Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Test 9.2. Majanduse tasakaal, kogunõudlus ja kogupakkumine, Keynese rist, süstid-lükked". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
investeeri, kalduvus, säästud, tarbimiskulutused, tarbimisele, rahvatuluseks, intressimäär, tarbimiseks, rahvamajanduse, säästmine, kahanevad, keynes, kogunõudlus, kogupakkumine, keynese, rist, süstid, lekked, 10st, tehnoloogiliste, tootmisseadmete, loetletust, nihkumine, kasvul, piirkalduvus, aktivate, miinus, majandussubjektid, otsestANSWER: B 2. Allpooltoodust lülitatakse SKP sse: A. koduperenaise teenused B. kasutatud auto ostmine naabrimehelt C. uute aktsiate omandamine bõrsimaaklerilt D. õpiku maksumus kohalikus raamatuäris E. aktsiate ostmine äriühingult ANSWER: D 3. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: A. puhasinvesteeringud B. puhtad välisinvesteeringud C. kulum D. fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamiseks E. vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks ANSWER: C 4. Kui rahvatulust arvata maha tulumaks kasumilt, jaotamata (säilitatud) kasum ja eraldised sotsiaalkindlustuseks, seejärel aga liita netosiirdemaksed , siis saadud summa on: A. isiklik tulu B. kulum C. rahvuslik kogutoodang D. rahvatulu E. käsutatav tulu ANSWER: A 5. Siirdemaksed need on: A. väljamaksed kodumajapidamistele, mis ei ole seotud nende poolt kaupade või teenuste müügiga B. riigi poolt tehtavad maksed teatud isikutele C
b. vähendab multiplikaatorieffekti c. suurendab tarbimiskulutusi d. suurendab avaliku sektori kulutusi Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: a. nõudlus on täielikult elastne vale b. nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine vale c. nõudlus on suhteliselt vähemelastsem kui pakkumine d. mõlemad on ühikelastsed e. nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : a. sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks b. säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse c. tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust d. investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat: a. Tööjõu ja kapitali efektiivseima ühendusviisi kasutuselevõtt tootmises vale b. Tööjõu asendamine masinatega c. Palgataseme muutus d. Selle toodangu hinna tõus, mida tööjõu abil valmistatakse vale
d. palk tõuseb ja tööhõive langeb Küsimus 6 3 Piirkulukõver on positiivse kaldega: Vali üks: a. Kahaneva piirtoodangu seadusest tulenevalt b. kasvavast piirtulust tulenevalt c. kahanevast keskmisest toodangust tulenevalt d. Kahaneva piirkasulikkuse seadusest tulenevalt e. kahanevast keskmisest kogukulust tulenevalt Küsimus 7 3 Rahanõudlusjoon nihkub väljaspoole, kui : Vali üks: a. intressimäär alaneb b. nominaalne SKP väheneb c. kui nominaalne SKP suureneb d. intressimäär tõuseb Küsimus 8 3 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Säästmine võrdub: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y – T) Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutuse d I = 15 Avaliku sektori G = 20 kulutused T = 15 Maksud Vali üks: a
Kontrolltest 111.2 ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10. Iga õige vastus annab 2 punkti. Kokku 20 p. 1. Sisemajanduse puhasprodukti suurus muutub alati proportsionaalselt muutustega sisemajanduse koguproduktis VALE, sisemaj.-e puhasprod.-i suurus sõltubtarbimise mahust ja SKP suurusest. 2. Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad koguinvesteeringud VALE, kapitali kogus suureneb vaid netoinvesteeringute korral. 3. Tarbimiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel VALE, tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulu ja säästu vahel. 4. Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9, siis tarbijad kulutavad alati 90% oma tuludest tarbimiseks VALE, MPC näitab kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele. 5. Netoeksport võrdub kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi summaga VALE, netoeksport = eksport - import 6. Mida rohkem valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi, seda suurem on kitsendava
