TERVIS SPA HOTELL ASUKOHT Tervis ja Tervise Paradiis on mereäärsed SPA hotellid. Eesti suurimas ja tuntuimas kuurortlinnas Pärnus asuv sanatoorium Tervis tegutseb Pärnu rannas juba neljandat aastakümmet. Suvel ootavad hotellikülalisi päikeselised jalutuskäigud Pärnu rannarajoonis. Talvel saatb nautida võrratut lumesadu ning valge vaibaga kaetud armsat mereäärset linnakest. 2004. aastal avas uksed Tervise tütarettevõte Tervise Paradiis, sanatooriumi Tervis kliendile kehtib veepargis soodushind. 20-minutiline jalutuskäik mööda Ranna puiesteed viib teid Tervisest Tervise Paradiisi. Tervise Paradiis on sanatoorium. TINGIMUSED Sanatoorium Tervis koosneb seitsmest omavahel klaasgaleriidega ühendatud hoonest. Hotellis on 500 voodikohta, kõigi mugavustega numbritubade rõdult avaneb maaliline vaade. Hotelli vahetus läheduses on Jahisadam ning ajalooline Pärnu muul. Hommikusöögile, -võimlemisse ja teistele protseduuridele saab jalutada mööda ho...
Otsingu tulemused / Spaad: 49 Tervise Paradiis spaahotell & veekeskus Spaa | | (+372) 447 9219 Tervise Paradiis on Pärnu rannarajoonis asuv 4-tärni spaa-hotell & veekeskus. Tervise Paradiisi kompleksi kuuluvad 244 kohaline Rohelise Võtme diplomit omav 4- tärni hotell, kuurortravi ja spaa… Noorus Spa Hotel Heaoluspaa | | (+372) 356 7100 Kaasaegse arhitektuuri ja 114 numbritoaga spaahotell asub liivaranna ääres. See on puhkusekohaks väärikale kliendile, kes saab siin olles tunda lõputut noorust ja rahulolu.Siit leiab külaline… Meriton Grand Conference & Spa Hotel Spaa | | (+372) 628 8220 Meresuu Spa & Hotel wellness keskus Spaa | | (+372) 357 9600 Meresuu SPA Baltikumi s...
Pärnumaa majutusettevõtted Esitlus Denis Pappel ja Andreas Orav Tartu 2010 Pärnumaast Pärnumaa on Eesti suurim maakond, kus külastajaid ja turiste lummavad 242 km rannajoont, 177 saart ja laidu, luitemetsad, puisniidud, sood ja rabad, suur hulk vaatamis- ning kogemisväärset, arvukalt mitmekesiseid turismiteenuseid ning mõistagi aastaringselt atraktiivne Suvepealinn Pärnu. Majutusettevõtted Hotell Victoria Hotell Spa Hotell Tervis Medical Spa Hostel Terve Hostel Külalistemaja Villa Andropoff Puhkeküla Maria Talu Puhkemaja Lembitu Puhkemaja Kodumajutus Green Villa Külaliskorter Villa Marina Kämping & Karavan - Konse Karavan-Kämping ja Motell Victoria Hotell Asukoht: Pärnu kesklinn Hinnad: Ühene 800.- Kahene 1 150.- Minisviit 1 400.- ERIPAKKUMISED Kodulehelt broneerides majutus kuni 40% soodsam Teatrisõpradele - Endla te...
4. Õppeülesanne: Õppija juhis: Tööta läbi 4. teemakonspekt Leia konspekti abil vastused kordamisküsimustele Loe juhtum ja vasta küsimustele Kordamisküsimused: 1. Millest algab ettevõtte toote / teenuse väljatöötamine? Toote / teenuse väljatöötamine algab ettevõtte äriideest. (MIKS?) Asetades end valitud sihtrühma (KELLELE?) seisukohale, vastab asjatundlik ettevõtja juba äriideed sõnastades küsimustele: milline toode/teenus (MIDA?) rahuldab minu kliendisühmade vajadusi ja soove? kuidas ma toodan ja toote/teenuse kliendini viin (KUIDAS?) , kuidas ettevõte toimib? 2. Majutus- ja toitlustusettevõtte toode on kombineeritud toode. Millistest osadest see koosneb, too näiteid. koosneb esemelisest ja immateriaalsest osast ning keskkonnast. Esemeline osa: Hoone ehituslik kvaliteet ja arhitektuur ja interjöör Majutustingimused toa suurus, varustus toidud ja jo...
