Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Test 3 küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
cdma, binaarse, infoedastusseadmed, test3, stabiliseerimine, faasmodulatsioon, qpsk, fdma, tdma, sagedusriba(QPSK , BPSK ,QAM). kasutatakse Digitaalmodulaatorite valjundid liidetakse ja korraga kaht kandevlainet, mis on omavahel saadakse valjund faasis nihutatud 180o signaal mis edastatakse. võrra ning signaali väärtusele 0 vastab ühe laine QAM olemasolu ja kvadratuur-amplituudmodulatsioon väärtusele 1 teise laine olemasolu. Binaarse Modulatsioonimeetod, kus faasimodulatsiooni kasutatakse korraga kaht 90-kraadise faasinihkega korral edastatakse iga sümboliga üks bitt. ehk omavahel Kvadratuurfaasimodulatsiooni kvadratuuris olevat kandevlainet ja kummalegi korral võib kandevalaine faasil olla 4 erinevat rakendatakse väärtust sammuga 90o (siit ka nimetus amplituudmodulatsiooni
Manchester - frontidega, 1le vastab langus, 0le tõus. AMI - 1 vastab vaheldumisi madalale ja kõrgele nivoole Et tiksumine oleks sünkroonis, on vaja kas saata alg-ja lõppsignaale või siis eraldi signaaliga sünkrosignaale (topelt ribalaius…). Signaali taastamiseks kasutatakse repiiterit koos otsustusnivooga, millest üleval olevad signaalid tehakse 1ks ja all olevad signaalid 0ks. Modulatsiooni mõiste, modulatsiooniviisid. Amplituud-, sagedus- ja faasmodulatsioon. Vanasti töötasid modemid läbi telefoniliini ja saatsid signaale helidena. Modulatsioon on siinusfunktsiooni parameetrite muutmine (kas amplituudi, sageduse või faasi) Amplituudmodulatsioon – kõrge piiks - 1, madal piiks - 0 Sagedusmodulatsioon ehk sagedustihendus FDMA - ühte kanalisse mitme signaali toppimine, sagedusriba efektiivne kasutamine, nt raadiol saad valida ühe sageduse (jaama), kuigi kõik jaamad on samaaegselt eetris
bitiviga keskmine vigaaselt vastuvõetud bittide arvu suhe kogu ülekantud bittide arvu. kvanteerimismoonutus tekib analoog-digitaal muundamisel. faasi värelemine impulssi juhuslik nihkumine soovitud asukoha suhtes. 4. Sidekanali läbilaskevõime suurendamine (tihendusmeetodid). Sidekanali läbilaskevõime suurendamiseks kasutatakse järgmiseid tihendusmeetodeid: sageduslik tihendamine (FDMA) suurt sagedusriba jaotatakse väiksemateks osadeks, seega üheaegselt edastavad mitu saatjat erinevatel sagedustel. ajaline tihendamine (TDMA) ajatelje jaotatakse väikseteks ajapiludeks, seega tegelikult üheaegselt edastab ainult üks saatja, kuid on kasutusel terve sagedusriba. koodide alusel tihendamine (CDMA) edastusel kodeeritakse ja dekodeeritakse teatud kasutajale määratud infot antud kasutajale eraldatud unikaalse (ortogonaalse) koodi abil,
edge switch connects "up" to the distribution layer managed switch. Lühidalt - The communication going from a satellite to ground is called downlink, and when it is going from ground to a satellite it is called uplink Duplex distance is the space between the uplink and downlink frequencies. The duplex distance for GSM is 80 MHz, where each channel has two frequencies that are 80 MHz apart. 3. Tihendamise meetodid, millised on sides kasutusel Sagedustihendus FDMA (lainepikkuse järgi WDMA), aegtihendus TDMA, koodtihendus CDMA, ruumiline tihendus SDMA. • FDMA – kanali sagedusriba efektiivne kasutamine, mitme signaali samaaegne edastamine ühes kanalis. Erinevad kanalid eetris samal ajal. Mida kuulata soovitakse, saab valida sageduse muutmisega (raadio, telekas) • WDMA – andmevoogusid on võimalik eristada lainepikkustega. (kindel signaal kindlal lainepikkusel – raadiokanal).
