Uuring Alkohol ja kondoomid AÜ Psühholoogia 1)Uurimisprobleem: alkoholijoobe mõju otsusele astuda juhuslikku seksuaalvahekorda ilma kondoomita. 2)Tavaliselt suhtuvad inimesed negatiivselt ilma kondoomita juhuslikesse seksuaalvahekordadesse. Inimeste teadlikkuse tõstmiseks selle ohtlikkusest on tehtud suuri jõupingutusi. Sellest hoolimata on ilma kondoomita juhuvahekordade arv väga suur (Wallace, 1991). Paljud Ameerika ja Kanda uurimused on näidanud, et hoolimata kaitsmata vahekorraga kaasnevatest riskidest (AIDS, teised suguhaigused, soovimatu rasedus) kasutavad kondoomi iga vahekorra ajal ainult 15% - 38% seksuaalselt aktiivsetest noortest (Anderson jt 1990). Uurimused on näidanud, et suure riskiga seksuaalkäitumine esineb tõenäolisemalt inimestel, kes kasutavad regulaarselt alkoholi või narkootikume. Robertson ja Plant (1988) leidsid, et vähene kondoomi kasutamine ja alkoholijoove esimese seksuaalvahek
Toila Gümnaasium Keiu Simm ja Kristjan Vene 12. Klass GANZFELDI EKSPERIMENT TELEPAATIA VÕIMALIKKUSE UURIMISEKS Uurimistöö lõpueksamina Juhendaja: õp. Avar Pentel Toila 2013 Sisukord RESÜMEE Käesoleva uurimistöö eesmärk oli leida täiendavaid tõendeid telepaatia olemasolu kohta. Selleks viidi läbi Ganzfeldi korduseksperiment, mis näeb ette kahe katsealuse vahel tehtavat eksperimenti, mille käigus üks katsealune üritab teisele katsealusele, kes viibib ganzfeldi seisundis, mõtete kaudu mingit pilti saata. Ganzfeldi seisundiks nimetatakse sellist seisundit, mil katsealuse tavalised sensoorsed sisendid (nägemine ja kuulmine) on kunstlikult piiratud ning aju püüab sensoorsete sisendite puudumist muul moel kompenseerida, kutsudes esile nägemusi. Varasemad eksperimendid on andnud põhjust uskuda, et telepaa
kuidas? Tingimuste hoidmine konstantsetena on eksperimentaalse kontrolli teine tüüp.Kui mitmesugused erinevad kohtlemisi ja kontrollgruppe käsitletakse täpselt sarnastena välja arvatud sõltumatu muutuja osas,. siis peavad võimalikud erinevused sõltuvate muutujate osas olema sarnased ka sõltumatu muutuja puhul. Omakorda peavad olema konstantsed kõik tingimused, mis toimivad läbiviidava eksperimendi käigus. Kuna läbiviidud katses oli eksperimendis osalejate kriteeriumid paika pandud nende eneste poolt vastatud küsimustike abil, mis ei pruugi olla samas ka absoluutselt objektiivsed, siis tõesuse huvides kaasaksin ise osalusgruppi inimesed, kelle taustsüsteem on kontrollitavam ning kes võiksid olla varasemalt läbinud ka küsitluse, mis hõlmaks nende suhtumist juhuvahekordadesse või suhtumist alkoholi üldse, et kitsendada valikukriteeriumi. Sellega võiks minimiseerida ka varemnimetatud väliste faktorite
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut MOBIILTELEFONIDE JA WIFI-SEADMETEGA SEOTUD TERVISERISKID JA NENDE ENNETAMINE Referaat keskkonna- ja töötervishoius Koostaja: Eliys Tomson III kursus , 7. Rühm Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Mobiiltelefonide kasutajate hulk kasvab igapäevaselt, hetkel on kasutatavate mobiiltelefonide arv üle 5 miljardi.14 Maailmas elab üle 6,8 miljardi inimese, mis tähendaks seda, et mobiiltelefoni omab ja kasutab üle 70 % inimestest. Tegelikkuses see nii õnneks ei ole, sest paljude juhtudel võib inimene omada ja kasutada mitut telefon. Samas on rohkem kui 10 miljardit telefon müüdud ülemaailma alates 1994. aastast, mis tähendab, et paljud telefonid ei ole kasutuses.14 Eestis on kasutavate mobiiltelefonide hulk 2009. aasta andemete järgi 2,72 miljonit.3 Ennustatakse, et 2012. aastaks on mobiiltelefonide kasutajate arv üle 6 miljardi. Samas
Tallinna Reaalkool Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina Uurimistöö Karl Erik Rabakukk 11. B Juhendaja: õp Rain Vellerind Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess...........................................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia........................................................................
ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate teadlaste poolt üle maailma. Tänapäeva ühiskonnas ei räägita väga palju muusika tähtsusest inimeste meeltele ja füsioloogiale, kuigi inimesed puutuvad muusikaga kokku
sooja ja niiske õhuga; loomuliku ainevahetuse teel. 11. Inimese soojustasakaal, üldine soojuslik mugavus, PPD, PMV, met, clo, lokaalne soojuslik mugavus Soojuslik mugavus: PPD - rahulolematute osakaal protsentides (Predicted Percentage of Dissatisfied). PMV - oodatava mugavustunde indeks (Predicted Mean Vote). PMV = (0,303e-2,100*M+ 0,028)*[(M-W)- H - Ec-Cres-Eres] Keha soojustoodang: Ühikuks on met, on 1 kcal energiat, mis kulub rahulikult paigal istudes ligikaudu kg kehamassi kohta tunnis. Keskmise inimese korral 1met = 105W. Riietuse soojustakistus: Algselt oli see määratud vajaliku riietuse soojustakistusega, mis on vajalik mugavaks olemiseks kui õhutemperatuur on 21 ºC ja õhu liikumise kiirus 0,1m/s. 1clo=0,155 (m2K)/W. Lokaalne soojuslik mugavus – Siia alla kuuluavad: tuuletõmbus, kiirguse asummeetria, vertikaalne temperatuuri erinevus, põranda temperatuur. Tõmbuse ja temperatuuride vertikaalse erinevuse mõõtmise kohad on kaela ja jalgade juures
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3.2 Tehted vigadega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 3.3 Näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3.4 Skinneri konstandi viga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 4 Määramatus 10
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) ·
Alari Allika pedl-2 092126 Anorgaanilise keemia I Laboritöö Töö nr. 2- Metalli aatommassi määramine, katse 1. metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töövahendid: Kalorimeeter,soojusisolatsiooniga varustatud keeduklaas(200-300cm3 ),keeduklaas (100 cm3),termomeeter,kaal,pliit Töö Käik: Kaaluda 0,01 g täpsusega 30-50g raskune metallitükk, siduda niidi ots ja riputada 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. Kaaluda kalorimeetri sisemine klaas, valada sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluda uuesti ja asetada klaas veega tagasi kalorimeetrisse. Mõõta kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metal ja asetada kalorimeetri siseklaasi. Kalorimeeter katta kaanega, segada termomeetriga ettevaatlikult vett ja märkida vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed:
Konformsus Konformsususe all peetakse silmas käitumise ja hoiakute muutumist, et olla kooskõlas grupi/ühiskonna ootuste ja normidega. Kui Sherif'i katsetes ei olnud osalejad kindlad nähtava info õigsuses (kas ja kui palju täpp liikus), siis konformsuse puhul ei esine enamasti säärast ebakindlust teadmistes. Näiteks võib tuua Asch'i konformsuse katsed. Katseisikutel paluti hinnata, milline esitatud joontest oli sama pikk kui ette antud joon. Oma hinnang tuli avaldada kohe teiste osalejate kuuldes, kes tegelikkuses järgisid katse korraldajate juhiseid. Katse oli väga lihtne: ilma mõjutusteta eksis vaid 1% inimesi hinnangute andmisel. Kokku oli vaja hinnata 18 korda, millest kahel juhul vastasid teised osalejad õigesti, ülejäänud juhtudel vastasid teised ilmselgelt valesti. Jälgiti, kui palju tegelik katseisik läheb kaasa teiste vale hinnanguga. Asch leidis, et katsisikud vastasid konformselt 37% katsetest ehk andsid samuti vale hinnangu. 76%
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt...
