Trendidesse ja sensatsioonilistesse uudistesse toitumisest tasub suhtuda eluterve kahtlusega. Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses kuigi palju muutunud juba aastakümneid. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: 1. Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada
piim ja piimatooted, seemned, õlid). · eelistada toitaineterikkamaid toiduaineid ja vähendada maiustuste ja kiirtoidu tarbimist. · süüa tuleks siis, kui oled näljane ja peatuda siis kui kõht saab täis. · Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras:
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool 10. Klass TERVISLIK TOITUMINE Koostas : Keity Eres Toiduvaliku põhimõtted Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist.
Toitumine Peeter Leesi Klass 8.b 05.11.2013 Sisukord • MIKS ON TERVISLIK TOITUMINE NII TÄHTIS? • TALDRIKUREEGEL • ENERGIA • 10 SOOVITUST MITMEKESISEKS TOITUMISEKS • TOIDUVALIKU PÕHIMÕTTED • TOIDUPÜRAMIID • VITAMIINID • TAIMETOITLUS • TOITAINETE PAKENDID JA MÄRGISTUS • VANASÕNAD TOITUMISEST Miks on tervislik toitumine nii tähtis? • Viimasel ajal on inimestel väga kiire elutempo.Koolis on õpilastel palju tunde,peale kooli on kursused ja huviringid ;vanemad on õhtuni tööl ja koju tulles ei jää enam aega millegi peale
NIMI MIS ON TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: NIMI Rakvere (2013) SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................1 1. Toidupüramiidi põhimõtted..................................................1-3 2. Taldrikureegel.........................................................................3 3. Viis tervisliku toitumise soovitust............................................4 4. Kuidas toituda tervislikult?......................................................4 4.1. Mitmekülgne toitumine.................................................5 4.2. Tasakaalustatud toitumine...........................................5 4.3. Mõõdukus...................................................................
Valga Kutseõppekeskus Dana Makejenko KS 14 VÕRDLUSTABEL erivajadustega klientide kohta eripärat toitlustamisel Referaat juhendaja: Klaire Vaher VALGA 2014 Dana Makejenko Võrdlustabel SISUKORD: lk 3 Sissejuhatus lk 4 Toidupüramiid lk 5 Taldrikureegel lk 5 Valgusfooritabel lk 6, 7 Võrdlustabel lk 8 Kõik on nii lihtne lk 9 Oma arvamus; Allikad: 2 Dana Makejenko Võrdlustabel SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust
rasva, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Toitumisteadlaste koostatud toitumissoovitused põhinevadki erinevate toiduainete koostise ja organismi vajaduste tundmisel. Tervisliku toitumise alasel nõustamisel on oluline põhitõdede pidev meenutamine ning erinevate toitainete õige vahekorra olulisuse selgitamine. Samuti tuleb inimesed õpetada aru saama toitainealasest informatsioonist pakenditel ja internetis. Jälgi, et Sinu menüü oleks tasakaalustatud! Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustus. See tähendab, et eale ja kehalise aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-80 g päevas (annab energiat 200-360 kcal),
Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid,mida organism vajab Alumises osas on need,mida organism kõige rohkem vajab Mida üles poole,seda vähem neid toiduaineid tuleb süüa Püramiidi alus: liikumine! (iga päev vähemalt 30 minutit) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Taldrikureegel Erinevad salatid või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust Põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi Lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi Segatoitude puhul peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade järele. Parim hommikusöök on täisterahelvestest valmistatud puder, aga kui selle valmistamiseks napib aega, siis on hea süüa täisteraleivast valmistatud võileibu. 2. Söö regulaarselt Ürita päevarütm sättida selliseks, et leiad mahti einetamiseks vähemalt 3 korda päevas. Söögikordade vahele vali tervislikke vahepalu, nagu puu- ja köögiviljad, jogurt, mahl 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu Et sinu toidusedelis oleks rohkem kiudaineid, söö täisteraleiba. Aitab ka see, kui toidus on täisterajahu või tatart, tange-kruupe, täisterariisi või -makarone, kartuleid. Liharoogade juurde tuleks alati süüa köögivilju. 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, söö põhitoidu juurde
Tervisliku toitumise aluseks on 4 põhimõtet: 1) Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired.
.....................................................................................4 2.TOIDUPÜRAMIID..................................................................................................................5 2.1.Püramiidi alus on liikumine..............................................................................................5 2.2.Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul......................................................................5 2.3.Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad..................................................................5 2.4.Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna........................................5 2.5.Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned.................................................5 2.6.Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid............6 3.TALDRIKUREEGEL....................................................................................
