Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Test 3.1 (Tarbija käitumine)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüvis, tarbja, piirkasulikkus, kogukasulikkus, ükk, eelarvejoon, ükskõiksuskõver, hinnavaru, asendusefekt, piirmäär, nõudluskõver, sissetulekuefekt, nõgus, kumer, piirkasulikkuste, tarbjale, kaubast, asendada, teisega, kombinatsiooni, suuremaid, liikuda, 10st, ratsionaalne, pakkumiskõver, puutepunkt, loobuma, ükskõiksusväli, konstantneOletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: Vali üks: a. on S ja R täiendkaubad b. peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju c. peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem Küsimus 4 Küsimuse tekst Piirkasulikkus: Vali üks: a. suureneb tarbimise kasvades b. on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega c. väheneb tarbimise kasvades d. võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjoon Küsimus 5 Küsimuse tekst Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse. Üks õige: Vali üks: a. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist b. esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist c. kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat d
Arvestustest 3.1 Küsimus 29 Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija Valmis jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista küsimus a. kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne b. kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega c. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune d. iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3
9. Anna ja Maria toodavad T-särke ja lipse. Joonis näitab Anna VTP (PPF) ja Maria VTP. Anna ja Maria võivad saada kasu kaubavahetusest kui Anna toodab lipse ja Maria toodab särke. 10. Majanduskasv tuleneb: kapitali akumulatsioonist ja tehnoloogilisest progressist. 11. Tom ja Tim kasvatavad tomateid ja naereid. Tom omab suhtleist eelist tomatite kasvatamisel, kui tema alternatiivkulu tomatite kasvatamisel on väiksem, kui Timil samuti tomatite kasvatamisel. 12. Kapital on hüvis, mida saab kasutada teiste hüvede tootmisel. 13. Kui Tim ja Tom spetsialiseeruvad nende toodete tootmisele, milles neil kummalgi on suhteline eelis ja nad vahetavad tooteid, siis kumbki toodab toodete kombinatsiooni, mis asub võimaliku tootmise piirist väljaspool. 14. Joonis näitab Rogeri võimaliku tootmise piiri. Punkt A on saavutatav ja tootmine on ebaefektiivne. 15. Käies koolis, teil tekivad alternatiivkulud, mis koosnevad: rahast, mille te oleks võinud
Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4 4. 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus? 222 Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 41 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 5 eurot, kauba B hind on 2 eurot ja kauba C hind on 6 eurot! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C;
Kaks kõverat, mis muutuvad paralleelselt väljundi suurenemisel, on: Vali üks: a. Kogupüsikulu ja kogumuutuvkulu kõverad b. Keskmine kogukulu ja keskmine muutuvkulu kõverad c. Kogukulu ja kogumuutuvkulu kõverad d. Keskmine kogukulu ja keskmine püsikulu kõverad e. Keskmine püsikulu ja keskmine muutuvkulu kõverad Tagasiside Õige vastus on: Kogukulu ja kogumuutuvkulu kõverad. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Vali üks: a. kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega b. iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed c. kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne d. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune Tagasiside Õige vastus on: piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. Piirkasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a
b. mida rohkem hüviseid te tarbite seda suurem on rahulolu c. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb d. kui ühe hüvise hind langeb, siis teise hüvise hind suhteliselt kasvab e. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind tõuseb Tagasiside Õige vastus on: inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb. Küsimus 3 Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna : Vali üks: a. kõik variandid on õiged b. kogukasulikkus muutub väiksemaks kui piirkasulikkus, kui tarbitud ühikute arv kasvab c. piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab d. kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab Tagasiside Õige vastus on: piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab. Küsimus 4 Kujuta ette, et tudeng (lootuses sooritada eksam majandusõpetuses organiseerib õppegrupi reserveerides ruumi, valmistades ette õppematerjalid ja haarates kaasa kaastudengeid. Tudeng esindab tootmisfaktorit:
c. On toimunud liikumine piki nõudluskõverat d. Nõutav kogus muutub, kui hind muutub 3. Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootjate kogutulu suureneb. Järelikult (1 punkt) a. Kauba nõudlus on elastne b. Kauba pakkumine on elastne c. Kauba pakkumine on mitte elastne d. Pakkumise hinnaelastsuse üle otsustamiseks ei ole piisavalt infot 4. Kas väide on õige: (3punkti) a. Kui piirkasulikkus väheneb (MU>0), väheneb ka kogukasulikkus vale b. Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema vale c. Kui tarbija maksimeerib kogu oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. vale 5. Mis alljärgnevast väidetest on korrektne? (1punkt) a. Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos b
Valmis koordinaatide alguspunktist. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Mida madalam on tarbija sissetulek, seda lähemal asub tema eelarvejoon koordinaatide alguspunktile. Küsimus 17 Kui tarbija sissetulek on 20 € ning tarbimist kirjeldab juurersolev Valmis eelarvejoon, siis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: kauba A hind on 2 € ja B hind 4 € kauba A hind on 4 € ja B hind 2 € tarbija saab mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut pole kaupade A ja B hindu võimalik kindlaks teha Kui tarbija ostaks ainult hüvist A, siis ta saaks oma 20 € eest seda 10 tk, seega hüvise
TLM474 MIKROÖKONOOMIKA Küsimuse tekst Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Piirkasulikkus (MU -- marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimisele -- esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel.
