toitmisel; rinnapiimatoidu kestvus; fluoriidide toimeta kannatanu arsti juurde. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? andmine väikestes annustes. 31. Esmaabi nihestuse (liiges on väärasendis) - Füüsiline tervis ja heaolu, Sotsiaalne 15. sagedasemad hingamisteede infektsioonid Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama; kompetentsus, Emotsionaalne küpsus, - nohu (riniit), nasofarüngiit, tonsilliit, Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli Kognitiivsed ja keeleoskused, difteeria, äge otiit, sinuiit, epiglotiit, larüngiit, nihestuse tekkimisel; Liiges fikseeritakse samade Kommunikatsioonioskused ja üldised larüngotrahheiit, bakteriaalne trahheiit, põhimõtete järele nagu luumurru korral;
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, samas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta Tervis on füüsiline,psüühiline ja sotsiaalne heaolu Tervist mõjutavad tegurid: perekond ja suhted,endast lugupidamine,tööhõive ja lugupidamine tööl,sotsiaal-majanduslik staatus,haridustase,sotsiaalne toetus,usaldus ja turvatunne,keskkond,poliitika,puhkevõimalused 2
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu Sotsiaalne kompetentsus Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused
· vaimse tervise edendamine ja probleemide varajane märkamine; · passiivse suitsetamise vältimine; · laste hooletusse jätmise ja väärkohtlemise ennetamine; · nakkushaiguste ennetamine, varajane avastamine ja ravi; · arengu- ja käitumishäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon; · tervisehäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid? · Ealised, soolised ja pärilikud faktorid · Individuaalse elustiili faktorid · Sotsiaalsed ja ühiskondlikud mõjud · Elamis-ja töötingimused · Üldine sotsiaalmajanduslik, kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada kooleelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas
neel -(hingamisteed ristuvad neelus seedekanaliga ) kõri -(moodustunud mitmest kõhrest, mida katab limaskest ) hingetoru (veniv, elastne torujas elund, mis algab kõrist ja hargneb allosas bronhideks ) bronhid-(kulgevad koos kopsuarteritega ja veenidega kopsuvärati kaudu kopsudesse) Neelu kaudu toimub ülemiste hingamisteede ja seedekanali algosa kooskõlastatud tegevus 12. Olulisemad hingamisteede infektsioonid põhiliselt viiruste poolt tekitatud · nohu ( nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli samaaegselt neelupõletikuga ) · ninaneelupõletik ( äge ja väga nakkav viirushaigus,iseloomulik ninakinnisus,vesisus,valulik neel , väike palavik ) · kurgumandlite põletik (Punetav neel,tonsillid tursunud,katud tonsillidel,neelamine valulik,palavik,halb enesetunne,vahel lõhnab hingeõhk mäda järele) · keskkõrvapõletik (kuulmekile põletikulised muutused ja eritis kõrvast )
Millist mõju avaldab krooniline alkoholitarvitamine organismile? Seedetrakt Alkoholi liigtarvitamise korral kahjustub söögitoru, suureneb söögitoruvähi oht, väheneb peen- ja jämesoole aktiivsus, mistõttu halveneb toidumassi segamine ja seedimine, tekivad sage kõhulahtisus ja kaalukaotus, vitamiinide ja mine-raalainete puudus põhjustab häireid kogu orga-nismis. Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks on sageli kõhunäärme põletik. Maks Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos. Tsirroosi korral on maksarakud asendu-nud rasva- ja sidekoerakkudega ning maks ei funktsioneeri. Sagenevad haigestumine maksa- vähki ja söögitoru veenide laienemine, millega kaasnevad eluohtlikud verejooksud. Alkoholismi algstaadiumis maksa alkoholi lammutamise funktsioon paraneb ja jääb