Veebipõhiste vahendajate kaudu majutuse leidmine AIRBNB, Booking.com ja Hotelliveeb.ee võrdlus Otsisin portaalidest hotelliveeb.ee, booking.com ja airbnb.com majutust Pärnu linnas kuupäevadel 02.04-03-04. Hotelliveeb.ee kuvab otsingutulemused automaatselt populaarsuse järjestuses, st hetke populaarsemad majutusasutused kuvatakse eespool. Hotelliveeb.ee pakub erinevalt airbnb.com ja booking.com saitidest erinevat tüüpi pakette, mitte ainult ööbimist. Samuti ei paku hotelliveeb.ee erinevate rendikorterite rentimisvõimalust. Ehk siis nagu nimigi ütleb- Hotelliveeb. Hotelliveebi saab kasutada vaid Eesti ja Läti majutusasutuste broneeringute tegemiseks. Otsingust saab ise valida, kas soovitakse leida näiteks komandeeringupaketti, peopaketti, perepaketti vms. Mina hetkel otsingut ei täpsustanud, valisin automaatse otsingu asukoha järgi. Esmalt tulevad populaarsuse järjestuses Pärnu suurimad SPA-hotellid erinevate pakettidega. Näiteks Tervis...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anna Popova HT13-KE Green Key/Roheline Võti Kokkuvõte Õpetaja: Kris Leinatamm Tallinn 2014 Mis on Green Key / Roheline Võti ? Rahvusvaheline turismiettevõtete ökomärgis - Roheline Võti (Green Key) kannab endas säästva turismi ideed ja on mõeldud omistamiseks turismiettevõttele. Rohelise Võtmega tunnustatakse majutusettevõtete keskkonnasõbralikku tegevust ja propageeritakse säästva majandamise põhimõtteid. Märgise abil saab majutusettevõte näidata, et ühendades kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemisviisi, saavutatakse parem lõpptulemus nii külaliste kui ka ümbritseva keskkonna seisukohast Roheline Võti sai alguse 1994. aastal Taanist, tänaseks päevaks on märgisega liitunud veel 14 riiki (Eesti, Leedu, Rootsi, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Küpros, Maroko, Tuneesia ja Jaapan). Liitumisetapis on vee...
Turismimajaduse alused. Iseseisevtöö 1. Turismimajaduse tundmaõppimine. KULTUURITURISM (Cultural tourism)- Peamiseks reisimise motiiviks on kultuuriloolised paigad, ajaloolised vaatamisväärsused või kultuuri sündmused. SPAATURISM (Spa tourism) terviseturismi alavorm ja on tavapäraselt seotud konkreetsete spaaettevõtete, sihtkohtade ja/või kuurortitega. Spaaturist reisib tervise parandamise ja/või säilimise ja/või lõõgastumise eesmärkidel, kasutades spaaturismitooteid ja teenuseid. 2. Tutvusta Eestit! 1)Linnaturismi näide: Linnatuur Tallinnas - koosneb: bussituurist marssruudil(Viru Kadriorg Lauluväljak Pirita) jalutuskäigust, mis algab Toompea juurest Aleksander Nevski katetraal, võimalusel ka Toomkirik fotostopp Kohtutänava vaateplatvormil tuur lõppeb Raekoja platsil - tuur on mõeldud nii sise- kui välisturistile...
