Tarbekunst (1)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

3 KEHV

Tarbekunst
Objektideks on tarbeesemed . Tarbeeset kaunistatakse kirjade ja mustritega.
Tarbekunsti alad:

Keraamika

Puit

Klaas

Tekstiil

Nahkehistöö

Metallehistöö
Keraamika – Põletatud savist esemete valmistamise kunst .
Üks vanemaid tarbekunsti harusid.
Algul kuivatati ese lihtsalt päikese käes, hiljem avastati põletamine. Algul vormiti savinõusid käsitsi, 11. sajandil leiutati potissepa keder. See hõlbustas ja kiirendas tööd ning võimaldas saavutada mitmesuguseid vorme.
Glasuuritud savinõusid hakati valmistama esimesena Egiptuses. Glasuuriks kasutatakse mitmesuguseid metallisoolasid, millega esemed kaetakse ja mis kuumutamisel sulades tungivad savi pooridesse ja muudavad selle veekindlaks.
Keraamika alaliigid:

Terrakota – Põletatud glasuuriga katmata savi, mille värv võib olla valge, kollane, pruun, hele- või tumepunane. Hõlpsasti vormitav, põletamisel muutub väga tugevaks . Sobib nõudeks, pisiplastikaks, ehituskeraamikaks.

Faianss – Mõeldakse glasuuritud savinõusid. Põletatakse üks kord, kaetakse tinaglasuuriga, kuumutamisel muutub glasuur valgeks ja läbipaistvaks. Tehnika on pärit lähis-idast 9. sajandist.

Portselan – Materjaliks on tulekindel gaoliinsavi, päevakivi ja kvartsisegu. Põletamisel sulamistemperatuurini annavad tiheda kõva puhasvalge materjali. Vormitud ja kuivatatud ese kuumutatakse esimesel põletamisel hõõgumiseni, siis kaetakse samast massist koosneva glasuuriga ja kuumutatakse. Seejärel kihid ühinevad ja ese saab klaasitaolise läikiva pealispinna. Kaunistamist teostatakse kahel viisil:

Pärast esimest põletamst kantakse esemele muster, kaetakse glasuuriga ja põletatakse uuesti. Värvid ei kannata nii suurt kuumust.
Maalitakse glasuuri peale ja kuumutatakse kergelt üle. Värvid ei püsi nii kindlalt. Suurem värvivalik.

Portselan on pärit Hiinast 9. sajandi lõpust. Euroopasse jõudis 1710ndatel aastatel.

1780. aastal ehitas Põltsamaa lossi üles parun V. Lauwr.
1920 – 1930. aastatel toodeti Tallinnas Langebrauni firmas portselani.
1886 . aastal oli Siimustis keraamikatehas.

.ODT Laadi alla originaalfail 1 lk · .odt · 60 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2008-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

60 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Pruuly Õppematerjali autor

Kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om

Ehitus

472

pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Ehitus