4.1 Kasulikkuse teooria lk 79-83 Piiranalüüs, mille aluseks on piirkasulikkuse teooria, lähtub eeldusest, et tarbijad teevad hindade või sissetuleku muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid kui suuri muutusi. Kardinaalne kasulikkus(cardinal utility) H.H.Gossen - Tarbimisest saadava rahulolu mõõt. Rahulolu on suurim siis, kui piirkasulikkus võrdub nulliga ja kogukasulikkus on maksimaalne. Gosseni seadused: I Küllastusseadus: Ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt. Küllastus- või rahulolu punkti leidmine põhineb piirkasulikkusel (marginal utility, MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (total utility, TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem on järgmine:
koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes c) kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbijad on ükskõiksed d) kahe tarbitava hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesuguse rahulolu (kogukasulikkuse TU) 4. Kui tarbija sissetulek (tarbimiseelarve) väheneb ceteris paribus, siis normaalkaupade tarbimisel nihkub: a) (tarbimis)eelarvejoon EJ alla vasakule (sissepoole) 5. Kui piirkasulikkus MU on negatiivne, siis kogukasulikkus TU on: c) kahanev/vähenev 6. Kui piirkasulikkus MU on positiivne kuid kahanev (vähenev), siis kogukasulikkus TU kasvab kanahevas ulatuses, st hüvise edasisel tarbimisel on võimalik tarbija kogukasulikkuse TU suurenemine kuni maksimumpunktini; 7. Tarbimise tasakaal, mis näitab optimaalset hüviste kogumit asub eelarvejoone ja ÜKK puutepunktis; 8. 10. Kui tarbija liigub mööda ükskõiksuskõverat ÜKK-d alla paremale, siis kogetav kogukasulikkus TU suureneb;V
Monopson -ostab terve piirkonna tootmisteenuseid 2. Nõudlusseadus- väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad võivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil (ceteris paribus) Nõutav kogus-kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbija antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Hind-väärtuse rahaline väljendus Nõudlus- Demand Hind langeb, nõutav kogus kasvab: Piirkasulikkuse langus Asendusefekt Sissetulekuefekt 3. Turunõudlus- erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa Nõudlust mõjutavad tegurid: · Tarbijate sissetulek- erievus normaalkaupade ja iferioosete (väheväärtuslike ) hüviste puk.. · Teiste hüviste hinnad · Tarbijate ootused · Tarbijate arv · Tarbjate maitse ja eelistused 4. Pakkumisseadus- väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad saavad ja on suutelised müüma. Põhimõisted:
suitsetamise vähenemise teismeliste hulgas 14% ulatuses. Missugune on sigarettide nõudluse hinnaelastsus teismeliste Vastus 1 hulgas? ELASTNE Missugune võiks olla staažikate suitsetajate sigarettide nõudluse Vastus 2 hinnaelastsus? MITTEELASTN Tagasiside Vastuseni jõuudmiseks tuleb analüüsida hinna muutuse mõju tarbimise muutumis nõudluse hinnaelastsuse mõistega. Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Vali üks: Tõene !!! Väär Tagasiside Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisand järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulik tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimise
Liikumist piki nõud- luskõverat põhjustab selle-sama kauba hinna muutus(cet.par.) kõikide teiste tegurite samaks jäädes. 2. Hind väärtuse rahaline väljendus. 3. Nõudlus "Demand" ing-lise keeles tähistatakse D seos hinna ja koguse vahel, mida soo- vitakse ja suudetakse osta konk-reetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks? · piirkasulikkuse langus · asendusefekt · sissetulekuefekt Turunõudlus on erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa. 3.Nõudlust mõjutavad tegurid Nõudlust mõjutavad tegurid põhjustavad nõudluse suurene-mist või vähenemist. Nõudluse suurenedes nihkub terve nõudlus-kõver paremale, nõudluse vähe-nedes aga vasakule. Tähtsamad nõudlust mõjutavad tegurid: · tarbijate sissetulek erinevus normaalhüviste ja inferioorsete (väheväärtuslike) hüviste puhul.
