Karjääri teooriad M. Driver eristab nelja karjäärimudelit (Stoner, Freeman 1989: 745- 747; ref Türk 1999: 225): · Lineaarne karjäär (linear) · Püsiv karjäär (steady state) · Spiraalne karjäär (spiral) · Ajutine karjäär (transitory) Lineaarse karjääri mudel on kõige enam kooskõlas karjääri stereotüüpidega. Inimesed valivad varakult ala, millele tahavad pühenduda (Türk 1999: 225). Pühendunud töötajad on palju väärtuslikumad organisatsioonile kui mitte pühendunud töötajad ning selle tulemusena suudavad nad organisatsioonis palju edukamalt karjääriredelil edasi liikuda. Pühendunud töötajat on kirjeldatud kui inimest, kes jääb organisatsioonile truuks nii headel kui ka halbadel aegadel, käib regulaarselt tööl, annab endast maksimumi või enamgi, kaitseb organisatsiooni vara, osaleb organisatsiooni eesmärke täideviimisel jne (Meyer, Allen 1997: 3) Nad koostavad karjääri plaani ja viivad selle ellu. P...
osa lahustumiseni. Eetrikiht eraldatakse, vesilahust ekstraheeritakse 2 x 20 ml eetriga. Eetrilahused ühendatakse ning ekstraheeritakse 10%-lise NaOH lahusega. Seda ekstrakti keedetakse 10 minutit, et eraldada lenduvad orgaanilised ühendid. Seejärel segu jahutatakse ja hapustatakse ettevaatlikult kontsentreeritud soolhappega. Eraldunud bensoehape filtritakse, pestakse vähese hulga külma veega ja kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 90% teoreetilisest. Etüülbensoaadi süntees bensoehappest: Kolbi paigutatakse 12g bensoehapet, 50 ml etanooli ja lisatakse 4ml kontsentreeritud väävelhapet. Segu keedetakse püstjahuti all veevannil kolm tundi. Püstjahuti asendatakse destillatsiooniseadmega ning reageerimata etanool destilleeritakse. Jääk jahutatakse, segatakse 100ml külma veega ning neutraliseeritakse tahke naatriumkarbonaadiga. Produkt ekstraheeritakse segust eetriga, ekstrakt pestakse veega ning kuivatatakse veevaba
.. 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................... 12 2 1. SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on anda lühiülevaade erinevaid päikese paneeli liikidest ja nende tööpõhimõttest ning anda teoreetiline hinnang päikesepaneelide kasutamise kohta Eesti tingimustes, eelkõige kasutades neid elektri tootmisel keskmise suurusega majapidamistes. Hinnag koosnebki teoreetilisest näitest päikese elektri süsteemi loomisest koju, millise süsteemi võiks luua, tasuvusearvutamisest ning millest see võiks sõltuda. Teoreetiliste tulmuste põhjal saab anda hinnagu kas päikesepeneelide kasutamine elektri tootmiseks Eesti tingimustes on mõistlik. 3 2. PÄIKESEPANEELIDE TÖÖPÕHIMÕTE JA KASUTAMINE ELEKTRI TOOTMISEKS Levinuim variant päikeseenergia kasutamisel on elektrienergia tootmine. Tööpõhimõte
Ettevaatust, äge reaktsioon! Alumiiniumi aluseliste soolade lõhustamiseks lisatakse portsjon 10%-list soolhapet (valge tahke osa lahustub). Eraldatakse benseenikiht ja veekihti ekstraheeritakse kaks korda eetriga (2x20ml). Ühendatud benseeni ja eetriekstrakte pestakse veevaba naatriumsulfaadiga. Solvendid eraldatakse lihtdestillatsioonil ja jääk destilleeritakse vaakumis, kogudes fraktsiooni 85-90°C/12 mmHg või 100-105°C/30 mmHg. Oodatav saagis on ligikaudu 80% teoreetilisest. 1-FENÜÜLETANOOL Reaktiivid: etanool 25 ml NaBH4 1,22ml Atsetofenoon 12g Aparatuur: 150 ml kolmekaelaline kolb, tilklehter, segur, termomeeter, lihtdestillatsiooni aparatuur, vaakumadestillatsiooni aparatuur 150 ml kolvis lahustatakse 1,22 g NaBH4 25 ml etanoolis. Pideval segamisel lisatakse tilklehtrist 12 g atsetofenooni nii, et segu temperatuur ei ületaks 50°C. Vajadusel jahutatakse
Kui ettenähtud aja möödudes violetne värvus pole kadunud, lisatakse kuumale lahusele ettevaatlikult 10 ml etanooli ja pärast värvuse kadumist filtritakse sadenenud mangaandioksiid. Filtraat aurustatakse portselankausis mahuni 50-75 ml, jahutatakse ja hapustatakse soolhappega. Kontrollitakse, et pH oleks vähemalt 4. Sadenenud bensoehape filtritakse, pestakse filtril vähese hulga külma veega ja kuivatatakse õhu käes. Vajadusel kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 80-85% teoreetilisest. Etüülbensoaat Kolbi paigutatakse 12 g bensoehapet, 50 ml etanooli ja lisatakse 4 ml kontsentreeritud väävelhapet. Segu keedetakse püstjahuti all veevannil 3 tundi. Püstjahuti asendatakse destillatsiooniseadmega ning reageerimata etanool destilleeritakse. Jääk jahutatakse, segatakse 100 ml külma veega ning neutraliseeritakse tahke naatriumkarbonaadiga. Produkt ekstraheeritakse segust eetriga, ekstrakt pestakse veega ning kuivatatakse veevaba naatriumsulfaadiga