TERVISLIK TOITUMINE INIMESEÕPETUS Kertu Ojamäe 4 PÕHITÕDE TERVISLIKULT TOITUMISEKS · Söö vastavalt vajadusele · Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges koguses · Mõõdukalt võib süüa kõike, mis maitseb · Söö mitmekesiselt TALDRIKUREEGEL · See on hea viis toidukorra kokkupanemiseks. · Soovitatav on jälgida, et taldrikul oleks vähemalt 5 värvi toiduaineid. · Kui jälgid taldrikureeglit, on su toitude osakaal söögikorras õige. TOIDUPÜRAMIID 10 SOOVITUST MITMEKESISEKS TOITUMISEKS · Ära unusta hommikusööki · Söö regulaarselt · Söö rohkem kiudaineterikast toitu · Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas · Söö rohkem kala · Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid · Söö vähem suhkrut · Söö vähem soola · Joo piisavalt vett · Ära liialda alkoholiga KUIDAS POES TOITU VALIDA · Kaupluses alusta alati puu- ja
Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Vitamiinid jaotatakse kaheks: · Rasvlahustuvad · Vesilahustuvad Vitamiinide hulk toidus sõltub ka toidu valmistamisviisist. Et vähendada vitamiinide kadu: väldi liiga pikka keetmisaega, pane köögiviljad keema keevasse vette, kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, nt. valmista sellest kastet või suppi, ja väldi toidu mitmekordset soojendamist. Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt.
seejärel lao lihatükid ning kalla peale leem. Lase külmkapis tarduda Tsöliaakia Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest . Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine väljendavadki toitainete kadu organismist. Hommikusöögiks riisipuder võiga, keedetud muna kiluga ja köögiviljaga (kurk, tomat), banaan, tee Puljongi lisandiks: köögivili, riis, frikadellid, liha, kana või kala kuubikud ja -tooted, muna
Antud internetikeskkond võimaldab arvutada toidust saadavate toitainete hulka ning võrrelda seda päevas vajatava hulgaga. 1 TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIALUSED Tervisliku toitumise põhialused on mitmekesisus, tasakaalustatus, mõõdukus ja toitumine vastavalt vajadusele (Tervislik toitumine). 1.1 Mitmekesisus Mitmekesisus tähendab, et päevas tarbitavad toidud peavad olema erinevatest toidugruppidest teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha-kana-kala-muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Selle juures tuleb ka silmas pidada toidupüramiidi põhimõtet tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast. Piimasaaduste ja liha tarbimine peab olema mõõdukas, suhkru ja maiustuste ning lisatavate rasvade toidurühma osakaal peaks olema piiratud. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete kättesaamine
nagu näiteks 2. tüübi diabeet ja südame-veresoonkonnahaigused. Need on peamised haigused, mis põhjustavad enneaegset suremust. Ülekaal põhjustab 5% Eesti rahvastiku haiguskoormusest, ülekaaluga seotud suremusest tingitult kaotatakse enim eluaastaid (53%) südame isheemiatõve tõttu, sellel järgneb insuldist ja hüpertensioonist põhjustatud eluaastate kaotus. Ülekaalu peamised põhjustajad on vähene kehaline aktiivsus ja tasakaalustamata toitumine. 32% täiskasvanud (1664 aastastest) meestest ning 30% naistest tegeleb spordiga 30 minutit või enam vähemalt korra nädalas. Kogu Eesti täiskasvanud elanikkonnast 43% tegeleb spordiga väga harva või üldse mitte. WHO soovitus täiskasvanutele on olla kehaliselt aktiivne vähemalt 30 minutit iga päev. Ülekaalulise elanikkonna osakaal on suurenenud alates 1998. aastast, mil 31% täisealistest
Tervislik toitumine Toitumisharjumustele pannakse alus lapse- ja noorukieas. Söödud toitudest imenduvad organismis toitained ning neid kasutatakse ainevahetuse käigus kasvuks ja arenguks ning rakkude ja kudede normaalseks talitluseks ja uuendamiseks. Toidu valikul tuleks arvestada, et: Toituda tuleb vastavalt vajadustele – toidust saadav energiahulk peab vastama organismi poolt kulutatud energiale (põhiainevahetus, füüsiline ja vaimne tegevus). Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest; kõige rohkem mõjutab energiavajadust kehaline koormus. Toiduvalik peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud - tarbida toite erinevatest toidugruppidest – teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp liha- kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal meeles pidades toidupüramiidi põhimõtet
Naudin tantsimist ja jõusaali treeningut, ka ujumise võimalused ei jää kasutamata, kui aega jagub. TOITUMINE Tervislik toitumine on üks tähtsamaid asju kehatüübi muutmise, kaalujälgimise ja tervise heaolu kohapealt. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet. Järgnevalt toongi need välja: Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda.
......................................................................4 Toidupüramiid.............................................................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul............................................................................6 Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad........................................................................6 Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna............................................. 6 Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned...................................................... 7 Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid..................7 Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi!...................................