Turism Pärnu linnas I TURISMI EELDUSED - Miks peaks seda linna külastama? 1. Pärnu on tuntud eelkõige oma pika rannajoone ja sooja vee poolest, mida käivad nautimas inimesed kodumaalt kui ka väljaspool seda. 2. Pärnu on kuulus ka veel oma linnas paiknevate villade poolest, mida võibki pidada parimateks vaatamisväärtusteks, lisaks villadele on Pärnus ka hulganisti põnevaid kirikuid. Üks olulisemaid on Pärnu kesklinnas paiknev Ammende villa, mis pakub kõige muu seas ka majutusteenust. 3. Tuntuim Pärnus toimuv üritus on dzässifestival, mis tõmbab inimesi nii Maarjamaalt kui mujalt maailmast. 4. Esimene n-ö ,,spaa" avati Pärnus 1838. aastal. Nüüd, 174 aastat hiljem on Pärnu endiselt tuntud oma taastusravi võimaluste ning muude kehaliste mõnude pakkumise poolest, mis on tänapäeva Pärnu üks peamisi ekspordiartikleid ning tuluallikaid. II TURISMI ARENGUT TAKISTAVAD TEGURID - Miks turist loobub külastusest? Turismi arengut takistavaks teguri...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Kristiina Jaagus SANATOORIUM TERVIS HINNAPAKKUMINE SITUATSIOONÜLESANNE Juhendaja: Ene Sepa Pärnu 2012 VASTUSKIRI Tere, Talvi Suvi. 17.01.2011 Täname Teid huvi tundmast meie hotelli konverentsivõimaluste vastu. AS Sanatoorium Tervisel on hea meel pakkuda firmale AS Golf, golfiteemalist koolitust. Ürituse läbiviimiseks 25 inimese puhul, saame pakkuda Teile ajavahemikul 11.-13.06 2012 40- kohalist seminari ruumi. Seminaariruum asub meie hotelli kolmandas majas, kuuendal korrusel. Seminariruumist avaneb kaunis vaade merele. Pakume Teile majutuseks 23 ühetuba ja lektoritele saunaga sviiti hotelli kolmandas majas. Hotellitoad on valgusküllased ja mugavad. Samuti on kõik toad suitsu- ja allergiavabad. Teie viibimise ajal Sanatoorium Tervises pakume Teil...
Green Key. Roheline Võti Marju Zupsmann. MJ110. 2011 Mis on Green Key / Roheline Võti ? Rahvusvaheline turismiettevõtete ökomärgis - Roheline Võti (Green Key) kannab endas säästva turismi ideed ja on mõeldud omistamiseks turismiettevõttele. Rohelise Võtmega tunnustatakse majutusettevõtete keskkonnasõbralikku tegevust ja propageeritakse säästva majandamise põhimõtteid. Märgise abil saab majutusettevõte näidata, et ühendades kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemisviisi, saavutatakse parem lõpptulemus nii külaliste kui ka ümbritseva keskkonna seisukohast Roheline Võti sai alguse 1994. aastal Taanist, tänaseks päevaks on märgisega liitunud veel 14 ri...
Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Vastuvõtutöö korraldus Kodutöö Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2010 1. Eesti hotellide ja motellide tärnisüsteem.................................................................................3 1.1 Lühiülevaade nõuetest tärnihotellidele:............................................................................3 2. EHE (Ehtne ja huvitav Eesti)..................................................................................................5 2.1 EHE:..................................................................................................................................5 2.2 Kvaliteedimärgise välimus................................................................................................6 2.3 Mida märgistatakse antud märgisega ?...............................................................................
Tallinna Mustamäe Gümnaaisum Mudaravi Uurimustöö Marleen Ankur G1L Juhendaja: Tiiu Saava 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Mudaravi.................................................................................................................................4 Ravimuda................................................................................................................................5 Enne mudaravi tegemist.....
Vesi Küsimusi tekitab sportlastele ka meie tavaline joogivesi. Nii lihastekasvatajad kui ka kaalust allavõtjad küsivad tihti, kas vesi ei tee paksuks? Kas treeningu ajal võib juua ja kui võib, siis kui palju? Hapniku järel on vesi vajaduselt teisel kohal. Vett vajame seedeprotsessidel, toitainete imendumisel ja nende jagunemisel keha erinevatesse osadesse. Vesi toimib ka termoregulaatorina ja jääkainete eemaldajana. Treeninugte ajal võib keha tarbida kuni 25 kalorit minutis, mis loomulikult tõstab kehatemperatuuri ning organism vajab suurt hulka vett taksitamaks ülekuumenemist. Vee vahetus organismis on kiire. Vedelikku eristatakse organismist uriiniga, kopsudest hingeõhuga, ka higina - kokku umbes 2 liitrit ööpäevas. Vähemalt selle hulga vett peab organism tagasi saama, et tagada elundkondade ja kogu keha töövõimet. Peale joogivee saame suurel hulgal vedelikku ka söögiga. Täiskasvanud mehes on ligikaudu 60% ja naises 55%vett, mi...