b. vähendab multiplikaatorieffekti c. suurendab tarbimiskulutusi d. suurendab avaliku sektori kulutusi Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: a. nõudlus on täielikult elastne b. nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine c. nõudlus on suhteliselt vähemelastsem kui pakkumine d. mõlemad on ühikelastsed e. nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : a. sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks b. säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse c. tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust d. investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat: a. Tööjõu ja kapitali efektiivseima ühendusviisi kasutuselevõtt tootmises b. Tööjõu asendamine masinatega c. Palgataseme muutus d. Selle toodangu hinna tõus, mida tööjõu abil valmistatakse
Suletud majanduse korral on vaatluse all: · majandusagentidena kodumajapidamised (KMP), · firmad ja · valitsus (avalik sektor) ning millede vastastikused seosed avalduvad · toodanguturgudel, tootmisteguriturgudel ning finantsturgudel. Kodumajapidamised KMP olles tootmistegurite omanikud, teenivad tulusid tootmisteguriturgudel (markets for factors of production, mida kasutavad selleks, et tasuda avalikule sektorile makse, osta toodanguturgudelt tarbimiseks vajaminevaid tooteid ja teenuseid ning finantsturgude abil paigutada oma tulude ülejäägid säästudena näiteks pankadesse või osta väärtpabereid. Firmad seevastu saavad tulu valmistatavate toodete, teenuste müügist ning nende kulutused on seotud tootmistegurite eest maksmisega. Nii kodumajapidamised kui firmad võivad finantsturgudelt võtta laenu, et finantseerida investeerimiskaupade ostusid. Avalik sektor, valitsus saab tulusid maksudest ning kasutab neid
Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Õiguslik lähenemine. Vaadeldakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. · Rahvastiku kahanemise ja vananemise negatiivsed mõjud majandusele: o tööealise rahvastiku ja tööjõu kahanemine, o madalam potentsiaalne SKP,
Lorenzi kõver a) kajastab graafiliselt riigisvalitsevat sissetulekute jaotuse ebavõrdsust Avaliku kauba tarbimisest b) võivad kasu saada kõik indiviidid,k.a kauba ostja Riiklik julgeolek on avalik kaup,kuna c) selle tarbimisest saadav kasu ei kahane lisatarbijate lisandumise korral 9. Rahvusliku koguprodukti mõõtmine Avaliku sektori kulutused sisaldavad avaliku sektori oste ja tulusiirdeid · Vale,tulusiirdeid ei arvestata rahvamajanduse arvepidamises avaliku sektorikulutuste all Kapitali kogus suurenebtäpselt niipalju,kui suurenevad koguinvesteeringud · Vale,kapitali kogus suureneb nii palju kui suurenevad neto-erainvesteeringud Kui reaalne SKP on suurenenud ja SKP deflaator suurenenud,siis see tähendab,et nominaalne SKP on suurenenud · Õige SKP mõõdab sotsiaalset heaolu · Vale,SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi
Kuna eratootjad keskkonna saastamise ja ressursside kasutamise eest enamasti ei maksa peab riik muretsema keskkonna säilimise pärast. Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine (71-78) Kulude ja tulude ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskontseptsioone. Ringkäigu mudel võimaldab tuletada kindlaid makroökonoomilise seoseid. Ringkäik on suletud süsteem kui sinna kuuluvad kodumajapidamised ja ettevõtted. Sellisel juhul on kapitali vahetud ainult nenda vahel. Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuluvoost. Väljavoog vähendab kodumajapidamist ja ettevõtete tulutaset. Lisaks maksudele ja säästudele tuleb lisada ka investeeringud ja avaliku sektroi kulutused. Kodumajapidamised ja ettevõted saavad avalikult sektroild tulusiirdeid, mis suurendavad kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset. Kui sisse ja väjavoog on samasuured on majandus tasakaalus. Majanduse väljundi standatdseks mõõduks on sisemajanduse koguprodukt. (SKP)