Alumiiniumi aluseliste soolade lõhustamiseks lisatakse portsjon 10%-list soolhapet (valge tahke osa lahustub).Eraldatakse benseenikiht ja veekihti ekstraheeritakse kaks korda eetriga (2x20 ml).Ühendatud benseeni ja eetriekstrakte pestakse veega, 10%-lise NaOH lahusega, uuesti veega ja kuivatatakse vaavaba naatriumsulfaadiga. Solvendid eraldatakse lihtdestillatsioonil ja jääk destilleeritakse vaakumis, kogudes fraktsiooni 85 -90 /12 mmHg või 100-105 /30 mmHg. Oodatav saagis on ligikaudu 80% teoreetilisest. 1-fenüületanool Reaktiivid: etanool 25 ml NaBH4 1,22 g Atsetofenoon 12 g Aparatuur: 150 ml kolmekaelaline kolb, tilklhter, segur, termomeeter, lihtdestillatsiooni aparatuur, vaakumdestillatsiooni aparatuur. 150 ml kolvis lahustatakse 1,22 g NaBH4 25 ml etanoolis. Pideval segamisel lisatakse tilklehtrist 12 g atsetofenooni nii, et segu temperatuur ei ületaks 50. Vajadusel jahutatkse kolbi või vähendatakse atsetofenooni lisamise kiirust
Reaktsioonikolbi valatakse 20ml isopropanooli ja tilklehtrisse lahus, mis saadakse 22g Na2Cr2O7 lahustamisel 60ml vee ja 18 ml konsentreeritud väävelhappe segus. Kroomsegu tilgutatakse reaktsioonikolbi, kus peab algama energiline reaktsioon. Kui kroomsegu on lisatud, kuumutatakse kolbi 10 minutit veevannil. Segu jahutatakse, püstjahuti asendatakse destillatsioonsedmega ning tekkinud atsetoon destilleeritakse samast kolvist. Saagis on ligikaude 55% teoreetilisest. II etapp: Dibensaalatsetoon Valmistatakse naatriumhüdroksiidi lahus 75ml vee ja 60ml etanooli segus. See valatakse kolmekaelalisse kolbi ja jahutatakse 20-25°C-ni. Seda püütakse hoida kogu sünteesi käigus. Lülitatakse sisse segur ja lisatakse tilklehtrist pool 8g bensaldehüüdi ja 2,2g atsetooni segust. Mõne minuti pärast muutub segu häguseks ja moodustub sade. Umbes 15 minuti pärast lisatakse ülejäänud kogu bensaldehüüdi ja jätkatakse veel segamist poole tunni jooksul.
Grignardi reaktsioon Rektifikatsiooni destillatsioon Veeauru destillatsioon 2.3 Arvutused Bromoetaan: teoreetilise saagise arvutasin reaktsioonivõrrandi põhjal, kasutasin 60 g109 g /mol kaaliumbromiidi andmeid (moole vähem)- mEtBr= 119 g /mol =54,95g. Kirjanduslikult on oodatav saagis 70% teoreetilisest, st m=38,465. Minu saadud saagis oli 21,25g. Saagis teoreetilisest: 38,7%. Saagis kirjanduslikust: 55,24% Ter-aromaatne alkohol: teoreetilise saagise arvutasin reaktsioonivõrrandi põhjal, kasutasin 7,2 g150 g /mol atseetofenooni andmeid (moole vähem)- m= 120 g /mol =9g. Kirjanduslikult on saagis 60&% teoreetilisest, st m=5,4g. Minu saadud saagis oli 1,15g. Saagis teoreetilisest: 12,77%. Saagis kirjanduslikust: 21,3%
Keeduklaasis segatakse 100 ml vettm 4 ml kontsentreeritud HCl ning lisatakse 4,9 ml aniliini. Lahus soojendatakse 50 °C-ni, lahustatakse selles 5,7 ml äädikhappe anhüdriidi ja lisatakse kohe ka lahus, mis on valmistatud 7,5 g Na-atsetaadist 25 ml vees. Segu jahutatakse, vajadusel üleöö, ja saadud kristallid filtritakse. Kristalle pestakse lehtril külma veega ja kuivatatakse õhu käes. Vajadusel kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 80% teoreetilisest. Teine etapp Töö teostatakse tõmbekapi all! 100 ml kolbi asetatakse 6,8 g atsetaniliidi ja 25 ml jää-äädikhapet ning soojendatakse veevannil kuni atsetaniliidi lahustumiseni. Seejärel lisatakse vähehaaval, segades, 8 g broomi ja 10 ml jää-äädikhappe lahus, jälgides, et segu temperatuur ei tõuseks üle 40 °C, lastakse 10 min seista ja valatakse reaktsioonisegu 10 ml jäävette. Lahusele lisatakse 10%-list
-1 O Teoreetiliste ja kirjanduslike saagiste arvutused ATSETOFENOON Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: n(äädikhappe anhüdriid)=n(atsetofenoon) m=n*M n=0,117 mol m=0,117*120,15=14,12g Oodatav saagis kirjanduse alusel: 14,12g 100% = 11,298g Xg 80% Seega oodatav saagis kirjanduse alusel on 80% teoreetilisest ehk11,298g. BENSAALATSETOFENOON Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: n(etanool)=n(bensaalatsetofenoon) n=0,283mol m=n*M m=0,283*78,11=22,1g Oodatav saagis kirjanduse alusel: 22,1g 100% =15,47g Xg 70% Seega oodatav saagis kirjanduse alusel on 70% teoreetilisest ehk15,47g. Töö käik I etapp: Atsetofenoon (CH3CO)2O + C6H6 CH3COC6H5 + CH3CO2H