TERVISEEDENDAMISE VÕIMALUSED Tervis inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund Tervise edendamine inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine Bangkoki harta 11. augustil 2005 võttis Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oma 6. globaalsel konverentsil vastu uue terviseedenduse harta Bangkoki harta. Terviseedendus keskne valdkond Kinnitatud terviseedendus on keskne valdkond inimarengus ja ühiskondade arengus see on kõigi valitsuste peamine vastutusvaldkond ning hea korporatiivse praktika loomulik osa. Rõhutatud poliitikute ja teiste otsustetegijate olulisust investeeringute tegemisel tervisesse partnerlust terviseedenduses erinevate valitsuste ja organisatsioonide vahel, tsiviilühiskonna ja erasektori vahel Koostöö j...
Turism Eestis Liina Pärn Talv 2008 Millest räägime? · Mis on turism? · Millist turismi on olemas? · Kes on turist? · Mida on turismiks vaja? · Turism Eestis Mis on turism? Kes on turist? · Inimeste sihipärast rännutegevust hakati nimetama turismiks alles 18.saj. lõpuaastatel, kui Euroopas hakkas levima välismaa külastamise komme lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil. Neid inimesi hakati nimetama turistideks. · Reisimine hõlmab kõiki reisimise vorme ja liike, olenemata motiividest, ajast ja kohast, s.t. mõiste valdkonnas ei ole tähtis, miks reis ette võetakse, kui kaua see kestab, kuhu sõidetakse ja kas reisija jälle tagasi tuleb. Reisimine on tegevus, mis lähtub kaasaja liiklemisoludest ja transpordist. Reisimise üheks põhiosaks on turism. · Turismi all mõeldakse reisi kui tervikut, mis hõlmab reisimise tehnilisi aspekte ja reisimise ettevalmistamist, organiseerimist, sihtpunktis viib...
Missuguses Eestis tahaksin elada? Peale taasiseseisvumist on Eesti saavutanud märkimisväärse arengutaseme pea kõigis elu valdkondades. Kunagi pole inimesed nii hästi elanud kui praegu. Majandus õitseb, palgad, toetused, pensionid tõusevad. Võib endale lubada rohkem ja kallimaid asju. Pühendatakse rohkem aega endale ja oma tervisele. Miks muidu Spa-de, veeparkide ja muude lõbustusasutuste kasum aina kasvab. Sellepärast, et välimaalase kõrval on hakanud neid ka eestlane külastama. Seesuguse kiire arenguga kaasneb paratamatult ka negatiivseid kõrvalmõjusid. Osa inimesi ei suuda lihtsalt sellega sammu pidada. Probleem puudutab eelkõige keskealisi või vanemaid inimesi, kes on harjunud vana nõukogudeaegse korraga ja see võtab lihtsalt aega harjumiseks uue infoajastuga kaasneva andmetulva läbiseedimiseks. Selge on see, et oleme vaatamata hämmastavate edusammude ikka Euroopa kontekstis punase laterna osas. See tähendab, ...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Pärnu Kolledz Triin Karp, Agni Liiva, Pire-Mari Perri MITTETRADITSIOONILINE MAJUTUSTOODE JA ELAMUSTOODE EESTIS Referaat Juhendaja: Lektor Tiina Viin Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 1. ÖKOTURISM EESTIS................................................................................................ 4 2. ELAMUSTOODE EESTI MAATURISMIS................................................................. 10 3. LUKSUSMAJUTUS EESTIS.................................................................................... 14 KOKKUVÕTE............................................................................................................... 16 KASUTA...