c. Kaupade ja teenuste ostmist avaliku sektori poolt arvestatakse SKP arvutamisel kulutuste meetodil 1,00/1,00 Makroökonoomikas kasutatakse hinnaindeksina: a. jaehinna-, turhinna- ja kokkuleppehinnaindeksit b. tarbijahinna-, ostjahinnaindeksit ja SKP deformaatorit c. tarbijahinna, tootjahinna indeksit ja SKP deflaatorit d. universaalset makroökonoomilist indeksit Mitmel eri meetodil arvutatakse Eestis SKP väärtust? a. ainult ühel ja selleks on rahvamajanduse arvepidamise süsteem SNA (The System of National Accounts) universaalne meetod b. kahel meetodil ja nendeks on tehtud kulutuste ja saadud tulu meetod c. kolmel meetodil ja nendeks on tootmise meetodil, mille aluseks on kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine, kulutuste ja saadud tulu meetod d. vastavalt võimalustele, niipalju kui lähteinformatsiooni saadakse niipalju ka meetodeid kasutatakse Kuidas leitakse SKP väärtust kulutuste meetodil? a
on nõudluskõver ühtlasi turu nõudluskõver, seega kui monopol suurendab tootmiskogust, siis hind langeb. 23. Valitsuse roll majanduse mikrotasandil Sooviga tarbijat kaitsta, kehtestab hinnapiiriks. Vajadusel reguleerib 26. sisemajanduse koguprodukt ja komponendid Sisemajanduse koguprodukt (SKP), näitab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Teisisõnu, SKP kirjeldab majanduse väljundit territoriaalsetes piirides, 27. rahvamajanduse koguprodukt ja komponendid Rahvamajanduse koguprodukt (RKP, gross national product - GNP) näitab riigi residentide1 poolt toodetud lõpphüviste turuväärtust. RKP aga majanduse väljundit, mis on toodetud selle riigi residentide poolt. 28. Rahvamajanduse ringkäik. Rahvamajanduse ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskontseptsioone, mis kirjeldab majandussektorite vaheliste kauba- ja rahavoogude liikumist. Ringkäigumudeli
........... 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE Kaasaegse majandusteaduse isaks loetakse Adam Smith'i. Tema majandusteadust tänapäeval tuntakse makroökonoomika nime all. A. Smith (klassikaline majandusteooria) 1.Parim majanduskeskkond inimeste omakasu ja turujõudude vastastikune mõju. Tänapäeval peetakse edasiviivaks jõuks puudust. Puudus ei ole vaesus. Puudus suunab tarbimisele!! 2. Inimesed saavad toodangut tootes kasumit. 3. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal. 4. Riik ei sekku majandusse. Uusklassitsistlik majandusteooria: 1. Turumehhanism on piisavalt tugev, et saada üle välistest vapustustest ja viia majandus kiiresti üldisesse tasakaalu. Tasakaalu korral võrdub nõudlus pakkumisega ja muutusi pole vaja 2. Majanduses on alati olemas asendusvõimalused, mille tulemusena saab tarbija alati asendada puuduv kaup teisega
TÖÖTUSE SOTSIAALNE HIND Töötus mõjutab erinevaid ühiskonna klasse erinevalt: esmalt kannatavad noored, hariduseta inimesed, muust rahvusest töötajad. MUU HIND Tsükliline töötus sotsiaalne katastroof. TÖÖTUSE TEOORIA Klassikaline suund: Teooria eeldused: arvati, et täistööhõive kogutoodangu saavutamiseks ebapiisavat tarbimist ei esine ja kui ka esineb, siis hinna/palga kohanemine toimub kiiresti Say seadus: pakkumine tekitab nõudlust tarbimine ja säästmine on seotud tootmise ja investeerimisega. Tootmismahtude koguväärtus on võrdne sissetulekuga, mis teeniti tootmises ja on aluseks rahvusliku sissetuleku identiteedile. Say seadus ei arvesta säästmist, kuid arvati, et pangandus tasakaalustab hälbed. Samuti arvati, et vabatahtlikku töötust ei esine. Kokkuvõte: intressimäärade kõikumine ja hinna/palga paindlikkus tagavad kapitalistliku majanduse täistööhõive. Keinslik seisukoht:
Kulud ja tulud on tasakaalus ning majandusel pole muutumistendensi. Tegelikkuses osalevad ringkäigus ka avalik sektor (valitsussektor) ja finantsinstitutsioonid. Seepärast pole ringkäik täiesti suletud süsteem: osa teguritulust võivad kodumajapidamised säästa, osa läheb maksudeks; ka firmad maksavad makse. Väljavoog on tulu, mis väljub ringkäigust ja vähendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset. Väljavoo moodustavad säästud ja maksud. Sissevoog on tulu, mis lisandub ringkäiku ja suurendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset. Sissevoog moodustub: 1. avaliku sektori tulusiiretest kodumajapidamistele ja firmadele; 2. investeeringutest, mida tehakse kommertpankadesse paigutatud säästudest firmadele antud laenude arvel. Tuludekulude ringkäigus osalevad nii hüviste turg ja ressursside turg kui ka finantsturg.