II sõltumatu muutuja lisamine: NÄIDE: Eksperimentaatorid jagasid katsealused gruppidesse selliselt, et igasse ravimi gruppi (platseebo, anxifree ja joyzepam) sattus sama palju inimesi, kes käisid teraapias ja kui neid, kes ei käinud. Sellise katse disainist kõnelemisel võidakse öelda, et tegu oli 3 (platseebo, anxifree ja joyzepam) x 2 (teraapia, mitte teraapia) eksperimendiga, milles sõltuvaks muutujaks oli uuringus osalejate meeleolu. Seda tüüpi katseplaani puhul räägitakse ka peaefektidest ja interaktsioonist (koosmõjust). Eelnevalt toodud näite puhul tähendaks peaefekt näiteks, et uuringus osalejate raporteeritud meeleolu sõltus oluliselt ravimi tüübist (sõltumata sellest, kas teraapias osaleti või mitte). Sellisel juhul oleks tegemist ravimitüübi peaefektiga. Võib olla aga ka nii, et uuringus osalejate meeleolu hinnangud sõltusid teraapias
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ANDURID..............................................................................................................................4 1.1. Induktiivandur...............................................................................................................6 1.2. Magnetväljaandur........................................................................................................9 1.3. Optoelektroonilised andurid.....................................................................................13 1.4. Mahtuvusandur..........................................................................................................17 2. MITTEELEKTRILISTE SUURUSTE MÕÕTMINE.......................................................20 2.1. Temperatuur................................................................................
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Maailm, loodus, mina ja füüsika Maailm ja loodus Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. • Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). • Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli: • gravitatsiooniline (kõik kehad)……………… suhteline tugevus 10-38 • elektromagnetiline (laetud kehad)…………… -“- 10-2 • tugev (prooton ja neutron)…………………… -“-
kokkupuutuvad töötajad peavad läbima. Tervisekontroll ka pärast kokkupuute lõppu. Vibratsiooni piirnormid Vibratsiooni mõõtmine, mõõteprotokoll säilitatakse koos riskianalüüsiga 55 aastat. Töökorraldus, IKV, ohutud töövõtted Tööandja võimalused vibratsiooni toime vähendamiseks Väikese vibratsioonitasemega töövahendid Ergonoomilise käepidemega tööriistad vähendamaks jõu rakendamist Töövahendite korrashoid Töötamine soojas Sagedase puhkepausid, lõdvestusharjutused Soolavannid Võimalused vibratsiooni toime vähendamiseks Vibratsiooni vähendavad kindad Vibratsiooni vähendavad matid Tervisekontroll Sisekontroll nõuete täitmise üle Kaasnevad tegurid Füüsiline koormus, sundasend, tööriista tagasitõuge, müra, kroonilised haigused Vibratsioontõbi I staadium Paresteesia nähud kätes- "sipelgate jooksmine" Käte ja õlavöötme väsimine- töövõime langus Kapillaaride ahenemine Vibratsioontõbi
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED (3.0 EAP) 1. Sensoorse analüüsi (hindamise) mõiste SENSOORNE ANALÜÜS on toodete organoleptiliste omaduste uurimine meeleorganite abil. SENSOORNE HINDAMINE on klassifitseerimismeetod, kus kasutatakse kategooriaid. Iga kategooria koostatakse järjestatud skaala abil ja skaala punktid näitavad järjestust. 2. Sensoorse analüüsi rakendamisvõimalused · toiduainete tööstuslik tootmine; · teaduslikud uuringud; · toiduainete kvaliteedi kontrollimine; · tootjate motiveerimine ja kvaliteetsete toiduainete väärtustamine. 3. Toiduainete kvaliteedinäitajate grupid Kõikide toiduainete puhul hinnatakse toote välimust, maitset, lõhna ja konsistentsi/tekstuuri. Toiduainete kvaliteedinäitajad: · toiteväärtus; · tehnoloogilised näitajad; · sanitaar-hügieenilised näitajad; · eetiline kvaliteet; · organoleptiline (