· Kõhreline kude ebaküps · Hammaste lõikumine hilisem · Lihased hüpotoonilised · Kaasasündinud refleksid vähe väljendunud, puuduvad · Madal naba asetus · Hääl nõrk · Vähene aju areng · Haigestuvad sagedamini, põevad raskemalt EA põhjused Sotsiaalmajanduslikud: toitumistingimused, vallalisus, töötingimused, haridustase Sotsiaal-bioloogilised: vanus, raseduste arv, mitmikud, geneetiline foon Kliinilised faktorid – ema poolsed: günekoloogilised haigused, emaka traumad, abordid, suguelundite väärarengud, infektsioon- ja mitteinfektsioonhaigused, kahjulikud haigused Kliinilised faktorid – loote poolsed: haigused (asfüksia, arenguanomaaliad) Kliinilised faktorid – muud: ema ja loote immunoloogiline sobimatus, raseduse tüsistused (platsentaanomaaliad) Mis on ja milles seisneb NIDCAP meetodi olemus? The Newborn Individualized Developmental Care and Assesment Program (NIDCAP)
kastmine. Kõrge suremus kui vähese hoolivuse ja järelvalve küsimus. Laste tervise näitajad 38 näitajat jaotatuna 4 rühma: Demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud tegurid Lapse tervislik seisund ja heaolu Tervise determinandid, risk ja ennetavad tegurid Laste tervise süsteem ja poliitika - M.Rigby, Keele University UK, 2004 Lapse tervise mõjurid Lapse pärilikud faktorid, vanus ja sugu. Individuaalse eluviisi eripära (tervisekäitumine). Sotsiaalsed ja paikkondlikud võrgustikud. Elu- ja töötingimused. Üldised sotsiaalmajanduslikud, kultuurilised ja keskkondlikud tingimused. Tervise determinandid, risk ja ennetavad tegurid Vanemapoolsed determinandid: Rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsus. Lapse elutsükli determinandid: Kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine.
Megaloblastaneemia ehk tuumamoodustumise häiretest tingitud aneemia tuleneb sellest, et vitamiin B12 ja foolhapet on samaaegselt vaja erütrotsüütide arenguks. Nende samaaegne defitsiit tingib megaloblastide rohkuse luuüdis ning maakrofaagide ja erütrotsüütide noorvormide esinemise veres. Pernitsioosne aneemia ehk pahaloomuline kehvveresus on tingitud peamiselt IF puudusest ja talle on iseloomulik maolimaskesta rakkude või IF vastased antikehad, keele- ja maolimaskesta kärbumine ja närvisüsteemi häired. Närvikahjustused tulenevad suures osas sellest, et vitamiin B 12 koos foolhappega on vajalik müeliini sünteesiks. Seega viib vitamiin B12 defitsiit progresseeruvale demüeliniseerumisele, millega kaasub tihti paralüüs. Vitamiin B12 defitsiidi tõttu kuhjub organismis metüülmalonüül-CoA, mis, olles malonüül-CoA konkurentne inhibiitor, surub alla rasvhapete sünteesi (rasvhapete ja seega ka vajalike lipiidide
Megaloblastaneemia ehk tuumamoodustumise häiretest tingitud aneemia tuleneb sellest, et vitamiin B12 ja foolhapet on samaaegselt vaja erütrotsüütide arenguks. Nende samaaegne defitsiit tingib megaloblastide rohkuse luuüdis ning maakrofaagide ja erütrotsüütide noorvormide esinemise veres. Pernitsioosne aneemia ehk pahaloomuline kehvveresus on tingitud peamiselt IF puudusest ja talle on iseloomulik maolimaskesta rakkude või IF vastased antikehad, keele- ja maolimaskesta kärbumine ja närvisüsteemi häired. Närvikahjustused tulenevad suures osas sellest, et vitamiin B12 koos foolhappega on vajalik müeliini sünteesiks. Seega viib vitamiin B12 defitsiit progresseeruvale demüeliniseerumisele, millega kaasub tihti paralüüs. Vitamiin B12 defitsiidi tõttu kuhjub organismis metüülmalonüül-CoA, mis, olles malonüül- CoA konkurentne inhibiitor, surub alla rasvhapete sünteesi (rasvhapete ja seega ka vajalike