2.2 Aparatuuride skeemid 11 Jahuti mina ei kasutanud. 2.4 Märkused töö käigus 2.4.1 p-Bromoatsetaniliid Kuna atsetaniliidi saagis oli väiksem kui vaja on, oli vaja kõike ainete koguseid ümber arvutada. Need kogused on esitatud tabelis 1.2 peatüki all. 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus Atsesaniliid: 5,35 g (valge kristalliline puder) 5,35 Saagis teoreetilisest : ∙ 100 =72,2 7,41 5,35 Saagis literatuursest : ∙100 =90,6 5,9 p-Bromoatsetaniliid: 6,28 g (valge kristalliline puder) 6,28 Saagis teoreetilisest : ∙100 =58,33 10,767 6,28 Saagis literatuursest : ∙100 =73,02 8,6
50ml kolvis segatakse 15g sipelghapet, 16g etanooli ja 4g veevaba kaltsiumkloriidi. Koostatakse fraktsioneeriva destilaatsiooni seade (deflegmaatoriga). Segu soojendatakse elektrilisel soojenduspesal nii, et eeter desitleeruks aeglaselt. Vastuvõtjat on soovitav jahutada jääveega. Produkt pestakse veega, 10%-lise naatriumkarbonaadi lahusega ja uuesti veega. Kuivatatakse veevaba kaltsiumkloriidiga ja destileeritakse kuivast fraktsioneeriva destillatsiooni seadmest. Saagis on ligikaudu 70% teoreetilisest 3-pentanool Reaktiivid: · Bromoetaan 0,2mol · Magneesium 5,5g · Etüülformiaat 7g · Kuiv dietüüleeter 80ml Aparatuur: 250ml kolmekaelaline kolb, jahuti, magnetseguri pulk, tilklehter, termomeeter, lihtdestilatsiooni aparatuur, jaotuslehter, kolvid, mensuurid. Magneesium asetatakse kolmekaelalisse kolbi, lisatakse initsaatoriks joodikristall. Tilklehtri kaudu lisatakse magneesiumisse 20ml kuiva eetrit
Katse Silinder 1 (s) Silinder 2 (s) Silinder 3 (s) Silinder 4 (s) 1. 1,79 1,78 1,79 1,81 2. 1,79 1,77 1,8 1,82 3. 1,78 1,79 1,81 1,80 Keskmine 1,79 1,78 1,8 1,81 Et lugeda katse tulemust õigeks peab erinema inertsmomendi arvutused mitte rohkem kui 10 % teoreetilisest inertsmomendist. Vaheprotsendi leidmise valem. Vaheprotsendi leidmise arvutused. 1.Silinder 2.Silinder 3.Silinder 4.Silinder Silinder 1 Silinder 2 Silinder 3 Silinder 4 Vaheprotsent 14,25% 17,43% 11,27% 7,83% Järeldus. Ainuke silinder mille katse tulemusel saadud tulemuse vaheprotsent teoreetilisest inertsmomendist mahub antud lubatud piiri 10% on silinder 4.
*GAGi uurimistöö juhend on täpsem, seal on rohkem toodud välja näiteid, mida TIKi uurimistöö juhendis on vähem. *GAGi juhendis on välja toodud ka hindamisjuhend. TIKi juhendis ei ole hindamisest midagi kirjas. *TIKi juhendis ei ole kavandi kohta midagi kirjas, aga GAGi juhendis on kõik kavandi punktid välja toodud. *Erinevad vormistamise nõuded. *TIKi juhendis on toodud välja põhipunktid empiirilise uurimistöö kohta, aga puudub põhjalikum ülevaade teoreetilisest uurimistööst. GAGi uuristöös ei ole kumbagi eraldi välja toodud. GAGi juhendi tugevused: *Väga põhjalik. *Teema valimise ja kavandi punktid. *Hindamisjuhend. *Näited diagrammide, tabelite ja jooniste kohta. *Täpselt näidatud viited ja vormistamine. *Näited tiitellehe, sisukorra ja viidete kohta. *Hästi vormistatud. *Uurimistöö täpne mõiste. *Vormistamise põhipunktid. TIKi juhendi tugevused: *Üsna detailne ülevaade põhipunktide üle. *Näited põhiliste vigade üle
paljudes kohtades. Koostasime eksperimentaalse uurimuse teemal keskkonna tegurite mõjust pärmiseente kasvule. Käesolev uurimistöö sai teoks Tallinna Ühisgümnaasiumi 11. b klassi bioloogiatunni raames, saamaks teada kuidas mõjutab pärmseene kasvu temperatuur ja toitainete ja aeroobne või anaeroobne keskkond. Selleks püstitati tööhüpoteesid: Pärm aeroobses keskkonnas külmas ei kasva Pärm paisub soojas temperatuuril kõige paremini Töö koosneb teoreetilisest baasist, seejärel püstitatakse uurimuslik probleem ja hüpoteesid, kirjeldatakse uurimuse materjali ja metoodikat ning saadud tulemusi, mille üle seejärel arutletakse. · 1 TEOREETILINE BAAS Inimene on pärmseened oma kasuks pööranud. Küpsetamisel kasutatakse pagaripärmi (ümara väliskujuga üherakuline kottseen, paljuneb pungumise teel) kasutatakse taigna kergitamiseks. Pärmseeni kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamiseks.