UJUMISE KUI SPORDIALA MÕJUTUSED KEHALE JA TERVISELE Uurimustöö Autor: Juhendaja: ANNOTATSIOON Töö pealkiri: Ujumise kui spordiala mõjutused kehale ja tervisele Kuu ja aasta: aprill 2010 Lehekülgede arv: 15, jooniseid kuus, lisasid üks Referaat Selle uurimustöö eesmärk on uurida ujumise kui spordiala mõjutusi meie kehale ja tervisele. Uuritakse seda, mis on kõige olulisem ujumise juures, kuidas on ujumine mõjutanud füüsilist ja keha arengut. Samuti uuritakse, kuidas ujumine toob endaga kaasa negatiivseid probleeme ja kuidas suhtutakse ujumisse kui spordialasse üldiselt. Kuressaares on kaks ujulat: Kuressaare Gümnaasiumi ning SPA Hotell Rüütli ujula. Mõlemal asutusel on olemas 25-meetrine bassein. Ujujad, kes soovivad saada ka uj...
xxx Kool HAAPSALU Uurimistöö Koostaja: xxxx 3.a klass Juhendaja: xxx xxx 2016 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.HAAPSALU LINNA KIRJELDUS.....................................................................................4 2.HAAPSALU LINNA AJALUGU........................................................................................5 3.HAAPSALU PIISKOPPLINNUS...............................................................................6 5. HAAPSALU RONGIJAAM.......................................................................................8 KOKKUVÕTE.....................................................................
TEEMA LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina, Gert Laas, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Üliõpilase kood ………………………… Õpperühm ………………………… Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Konsultandid ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastami...
EKSAMIKS KORDAMINE:.................................................................................................................... 3 ........................................................................................................................................................... 8 KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PRAKTIKA EESTI VABARIIGIS 2001-2005:............................................. 11 NORD-STREAM:.................................................................................................................................. 11 SÄÄSTEV ARENG: KONSEPTSIOONI ARENG:........................................................................................... 11 SÄÄSTVAARENGU MÄÄRATLUSED:........................................................................................................ 11 SÄÄSTVAARENGU PÕHIMÕTTED:.............................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid......................................
ERINEVAD TAASTUSRAVIVAHENDID INIMESE TURGUTAMISEKS Iseseisev töö esmaabis. Õpetaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSRAVIVAHENDID...................................................................5 1.1 Saun...................................................................................................................................5 1.2 Massaaz.............................................................................................................................6 1.2.1 Klassikaline massaaz..................................................................................................6 1.2.2 Lümfimassaaz..................................................................................................
KOOLI NIMI TÖÖKESKKOND Referaat Õpilane: Kursuse nr: Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Eestis loetakse tööealise elanikkonna suuruseks ca 626 100 inimest, nendest 49 % moodustavad naised (Eesti tööjõu uuring, 2001). Naiste tööhõive kasv on olnud eriti suur viimase 30 aasta jooksul nii Eestis kui ka mujal maailmas. Inglismaal moodustavad naised 40% tööjõust, USA-s on tööga hõivatud 57% üle 16 aastastest naistest, Soomes oli 1991. aastaks naistest tööturul ca 69%. Aastaks 2000 oli palgatööd tegevate naiste hulk kogu läänemaailma tööjõus kasvanud keskmiselt 45%-ni. Naiste suure hõivatuse tõttu tööturul muutuvad tööga seotud tervisehäired järjest olulisemaks ning riiklikku tähelepanu nõudvaks küsimuseks. Kui varem oli põhiliseks probleemiks naiste vabastamine füüsiliselt raskest tööst, on täna vaja tegeleda spetsiifiliste probleemidega, näiteks reproduktiivse tervise häirete või ka psühhoso...
RURAALGEOGRAAFIA 2017. Kordamise teemad. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) o madal asustustihedus; o taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; o tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; o tugev identiteet kodupaiga suhtes; o alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; o maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Regioonid (OECD järgi) o Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) o Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ... Valgamaa) o Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas o Belgia 97 Uganda 13 o Island 93 Bhutan 1...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava PEREÕENDUSE EKSAMITÖÖ Tartu 2012 1. SISEJUHATUS 1.1 Praktika sooritamine ,,Pere- ja koduõenduse ning -ämmaemanduse" õppepraktika sooritasin Tartus AS Medicumis perearst Alla Kostina juures, ajavahemikul 19.12.2011-20.01.2012.a. Õppepraktikakoht oli mulle tuttav, kuna olin seal ka eelnevalt pereõega koostööd teinud. Seega tundsin perearsti,väga toredat preõde ja põgusalt ka patsiente ning pereõe tööülesanded polnud mulle võõrad. 1.2 Perekonna valik ja ülevaade Perekonna valikul lähtusin mitmetest aspektidest: 1) Saavutada hea ja usalduslik kontakt edaspidistel kohtumistel ja suhtlemisel perekonnaga. 2) Ideaalis võiks perekond olla kahe lapsevanemaga ja rohkem kui üks laps peres. 3) Perekonna tervisekaardid oleksid ülevaatlikult informatiivsed ja erialaselt huvipakkuvad. Perekonna vormi tüüp, mille valisin ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond NT 1 Dagne Press Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga ühiskonnas ei pööra inimesed erilist tähelepanu tervislikele eluviisidele. Kogu aeg on kuskile kiire, liigutakse jalgsi vähes õhus vähe, süüakse valmistoitu ning immutatakse end läbi keemilistest ainetest. Selle kõige juures aga ei mõelda, mida selline eluviis tervisele kaasa toob. Oma tööd koostades proovisin kirjeldada erinevaid taastumisvahendeid ning nende kasulikku mõju inimorganismile. Samuti on mitmete liikide puhul välja toodud vastunäidustused ehk millistes terviseseisundites mingit vahendit kasutada ei tohiks. SISUKORD 1. Füüsikalised taastusvahendid 1.1. Saun Saunask...
Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 TST 6013 Taastusravi põhikursus Õppejõud A. Jairus LOENG 24.08.2009.a. Kirjalik eksam ja referaat. Elektri 3 vastust. Iseseisev töö: tutvumine (Top Spa, Viimsi, Tervis), referaat vabalt valitud teemal (2 lk) DETS. ALGUSEKS toimetada valvelauda Eksamiküsimused: 1. Taastumisliigid 3 liiki! pedagoogiline, psühholoogiline ja meditsiini-bioloogiline (3 tabelit)! 2. Organismisisese mürgituse tegurid 3. Kirjeldada taastusravi põhieesmärke 4. Mis on manuaalteraapia (kiropraktika)? Mille puhul kasutatakse? 5. Millised asutused vajaksid taastusravi ning ravikehakultuuri? 6. Nimetage taastusravi pedagoogilised põhimõtted! 7. Nimetage elektriravi madalsagedusvooludega 3 ravimeetodit! 8. Nimetage kõrgsagedusvooludega 3 ravimeetodit...
Eesti saunakukultuur Vajadus ennast pesta ja puhastada on loomupäraselt omane paljudele elusolenditele. Loomade enesepuhastamist võib lugeda instinktiivseks tegevuseks. Inimesel on pikemaajaliste kogemuste najal kujunenud instinktist teadlik pesemisvajadus. Juba ürgajal puutus inimene kokku veega ja märkas, et vesi puhastab nahka, pesemine aga parandab üldist enesetunnet ning aitab vältida haigusi. Ka ilumeele arenemine võis soodustada puhtempiiriliselt omandatud pesemisvajaduse tugevnemist. Esialgu piirdus pesemine suplustega jões, järves või meres. Pesemistele varjulisemates kohtades lisandus oskus kasutada soojendatud vett. Vee soojendamiseks visati veenõusse lõkkes kuumaks köetud kive. Selle tagajärjel tekkiv järsk vee aurustumine võis omada ka rituaalse tähenduse. Hiljem ehitas inimene pesemiskohale tuulevarjuks seinad ümber ja hakkas vett kallama kuumadele kividele(viskama leili). Nii võis tekkid...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Valli Kink Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis praktikaaruanne Juhendaja:Helle Liblik Tallinn 2014 0 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1Ettevõtte üldiseloomustus............................................................................2 2Ettevõtte tooted.........................................................................................11 3Turundustegevus........................................................................................14 4Logistiline tegevus........................................
Võrumaa Kutseharituskeskus Ärikorralduse õppetool Jaanika Vichterpal MK-14 ÖKOMÄRGISTUSED JA MAHESAADUSED Õpimapp aines „Kaubaõpetus“ Juhendaja Kristel Ojavere Väimela 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 ÖKOMÄRGIS............................................................................................................ 4 Mis on ökomärgis?............................................................................................... 4 Milleks ökomärgis?................................................................................................. 6 Euroopa Ühenduse ökomärgis – lilleke.........................................
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun...........................................
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus ...
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta 28 liikmesriiki Viissada kolm miljonit elanikku Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat. Majanduslikult suuruselt suurim maailmas Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Hümn-Beethoven Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõu...
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §4...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