nõudluse; e) eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki täishõive; f) kohaselt ei garanteeri turud automaatselt madalat töötust ja potentsiaalset SKP taset. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 11. Kogupakkumine Is kahaneb kui: a) tehnoloogilised täiustused tõstavad tootmise produktiivsust; b) ametiühingute nõudmisel tõstetakse miinimumpalga taset; c) kodumajapidamiste j p säästmine jja investeeringud g kasvavad; d) töötajad eelistavad enam vaba aega töötamisele; e) importkaupadele kehtestatakse tollid ja kvoodid; f) ettevõtetevaheline konkurents kasvab. 12 Kogunõudlus Id kasvab kui: 12. a) eksport kasvab ja import kahaneb; b) üldine üldi maksukoormus k k k kasvab; b c) rahapakkumine suureneb; d) intressimäärad tõusevad;
kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Õige 14. Potentsiaalne koguprodukt on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõiki olemasolevaid ning kättesaadavaid tootmistegureid. Õige 15. Netoinvesteeringud väljendavad kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringu. 16. Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukt. Õige 17. Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse RKP ja SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. VALE, kogutoodangust arvestatakse maha vahetoodang 18. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhimõtetele, peab kõigis
piirproduktid rahaühiku kohta saavad võrdseks. 8. SKP Riigi majanduskasvuks - nimetatakse tendentsina perioodist perioodi toimuvat reaalse kogutoodangu suurenemist, mida tavaliselt mõõdetakse SKP (sisemajanduse koguprodukti) juurdekasvutempoga või per capita SKP juurdekasvutempoga. Väljavoog- on tulu, mis väljub ringkäigust ja vähendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset.Väljavoo moodustavad säästud ja maksud. Sissevoog- on tulu, mis lisandub ringkäiku ja suurendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset. Moodustub: 1. avaliku sektori tulusiiretest kodumajapidamistele ning firmadele; 2. investeeringutest, mida tehakse kommertspankadesse paigutatud säästudest firmadele antud laenude arvel. SKP- mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. SKP = E = C + I + G + (X M)
(TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: kolmapäeviti 18.30 19
E 5. september 2011 KT'd: 17.10 5.12 Eamets "Sissejuhatus majandusteooriasse" Teadus annab inimestele tõeseid teadmisi. Tõesed on kõik väited, millel pole mõistlikke põhjendatud vastuväiteid. Absoluutsed tõed Päike paistab. majanduses absoluutseid tõdesid pm ei ole. Suhtelised tõed peaaegu kõik tõed majanduses Hüpotees öeldakse, et miski on tõde kindlatel tingimustel Järgneb tõestamine Majandusteooriaks nimetatakse majandus-teaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusteooria eesmärk on majandusnähtuste ja protsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist. Sisendid -> [ must kast ] -> Väljundid ceteris paribus Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri mõju resultaadi
samas kui apelsinide ühikuhind oli 1 rahaühik 2002 aastal ja 1,5 rahaühikut 2009. Kui 2002 aastal toodeti 4 ühikut ja 2009 aastal 5 ühikut õunu ning 2002 aastal oli apelsinide toodang 3 ühikut ja 2009 aastal 4 ühikut, siis reaalne SKP oli 2009. aastal 2002 aasta püsivhindades: 6,50 rü õun 5×0,5 + apelsin 4×1 = 6,5 rü (kogused 2009 ja hinnad 2002) 7. Kui jooksevhindades SKP on 5465 miljonit rahaühikut (rü), tarbimiskulutused 3657 miljonit rü, investeeringud on 741 miljonit rü ning avaliku sektori ostud 1098 miljonit rü, siis netoeksport on ............ (miljonit rü): ‒ 31 SKP = C + I + G + NX 5465 = 3657 + 741 + 1098 + NX NX = −31 8. Kasutatav isiklik tulu (DPI or Yd) võrdub: Y ‒ isiklikud netomaksud 9. Tarbijahinnaindeks THI (CPI) arvutatakse: fikseeritud kaaludega ostukorvi maksumuse muutusena võrreldes mingi baasperioodi ostukorvi maksumusega 10