3. 0,939 1,81 0,064 0,03292 7,910-6 8,710-6 4. 0,939 1,83 0,154 0,02492 11,610-6 12,010-6 Silindri ajatabel kaldpinnalt alla veeredes. Silinder 1 (s) Silinder 2 (s) Silinder 3 (s) Silinder 4 (s) Keskmine 1,87 1,84 1,81 1,83 Et lugeda katse tulemust õigeks peab erinema inertsmomendi arvutused mitte rohkem kui 10 % teoreetilisest inertsmomendist. Vaheprotsendi leidmise valem. 100% Vaheprotsendi leidmise arvutused. 1.Silinder (1,910-6 - 1,710-6) / 1,710-6 * 100% = 11,8% 2.Silinder (7,910-6 7,910-6) / 7,910-6 * 100% = 0% 3.Silinder (7,910-6 - 8,710-6) / 8,710-6 * 100% = 9,1% 4.Silinder (11,610-6 12,010-6) / 12,010-6 * 100% = 3,3% Silinder 1 Silinder 2 Silinder 3 Silinder 4 Vaheprotsent 11,8% 0% 9,1% 3,3% Järeldus.
tilklehtrisse. Algul lisan ¼ happest kiiresti ja seejärel hakkan lisama seda tilkhaaval. Kui kolonn on nö. tööreziimis ja temperatuur on alla 42 oC, avan klapi kolonni peas ja kogun destillaadi väikesesse kolbi. Bromoetaani aurumiskadude vältimiseks lisan kolbi väikese koguse jääd. Pesen rektifikaati jaotuslehtris kaks korda veega ja kuivatan kaltsiumkloriidiga. Rektifitseerin lõplikult 100 ml kuivast ümbarkolvist ja kogun fraktsiooni temperatuuril 36-40 oC. Saagis on ca 70% teoreetilisest. 1,3,5-trietüülbenseen Võtan 250 ml kolmekaelalise kolvi, mis on varustatud seguri, jahuti (jahuti otsa on pandud voolik lehtriga, mis on juhitud NaOH lahusesse) ja tilklehtriga ning asub jäävannil, ja viin sinna veevaba AlCl 3. Seejärel lisan bromoetaani ja jälgin segu moodustumist pastataoliseks massiks. Lisan benseeni ja veel bromoetaani samal ajal jälgides, et segu oleks umbes -5 oC juures. Vajadusel lisan jäävannile NaCl
lisatakse kuumale lahusele ettevaatlikult 10 ml etanooli ja peale värvuse kadumist filtritakse sadenenud mangaandioksiid. Filtraat aurustatakse portselankausis mahuni 5075 ml, jahutatakse ja hapustatakse soolhappega. Kontrollitakse, et pH oleks vähemalt 4. Sadenenud bensoehape filtritakse, pestakse filtril vähese hulga külma veega ja kuivatatakse õhu käes. Vajadusel kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 8085% teoreetilisest. Etüülbensoaat Reaktiivid: Bensoehape 12 g Etanool 50 ml Väävelhape 4 ml Aparatuur: 100 ml kolb, püstjahuti, lihtdestillatsiooniseade. Kolbi paigutatakse 12 g bensoehapet, 50 ml etanooli ja lisatakse 4 ml kontsentreeritud väävelhapet. Segu keedetakse püstjahuti all veevannil 3 tundi. Püstjahuti asendatakse destillatsiooniseadmega ning reageerimata etanool destilleeritakse, Jääk jahutatakse,
m 78, 6 n ; nHCl 2,156mol M 36, 46 9 http://wwwchem.uwimona.edu.jm/lab_manuals/c1901exp12_5.gif Arvutan raua moolide arvu: m 35 n ; nFe 0, 625mol M 56 Teoreetilise saagise arvutamine: n 0,163mol M aniliin 93,13 g / mol m n M ; maniliin 0,163 93,13 15,18 g Saagis on ligikaudu 70-75% teoreetilisest. 15,18 0, 7 10, 63 g 15,18 0, 75 11,38 g Oodatav saagis jääb 10,63 ja 11,38 grammi vahele. 2.3.2.Atsetaniliidi süntees Juhendis antud andmed: Aniliin 5 g (4,9 ml) Äädikhappe anhüdriid 6 g (5,7 ml) Na-atsetaat 7,5 g Kontsentreeritud soolhape 4 ml Arvutan aniliini moolide arvu: m 5 n ; naniliin 0, 05mol M 93,13
selgelt ja seotud probleemiga. Uurimistöös on eesmärk arusaadavalt ja hästi sõnastatud. Kirjanduse teema- ja ajakohasus 4 kirjandus on teemakohane, kuid allikas, kus on kasutatud veebikeskkonda slideshare ei pruugi olla eriti usaldusväärne. Teised allikad on usaldusväärsed. Ülevaate piisavus 3 uuritavast teemast on antud põhjendatud hulga allikate toel rahuldav ülevaade, mis on üldjoontes kooskõlas töö pealkirja ja uurimusliku osaga. Uurimuse teoreetilisest osast ei suutnud välja lugeda, miks mõjutab kool inimese endasse suhtumist. Teema käsitluse sisuline loogilisus 5 teoreetilise ülevaate osad on omavahel loogiliselt ja hästi jälgitavalt seotud andes ammendava ülevaate uurimuse taustast. Uurimisstrateegia ning andmekogumismeetodi adekvaatsus ja valiku põhjendus - 3 andmekogumismeetod vastab uurimistöö eesmärgile, kuid pole põhjendatud, miks just selline meetod.
Kodus kasutatavad puhastusvahendid 8c 2012 Töö teema valik Olen ise allergiline. Töö eesmärk Tutvuda kodus kasutatavate puhastusvahenditega. Selgitada välja nende mõju organismile. Töö struktuur Töö koosneb teoreetilisest ja uurimuslikust osast. I peatükk Puhastusvahenditega seotud mõisted II peatükk Kemikaalid III peatükk Klassifitseerimine IV peatükk Kodus kasutatavad puhastusvahendid V peatükk Mõju inimesele 1. Puhastusvahenditega seotud mõisted Kodukeemia Keemiatoode Detergent 2. Kemikaalid Tarbe kemikaalid Olme kemikaalid Ohtlikud kemikaalid 3. Klassifitseerimine Sümbolid Märgistamine Pakendamine 4. Kodus kasutatavad
Arvutused koos mõõtemääramatustega 22,5 2,94 3,57 3,26 0,094 0,089 0,005 0,055 21,0 3,70 4,60 4,15 0,120 0,113 0,007 0,058 19,5 4,75 5,97 5,36 0,154 0,146 0,009 0,061 18,0 6,16 7,84 7,00 0,202 0,190 0,012 0,063 16,5 8,06 10,18 9,12 0,263 0,249 0,014 0,057 15,0 10,50 13,37 11,94 0,344 0,324 0,020 0,061 13,5 13,55 16,98 15,27 0,440 0,414 0,026 0,062 12,0 17,11 20,70 18,91 0,545 0,511 0,034 0,066 10,5 20,56 23,80 22,18 0,639 0,604 0,035 0,058 9,0 23,88 26,40 25,14 0,725 0,684 0,041 0,060 7,5 26,48 28,44 27,46 0,791 0,746 0,046 0,062 6,0 28,50 29,50 29,00 0,836 0,791 0,045 0,057 4,5 29,90 30,...