Hommikut on kõige parem alustada klaasi värske mahlaga, hommikusöök ise võiks olla rikas süsivesikute poolest. Parim hommikusöök on täisterahelvestest valmistatud puder, aga kui selle valmistamiseks napib aega, siis on hea süüa täisteraleivast valmistatud võileibu. 2. Söö regulaarselt Ürita päevarütm sättida selliseks, et leiad mahti einetamiseks vähemalt 3 korda päevas. Söögikordade vahele vali tervislikke vahepalu, nagu puu- ja köögiviljad, jogurt, mahl need aitavad töövõimeks vajaliku veresuhkru taseme stabiilsena hoida. 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu Et sinu toidusedelis oleks rohkem kiudaineid, söö täisteraleiba. Aitab ka see, kui toidus on täisterajahu või tatart, tange-kruupe, täisterariisi või -makarone, kartuleid. Hea alguse päevaks tagavad hommikupuder või kõrge kiudainetesisaldusega täisterahelbed. Liharoogade juurde tuleks alati süüa köögivilju.
toitumine Laura Luht Carmel Pärn Kaisa Elise Kikas Johanna Martins Tartu, 2014 Mis see on? • inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut, tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele • neli põhimõtet: – Vastavus vajadusele – Toitainete tarbimine õiges vahekorras – Mõõdukus – Mitmekesisus Valgud (12%), rasvad (25%), süsivesikud (63%) vitamiinid ja mineraalaineid Taldrikureegel Erinevate toitude õige osakaal • erinevad salatid või aurutatud- hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust • põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi • lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi Esmakordselt Eestis võttis selle kasutusele Eesti Südameliit 2000. aastal Toidupüramiid • näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult
Tervislik toitumine Tervisliku toitumise info muutub koguaeg. See mis on täna õige, leiab keegi mõne päeva pärast, et see on puha vale. Ei ole olemas imetoiduaineid, tähtis on tervisliku toitumise põhimõtted. Tuleks süüa vastavalt vajadusele. Kuna organism peab saama nii elutegevuseks vajaliku energiat, kui ka vajalike toitaineid. Kindlasti tuleks hommikuti süüa, kuna hommikusöök on aluseks päeva põhitoidukorrale. Hommikut on hea alustada klaas veega ja sinna juurde süüa täistera tooteid. Et organism ei jääks ilma vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetes võiks süüa põhitoidu juurde näiteks kas köögivilju, kas siis toorsalatina, hautatud või keedetult. Kala võiks süüa 2-3 korda nädalas, kuna sealt saab organism omega 3 rasvhappeid. Rasvarohkeid toite ja magusat tarbida minimaalselt. Enamjaolt armastavad inimesed toite praadida, kuid saab ka teismoodi. Hautades või ahjus küpsetades võib samuti saada maitsva toid
2 . Toitumise alused Eesmärk: Õppida tundma tervisliku toitumise põhimõtteid ja oskusi neid rakendada toiduvalmistamisel ja menüüde koostamisel. Alapeatükid: 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 2.2. Toidupüramiid 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4. Tervisliku toitumise alused 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3
SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 4 1.MIS ON TERVISLIK TOITUMINE?...............................................................lk 5 2.TOIDU OLEMUS..............................................................................................lk 6 2.1 Toidupüramiid..................................................................................................lk 7-9 2.2 Näidismenüü ja minu menüü............................................................................lk 10 KOKKUVÕTE......................................................................................................lk 11 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................lk 12 LISAD LISA 1 Toidupüramiid...........................................................................................lk 13 SISSEJUHATUS
Tänapäeva elustiil ja toitumine aga soodustab ülekaalu teket. Tervislik toitumine pole mitte ainult kaalikad ja porgandid vaid võtmesõna on tasakaalustatud toitumine. Mis ikkagi on tervslik toit? Kuidas tervislikult toituda? Järgnevas essees räägin ma tervislikust toidust ja tervislikust toitumisest. Tean, et sööma peab vastavalt vajadusele. Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist
kartul, kaalikas, kapsas, porgand, sibul, sutatud või grillitud broiler, soolaseened, oliivid, hapukapsas, pool- redis, kurk, arbuus, kõrvits, paprka, pirn, tooted, valmissalatid, soolalõhe, soolaheeringas, soolakala, kalakonser- ploomid, maasikad, mustad sõstrad, vid, rukki-nisuleib, sai, juust, ketsup, puljongikuubikud, soolapähklid, kar- apelsin, greip, sidrun, mahlad, makaro- tulikrõpsud, soolane või, soolatud margariinid, konserveeritud köögiviljad, nid, jahu, kruubid, manna, riis salatikastmed, majonees, purgisupid Suurenda kaaliumi ja kaltsiumi hulka toidus Naised vajavad 3,1 grammi, mehed 3,5 grammi kaaliumi päevas.