Kui täielikult konkureeriv totmisharu monopoliseeritaakse, siis kahaneb tootmismaht ja kasvab hind. Pika perioodi tasakaalupunktis kehtivad järgmised juhud: a) MR=MC täielik konkurents, monopol, monopolistlik konkurents, oligopol b) p=ATC täielik konkurents, monopolistlik konkurents c) MC=ATC täielik konkurents d) p=MC täielik konkurents e) p=MR täielik konkurents PT 7 Intress tasu raha kasutamise est ja tema suuruse määrab nominaalne intressimäär. Palk w tasu tööjõu müügi eest Piirprodukti tulu MRP on täiendav tulu mis saadakse tänu täiendava ressursiühiku kasutamisele (ceteris paribus) MRP=MP*MR; MR=TR /TP Piirprodukti väärtus VMP=MP*p Ressursi piirkulu MRC resursi kasutamise kogukulu juurdekasv, kui võetakse kasutusele üks täiendav ressursiühik. Ta võrdub ressursi kogukulu muudu ja kasutatava ressursi koguse mudu jagatisega. MC=TC /TP= VC/ TP
a. valitsussektori kulutused (G) b. eratarbimine (C) c. investeeringud (I) d. puhaseksport (NX) Kogunõudluse kõver nihkub paremale a. intressimäärade alanemisel b. hindade alanemisel c. maksude tõstmise mõjul d. tootmisvõimaluste piir nihkub paremale Keinsistliku tarbimisteooria kohaselt on peamine tarbimist mõjutav komponent a. indiviidi võime saada lisavahendeid laenuraha arvel b. indiviidi jooksev tulu c. intressimäär d. indiviidi varade suurus Investeeringud kogukulutuste mudelis: a. vähenevad, kui tarbimine suureneb b. suurenevad koos SKP kasvuga c. investeeringud ei ole osa kogukulutustest d. ei sõltu kasutatava tulu suurusest SKP arvestuses võetakse arvesse ainult erasektoris toodetud kaubad ja teenused. - Vale Reaalne SKP on võrdne a. virtuaalne SKP miinus inflatsioon b. nominaalne SKP pluss inflatsioon c. nominaalne SKP pluss inflatsioon d. nominaalne SKP miinus inflatsioon SKP sisaldab a
teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav tootmissisendi ühik toob kaasa järjest väiksema toodangu kasvu. 12. Kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste seost kirjeldab tarbimisfunktsiooni joon, mille tõus on määratud MPC 13. Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest, reaalne intressimäär on aga korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. 14. Rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseose kohaselt võrduvad investeeringud rahvamajanduse säästuga 15. Kasutatavast tulust tarbimiskulutuste lahutamisel saame erasäästu 16. Avaliku sektori ostude kasv vähendab investeeringud. Seega tekitavad need efekti, mida nimetatakse väljatõrje efektiks. 17
firmasid. Vaikiv kollusioon on firmade salajane kokkulepe. Vastastikune sõltuvus on oligooolse turu tunnusjoon, kus ükskõik missuguse firma optimaalsed otsused sõltuvad teiste samade tegevusharu vastavatest otsustest. HARJUTUS Kui täielikult konkureeriv totmisharu monopoliseeritaakse, siis kahaneb tootmismaht ja kasvab hinf Monopol toodab ATCmin kogust! Täielik konkurents MC=ATC; p=MC; p=MR PT 7 Intress tasu raha kasutamise est ja tema suuruse m''rab nominaalne intressimäär. Palk w tasu tääjõu müügi eest Piirprodukti tulu MRP on täiendav tulu mis saadakse tänu täiendava ressursiühiku kasutamisele (ceteris paribus) MRP=(TR1-TR2) / (L1-L2) Piirprodukti väärtus VMP=MP*p Ressursi piirkulu MRC resursi kasutamise kogukulu juurdekasv, kui võetakse kasutusele üks täiendav ressursiühik. Ta võrdub ressursi kogukulu muudu ja kasutatava ressursi koguse mudu jagatisega. MRC=(TL1-TL2)/(L1-L2)
reketid) Pakkumise tegurid · Mood · Asendus- ja kaaskaubad · Tehnoloogia ja teadmiste tase · Sisendite hinnad · Riik võib peale maksta Nõudja inimeste grupp, kellel on ühine eelarve ja ühised otsused. Käitub ratsionaalselt majanduses. Homo oeconomicus. Valib parima erinevate alternatiivide hulgast. Majapidamise piirangud · Limiteeritud eelarve · Kasutab ära kogu oma eelarve · Kogu sissetuleb läheb tarbimiseks, mitte säästmiseks · Hinnad on teada, need on konstantsed Tarbimiskomplekt kõik, mida tarbija ostab. Lapsel on 2 eurot. Saab osta kas 5 sokolaadi (40 senti tükk) või 10 kommi (20 senti tükk). Mudeli eeldus on, et kogu raha kulutatakse ära. Eelarvejoon ehk eelarvepiirang. See kolmnurk on tarbimisruum (sellest välja minna ei saa, kuna raha pole nii palju). Kui kõver on liiga all, jääb mul raha üle. Kõige parem on tarbimisruumijoone peal olev kõver. Mida rohkem homo