vaheldumisi. Kui pole, siis on kusagil viga. Miller – Kui signaal muutub, on tegemist ühega, kui ei muutu, siis nulliga. Võimendi suurendab signaali tugevust, aga ei paranda kvaliteeti – lisavad müra juurde. Repiiteris tuvastatakse millega on tegemist – tõmmatakse otsustusjoon – kõik mis on otsustusjoones kõrgemal vastab nivoole 1 ja teised 0. BER – bit error rate. 21. Modulatsiooni mõiste, modulatsiooniviisid. Amplituud-, sagedus- ja faasmodulatsioon. Mingisugune signaal muundatakse teiseks signaaliks – translaator/modem. Modulatsioon – muudetakse ühte või mitut parameetrit (amplituudi, sagedust või faasinihet millegi suhtes – tinglik alguspunkt). Amplituudmodulatsioon – On-off-keying – kui edastame bitiväärtust 1, lülitame signaali sisse, kui edastame bitiväärtust 0. Nt nagu tuledega vilgutamine. 22
Liini otsas on sobituslüli 5 (veerandlaine "pott")Suurim võimendus kui F/D =0.4-0.6 cm laineala reflektori ava D ulatub mõnekümne lainepikkuseseni, mis tagab väga terava suunitluse. D=30juures suunitluse diagrammi laius on 2 3 kraadi 36. Selgitada amplituudmodulatsiooni olemust. Amplituudmodulatsioon (AM): signaali s(t) amplituud A sõltub moduleerivast signaalist. 150 kHz 30 MHz. Moduleeriva sagedusega muudetakse kandevsignaali amplituudi. Kitsas sagedusriba, lihtne teostada. Puudused: suur sign. Võimsuse kõikumine modulatsiooni käigus, on häiretundlikud kuna tööstuslikud ja automaatsed raadiolained tekitavad parasiitset amplituatsiooni. Info ülekande kasutegur on madal kuna külgribades on vähe signaali võimsust. 37. Selgitada nurkmodulatsiooni liike: sagedusmodulatsioon ja faasmodulatsioon. Faasmodulatsioon Sagedusmodulatsioon
26.Ideaalfiltri mõiste. Reaalse filtri erinevus ideaalfiltrist. Reaalsel filtril pole täpset piirsagedust. S.t. mahasurumistegur suureneb/väheneb mingis sagedusvahemikus. 27.Mõisted: Butterworthi filter, Tsebõsevi filter. 28.MPF. Madalpääsfilter. Laseb läbi signaale allpool mingit kindlat (määratud) sagedust. 29.KPF. Kõrgpääsfilter. Laseb läbi signaale ülalpool mingit kindlat (määratud) sagedust. 30.Ribafilter. Laseb läbi soovitud sagedusriba (ülejäänu surub maha) 31.Riba-tõkkefilter. Surub maha soovimatu sagedusriba. 32.Esimest järku filter. Kirjeldavas seoses on 1. astmes. 33.Aktiivfilter. Sisaldab võimendit (OV). 34.Silufilter. Elektrilülitus, mis vähendab alaldist saadava elektrivoolu pulsatsiooni. S-te põhiosad on suure induktiivsusega induktiivpoolid ja suure mahtuvusega kondensaatorid, mis koormuse suhtes lülitatakse vastavalt jadamisi ja rööbiti
Passiivne variant (joon. 3.2.7) on lihtsam, kuid seal on vaja tagada laiaribaline (signaali spektri ulatuses) 90 kraadi pöörav faasinihkeahel. Siin saadakse järgmised kompleksspektri koostisosad: Ucos =U(t)cos(signt+(t)) ja Usin=U(t)sin( signt+(t)) 3.3. Infotrakti optimaalsete struktuuride tüüplahendused- 3.3.1.Diskreet-info vastuvõtt signaali avastamine ja signaalide eristamine- Siia alla kuuluvad näiteks: Binaarse avastamise ülesanne (passiivse pausiga kahendsignaali vastuvõtt telegraafisides, diskreetse informatsiooni ülekandel, signaali avastamine raadiolokatsioonis; Kahe signaali äratundmine (aktiivse pausiga kahendsignaali vastuvõtt); Mitme signaali avastamine ja äratundmine. See on vajalik mitmepositsioonilise koodiga signaali vastuvõtul, siia alla kuulub ka tundmatu sagedusega või viitega signaali avastamine . 3.3.1.1. Binaarne avastamine täielikult teadaoleva signaali korral. Optimaalsuse