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Edvin Sild K-16B Eritoitumine diabeetikule Referaat Juhendaja: Taisi Talviste Pärnu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on " Eritoitumine diabeetikule" Antud teema valikul sai määravaks asjaolu, et olen debeedist küll palju kuulnud nii meedia vahendusel kui erinevaid artikleid lugedes, kuid pole sellesse teemasse tegelikult süvenenud. Seega otsustasin, et uurin mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need toitained, mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma. Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet ning maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest
3 Tervislik toitumine Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Söö mitmekesiselt Taldrikureegel on hea abivahend tervisliku toidukorra kokkupanemiseks. Taldrikureegel: erinevad salatid või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust; põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi; lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi. Jälgi kindlasti ka seda, et taldrikul oleks alati vähemalt 5 värvi toitu. Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidi alus: liikumine - Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule,
hulgaga. Kindlasti peaks jälgima annustatava soola kogust. Sool sisaldab naatriumi ning tõstab vererõhku, südameinfarkti ohtu, põhjustab liigse vedeliku kogunemist organismi ja tursete teket. Ka loomsete rasvade liig pole organismile hea. Viimaste rohke tarbimine suurendab riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse, teatud vähivormidesse ja suhkruhaigusesse. Aedvilja tarbimine vähendab aga krooniliste haiguste riski 1/5 võrra. Puu-, köögiviljad ja marjad vähendavad riski haigestuda südamehaigustesse, lisaks mõjuvad hästi luude, hammaste, igemete, naha, silmade tervisele, soodustavad seedimist ning aitavad ka mälu toonuses hoida. Et olla terve, selleks tuleb päris palju teha: toituda tervislikult, liikuda aktiivselt, hoiduda suitsetamisest, alkoholist, ja narkootilistest ainetest. ühesõnaga elada tervislikult. Iga päev vajab inimene järgmisi toiduaineid: # Liha või kala # Rasva # Süsivesikute rikkaid toiduaineid
Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse erinevate viljade söömisel on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse paljudest vitamiinidest ja mineraalainetest, samuti vajalikke fütotoitaineid, vett ja kiudaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Vesi Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest – higi ja uriiniga väljuvad kehast paljud jääkained, vesi
spordiks jm aktiivsuseks. Siin sõltub palju meist endist - kes on väheaktiivne, istuva eluviisiga, saab endale lubada ka väiksemaid toidukoguseid. Toidu väärtuslikkuse määrab toitainete kogus ja vahekord. Tänapäeval teame täpselt, kui palju erinevas eas inimesed vajavad valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Toitumisteadlaste koostatud toitumissoovitused põhinevadki erinevate toiduainete koostise ja organismi vajaduste tundmisel. Jälgi, et Sinu menüü oleks tasakaalustatud! Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustatus. See tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-90 g päevas (annab energiat 200-360
Värsked puuviljad annavad vähem energiat kui kuivatatud, sellepärast on nende soovitatavad kogused suuremad. Köögiviljad ja kaunviljad 35 portsjonit päevas 1 portsjon on 100 g köögivilju toorena või keedetult või 200 g köögiviljamahla või 30 g kuivatatud kaunvilja. Köögiviljad annavad vähe energiat, kuid nendest saab organism mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine ning rohkesti kiudaineid. Seetõttu sobivad köögiviljad iga toidukorra juurde. III põhikorrus Piim ja piimatooted 24 portsjonit päevas 1 portsjon on 1 klaas väherasvast piima, jogurtit või keefirit, ½ klaasi täispiima, 50 g 10% kohvikoort või 100 g lahjat kohupiima või 50 g magusat kohupiimakreemi või 50 g piimajäätist või 20 g juustu. Piimasaadustest saab organism kuni 75% vajaminevast kaltsiumist ja hulga kaltsiumi omastamiseks vajalikku Dvitamiini. Südametervise seisukohast on eelistatuim väherasvane piim.
teadlikkust tervislikust toitumisest. Uurimistöö käigus sooviti teada saada, kas valimisse kuulunud 10. klasside õpilaste vastuste tulemused on erinevad ja kas elukoht mõjutab noorte toitumist. Uurimistöö on jaotatud neljaks suureks peatükiks. Esimeses peatükis käsitletakse varem samal teemal läbiviidud uuringuid ja nende tulemusi. Teises peatükis süvenetakse toidule ja tervisele üldiselt ning tuuakse välja esmased põhimõtted toidu valikul. Kolmandas peatükis on peamine rõhk tasakaalustatud toitumisel. Neljas peatükk käsitleb dieeti ning erinevaid toitumishäireid, mis võivad tekkida mitte kontrolli all oleva kaalulangetuse tagajärjel. Töö teoreetilises osas töötati läbi erinevaid raporteid ning raamatuid toitumise ning tervise kohta. Uurimistöös läbitöötatud allikate põhjal võib väita, et noorte toitumine on aastate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