Teadus kasutab edukalt uusi tehnoloogiaid ning uute tehnoloogiate loomisel saadakse teaduselt abi. Uute teadmisteni võib jõuda teaduses ka juhuste abil. Teaduslike teadmiste esitamine Teaduslik teadmiste esitamine peaks järgima teadustulemuste endi struktuuri ja olema süstemaatiline. Näiteks matemaatikas on teadmiste süstemaatilise esitamise nõue viidud juba äärmuseni, kuid seda põhimõtet jälgitakse ka empiirilistes teadustes eristades üldisemat erilisemast, kirjeldavat teoreetilisest jne. Teadmiste korrastatud esitus on oluline, sest see aitab välja tuua ebakõlasid, mida muidu ei pruugiks märgata.
E põhjal arvutatud -11 -12 Lahustuvuskorrutis 1,8157*10 *0,0927 = 1,6832*10 -13 Teoreetiline lahustuvuskorrutis 4,8*10 E põhjal arvutatud a1: JÄRELDUSED Eksperimentaalselt leitud lahustuvuskorrutis erineb teoreetilisest umbe 10 korda. Et katse läbiviimise metoodika oli üsna lollikindel, siis arvan, et nõnda suur erinevus sai tulla vaid lahuste kontsentratsioonide hälbest: lahused võisid olla valmistatud veidi teise kontsentratsiooniga ning normaaluselt ei saa üks ühele üle minna molaalsuse, nii nagu siin tehti.
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines: Soojustehnika Töö nr 3 Põlemisgaasi koostise analüüs Fyrite Pro gaasianalüsaatoriga Üliõpilased: Kood Rühm Andres Raag 134882 Raimond Vaba 112419 AAAB-31 Oliver Saare 146034 Õppejõud H.Lootus Töö tehtud Esitatud Arvestatud SKEEM 1.Töö eesmärk 1.Tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. 2.Määrata RO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis 3.Arvutada liigõhutegur põlemisgaasides. 2.Tööks vajalikud vahendid 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator. 2.Analüüsitava p...
destillatsiooniseadmega ning tekkinud atsetoon destilleeritakse samast kolvist. O 3 CH3CH(OH)CH3 + Na 2Cr2O7 + 4 H 2SO 4 3 H3C CH3 + Na2SO 4 + Cr 2(SO 4)3 + 7 H 2O Aparatuur 250 ml kahekaelaline ümarkolb, jahuti, tilklehter, segur, lihtdestillatsiooni aparatuur. Tulemus Teoreetiline saagis : 0,25 58 14,5 Oodatav saagis kirjanduse alusel: 55% 8 Sünteesitud aine saagis: grammides : 7,2 % teoreetilisest : 49,7% % literatuursest : 90% Atsetooni süntees läks hästi, kõik toimub eeskirjapäraselt. Peale nädalat külmkapis seismist tekkis mu atsetoonile roosakas varjund, millest võib järeldada, et see polnud siiski täiesti puhas atsetoon. Etapp 2 Dibensaalatsetoon Sissejuhatus Põhireaktsioon, mis sünteesi käigus toimub on kondensatsioon. Karbonüülühendite
ainestikku, väited ja seisukohad on põhjendatud ning loogilised, ei kopeeri teiste mõtteid, sõnastus on selge ja ladus ning seda on kerge lugeda, väljendusviis on isikupärane, lõpeb järeldusega. (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006.) Essee eesmärk: Essee näitab autori väärtushinnanguid ja hoiakuid (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Uurimustöö Uurimistöö käigus toimub probleemi püstitamine ja selle analüüsimine/käsitlemine. Uurimistöö koosneb teoreetilisest osast ja uurimuslikust osast. (Tallinna Prantsuse Lütseum.) Peamised tunnused on täpne ja selge sõnastus, järeldus, põhineb mitmesugustel allikatel ja autori enda mõtetel (Teksti ja kõneõpetus, 2003). Uurimustöö eesmärk on, et uurimustöö koostaja oskab püstitada eesmärke, sõnastada hüpoteesi, võtta vastutust püstitatu elluviimisel (Tallinna Prantsuse Lütseum). Allikateni jõudmise teekond Allikate otsimisel kasutasin otsingumootorit Google ja kodus olevaid raamatuid.