seda vajavad ka asutused ja ettevõtted, kes regulaarselt laadivad alla suuri faile, samuti Internetis videomängude mängijad. Tavaline Internetis surfaja erilist vahet ei märka. ADSL2+ (Asymmetric Digital Subscriber Line 2+) - Asümmeetrilise digitaalse abonendiliini ehk ADSL- ühenduse uuem standard maksimaalse allalaadimiskiirusega kuni 25 Mbit/s, mis on kaks korda suurem kui ADSL2 puhul. See on saavutatud kasutatava sagedusriba laiendamisega 1,1 MHz pealt 2,2 MHz peale. Maksimaalne üleslaadimiskiirus on nii ADSL, ADSL2 kui ADSL2+ puhul 1 Mbit/s. Kõnealuste kiiruste puhul on tegemist teoreetiliste maksimumkiirustega. VDSL (Very-high-bit-rate Digital Subscriber Line) - väga kiire digitaalne abonentliin, väga kiire DSL. Digitaalse abonentliini asümmeetriline variant, mille andmeedastuskiirus allalaadimisel on 51,84 Mbit/s ja üleslaadimisel 2,3 Mbit/s.
Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast
Andmekiiruse tõstmine on vajalik ennekõike selleks, et pakkuda HDTV teenust üle tavaliste telefoniliinide, aga seda vajavad ka asutused ja ettevõtted, kes regulaarselt laadivad alla suurifaile, samuti Internetis videomängude mängijad. Tavaline Internetis surfaja erilist vahet ei märka. ADSL2+ Asümmeetrilise digitaalse abonendiliini ehk ADSL-ühenduse uuem standard maksimaalse allalaadimiskiirusega kuni 25 Mbit/s, mis on kaks korda suurem kui ADSL2 puhul. See on saavutatud kasutatava sagedusriba laiendamisega 1,1 MHz pealt 2,2 MHz peale. Maksimaalne üleslaadimiskiirus on nii ADSL, ADSL2 kui ADSL2+ puhul 1 Mbit/s. Kõnealuste kiiruste puhul on tegemist teoreetiliste maksimumkiirustega. VDSL Väga kiire digitaalne abonentliin, väga kiire DSL. Digitaalse abonentliini asümmeetriline variant, mille andmeedastuskiirus allalaadimisel on 51,84 Mbit/s ja üleslaadimisel 2,3 Mbit/s. PLC Programmeeritava loogikaga kontroller, programmeeritav kontroller. Juhtseade, mis
1. Elektromagnetväli materjalis. Levimine vabas Peegelduspinna ebaühtlaseks lugemiseks on järgmine kriteerium: ruumis. Elektromagnetväli materialis Pt Vaba ruumi kadu L0 on defineeritud kui tingimusel J = 0 kirja panna Maxwelli teise võrrandi saab juhul Pr 0 Gt = Gr = 1 . L sõltub ainult laine sfäärilisest levimisest × H = jE +E = j 0 - =
otspunkti omavahel kokku. Kanalikommutatsiooni puhul ressurss on füüsiliselt ära jagatud ja mingi osa füüsilisest kanalist saab kasutaja endale. Kui kõik osad kanalis on välja jagatud, siis on ressurss ammendatud ja keegi teine juurde ei pääse. Vastavalt sellele, kui hea on kanal, nii hea on ka andmeside. Kanalit saab jagada tükkideks kahte moodi: sageduse või aja järgi. Sageduse järgi jagades kogu kanali sagedusriba on jagatud väiksemateks sagedusribadeks ja iga kommunikatsioon liigub oma sagedusriba peal. Nad on üksteisest piisavalt kaugel, et mitte üksteist häirida. Aja järgi jaotatakse kogu sagedusriba teistpidi lõikudeks aja järgi. Iga kommunikatsioon saab mingi osa ajast enda kätte. Kanalikommutatiooni kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaefektiivne
FDM (frequency division multiplexing) erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks sidekanali erinevaid sagedusi. TDM (time 34.Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP division multiplexing) igal seadmel on õigus oma infot edastada mingil kindlal ajahetkel. Vajalik on täpne sünkroniseerimine. CDMA kus viga ilmnes tänu akna kellale. 19.Selective-repeat RIP (Routing information protocol) kuulub Intra-AS-routingu alla. Kasutab distance vector algoritmi. Kaugust mõõdetakse sammude
