Mitmemõõtmelise ruumi mõiste Def: On antud n reaalarvu x1...xn ja nende järjestatud jada (x1...xn)(-punkt) seda nim n- mõõtmelise ruumi punktiks. Rn={(x1,...,xn) | xi R, i=1,...,n}, P(x1,...,xn) punkt koordinaatidega xi n=1: R1={P(x1) | x1 R} geom. sirge n=2: R2={P(x1,x2) | x1,x2 R} geom. tasand n=3: R3={P(x1,x2,x3) | x1,x2,x3 R} geom. ruum Punkt A on piirkonna D sisepunkt, sel korral kui tal leidub ümbrus, mis sisaldub piirkonnas D. Punkt A on piirkonna D rajapunkt sel korral kui iga tema ümbrus sisaldab nii piirkonna D kui ka piirkonda mittekuuluvaid punkte. Piirkond D on lahtine, kui ta koosneb sisepunktidest. Piirkond D on kinnine, kui ta koosneb nii sise- kui ka rajapunktidest. Mitme muutuja funktsiooni mõiste Def: nMF f:RnR:P(x1,...,xn) Rn a w=f(P) f(x1,...,xn) R Kujutlus, mis seab n-mõõtmelise ruumi punktidele P vastavusse lõpliku reaalarvu w=f(P), nim n- muutuja funktsiooniks. Geom hüperpind n+1-mõõtmelises ruumis. ...
Dmitri Ivanovits Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk 2. veebruar 1907 Peterburi) Dmitri Ivanovits Mendelejev oli vene keemik. Mendelejev lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Mõnel juhul vaidlustas teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga. Elulugu Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas[1]. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849. aastal kolis perega Peterburgi, kus 1850. aastal astus Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855. aastal kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Aastast 1857 oli Peterburi ülikooli õppejõud. 18591860 töötas Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Oli abielus kaks korda. Teisest abiel...
Sisukord Sissejuhatus Tuuletallaja (ladina keeles Falco tinnunculu) on pistriklaste sugukonda kuuluv röövlind, kes pesitseb ka Eestis. Ta on laialt levinud kogu Euroopas ja suuremas osas Aasias ning Aafrikas, ta leviku idapiiriks on Ohhoota meri ja Jaapan. Pistrikestest on tuuletallaja Põhjamaade, sealhulgas Eesti, levinuim. Tuuletallajat pole raske märgata, sest tihti istub ta telefonipostil või mõnel muul kõrgel kohal keset lagedat. Tuuletallaja on üks väheseid kulliliike, kes esineb ka aedades või parkides ja maal kultuurmaastikul. Ta on võrreldes teiste röövlindudega väiksem, kuid laululindudest mõnevõrra suurem. Tuuletallajatel on pikad tiivad ja iseäralikult pikk saba. Paljudele inimestele Euroopas on tuuletallaja ainus tõeliselt tuttav röövlind. Tuuletallaja on haudelind kelle arvukus on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Tuuletallaja...
Ilu-jõud-väärikus Inimene on loodud peaaegu täiuslikuks olevuseks. Tema sisse on põimitud nii palju erinevaid omadusi. See, kas me oskame hinnata kõike seda, mis meile kingiitud on, sõltub vaid meist endist. Ilu, jõud ning väärikus- need kuuluvad omaduste hulka, mis on isiksuse arenemisel kõige olulisemad. Kust saavad alguse meie väärtushinnangud ning arusaamad elus toimuvast? Just nimelt kodu on see, kust väike inimene avastab enda jaoks esimesed tõekspidamised. Ema ja isa eeskuju ning nende õpetused on väga olulised. Väärikas inimene saab kasvada kodus, kus hinnatakse enese eest hoolitsemist ja häid käitumistavasid.See, kuidas tullakse toime nende väärtusete tähtsustamisega, tingib tulevikus ka väärikuse tähtsuse elus. Kõike me unistame, et oleksime ilusad, tugevad ja väärikad, kuid väliselt ilus inimene ei pruugi olla sugugi ilus sisemiselt. Sisemine ilu teeb inimese tihti väärtuslikumaks. Teda hinn...
Indrek Karu TERASE TOOTMINE JA KASUTAMINE Õppeaines: TEHNOMATERJALID Transporditeaduskond Õpperühm:AT-31 Juhendaja: Annika Koitmäe Tallinn 2019 SISUKORD 2 Indrek Karu................................................................................................................................................1 2.2.1Hapnikkonvertermeetod...................................................................................................................10 2.2.2Martäänmeetod.................................................................................................................................10 2.2.3Terase elektrometallurgia.................................................................................................................11 1Võllid ja teljed..............................................................................................................