suures osas samu ressursse (nisu ja rukise kasvatamine). Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. Alternatiivkulu – Alternatiivkulu ehk loobumiskulu (opportunity cost) tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse
Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU piirkasulikkus (marginal utility); TU üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB Toote A hind PA , Toote B hind PB (See kumb suurem tuleb, seda tuleks rohkem osta, kuna piirkasulikkus on suurem.) NB
tootmises suhteline eelis. LINEAARNE FUNKTSIOON näide QS = QD QD = 500 4p QS = -100 + 2p 500 4p = -100 + 2p 600 = 6p ; p=100 NÕUDLUS JA PAKKUMINE NÕUDLUS (D-demand) väljendab seost HINNA ja KOGUSE vahel, mida potensiaalsed ostjad antud ajahetkel soovivad ja tegelikult on võimelised ostma tasudes KEHTIVAT turuhinda (Cetris paribus). Kauba hinna muutus mõjutab nõutavat kogust, mitte nõudlust. Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus
Kauba enda hinna muutumine ei muuda nõudlust, vaid ainult nõutavaid koguseid. Normaalkaup on kaup, mille nõudlus tarbija sissetulekute suurenemisel kasvab ning tarbimiseelarve vähenemisel kahaneb. Luksuskaup on normaalkauba eriliik, mille tarbimine suureneb sissetulekute suurenemisel suhteliselt rohkem. Inferioorne, kehvema kauba tarbimine sissetuleku kasvades kahaneb ning sissetuleku kahanedes suureneb. Griffeni kaup on hüvis, mille nõudluskõver on üles paremale tõusev, st sellise kauba nõutavaid kogused suurenevad hinna tõustes. Asenduskaubad e substituudid on samu tarbeid rahuldavad hüvised. Asenduskauba hinna tõus kutsub esile teise kauba nõudluse ja nõutava koguse suurenemise. Asenduskaupadest ühe hinna alanemine toob aga kaasa teise kauba nõudluse vähenemise. Täiend- e siduskaubad on kaks kaupa, mida tavaliselt kasutatakse koos
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama
ja soovivad teatud perioodil osta. Sellel on negatiivne tõus Nõudlusseadus- tarbijad ostavad rohkem kui hüvise hind langeb ja vastupidu (ceteris paribus). Turunõudlus saadakse ku liidetakse kõigi tarbijate nõutavad kogused selle hüvise turul iga antud hinna korra. Turunõudluskõver on kõigi indiviidude nõudluskõverate summa. Asendusefekt- kui hüvis muutub teiste sarnaste hüvistega võrreldes odavamaks, st selle hüvisega hakatakse asendama teisi, kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt- tarbija ostujõud suureneb kui hüvise hind alaneb. Nõudluse mõjurid veel tarbija sissetulek, teiste sarnaste hüviste innad, maitse ja eelistused, tarbijate arv turul, nende ootused Nõutava koguse muutus- seda põhjustab hüvise hinna muutus
1 (Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus) 1. Nõudluskõver on tuletatud, tingimusel, et konstantsed on: a. Tulu ja maitse b. Tulu, maitse ja hüvise hind c. Tulu, maitse ja teiste hüviste hinnad d. Maitse ja teiste hüviste hind 2. Alljärgnevas miski ei põhjusta CD nõudluskõvera nihet: a. Tulumaks b. CD-de hinna muutus c. Rikkuse muutus d. Muusikakasettide hinna muutus 3. Kui hüvise hind langeb ja tarbja ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist: a. Asenduseffektiga b. Tulueffekiga c. Kahaneva piirkasulikkuse effektiga d. Ceteris paribus effektiga 4. Alljärgnevast on iseloomulik keskselt juhitud plaanimajandusele: a. Turg määrab, mida toota b. Tootmise otsused on tsentraliseeritud c. Turg määrab, mida toota d. Turg määrab tulude jaotuse 5
9 6 suhteid. Kuna 0,9 10 0,5 12 , siis on ratsionaalne valida ,,Meieri" keefir. Ülesanne 1.4. Olgu ratsionaalselt käituva tarbija eelistused kahe hüvise suhtes kirjeldatud Cobbi- Douglase tüüpi kasulikkusfunktsiooniga u ( x 1 , x2 ) Ax1a x2b , A, a, b 0. Hüviste hinnad p1 , p2 on teada, samuti majapidamise tarbimiseelarve c. MU 1 Leidke hüviste asendamise piirmäär MRS . MU 2 u MU 1 x 1 Aax1a 1 x2b ax2 MRS , see sõltub astendajatest ja kogustest (NB! Indeksite MU 2 u Abx1a x2b 1 bx1 x 2 paigutus). Püstitage majapidamise optimeerimisülesanne ja lahendage see Lagrange´i meetodil. Optimeerimisülesanne max u ( x1 , x2 ) Ax1 x2 , a b