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kont
Parameetrid: 1. Arv mis näitab mitu korda suureneb võimendi toimel signaali amplituut U välj I välj Pvälj K= Ki = Kp = U sis I sis Psis K üld = K1 K 2 ....K n Võimendus tegurit võib ka logaritmilistes ühikutes ehk tetsibellides K db = 20 lg K K üw db = K1db + K 2 db + .... + K n db 2. Võimendatav sagedusriba signaali sagetuste vahemik mille sagedus võimendus ei lange allapoole kokkuleppelist (0,7 K0) Joonis1 3. Väljundvõimsus Pvälj see on signaali sagetuslik võimsus mida võimendi arendab koormusel ilma, et moonutused ületataksid lubatud määra. Eristatakse kahesugust võimsust impullsvõimsus Pvälj max ja keskmist ehk muusikavõimsust Impulsivõimsus on võimendi väljundi võimsus lühiagses reziimis (bassi tümps)
kHz), mis suunatakse kõrgsagedustrafo primaarmähisele, kus indutseeritakse magnetvoog, mis indutseerib sekundaarmähises vajaliku pinge. 61. Impulsstoiteseadme võrdlus võrgutrafoga toiteaseadmega. Eelised, puudused. Kõrgsagedustrafo on võrreldes võrgutrafoga tunduvalt väiksem. Kasutatav mähisetraadi kogus on kordades väiksem. Südamikuna kasutatakse ferriiti. Trafo miinuseks on suuremõõtmeline võrgutrafo, trafo hind ja kasutegur. 62. Pinge stabiliseerimine. Pinge stabiliseerimine – pinge hoidmine etteantud väärtusel koormuse muutumisel. Elektroonikaseadmed vajavad tööks stabiilset pinget. Selleks et hoida pinget stabiilsena, tuleb lisada toiteseadmesse pärast silumisfiltrit lülitus, mis tegeleks selle ülesandega. Laialdaselt on kasutusel lineaarsed integraalstabilisaatorid, mis on mõõtmetelt väikesed ning hoiavad pinget täpselt etteantud väärtusel. 63. Step-Up ja Step-Down muundur, tööpõhimõte.
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, eriti teadusdokum
Aja järgi kanali multipleksimine (Time-division multiplexing - TDM) igal võrguseadmel on õigus edastada infot mingil kindlal ajahetkel. Statistiline aja järgi kanali multipleksimine (Statistical time-division multiplexing - STDM) on tegelikult natuke parem versioon TDM-st, kus analüüsitakse võrguseadmete töökoormust kanalile ja jagatakse vastavalt vajadustele kanali sagedused ära. Koodi järgi kanali multipleksimine (Code-division multiple access CDMA) CDMA kasutab spektri hajutamise tehnoloogiat koos spetsiaalse kodeerimisskeemiga, mis omistab igale saatjale kindla koodi, võimaldamaks mitmel kasutajal samal füüsilisel kanalil multipleksida. Võrguseadmetele antakse kood, millega saab kanalit hõivata. Ainult need, kes teavad seda koodi saavad üksteisega suhelda, teisi seadmeid kohaldakse kui müra. 10. Ajalised viited võrkudes Kuna paketi teekond sihtpunkti käib läbi mitmete võrgusõlmede, siis igas võrgusõlmes
häirete vähendamiseks. Selleks tuleb VS-filtrite sageduskarakteristik teostada võimalikult järskude külgedega. Selleks kasutatakse: 1) LC-filtreid 2) pieso-filtreid 3) kvartsfiltreid 4) elektromehhaanilisi filtreid (magnetstriktsioon). Nimetatud filtrid on tavaliselt mitmest selektiivsest elemendist koosnevad. Siinkohal tuleb arvestada, et flter tekitab ka teatud nõrgenemise läbilastava sagedusriba sagedustele. 2. Kõrge vahesagedus 7 Raadiovastuvõtjad võimaldab saavutada suurema selektiivsuse peegelkanali suhtes. Peegelkanal asub kasulikust vastuvõetavast signaalisagedusest 2-kordse vahesageduse võrra nihutatult ossi sageduse suunas. Sellest selgub, et VS-i suurendamisega suureneb kasuliku signaali ja peegelsageduse vahe