1 Loeng 1-2 Keemia ja teaduslik meetod 1.Teadus ja keemia. Teadus uurib ja püüab mõista loodust. Sõltuvalt uuritavst objektist või tema eri tahkudest eristame sotsiaalteadusi (inimsuhted), bioloogiateadusi (elavad organismid) ja füüsikalisi teadusi (põhilised loodusprotsessid). Keemia, kuuludes viimaste hulka, uurib aine struktuuri, omadusi ja muundumisi.Teadlased, vaadeldes loodust ja korraldades katseid (see on mõõtmisi) koguvad andmeid mõistmaks, mis looduses toimub. Saadud andmete alusel teadlased sõnastavad mõisteid ja väiteid, püsitavad hüpoteese, loovas teooriaid ja avastavad loodusseadusi. Hüpotees (kr. hypothesis-alus, eeldus) on teadaolevaile faktidele toetuv, kui tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms. kohta. Hüpoteeside tõenäosus on erinev, tähtis on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida.. Erinevalt meeleval...
Tundlikkuse alumine absoluutne lävi mingi ärrituse minimaalne toime, mis tekitab haistingu ( sosistamine ). Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärrituse maksimaalne tugevus mille korral veel tekib haisting. Eristus lävi kahe sarnase ärritaja vaheline väikseim erinevus. Haistingu kvaliteet igal haistingul on erinev kvaliteet, see on haistingu omadus mille järgi saab teda eristada. Haistingu tajumis-aeg 130 millisekundit. Ärritajaga kohanemine retseptorid kohanevad ärritaja muutumisega. Korvamine olukorda kus inimesel mingi haisting puudub, siis teised haistingud tugevnevad. Sünteesia olukord kus üks haisting kutsub esile teise. Taju püsivus teatud objekti tajub inimene muutumatuna isegi kui objekti ümbrus muutub. Valivus inimene tajub objekti vastavalt oma eelistustele ja emotsioonidele. Mõtestatus inimene tajub selgemini neid objekte millel on tema silmis mingi tähendus ja taju sõltub oluliselt sellest tähendusest....
1. Kirjeldage pöördkopaga eskavaatori konstruktsiooni ja erinevate tööde jaoks tunnusparameetreid(põhilised elemendid) TROSSJUHTIMISEGA- nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saaks seada pöördkopaks. Esitugi vajalik selleks, et suurendada noole ja tõstetrossi vahelist nurka. Koppa juhitakse tõste- ja tõmbetrossidega. Kopp on varrele kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt. HÜDRAULILINE ESKAVAATOR- ühest või mitmest elemendist koosnev jäik nool, kopavars ja kopp. Kõiki neid on võimalik liigutada teineteise suhtes hüdrosilindritega. TÖÖPARAMEETRID: maksimaalne keveraadius, maksimaalne kaevesügavus, tühjendusraadius ja kõrgus. Kraavide kaevamisel kasutatakse profiilkoppasid. Drenaazi ehitamisel kitsaid koppasid, mis võivad olla sundtühjendamisega. 2. Vaivundamendi rajamisel kasutatavate rammivasarate tüübid ja ehitus (loetelu, kirjeldus, põhimõttelised toimimise ...
Taju Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga.Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimdaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtusei ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhioma...
TAJU. Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga .Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtuseid ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomad...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasu...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Lea Erte SOLOMON ELIOT ASCH Grupitöö Õpetaja: Merle Õun Mõdriku 2014 SOLOMON ELIOT ASCH (14.071907- 20.02.1996) Asch oli Poola päritoluga Ameerika psühholoog ja sotsiaalpsühholoogia teerajaja. Ta sündis Varssavis 1907 aastal juudi perekonnas ja kasvas üles Poola väikelinnas Lowicz. 1920 aastal emigreerus Aschide pere Ameerikasse, kus nad elasid New Yorgis. ...
Omadussõnalised1 järeltäiendid2, kui järeltäiendeid on rohkem kui üks eraldatakse komadega (1 omadussõna (näitab omadusi, millised need asjad, olendid, nähtused on. Vastates algvormis küsimusele missugune? Nt särav, ilus, kole. Õpi omadussõnu https://learningapps.org/2860503 (Nimisõna ja omadussõna) OMADUSSÕNA OMADUSSÕNA OMADUSSÕNA Nägin metsas üht kummalist lindu. Vali siit ilusamad pildid ise välja. See koer on kuri. ) 1. Omadussõnalised1 järeltäiendid 30aastane naine, kena, sale, rõõmsameelne, soovib tutvuda haritud ja intelligentse mehega; (järellisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.) (2 Järeltäiendi omadused Järeltäiend võib olla täpsustavat lauseosa esile tõstev ja pikem: Nt Talveöö, karge ja sünge. Maja, massiivne ja kandiline. asesõna3 laiendav: Nt Miski inim...
Sulamid Sulam on mitme metalli või metalli ja mittemetallide kokkusulatamisel saadud materjal. Sulas olekus võivad erinevate metallide kristallid ja mittemetallide aatomid paigutuda erinevalt, mistõttu tulevad ka sulamitele erinevad omadused: · Erinevate metallide kristallid moodustavad mehaanilise segu. Sellisel juhul on sulami omadused vahepealsed sulatatavate metallide omadega võrreldes ja sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetallidel · Sulam on kui tahke lahus, st. sulas olekus jaotub üks metall teises (nagu sool vees). See jaotumine võib toimuda omakorda kahel erineval viisil o Ühe metalli aatomid asendavad teise metallivõres tema mõningad aatomid (näiteks melhior - nikli ja vase sulamis asendavad mõned nikli aatomid vase aatomeid). Sellist sulamit nimetatakse asendussulamiks. o Kui ühe metalli aatomid ei...