situatsioonides tähendab rohkem tarbimist ka suuremat kasulikkust), aga valikuid saab teha siiski oma eelarvepiirangu raames. Matemaatiliselt näeb tarbija eelarvepiirang välja järgmine: Kus (Px;Py) on vastavalt kaupade x ja y hinnad ning (Qx;Qy) on kogused. Sissetulek on M. Oma parimat võimalikku valikut tehes arvestab tarbija kaupade piirkasulikkusega. Tarbija valib alati sellise kauba, mis kulutatud rahaühiku kohta annab talle rohkem kasulikkust juurde (ehk mille piirkasulikkus rahaühiku kohta on suurem). Nii valides kulutab tarbija oma tarbimiseelarve erinevatele kaupadele viisil, kus viimane kulutatud rahaühik erinevatele kaupadele annab ühte moodi kasulikkust juurde. Kui see nii ei oleks, siis saaks raha erinevate kaupade vahel ümber jagades ju kogukasulikkust suurendada. Seega väljendub tarbija kasulikkuse maksimeerimise tingimus järgnevalt: Kus (MUx;MUy) on vastavalt kaupade x ja y piirkasulikkused.
amortisatsioonieraldised. Firma minimaalne kogus suurtootmisel on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamata jäänud intressid ning makstud üür kujutavad endast alternatiivkulusid. Hüvitiste piiratuse all mõeldakse seda, et ressursid hüviste valmistamiseks on piiratud, seega tekib vajadus valida, milliseid hüviseid tarbida ning millistest loobuda. Hüvis on piiratud, kui tema hulk, mida inimesed soovivad on suurem kui see hulk, mis on vabalt saadaval. Jäätise alternatiivkulu on näiteks: kinopilet, hamburger, ujulapääse. Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab see, et sisendite hinnad
Sõnaga marginaalne tähistatakse väikseid muudatusi. Eelduseks on, et tarbijad teevad hindade või sissetulekute muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid muudatusi. Kardinaalse kasulikkuse teoreetikute kohaselt on võimalik tarbimisest saadavat heaolu mõõta mõõtühiku abil. Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus on maksimaalne (Gosseni I seadus ehk maksimeerimise esimene seadus). Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga täiendava ühiku tarbimisel piirkasulikkus väheneb. Koguse korral, mil
a) Õige b) Vale Majapidamisteooria 1. Kasulikkust maksimeeriv tarbija valib alati sellise tarbimiskomplekti, mille korral kulutatakse ära planeeritud tarbimiseelarve nii, et piirkasulikkuste ja hindade suhted oleksid võrdsed. a) Õige b) Vale 2. Majapidamisteoorias eeldame, et ratsionaalselt käituv tarbija oskab täpselt hinnata tarbimisest saadavat kogukasulikkust. a) Õige b) Vale 3. Kui kaup X on kallim kui kaup Y on järelikult kauba X piirkasulikkus suurem kui kaubal Y. a) Õige b) Vale 4. Kui MUx/Px=5 ja MUy/Py=3, siis antud sissetuleku ja hindade juures peaks tarbija suurendama kauba X tarbimist ja vähendama kauba Y tarbimist. a) Õige b) Vale 5. Käsu- või plaanimajanduses ei lähtu tarbija kasulikkust maksimeerides piirkasulikkusest. a) Õige b) Vale 6. Tüüpiline tarbija teeb oma valikuid olukorras, kus kogukasulikkus on kahanev. a) Õige b) Vale 7
Oluline erinevus tavatähendusest: majapidamine ei tooda mitte midagi, ainult tarbib! Eeldatakse, et tarbimisotsused (hüviste olulisus majapidamise jaoks) on kooskõlastatud ja majapidamine tegutseb ühtse tarbijana. Hüvised on kõik see (tavamõistes kaubad ja teenused), mida majapidamine ostab oma vajaduste rahuldamiseks (heaolu suurendamiseks). Reeglina (kuid mitte ilmtingimata!) on hüvised tootvate majandussubjektide (ettevõtete) poolt toodetud. Oluline on see, et iga hüvis on kellelegi kasulik ja selle tarbimise eest tuleb maksta. (HK) Pere – las pakuvad ise, kui laialt või kitsalt nad seda määratlevad… Täiendavaks aruteluks: kuidas paigutuvad nende määratluste alla: a) vanematest eraldi elav ja teises linnas õppiv tudeng, b) ühist üürikorterit jagavad tudengid? 2. Mikroökonoomikas eeldatakse tarbija (majapidamise või üksikisiku) ratsionaalset käitumist. Ratsionaalselt käituv tarbija valib erinevatest võimalustest selle, mis viib teda
Turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Kui palju kokku mingit hüvist tahetakse Turunõudluskõver – on kõigi indiviidide nõudluskõverate horisontaalsumma. Turunõudlusfunktsioon saadakse kõigi majapidamiste individuaalsete nõudlusfunktsioonide liitmisel ning selle graafik väljendab turunõudlust (langev). Asendusefekt- ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem ja teist vähem. Üks hüvis muutub teise sarnase hüvisega võrreldes odavamaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle Nõutava koguse muutuse – põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus – mille põhjustab ühe nõudluse teise mõjuri muutus. Need muutused on nõudlustabelis kõigi antud hindade korral
Uue analüüsivahendina omandas majandusteaduses suuremat tähtsust marginaalanalüüs. Marginaalanalüüsi kasutamine tähendab seda, et majanduslike protsesside kirjeldamisel ei lähtuta mitte enam sellistest näitajatest nagu näiteks kogutulu, kogukulu ja kasulikkus vaid tähelepanu pööratakse nende näitajate muutumisele. Uuritakse lisanduvat tulu, kulu ja kasulikkust. Majandusteoorias tunneme me neid mõisteid kui piirtulu, piirkulu ja piirkasulikkus. Uued analüüsi meetodid aitasidki kaasa neoklassikalise majandusteaduse väljakujunemisele. Marginaalanalüüsi kasutamine viis ressursside paigutuse ehk siis mikroökonoomika probleemide uurimiseni. Esimeseks rakenduseks oli nõudlusteooria, kus arendati välja piirkasulikkuse kontseptsioon. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 7 Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks ja süstematiseerijaks saab 19
............................................. 26 4.1. TARBIJA VALIKUTEOORIATE OLEMUS ...................................................................................... 26 4.2. KARDINAALSE KASULIKKUSE TEOORIA ................................................................................... 26 4.3. ORDINAALSE KASULIKKUSE TEOORIA...................................................................................... 29 4.4. SISSETULEKU- JA ASENDUSEFEKT ........................................................................................... 31 5. TOOTMINE JA TOOTMISKULUD ......................................................................................... 33 5.1. KASUMI KÄSITLUS MAJANDUSTEOORIAS ................................................................................. 33 5.2. TOOTMISE OPTIMEERIMISE PÕHIOLEMUS ................................................................................
13. Turutõrge Olukord turul, kus pakutakse kaupu või teenuseid rohkem või vähem kui ühiskond vajab. 14. Välismõju majandustegevuse mõju kolmandatele isikutele ( nt keematehase õhusaaste mõju piirkonna elanikele ) 15. Kasulikkus mõttekonstruktsioon, mis lubab näidata, kuidas ratsionaalselt käituv tarbija jagab oma piiratud vahendeid, et maksimeerida tarbimisest saadavat subjektiivset kogukasulikkust TU. 16. Piirkasulikkus - on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. 17.Piirkasulikkus on mõiste majandusteaduses, mis väljendab ühe lisaühiku tarbimisest saadavat kasu (või kahju). Piirkasulikkus on olulisimaid mõisteid majandusteaduses. Matemaatiliselt leitakse piirkasulikkus diferentseerimise teel. Piirkasulikkus on rakendatav nii
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui
annaabi.ee 