Mõnus toasoojus tekitab organismis pingevaba seisundi. Et seda saavutada, peab organism ära andma ümbritsevale keskkonnale parajal määral enda poolt toodetud soojusenergiat. Seejuures peab selle energia äraandmine kogu keha ulatuses olema ühtlane, mitte jalad ülemäära külmas ja pea soojas. Soojusenergia antakse ära keha pinnalt, vähesel määral ka kopsudest. Tavaolukorras, nn. toatingimustes, on huvitav, et suur osa organismi soojusenergiast (ligi 50%) antakse ära Organism on pingevaba keha pinnalt ümbritsevatele piiretele (seinad, aknal, lagi, kui selle poolt toodetud põrand) soojuskiirguse teel. Põhjus on väga lihtne: nimelt on
mis on antud ilma igasuguse järelevalvemehhanismi sunnita olukorras, kus isiku puudumine valik on vaba ning tal on otsuse tegemiseks kogu vajalik teave, sh uuringust tulenevate ohtude ja ebamugavuste kohta. Inimuuringute nõuded 1996 – EL, Jaapan ja USA – Enamus uuringuid on ravimite ravimuuringute hea tava (good või ravimeetodite clinical practice) – et uuringutest väljatöötamiseks saadav teave oleks usaldusväärne ning osalejate Eestis sätestab selle korra tervis ja õigused oleks kaitstud ravimiseadus, uuringuks peab andma loa eetikakomitee Eluviisi ja tervisekäitumist vaadeldakse alati Karistusseadustik näeb ette lisakomponendina kliiniliste vastutuse, kui inimeselt pole katsete osadena, s.t. kas ravi või küsitud nõusolekut või keda pole kaitse mingi haiguse vastu võib teavitatud olulistest ohtudest olla ka mõjutatud ka
süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. Nii ei kao ka sinu raske töö käigus kaotatud energia kusagile. Energia, mille ära andsid, muundub mitmesugusteks energiavormideks. Tunned, et rasket tööd tehes sinu keha soojeneb. Osa sinu energiast muundubki soojusenergiaks ja väljub kehast. Kui sõidad rattaga või viskad näiteks palli, muundub osa sinu energiast ratta või palli kineetiliseks energiaks. 37. Mis on osakesed? Mis koosneb osakestest? Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud. Näiteks värviosake on värvilahuses oleva pigmendi tükike. Kui vaadelda lahusetilka, milles ei ole seda pigmenditükikest, siis ei ole see enam värvi osake. Kehad/ained koosnevad osakestest
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõh
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Koostanud Reemo Voltri Jaan Poska Gümnaasiumist. Koostaja on kasutanud Enn Pärtli, Henn Voolaiu ja Kalev Tarkpea materjale Maailm, loodus, mina ja füüsika Reemo Voltri Maailm ja loodus Reemo Voltri Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Reemo Voltri · Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). · Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju liike on tänaseks te
aga nõustaja olema küllaltki usaldusväärne. Nõustajad peavad olema objektiivsed ja julgustama klienti. Kogu konfidentsiaalset infot tuleb hoida saladuses. Katseisikud, kes osalevad eksperimendis, neil peab olema õigus, et... 1) nende privaatsus oleks tagatud. Nende mõtteid, tundmusi, arusaamu ei tohi avaldada ilma nende nõusolekuta. Seetõttu peavad uurijaid oma tulemusi esitama nii, et konkreetseid isikuid ei oleks võimalik nende andmete alusel ära tunda, kindlaks teha. Uurimises osalejate heaolu kaitsmine. Konfidentsiaalsus ja anonüümsus: · Konfidentsiaalsus uurija teab katseisiku andmeid, kuid ei avalikusta neid. · Anonüümsus uurija ei tea uurimuses osalevate katseisikute andmeid. 2) Osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik - isikul peab olema võimalus vabalt valida, kas ta tahab osaleda või ei. Ka siis, kui ta tahab eksperimendi käigus loobuda, peab tal selleks õigus olema.
