb end ära petta kohaliku Nõukogude liidu pettustest. Sai Moskvas olles 75aastaseks ja toonane haridusminister ütles, et Shaw' naerus ja Lenini naerus on midagi sarnast. Viimaseks näidendiks jääb ,,Õunakäru", mille tegevus toimub 70. aastal. Seal on sees tuleviku
Sel ajal kirjutas ta ,,Südamete murdmise maja". Kujutas Euroopat kujundlikult, et tegu on heaoluühiskonnaga, kus on minetatud pingutus, vajadus areneda ja puudub selge nägemus ja liider, kuidas edasi minna. Mugav oleskelu lõpeb kellegi jaoks traagiliselt. Teda inspireeris kirjutama Tsehhov. N-ö elatakse vanas, vana on aga aegunud. Midagi uut ka ette ei võeta. Huljem ilmub veel komöödiaid ja näidendeid: ,,Püha Johanna" (draama). Räägib Jeanne D'Arcist ja sellest, kuidas inimesed suhtuvad erakordsetesse ja erilistesse. Shaw ei kirjuta enam vanuse tõttu, vaid hakkab reisima. 1931. aastal jõuab NSVL-i, satub seal vaimustusse ja laseb end ära petta kohaliku Nõukogude liidu pettustest. Sai Moskvas olles 75aastaseks ja toonane haridusminister ütles, et Shaw' naerus ja Lenini naerus on midagi sarnast. Viimaseks näidendiks jääb ,,Õunakäru", mille tegevus toimub 70. aastal
"Verine väits" (Berliin 1922) novell "Ristimine tulega" (Berliin 1923) romaan "Jaanipäev" (Tartu 1924) romaan "Mihklipäev" (Tallinn 1924) romaan "Murrang" (Tallinn 1925) romaan, "Jüripäeva" ümber töötatud väljaanne "Miniatüürid" (Tartu 1926) lühijutud "Süütu" (Tartu 1927) novell "Punane ja valge" (Tartu 1927) novellid "Vekslivõltsija" (Tartu 1931) romaan "Nimed marmortahvlil" (Tartu 1936) romaan "Nimed marmortahvlil" (Tallinn 1939) draama kolmes vaatuses, koos August Annistiga "Landesvääri veri" (Tallinn 1939) draama kolmes vaatuses, koos August Annistiga 11 "Karuskose" (Tallinn 1943) romaan "Nimed marmortahvlil II" (Vadstena 1948) romaan "See on see maa" (Lund 1950) poeem "Nimed marmortahvlil III" (Lund 1951) romaan "Nimed marmortahvlil IV" (Lund 1954) romaan "Tulililled" (Lund 1957) lühijutud
********** ******* 11. klass ,,Veronika otsustab surra" Paulo Coelho Uurimustöö Juhendaja: ******* Väike-Maarja 2009 Sisissejuhatus...............................................................................................3 1.Paulo Coelho.....................................................................................4 1.1 Auhinnad ja tunnustused...............................................................5 1.2 Bibliogeaafia............................................................................6 2.Sisu kokkuvõte..................................................................................7 Kokkuvõte.................................................................................................11 Kasutatud kirjanudus.....................................................................................12 Lisa 1. Skeem t
satiirilise ja anekdootliku sisuga jutustused, mis liikusid rahvasuus, kohati õpetlikud, sarjavad naiste truudusetust, kirikumeeste liiderlikkust, rahaahnust ,,Eesli testament". Narrikirjandus- selles naerdakse mineviku rumaluse üle ,,Narruse kiituseks". Loomaraamatud- mõistukõnelised, allegooriline satiir ühiskonna kohta (lõvi-kuningavõim, karu- suurfeodaal, hunt- keskaadlik, eeslid, oinad- vaimulikud, kanad, kuked- lihtrahvas) ,,Rebaseromaan", ,,Roosiromaan" 7. Keskaegne draama sai alguse 6. sajandil, kõrgtase 14, 15 sajand, eeskuju antiigist, aga antiikdraama kiriku jaoks liiga patune, draama lähtepunktiks jumalateenistus (et seletada ladinakeelset jumalateenistust)- · Liturgiline draama (ladinakeelne) näiteks jõulude ajal. · Kujunevad Piibli-ainelised näidendid ehk müsteeriumid nt ,,Aadama mäng". · Ka ilmalikud müsteeriumid nt trooja sõjast. · ,,Orleans'i piiramine" Jeanne d'Arc
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene Eestis nii heast kui ka halvast küljes
TAPA GÜMNAASIUM Andra Udeküll 11.a klass EESTI PUNK Uurimistöö Juhendaja:Helve Lees TAPA 2011 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. PUNKKULTUURI TEKE JA OLEMUS...............................................................................4 1.1 Anarhia.............................................................................................................................6 2. MILLAL JA KUIDAS JÕUDIS PUNK EESTISSE..............................................................9 3. EESTI PUNKBÄNDID NING KONTSERDID..................................................................11 3.1 Punkansamblid enne 1990.............................................................................................12 3.2 Punkansamblid peale 1990...................................................................................