1. ägeda haiguse sümptoomidevaene kulg 2. ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi (mittesobiv ravim või ravimi annus) 3. haigustekitaja resistentsus 4. algselt kroonilised haigused (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid) Kroonilise haiguse staadiumid: · Remissioon- haigusnähtude ajutine taandumine · Retsidiiv - krooniliste kuluga haiguste korral haigusnähtuste taasteke Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt · Riskifaktor on haiguse tekke tõenäosuse näitaja (indikaator), ei pea veel olema haiguse põhjus · Soodumus (predispositsioon) on geneetilistest muutustest/iseärasustest tingitud haiguse esinemise tõus Dispositsioon: soodumus haigestuda teatud haigusesse Haigustele disponeeritust tingivad 1
Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks kehvast toidust. Kasv kiireneb: 1) kasvuhormooni liigproduktsioonist – tagajärg gigantism 2) varane suguküpsus, mis põhjustab liiga varakult toruluude kinnikasvamise 3) kilpnäärme ületalitlus 4) neerupealiste koore ületalitlus, mis omakorda võib põhjustadada suguhormoonide liigse produktsiooni (vt 2.punkt) Kasvu võivad mõjutada ka: 1) Pärilikud faktorid – vanemate pikkus 2) Sotsiaalsed faktorid – toitumine ja hügieen, õpetamine ja kasvatus (nii füüsilises kui vaimses mõttes), suguline küpsemine 2. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine. 1) Kasv – vastsündinu keskmiselt 50 cm, 1 aastaselt 75 cm. Esimese kahe elukuuga lisandub 3 cm kuul, 3. Ja 4. Elukuuga 2,5 cm kuus, 5-8.elukuuga 2 cm kuus ning 9-12.elukuuga 1,5 cm kuus. Teisel eluaastal +10 cm, 3. +8 cm, 4-5. +6 cm
5. Vitamiin D3 vähesuse korral, mis omakorda võib olla tingitud lapsena UV-kiirguse nappusest või kehvast toidust. Kasv kiireneb: 1. kasvuhormooni liigproduktsioonist – tagajärg gigantism 2. varane suguküpsus, mis põhjustab liiga varakult toruluude kinnikasvamise 3. kilpnäärme ületalitlus 4. neerupealiste koore ületalitlus, mis omakorda võib põhjustadada suguhormoonide liigse produktsiooni (vt 2.punkt) Kasvu võivad mõjutada ka: 1. Pärilikud faktorid – vanemate pikkus 2. Sotsiaalsed faktorid – toitumine ja hügieen, õpetamine ja kasvatus (nii füüsilises kui vaimses mõttes), suguline küpsemine B. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine. 1. Kasv – vastsündinu keskmiselt 50 cm, 1 aastaselt 75 cm. Esimese kahe elukuuga lisandub 3 cm kuul, 3. Ja 4. Elukuuga 2,5 cm kuus, 5-8.elukuuga 2 cm kuus ning 9- 12.elukuuga 1,5 cm kuus. Teisel eluaastal +10 cm, 3. +8 cm, 4-5. +6 cm. Kuni
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
uni- üks unilateraalne (ühepoolne) vaso- veresoonte- vasokontraktsioon (veresoonte ahenemine) -algia valu neuralgia (närvivalud) -eemia veri aneemia (kehvveresus) -ektoomia eemaldamine tonsillektoomia (kurgumandlite eemaldamine) -foobia hirm klaustrofoobia (hirm suletud ruumide ees) -iit põletik bursiit (limapauna põletik) -lüüs lahustamine trombolüüs (trombi lahustamine) -meeter mõõteriist kapnomeeter (süsihappegaasi mõõtja) -meetria mõõtmine oksümeetria (hapnikusisalduse mõõtmine) -oos haigus psühhoos (vaimuhaigus) -paatia haigestumine nefropaatia (neerude haigestumine) -rütmia reeglipärasus arütmia (südame- või ajutegevuse
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
komponentide vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Kõik meie ökoloogilised probleemid on tingitud sellest, et me oleme need tasakaalulised suhted rikkunud. Enamasti on põhjuseks inimese teadmatus. Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: 1. organismid e. biootiline osa Endla Reintam, 2008/2009 12 2. eluta osa e. abiootilised faktorid. Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks. Selles võib eristada: 1. mulda edafotoop; 2. veereziimi hügrotoop; 3. mineraaltoitumise reziimi trofotoop; 4. (meso)kliimat klimatoop. Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid: Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib kasutada järgmisi jaotusi: 1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1. autotroofid e
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l