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mid
omandamine. Uuringurühma juhiks oli psühholoogiaprofessor Philip Zimbardo. 24 vabatahtlikku meessoost tudengit määrati juhuslikult kas vangi või vangivalvuri rolli võlts-vanglas, mis asus Stanfordi ülikooli psühholoogiahoone keldris. Üliõpilased elasid oma rolli kiiresti sisse. "Valvurid" muutusid sadistlikeks ning "vangid" olid äärmiselt passiivsed ja depressiivsed. Osalejate käitumine viis ohtlike ja psühholoogiliselt kahjustavate olukordadeni. Kolmandik "valvuritest" olid "tõeliselt" sadistlikud. Paljud "vangid" said emotsionaalse trauma; kaks neist lahkusid eksperimendist enne selle lõppu. Eksperment oli kavandatud kahenädalasena, kuid Zimbardo katkestas selle viiendal päeval, sest tema naine veenis teda selle jätkamise ebaeetilisuses, Zimbardo ise oli samuti vangla ülema rolli väga sisse
Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega · Fantoomtoolil istumine
Iga kahe põlvkonna tagant on Euroopa avastanud uusi maid. Nüüd on võetud sihikule Marss. Mööduval aastal tuli nii sellel tegutsevalt kahelt kulgurilt kui ka selle ümber tiirutavatelt satelliitidelt ohtralt infot, mida annab aastaid töödelda. Praeguseks on poolest Marsist saada värvifotod lahutusvõimega 10 meetrit piksli kohta. Järgmise kahe Maa aasta jooksul kaetakse peaaegu 100 protsenti Marsist. ESA kavatseb inimesed Marsile lennutada 2030.2040. aastatel. Umbes samal ajal kavatseb seda ka NASA. Teaduslike uuringute teema Marsil on elu otsingud, Marsi pinnaaluse vee olemasolu ning planeedi geoloogilised struktuurid. Marsi avastamise lugu pajatab ka Soomes ja Eestis tegutseva eestlasest Marsi-fänni, Paul Raudsepa kirjastatud koguteos "Towards Mars! Extra" ("Marsi poole! Ekstra"), mis on tema pikaajalise töö vili. -------------- Bakterid Marsilt Süsiniku isotoopide koostis viitas sellele, et meteoriidikivim võis pärineda Marsilt. Kivim, milles elektro
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Üliõpilane WIFI SIGNAALI MÕJUTAVAID TEGUREID Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" TE.0556 Tehnotroonika eriala Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ............................... Üliõpilane Juhendaja ,,....." ............... 2013. a ............................... dots. ******* Tartu 2013 ABSTRACT Õpilane, Ü. WiFi signal strength of router Thomson TG784 and its impact on connetion. Course work Tartu: EMÜ, 2012. 17 pages, 8 figures, 3 tables, format A4. In Estonian language. The aim of
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" Energiakasutuse eriala Üliõpilane: "....." ................. 2013. a .............................. Juhendaja: "....." ................. 2013. a .............................. Tartu 2013 Sisukord TÄHISED JA LÜHENDID....................................................................................................4 SISSEJUHATUS....................................................................................................................5 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST..................................................................6 1.1. Ruuter, sülearvuti ja võrgukaart...........................
Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit. • Maailma mõiste alla saab paigutada kõik, mis olemas on, meie ise oma mõtete ja harjumustega kaasa arvatud. Ühe konkreetse maailma tunn
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