potensiomeetriga. 5.Sisend takistus- Kasutatakse kahesugust sisend takistuse mõistet: Sisend takistus erinevus signaalile: see on siis kui signaal antakse sisendite vahele. Sisend takistus ühissignaalile: See Nii näiteks on helisagedus võimendi vajaliks sagedus karakteristika Op võimendi on olukorras kus mõlemasse sisendisse antakse samasugune signaal maa suhtes. 6.Pinge võimendus sageduskarakteristikast väiksema võimendusega ja kitsama sagedus ribaga, kusjuures sagedusriba laius tegur- See on väljund ja sisendpinge suhe, mida tagab antud Op võimendi. Mõnikord antakse pinge on piiratud nii alt kui ülevalt. Alumine sagedus piir määratakse sisendisse ühendatud RC-ahelaga R1, võimendus ühikutes V/mV kohta (vastavalt väljund/sisendpingele). 7.Väljund pinge suurim C1, mis ei lase läbi alalispinge signaali, ning alumise sagedus piiri määrab kondensaatori
lahendusi. Väiksematel kiirustel (1Mb/s) kasutatakse diferentsiaalfaasinihkega modulatsiooniviisi (differential binary phase shift keying, DBPSK). Kiirusel 2Mb/s kasutatakse DQPSK (differential quadrature phase shift keying) diferentsiaalset kvadratuurset faasmanipulatsiooni. Selle modulatsiooniviisi korral kasutatakse nelja võimalikku faasinihet ja iga faasinihkega antakse edasi kaks (2) bitti andmeid. DQPSK võimaldab sama sagedusriba kasutades edasi anda kaks korda kiiremat andmevoogu võrreldes DBPSKga. Seda kasutatakse ka edastuskiirusel 11Mb/s. Standard 802.11b on esmajoones kasutatav kodustes tingimustes ja väikestes asutustes (SOHO) Kuigi 802.11a töögrupp alustas tööd enne 802.11b töögruppi jõuti kasutatava tulemuseni hiljem, 2001 aasta lõpus. Edastuskiirust on suurendatud teoreetilise kiiruseni 54 Mb/s. Keskmine läbilaskevõime on 20 kuni 36 Mb/s. Standardi 802.11a kohaselt kasutatakse sagedust 5,8GHz
lahendusi. Väiksematel kiirustel (1Mb/s) kasutatakse diferentsiaalfaasinihkega modulatsiooniviisi (differential binary phase shift keying, DBPSK). Kiirusel 2Mb/s kasutatakse DQPSK (differential quadrature phase shift keying) diferentsiaalset kvadratuurset faasmanipulatsiooni. Selle modulatsiooniviisi korral kasutatakse nelja võimalikku faasinihet ja iga faasinihkega antakse edasi kaks (2) bitti andmeid. DQPSK võimaldab sama sagedusriba kasutades edasi anda kaks korda kiiremat andmevoogu võrreldes DBPSKga. Seda kasutatakse ka edastuskiirusel 11Mb/s. Standard 802.11b on esmajoones kasutatav kodustes tingimustes ja väikestes asutustes (SOHO) Kuigi 802.11a töögrupp alustas tööd enne 802.11b töögruppi jõuti kasutatava tulemuseni hiljem, 2001 aasta lõpus. Edastuskiirust on suurendatud teoreetilise kiiruseni 54 Mb/s. Keskmine läbilaskevõime on 20 kuni 36 Mb/s. Standardi 802.11a kohaselt kasutatakse sagedust 5,8GHz
on konstantse toitepinge ja transistori väljundi ning toite vahelise takisti väärtuse korral võimalik varieerida väljundpinget. Bipolaarse transistori tüürimiseks on vaja voolu. 2. Millal on vaja kasutada positiivset tagasisidet? PTS tõstab võimendustegurit, aga kaotab stabiilsuses. Vaja näiteks generaatoris, PTS vähendab Rsists=Rsis*K/Kts, suurendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. PTS-ga komparaator (Schmitti trigger). Sagedusriba kitseneb. Kui tagasiside pinge ja võimendi sisendpinge liituvad samas faasis, siis on tegemist positiivse tagasisidega. 3. Schmitt i trigger OV baasil Schmitti trigeri korral kasutatakse tagasisidet ja võrdluspinge hakkab sõltuma sellest kas väljund on + või – polaarsusega. Sisendsignaal antakse antud juhul inverteerivasse sisendisse (-). Võrdluspingeks on mingisugune osa toitepingest, mis seadistatakse pingejaguriga. Olgu väljund algul positiivse väärtusega. Kui nüüd
individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe jaoks erineva sageduse. Tulemuseks on suure ribalaiusega liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli teises otsas eraldatakse signaalid demultiplekseriga ning marsruuditakse lõppkasutajale. ==> TDM e aegmultipleksimine kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale erineva ajaintervalli. Selle puhul edastatakse fikseeritud ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa sidekanali. ==> CDMA e koodijaotusega hulgipöördus multipleksimine, kus hulk saatjaid kasutab samaaegseks signaalide saatmiseks ühele vastuvõtjale üle ühe ja sama sageduskanali mingit spektrilaotuse varianti selliselt, et signaalidevaheline interferents puudub või on minimaalne. Selle kõrval kasutatakse ka TDM'i ja FDM'i. 10. AJALISED VIITED VÕRKUDES Ajalised viited on seotud andmete töötlemisega, järjekordadega, liini saatmisega ja liikumisega mööda seda
jaoks erineva sageduse. Tulemuseks on suure ribalaiusega liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli teises otsas eraldatakse signaalid demultiplekseriga ning marsruuditakse lõppkasutajale. ==> TDM e aegmultipleksimine – kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale erineva ajaintervalli. Selle puhul edastatakse fikseeritud ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa sidekanali. ==> CDMA e koodijaotusega hulgipöördus – multipleksimine, kus hulk saatjaid kasutab samaaegseks signaalide saatmiseks ühele vastuvõtjale üle ühe ja sama sageduskanali mingit spektrilaotuse varianti selliselt, et signaalidevaheline interferents puudub või on minimaalne. Selle kõrval kasutatakse ka TDM’i ja FDM’i. 10. AJALISED VIITED VÕRKUDES Ajalised viited on seotud andmete töötlemisega, järjekordadega, liini saatmisega ja liikumisega mööda seda
NB! Konspektis pole peaaegu ühtegi joonist. Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et
Kursuse ,,YKA0060 Instrumentaalanalüüs" kordamisküsimused (2 osa) 1. Elektromagnetilise kiirguse korpuskulaar-laineliseks dualism Elektromagnetiline kiirgus on energia, mis võib eksisteerida erinevates vormides - nt nähtav valgus, kiirgussoojus, mikrolained. Näiteks nähtavat valgust saab vaadelda nii laine kui ka osakesena => korpuskulaar-laineline dualism. 2. Elektromagnetlainete interferents ja difraktsioon Difraktsioon ja interferents on põhimõtteliselt sarnased mehaaniliste lainete difraktsiooni ja interferentsiga. Difraktiooniks nimetatakse lainete kandumiste teele jäävate tõkete taha. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks ehk amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud, teises kohas väiksemaks ehk amplituud väheneb. 3. Energiaolekud ja üleminekute tingimus Aatomid, ioonid ja molekulid eksisteerivad ainult teatud diskreetsetes energiaolekutes ja üleminek energiaolekute vahel on võima