Esimesel juhul võetakse aluseks kaupade voog, teisel juhul tulude voog. Kaupade ja tulude voog on kujutatud joonisel 1. Kaupade voogu kujutatakse joonise 1 ülemises osas, kus kodumajapidamised teevad tarbimiskulutusi (C, consume) ning saavad vastu kaupu ja teenuseid. Seega, kui soovitakse leida, kui palju tooteid ja teenuseid mingis riigis toodeti (ehk soovitakse leida SKP väärtus), ongi üheks võimaluseks kokku liita tarbimiskulutused, mis on nende kaupade ja teenuste ostmiseks tehtud. Näiteks kui mingis riigis tarbijad kulutavad kogu oma raha saiade ostmiseks ja ostavad 10 saia ning kui saia hind on 5 krooni, siis selle riigi SKP saab leida tarbijate kulutuste kokkuliitmisel (5x10=50). Kuidas siiski lahendatakse eespool käsitletud topeltarvestamise probleem? Joonisel 1 näidatud kaupade voogu ei satu vahetooted, vaid üksnes lõpptooted. Vahetooted
o. summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad). Ta on jällegi kaupade ja teenuste väärtuse osa, aga ei laiene kellelegi tuluna. Seetõttu tuleb need kaks näitajat rahvatulule juurde panna: RKP = RT + kaudsed maksud + amortisatsioon 6.4RKP ARVESTAMINE LÄHTUDES KULUDEST Siin liidetakse RKP leidmiseks kokku kõik kulutused, mis on tehtud lõpptoodangu ostmiseks. 1) Tarbimiskulutused (T) majapidamiste poolt tehtud kulutused UUE lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. N.: uue auto ost läheb RKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus tähendaks topeltarvestust. 2) Investeeringud (I) ettevõtete kulutused tootmisvahenditele (seadmed, masinad, hooned) ja kaubavarudele. 3) Valitsuse kulutused (V) kulud kaupade ja teenuste ostmiseks; maanteede, politsei,
tarbimine ja ettevõtete investeeringud. Ootus tulude suhtes muutub pessimistlikuks. Kõver nihkub vasakule. TULUDE JA HINDADE TASE TEISTES RIIKIDES kui N.: Euroopas on inflatsioon kõrgem kui Ameerikas, siis muutub Ameerika kaup Ameerikas odavamaks võrreldes Euroopa omaga. Nõudlus importkaubale väheneb (suureneb Ep). Kõver nihkub paremale. VALITSUSKULUD kui tõusevad, siis KN ka tõuseb 8. Kogupakkumine On rahvamajanduse kogutoodangu kogus, mida ettevõtted tahaksid toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse kogutoodangu koguse ja üldise hinnataseme. Lühiajaline kogupakkumine + tasakaal Keynes'i koolkond (leiab, et valitsus peaks sekkuma) Keynes'i põhieelduseks oli, et hinnad ja palgad on jäigad, nad ei muutu (isegi tööpuuduse tingimustes palkade tase ei lange). Keynes'i KP kõver on horisontaalne, s
positiivne kui negatiivne, esimesel juhul tegemist välistuluga, teisel väliskuluga. Ühiskondlikud kaubad kujutavad endast välistulu äärmusjuhtu. Neid iseloomustab asjaolu et nende tarbimisest saadav kasu ei vähene, kui tarbijate arv kavab ja tarbijat kasu saamisest takistada on väga raske. Indiviide, keda on väga raske takistada ühiskondlikku kaupa tarbimast ja kes kauba tarbimisest kasu saades ei taha selle eest midagi maksta nim tasuta kaasasõitjaks. Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine TULUDE JA KULUDE RINGKÄIK Kulutuste ja sussetulekute ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskomponente. Kodumajapidamises: Turumajanduse tingimustes on kodumajapidamised ressursside omanikud: nad pakuvad ettevõtetele teatavat hulka tööjõudu, kapitali ja maad. Nende tootmistegurite eest saavad kodumajapidamised tasu, mis moodustab kodumajapidamiste sissetuleku. Ettevõtted: Ettevõtted muudavad tootmistegurid kaupadeks ja teenusteks ning müüvad neid
................................................... 19 9. Majandusressursside turg............................................................................. 20 10. Riigi majanduslikud funktsioonid.................................................................21 2. Makroökonoomika.............................................................................................21 11. Makroökonoomika alusmõisted...................................................................21 12. Rahvamajanduse arvepidamine..................................................................24 13. Tarbimine, säästmine ja investeerimine, makroökonoomiline tasakaal .....26 14. Töötus ja inflatsioon.................................................................................... 28 15. Raha ja pangandus..................................................................................... 30 16. Avalik sektor. Fiskaalpoliitika.................................................................