Samuti põhineb töö materjalil, mille loovtöö autorid said inimeste seas korraldatud küsitlusest. 4 I LENNART MERI ELU JA TEGEVUS 19291988 1.1. Noorusaastad ja haridus Lennart Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmanni pojana. Lennarti emal olid eesti-rootsi juured. Koos perega lahkus ta varakult oma kodumaalt. Lennart oli sunnitud vahetama üheksa korda kooli: ta õppis nii mitmes Saksamaa kui ka Prantsusmaa koolis. Poiss pidi seetõttu selgeks õppima mitmeid erinevaid keeli ning sealt pärineb ka Meri hea keelteoskus. Lennart tõdes, et kõige rohkem meeldis talle õppida kõige rohkem Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Tema esimene välja öeldud soov sekkuda aktiivselt maailma sündmustesse oli 1963. aastal.
Tambet oli vanade tavade kummardaja, ta vihkas ja eiras kõike uut, ta oli halvaiseloomuga olles alatasa kuri ja pahatahtlik. Tambeti tütar Hiie oli väiksena hall vaikne hiireke,hiljem rõõmus, armas ja heatahtlik kuigi ta isa teda ei armastanud. Hiljem sai tast Leemeti naine. Hiietark Ülgas oli pühendanud oma elu haldjate kummardamisele, tehes selle jaoks kõike ja minna ükskõik kui kaugele. Pärtel ehk Peetrus oli väiksena Leemeti parim mängukaaslane. Hiljem kolis oma perega külla elama. Hakkab elama uute kommete järgi seetõttu reedab Leemeti ja peaaegu tapab Leemeti. Johannes on külavanem kes usub kõigist ja kõigest kõike mida talle mungad ja raudmehed ette peietavad. Johannese tütar Magdaleena saab hiljem Leemeti naiseks peale seda kui ta on kutsund Leemeti enda pojale isaks. Teose tegevuse vältel toimub pidevalt Leemeti eneseanalüüs, kus noormees on vahel oma käitumise üle uhke kui ka mõistab ennast jälle hukka
See on kogu teosest 2/3. Teises osas on alguses peamislt kansoonid. 272.sonett. ei ole erilist lootust, küllaltki kurb sonett. Kurb Laura surma pärast (ta suri katku). 334.sonett. Jüri jaoks kõige ilusam. Ta kirjeldab kuidas nad siiski kohtuvad lauraga, kuidas naine tuleb tema juurde. Pinged püsivad kuni lõpuni. 336.sonett. manab esile igatsetud kohtumise. Katkestab selle mõtiskluse ise ja toob esile jälle laura surmakuupäeva daatumi. Näha on kummalist kokkulangevust. Nende esimene kohtumine oli samuti 6.aprillil. Giovanni Boccaccio Oli petrarcast natuke noorem, sündis 1313-1375 (Petrarca 1304-1374). Ta looming on üsna mitmekesine. Eesti keeles on "Dekameron". Nõuka ajal oli see teos üks vähestest erootilistest teostest, mida loeti :D Ajastu suurvaim. Eesti keelde tõlkis Johannes Semper (1957). On välja antud neljal korral, 1957, 1993 (Jüri oli ka tegev seal), 2004 (2 kirjastust samal ajal, ise ei teadnud, et teine ka teeb sama).
annaabi.ee 