ümbritseva looduskeskkonnaga, erinevate maastikuliste valdkondadega, maastiku kasutamist sotsiaalses ja majanduslikus käitumises ning inimese ja looduse vastastikuseid suhteid ja mõjutusi. 2 Maastikuarheoloogia / asustusarheoloogia Tänapäeval on maastikuarheoloogia ja asustusarheolooogia omavahel tihedalt ühendatud: sisuline erinevus peaaegu puudub, sõltudes rohkem kohalikust uurimustraditsioonist kui teoreetilisest tagapõhjast ning uurimisobjektide ringist. Selline sidusus kahe arheoloogiasuuna vahel on ka tingitud sellest,et asustust pole võimalik käsitleda lahus ümbritsevast maastikust, mida inimene on ise mõjutanud oma sotsiaalse ja majandusliku käitumisega. Siiski võib täheldada, et asustusarheoloogia seab esiplaanile muinasaegsed asutused, aga maastikuarheoloogia uurib rohkem inimese sidet loodusega. Maastikuarheoloogia sai alguse Pitt Riversi uuringutega 19
(Terminal) Modem RD--------TD 6.) Modemite vahelises liinis toimiva signaali ostsillogramm. Määrata selle võimsusspekter. Võrrelda teoreetiliste tulemustega. Kui olime teise arvutiga moodemi ja telefoniliiniga ühendatud, siis näitas ostsillograaf tühja liini kohta umbes järgmist graafikut : Teoreetiline pilt on aga selline : Môôdetud Teoreetiline 986,6Hz 980,0 Hz 1644,4 Hz 1650,0 Hz Nagu näha, ei ole erinevused teoreetilisest sagedusest suured. Kokkuvõte: Tutvusime terminali ja sideseadmete erinevate ühendamisvõimalustega ja saime targemaks.
tugev oleks see mõju. Huvi pakuks ka liikidevaheline erinevus millised liigid on müra suhtes tundlikumad ning millised vastupidavamad. Hüpotees: On olemas märgatav negatiivne seos müra taseme ning samal alal pesitsevate lindude hulga vahel. Katses oleks näha kuidas eelistatult valitakse pesitsemiseks pesakastid, mis ei asu heliga reostatud alas. 5. Materjal ja metoodika Projekt koosneks teoreetilisest ja katselisest osast: Teoreetiline osa: Võrrelda tuleks kindlas ajavahemikus mürakaarte ja lindude pesitsalasid. Ajavahemiku määraks saadaval olevate andmete ulatus. Mürakaartide koostamise ning helireostuse seirega tegeleb Eestis keskkonnaamet. Katseline osa: Valida tuleks kaks lähestikust ala, kus oleks erinev mürareostuse tase ning seejärel nendesse paikadesse üles seada pesakastid. Sobilik oleks näiteks mõni maantee-äärne piirkond.
110-6 mol/m 2 4) max alusel molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi S0 = kus NA = 6,02 1023mol-1 So=1/(13085.710-96.021023)=12.6910-20 m2 l0 = = 0.801 106g/m3 M(C4H10O)=74.1 g/mol max=13.110-6 l0=1.21 nm 5) Isobutanooli molekuli teoreetilise pikkus arvutamine L0=[ L[O-H]+L[O-C]+2L[C-C]+L[C-H] ]sin(54.5°)=0.521nm JÄRELDUS Saadud tulemus on liigi kaks korda suurem oma teoreetilisest väärtusest. Saad vea võib põhjustada töö teostamise metoodika puudustega. Esiteks tilke arvu o väga rakse täpselt kokku lugeda, sest nad tilkusid väga kiirest. Teiseks viie pun alusel oli rakse piisavalt täpselt isotermi = f(c) graafiku teha. Samuti, isotermi graa puutujata nurkade leidmine graafiku alusel osutus väga keeruliseks. Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal m2) erinevatel kontsentratsioonidel.
D = = 1,2869 Süsinikdioksiidi molaarmass Mco2 : Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist (44,0g/mol) ja katseliselt määratud molaarmassist (Mco2): = Mco2 44,0 g/mol = 37,322 44,0 = - 6,678 g/mol ja suhtelise vea 15,17% Kokkuvõte Süsihappegaasi molaarmass tuli katseliselt erinev teoreetilisest molaarmassist. See võib olla põhjustatud ebatäpsetest mõõtmistest, liigsetest ümardamistest arvutustel või ka sellest, et CO2 ei olnud piisavalt puhas.
l t= =1,20898 x 10-6 2 2 l=0,015475 ×0,0125 2 × ( 2× 0,704 ) 9,81× 1,708133 × 0,09 =¿ 4,42387x 10-6 Järeldus Saadud tulemusi vaadates on näha, et praktiline arvutus erineb teoreetilisest peaaegu kahe korra võrra. Seda erinevust saab põhjendada sellega, et silindrid läbisid kaldpinna pikema ajaga kui oli arvata. 4
Silikaat 1966,1 Joonis 2.0 Hüdrostaatilisel kaalumisel saadud materjalide tiheduste väärtused 3. Järeldused kg Aknaklaasi tihedus mõõtmistulemuste järgi on 2472,87 , mis erineb vähesel määral m3 kg teoreetilisest tulemusest, milleks on 2600 . m3 8 kg Mullbetooni tihedus mõõtmistulemuste järgi on 859 , mis samuti erineb vähesel määral m3 kg
kaasfilosoofist erinevalt mõtestama paneb. · Halb filosoofia on nuhtluseks ühiskonnale, hea filosoof on ühiskonnale õnnistuseks! · Ühiskond ei tule ilma filosoofideta toime. · Filosoof aitab inimesel elu paremini mõista, seda nii Jumalikus kui olemuse aspektis. · Filosoofia on põhiliselt tõele suunatud omakasupüüdmatu tegevus ja seda armastatakse tema enese, mitte võimu haaramise võimaluse tõttu. · Eelnevad punktid kõnelevad teoreetilisest filosoofiast, peamise osaga metafüüsika, järgnevad, aga praktilisest füüsikast. · Moraali ehk praktiline füüsika püüab seletada, mis on inimene, sest inimest uurivad teadusharud seda seletust ei anna. · Filosoofia paneb ühiskonna taas uskuma oma ideaalide väärtustesse. · Demokraatia selgitamine ja selle õigustamine on filosoofide ülesanne. · Filosoof ei tohi jääda vaid filosoofiks vaid tegelema ka inimlike asjadega, seda esmalt
katseliselt määratud molaarmassist (Mco2): Δ = Mco2 – 44,0 g/mol = 37,322 – 44,0 = - 6,678 g/mol ja suhtelise vea |M co 2−44,0|∗100 ∆= =¿ 44,0 15,17% Kokkuvõte Süsihappegaasi molaarmass tuli katseliselt erinev teoreetilisest molaarmassist. See võib olla põhjustatud ebatäpsetest mõõtmistest, liigsetest ümardamistest arvutustel või ka sellest, et CO2 ei olnud piisavalt puhas.