aeg, mille jooksul edastatakse kanalis üks sümbol. Edastamine toimub ajas järjsetikku. Kanalisignaalid tuleb valida nii, et oleks kindlustatud nende vaheline ruutkeskmine kaugus. Neid peab saama eristada. Signaalide vaheline kaugus on määrtud valemiga d01^2=( s0(t)- s1(t)) ^2dt. Integraal on vahemikust 0-st -ni. Kui see peaks võrduma 0ga, pole signaale võimalik eristada. Kui s1(t)=-s0(t), siis on kaugus suurim. 15 Sümbolitejada eelnev töötlemine ja suhteline faasmodulatsioon. (slaididelt 7) Suhtelise signaalide valiku korral kodeeritakse sümbolite jada üle. Saadud ülekodeeritud sümbolitejada moduleeritakse näiteks faasmodulatsiooniga suhteline modulatsioon. Selline toiming viib sisse sümbolite omavahelise sõltuvuse ja vähendab kanalisignaalide spektri laiust. Sellise liinisignaaliga kanal on mäluga edastuskanal. Sümbolitevaheline sõltuvus võib osutuda kasulikuks müradega edastuskanali korral. 16. Kahe signaali optimaalne eristamine
Füüsika II eksami kordamisküsimused 1. Elektrilaeng ja väli · Elektrilaeng (+ elementaarlaeng, omadused) ja laengu jäävuse seadus (+valem, näide, selgitamine) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus (nii nagu masski), mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: § Positiivne (prooton) § Negatiivne (elektron) Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed Elementaarlaeng |q|=1,6 × 10-19 C Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata ja see ei sõltu taustsüsteemist Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid
. Ki = Ivälj / Isis, Ku = Uvälj / Usis, Kp = Pvälj / Psis. Mitmeastmelise võimendi korral Küld = K1 K2...Kn , kus K1...Kn on vawstavalt üksikute astmete võimendustegurid. Peale suhtarvu võidakse väljendada võimendustegureid ka logaritmiliste ühikutes ehk detsibellides [dB ] K dB = 20log K ; K üld = K1dB + K 2 dB +...+ K ndB . Erandiks on võimsusvõimendustegur, mis K pdB = 10 log K p . b) Võimendatav sagedusriba, K K 0,7K0 0 0,7K0 f f Joon.1.5 fm f=B07 k on signaali sageduste piirkond mille ulatuses võimendi arendab ettenähtud võimendust
Koos moodustavad nad juhtimissüsteemi. Toime, mida juhtiv süsteem annab juhitavale nimetatakse juhttoimeks ja vastupidine toime on tagasiside. Juhtimisülesanne on määratud kui on määratud: eesmärk, juhitavad faktorid, lisatingimused ja mittejuhitavad faktorid. Juhtimisprotsess koosneb neljast põhietapist: vajaliku info kogumine ja ettevalmistamine otsuste vastuvõtmine (optimeerimine, planeerimine) otsuse realiseerimine tagasiside. Juhtimise eesmärgiks võib olla objekti stabiliseerimine, etteantud programmi täitmine, järgimine, objekti optimeerimine jne. Optimaaljuhtimine on mingi funktsiooni minimeerimine või maksimeerimine. Juhtimine võib olla deterministlik, mittedeterministlik ehk stohhastiline või adaptiivne. Juhtimissüsteemid on tsentraalsed, detsentraalsed või jaotatud funktsioonidega. Eesmärgid võivad olla mitmesugused mingi etteantud programmi elluviimine, süsteemi stabiliseerimine, järgimine, süsteemi optimeerimine jm.
TCP, mis muudab IP-võrgud ühendus-orienteerituks). ATM seob kaks eelnevat, kasutades oma võrkudes nii kindlat andmeedastuskiirust kui ka jagatud ressurssi. Sõnumiedastuse korral saadetakse edasi kõik ühe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi (+) FDMA kanal on jaotatud sageduse järgi TDMA kanal on jaotatud ajapiludeks CDMA üks kanal kannab kõikide seadmete andmeid aga igal kasutajal on unikaalne kood ,mille abil oma andmed kätte saab. Ühes kanalis oleks mõistlik saata korraga mitmeid erinevaid pakette. FDM (frequency division multiplexing) Erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks sidekanali erinevaid sagedusi. TDM (time division multiplexing) Igal seadmel on õigus oma infot edastada mingil kindlal ajahetkel. Vajalik on täpne sünkroniseerimine.
annaabi.ee 