aktiivset majanduspoliitikat, seega riigi sekkumist just kogunõudluse suurendamiseks. 2.Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt Riigi majanduse analüüsimisel vajatakse põhjalikku informatsiooni, mis oleks saadud kindlat metoodikat kasutades. Vastav informatsioon peab olema võrreldav antud riigi erinevate majanduses osalejate puhul ja ta peaks olema võrreldav isegi erinevate riikide puhul. Sellise informatsiooni andjateks on rahvamajanduse arvepidamise näitajad. On üldtuntud ja aktsepteeritud SNA süsteem( System of National Accounts). Majandustegevuse aluseks on tulude ja kulude ringkäik. Vastava mudeli abil selgitatakse majapidamiste, ettevõtete, avaliku sektori ja teiste riikide omavahelisi seoseid tootmistegurite ja valmistoodangu turgudel. Tüüpiliseks valmistoodangu mõõduks on sisemajanduse koguprodukt(SKP). SKP mõõdab mingil kindlal ajaperioodil( tavaliselt 1aasta) konkreetsel territooriumil toodetud
SKP suuruse muutus näitab majanduskasvu (langust), võimaldab seda analüüsida, vaadelda pikaajalisi trende Peamine ühiskonna jõukuse indikaator (per capita) Majanduspoliitika alus SKP põhimõtted: Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk Arvestatakse ainult lõpptoodangut! Toodangut-teenuseid mõõdetakse rahalises väärtuses Hinnad muutuvad, toodangu mahud muutuvad SKP loomises osalevad kõik rahvamajanduse sektorid sõltumata omandivormist Püütakse hinnata ka „mittekaubalise“ tegevuse väärtust SKP-s ei arvestata Finantssiirded Riiklikud pensionimaksed, toetused jm Rahaülekanded majandussubjektide vahel Väärtpaberitehingud Edasimüüdud (kasutatud) kaupade väärtust Kodumajapidamiste mittepalgalist tegevust „mitteametlikku“ tegevust raske hinnata SKP arvestamise võimalused
- Kui I3 - I4 , kogus väheneb veel - Kõver on tagasipöörduv, I kasvab, aga Qx väheneb. Joonis 12. Inferioorse kauba sissetuleku-tarbimise kõver Joonis 13 · Kaubal X ei ole lähedasi asenduskaupu. Erineva sissetulekutaseme korral ostetakse kindel kogus ( Qx* ) kaupa X (näiteks sool, mingi ravim). · Sissetuleku-tarbimise kõver on vertikaalne sirge. Joonis 14 Engeli kõver Näitab sissetuleku muutuste mõju mingi kauba X tarbimisele. Kajastab kauba X koguseid, mida tarbija ostab teatud ajaperioodi jooksul erinevate sissetulekutasemete korral ( näitab optimaalseid nõutavaid koguseid sõltuvalt sissetulekust). Joonis 14. Engeli kõver Engeli kõverat tuletatakse sissetuleku-tarbimise kõverast (joonis 11, 12 ). Horisontaalteljel kauba X kogused, vertikaalteljel sissetulekud. Kõvera tõusu järgi saab vaadata nõudluse
annaabi.ee 