Arvutuslik pikkus ja eksperimentaalne pikkus erinevad 0,521-0,500=0,021 nm võrra. S ole suur ja on väiksem, kui O-H sideme pikkus (0,15nm). Arvan, et see erinevus võib o sellega, et see on raske absoluutselt täpselt lugeda tilkade arvu.Aga tundub, et katse o edukalt, kuna saadud tulemus ei erine suurel määral teoreetilisest tulemusest. dpinevus mJ/m2 ntratsioonil puutujad. 1/ 309597,5 275482,1 206611,6 190476,2 8 0,9 21-0,500=0,021 nm võrra. See erinevus ei Arvan, et see erinevus võib olla tingitud e arvu.Aga tundub, et katse on sooritatud eetilisest tulemusest.
3. 1,385 150 ∙ 10-3 24,92 ∙ 10-3 12,4 ∙ 10-6 11,64 ∙ 10-6 4. 1,383 408 ∙ 10-3 37,19 ∙ 10-3 74,3 ∙ 10-6 70,53 ∙ 10-6 Võrrelge I ja It tulemusi ja andke iga katsekeha ohta hinnang empiirilise valemi abil saadud inertsmomendi I täpsuse kohta võrreldes It – ga Et lugeda katse tulemust õigeks peab erinema inertsmomendi arvutused mitte rohkem kui 10 % teoreetilisest inertsmomendist. Vaheprotsendi leidmise valem. I −I t It ∙ 100% Vaheprotsendi leidmise arvutused. 1.Silinder ( 1,7 ∙ 10-6 - 1,67 ∙ 10-6 ) / ( 1,67 ∙ 10-6 ) * 100% = 1,8% 2.Silinder ( 9,8 ∙ 10-6 – 8,79 ∙ 10-6 ) / ( 8,79 ∙ 10-6 ) * 100% = 11,5% 3.Silinder ( 12,4 ∙ 10-6 – 11,64 ∙ 10-6 ) / ( 11,64 ∙ 10-6 ) * 100% = 6,5% 4.Silinder ( 74,3 ∙10-6 – 70,53 ∙ 10-6 ) / ( 70,53 ∙ 10-6 ) * 100% = 5,3%
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Viktoria Dolgova 121146 KATB 3.2 PROTEOLÜÜTILISTE ENSÜÜMIDE AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla Teoreetilised alused Proteolüütilised ensüümid e. proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides. Neis leidakse kõikides organismides, kuna nad osalevad väga paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises, alustades toiduvalkude seedimisest ja lõpetades väga kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadidega Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH 2,5), neutraalseid (pH 7,2) ja leelisproteaase (pH 9,0). Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolü...
Milles seisneb kvalitatiivse uurimismeetodi põhiidee. Kuidas erinevad teineteisest need meetodid? Kvalitatiivsed uuringud baseeruvad peamiselt tõlgendavatel kirjeldustel , mitte statilisel analüüsil. Iseloomustage kvalitatiivse uurimismeetodi põhialused (uurija-uuritav suhe ning kogutud informatsiooni iseloom). Sotsiaalteadustes on kvalitatiivuuringute eesmärgiks kirjeldada ühiskonnas toimuvat ning mõtestada seda lahti mingist teoreetilisest raamistikust lähtuvalt. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus; andmete analüüsi võtteks kontentanalüüs. Iseloomustage kvantitatiivse uurimismeetodi põhialused (uurija-uuritav suhe ning kogutud informatsiooni iseloom). Kvantitatiivuuringu põhieesmärgiks on saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Uuringu tulemus on vähe sõltuv uurija tõlgendusest ja näitajad arvulised
Joonistan puutujad, arvutan Z. /c) graafiku Гmax leidmiseks. = 5023.2924063492x + 201784.783037037 6.26 7.26 8.26 9.26 10.26 11.26 12.26 13.26 1/C, M Järeldus Töö joosksul määrasin isobutanooli vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinev adsorptsioni isotermi ning sellest arvutasin molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Saadud tulemus (4,05 * 10^-10 m) on teoreetilisest (5,21 * 10^-10 m) natuke erinev: (5,21 - 4,05) * 10^-1 on üsna väike ning seega saab öelda, et mõõtmised ja arvutused on enam-vähem korrektsed. Viga võiks ol mõõtmistest. ontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leidsin molekulaarses kihis. erinev: (5,21 - 4,05) * 10^-10 = 1,16 * 10^-10. Erinevus em korrektsed. Viga võiks olla tulnud ebatäpsetest
Etanool 0 0 0,0186 0,0186 Etüületanaat 0,0403 0,0186 0 0,0217 Vesi 0,2425 0,0186 0 0,2239 Järeldus Kirjanduse järgi peaks antud reaktsiooni tasakaalukonstandi väärtus toatemperatuuril olema K=4.Minuga saadud tulemus 7,2 erineb teoreetilisest. See võib olla tingitud kaalumise ja tiitrimise ebatäpsusega.
