Hiina (0)

RIIKIDE TÖÖLEHED-HIINA
Asukoht Ida- ja Sise-Aasia
Ametlik nimetus Hiina Rahvavabariik
Pealinn Peking
Pindala 9572900km
Rahvaarv 1 298 848 000
Riigikeel hiina
Peamine religioon budism , taoism
Rahaühik jüaan
Peamised ekspordiartiklid tekstiilitooted, jalatsid, mänguasjad, kütus
SKP inimese kohta(dollarit) 780
Interneti domeen .cn
Ajatsoon(GMT) GMT+0800
Autode sõidusuund parempoolne
Elekter 220V
Hiina on üks maailma vanemaid riike. Inimesed on Hiinas elanud u. 500 000 aastat. Linnu hakati seal ehitama palju varem kui Aafrika, Aasia või Ameerika rahvad . See oli umbes 5500 aastat tagasi. Kuni 20. sajandini valitsesid Hiinat keisrid . Keisrid põlvnesid keiserlikest perekondadest, mida nimetati dünastiateks. 19. sajandini hoiti Hiinat muust maailmast eraldatuna. Kuid Hiina polnud oma nõrga valitsemisega rahul ja valitseja pidi troonilt tagasi astuma . Siis (1.10.1949) kuulutati Hiina vabariigiks. Aga seda nõrgestasid Jaapani kallaletung ja kodusõda. 1949. aastal tuli Hiinas võimule kommunistlik partei, mis alustas Hiina muutmist tööstusriigiks.
Hiinal on rikas ja iidne kultuur, mõni Hiina haudadest leitud maal on enam kui 6000 aastat vana. Tänapäeval jätkuvad kunstitraditsioonid rahvatantsudes ja muusikas. Väga populaarsed on film ooper ja sõnaline teater.
Hiinasse on võimalik saada lennukiga.
Reisimine kohaliku transpordiga on suhteliselt vaevarikas, kuna rongid on ülekoormatud ja rongipiletid suur defitsiit. Võib laenutada jalgrattaid. Kõik linnad on äärmiselt kärarikkad.
Turistide jaoks on populaarsemad paigad Hong -Kong , Peking, Chengdu(Tiibetisse pääsemiseks ning pandade nägemiseks) ning Xi`an(maailmakuulsad terrakota kujud).
Traditsioonilised vaatamisväärsused Pekingis on Taevase Rahu väljak, Keelatud linn, Hiina müür.
Majutamine uuemates võõrastemajas normaalne, vanemates suhteliselt kesine(rõske). Üheses toas ööbimine 400EEK, naridel 200EEK.
Hiinlased söövad peamiselt riisi, ka nuudleid ja köögivilju. Palju kasutatakse kuivatatud toiduaineid, sojauba , kala ja liha.
Hiina asub paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Suur osa Hiinast on mägine ja metsik. Lääne-Hiinas on suvi kuum(25-48), talv külm(-10 kuni-15, madalaim -27), sajab väga vähe, kevadeti tekib tolmutorme. Ida-Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. Seal on talv suhteliselt külm ja lumevaene, suvi soe ja mõõdukalt vihmane. Lõuna-Hiina mererannikul on lühike soe talv ja niiske kuum suvi. Augustis-septembris on Ida-Hiinas taifuune.
Lääne-Hiinale on iseloomulikud kõrbete pruun-ja hallmullad ning poolkõrbete kastanmullad. Looduslikku metsa leidub ainult kirde-ja edelapoolseis mäestikes, põhja pool okasmetsa ja liigirohket segametsa, lõuna pool Qinlingi igihaljast lähistroopilist metsa.. Ida-ja Lõuna-Hiina taimestik on väga mitmekesine .
Maa-ala suuruse ja looduse mitmekesisuse tõttu on loomastik liigirikas.
Hiia naaberriigid on:
Afganistan , Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia , Myanmar, Nepal , Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam.
Allikad: www.karavanserai.bluemoon.ee, Ene, A ja O