tulemustest, nende interpretatsioonist ning järeldustest. Kahjuks, ei väljendu see osa tekstis endis, kuid on olemas lisades Uurimistöö kokkuvõttes on olemas ettepanek tulevikuks. Soovitatud on Eesti Mereakadeemial teha koostööd Boskalisega. Mõeldud on selle all erinevaid seminare ja teisi, tudengeid harivaid koolitusi. Antud on ülevaade praktikast, kui oma isiklikust kogemusest. Tööle seatud ülesanded on täidetud ning töö annab käsitletava teema teoreetilisest ja praktilisest küljest piisava ülevaate. Diplomitöö on hästi koostatud, kuid norida selle kallal saab. Arvatavasti oli töö koostaja suurimaks takistuseks tõsiasi, et kirjutatu polnud autori emakeeles. Autoril on hea ülevaade hüdrograafiliste mõõdistustööde läbiviimisest suuremahuliste süvendustööde ajal ja lõputöö vastab teemale. Britmarii Kroon
Erinevus 0,006 nm Järeldus Arvutuslik pikkus ja eksperimentaalne pikkus erinevad 0,001 nm võrra. See erinevus ei ole suur ja on väiksem, kui O-H sideme pikkus (0,15nm). Arvan, et see erinevus võib olla tingitud sellega, et see on raske absoluutselt täpselt lugeda tilkade arvu. Aga tundub, et katse on sooritatud edukalt, kuna saadud tulemus ei erine suurel määral teoreetilisest tulemusest. 76 72 68 64 60 56 52 48 44 40 36 32
.........................................9 4.MÕTTEKAART.....................................................................................................................14 “Kuidas saab valitud sotsiaaltöö teoreetilist kontseptsiooni kasutada sotsiaaltöö praktikas?“ ...............................................................................................................................................14 5.KIRJANDUSALLIKATE LOETELU, KUST LEIAB LISAINFORMATSIOONI VALITUD TEOREETILISEST KONTSEPTSIOONIST...........................................................................16 KOMMUNIKATSIOONITEOORIA....................................................................................16 6.ENESEREFLEKTSIOON.....................................................................................................17 2 1
www.linux.or.jp 301 331 106 97 4. Suure faili allalaadimise tulemused ja hinnang neile Kaabel WLAN Laadimise hetkekiirus 18960 10008 kbit/s Laadimise hetkekiirus 2370 1251 kBait/s Kaabli kaudu andmevahetus oli jällegi kiirem, ettearvatult. Kaabli puhul 19 mbit/s näitab, et teoreetilisest maksimaalsest andmevahetus kiirusest oli umbes viiendik kasutuses ning WLAN puhul ka ligikaudu viiendik 10mbit/s kiiruse juures. WLAN kiirust mõjutas kindlasti samas ruumis töötavad kolm teist ruuterit. Kuna eelmisest tabelist on näha, et ping serverisse 192.168.252.13 oli rohkem kui kaks korda suurem, siis ligikaudselt kaks korda aeglasem andmevahetus oli oodatav. 5. Salvestatud ekraanipildid ning selgitus võrgu parameetrite ja seadistuse kohta Joonis 2. Advanced Status
167 480 -1.925 0.146 0.292 120 -1.925 0.146 0.729 360 -2.108 0.122 0.417 240 -2.262 0.104 0.208 120 -2.262 0.104 0.208 120 -2.262 0.104 0.188 120 -2.367 0.094 Grafikult nähakse,et osooni lagunemise reaktsiooni järk on 1, ja võtakse esimese järku diferentsiaalkuju ja integraalkuju. Leatakse kiiruse konstant ja võrredletakse teoreetilisest andmest. Teoreetiline võrrend on y = 0.366e -0,004x, kus on näha, et kiirus konstant on 0,004 1/sek. dc A = - kC c A Diferentsiaalkuju: d c 0A k c = ln Integraalkuju: cA C, t, Ca0, Ca, T, Kc. Kc,
∆ S0 =259+70−161−160=8 J mol−1 K−1 ∆ G0=−2∗1000−298∗8=−4384 J mol−1 K−1 0 −∆ G −−4384 ln K a= = =1,769 R ∙T 8,314 ∙ 298 K a=e1,769=5,87 Katsevea arvutus. 2,5 p=100 − ∗100 =57,41 5,87 Järeldus Kirjanduse järgi peaks antud reaktsiooni tasakaalukonstandi väärtus toatemperatuuril olema Ka=5,87.Minuga saadud tulemus 2,5 erineb teoreetilisest. See võib olla tingitud kaalumise ja tiitrimise ebatäpsusega (arvestades, et teisele tiitrimisel läks väga palju NaOH-d)
kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Kas ühiskond oleks suuteline omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima selline riigivorm nagu anarhia? Anarhia võimalikkus meis endis ning ühiskonnas kas see võib olla tõesti võimalik? Anarhism on mitmeti mõistetav seda nii teoreetilisest kui elluviidavast vaatepunktist. Ka kõige tuntumatele anarhistliku liikumise pooldajate (Proudhon, Kropotkin, Stirner ja Bakunin) vahel on osaks saanud terav vastuolulisus, mille kutsuvad esile nende erinevad maailmakäsitlused. Tavaelus saab seda vaid filosoofiliselt oletada, missugune oleks meie elu anarhismi vaimus. See võib tähendada ühele piiramatut vabadust, kus pole absoluutselt kohustusi, pole vaja ehk õppida, tööl käia ning muretseda materiaalse kindlustatuse pärast
Etüületanaati tasakaalusegus (mooli) - 0,02116 Vett tasakaalusegus (mooli) - 0,24096 TasakaalukonstantK´x - 8,244 Järeldus Kirjanduse järgi peaks antud reaktsiooni tasakaalukonstandi väärtus toatemperatuuril olema Kx=13,40. Minuga saadud tulemus (Kx=8,244) erineb teoreetilisest. See võib olla tingitud kaalumise ja tiitrimise ebatäpsusega.
annaabi.ee 