Dmitri Ivanovits Mendelejev Dmitri Ivanovits Mendelejev oli vene keemik, kes lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Samuti oli ta Mõõtude ja Kaalude Palati juhataja, ning Vene keemiaseltsi asutaja. Uuris vedelike ja gaaside soojuspaisumist. Sündis Siberis Tobolski linnas. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. Peale seda kolis perega Peterburgi, kus lõpetas Peterburi pedagoogika instituudi. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsa vene poeedi Aleksandr Blokile. Mandelejev suri 1907.a. Peterburis grippi. Tema järgi on nimetatud 101. element mendeleevium (Md). Mõned faktid : · 1860 avastas kriitilise temperatuuri olemasolu · 1888 esitas kivisöe allmaagasistamise idee ·...
,,Kes mõtleb abstraktselt?" Hegel Vastused küsimustele 1. Esimene näide tekstis abstraktse mõtlemise kohta on lugu sellest, kuidas mõrtsukat viiakse hukkamispaigale. Lihtrahvas ei näe muid omadusi selles mehes peale selle, et too on mõrtsukas. Teine konkreetne näide on teksti lõpus turunaise kohta, kes vihastab ostja peale, kui too ütleb, et naise munad on mädad. Vihane naine näeb ostjas ainult halba ja ütleb tema kohta nii palju negatiivseid asju, kui enda arvates leiab. 2. Mõlemad abstraksed mõtlemisviisid erinevad teineteisest suuresti, sest kui üks võtab terve isiksus kokku vaid ühe sõnaga, siis teine loob oma mõtetes segase pildi sellest, milline see inimene nende arvates on. Esimeses näites näevad inimesed ainult ühte omadust mõrtsukas. Nad seostavad terve tema isiksuse ühe teoga ja ei mõista, et tegu on mitmekülgse ja omapärase inimesega, kelle muud omadused neile välja ei paista. Teises...
Keila Kool Referaat Dmitri Mendelejev Koostas: Keila 2009 Dmitri Ivanovits Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk 2. veebruar 1907 Peterburi) oli vene keemik, kes lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Mõnel juhul vaidlustas teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga. Elulugu Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849.a. kolis perega Peterburgi, kus 1850.a. astus Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.a. kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Aastast 1857 oli Peterburi ülikooli õppejõud. 18591860 töötas Heidelbergis uurides kapillaarsust ...
Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? Hamlet oli väga keerulise karakteriga tegelane, kelles leidus väga erinevaid iseloomujooni. Kuid kas need omadused kuuluksid ka minu arvates ühele ideaalsele valitsejale? Sellele küsimusele otsingi vastust. Üks ideaalne valitseja peaks olema tark ja läbinägelik inimene, kes julgeb suuri otsuseid vastu võtta, kes suudab ennast kontrollida, teisi inimesi efektiivselt mõjutada ning kes hoolib teistest inimestest. Edukas riigipea peaks olema ka rahva poolt tunnustatud ja armastatud, muidu oleks tegemist türanniaga. Kuid kõige enam peaks ideaalne valitseja olema visiooniga juht, kelle eesmärgiks on teenida oma maad ja oma rahvast. Hamlet, Taanimaa prints, vastas eelpool nimetatud iseloomuomadustele mingil määral, aga enamjaolt, minu arvates, ei meenutanud ta laitmatut valitsejat. W.Shakespeare'i teoses ,,Hamlet" on näha, et peategelasel oli julgus...
Keemia kontrolltöö 1. Alumiiniumi levik looduses. Miks ei leidu ehedana? Alumiinimi ei leidu looduses ehedana, s.t lihtainena. Alumiiniumi ühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiiniumi esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb alumiinium vaid ühendite koostises. 2. Alumiiniumi füüsikalisi omadusi. ● Hõbevalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust ● Suhteliselt kerge (tihedus 2,7 g/cm³) ● Keskmise sulamistemperatuuriga (~660 ºC) ● Hea elektri-ja soojusjuhtivusega ● Plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav ● Suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav 3. Selgita, miks peab alumiinium hästi vastu vee ja õhuhapniku toimele. Alumiinium reageerib hapnikuga, mille tulemusel tekib tema pinnale õhuke, kuid väga tihe oksiidikiht. See oksiidikiht takistab metalli edasist oksüdeeru...
Tallina 32. Keskkool Mittemetallid referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Mittemetallide omadusi ja erinevusi Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p-elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni, fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma e...
1. Kuidas mõista lauset "Keha koosneb aatomitest". Kuidas tõestada? o Keha on jaotatav o Keha ei ole lõpmatuseni jaotatav. 2. Aineosakesed. o Kui suured nad on? o kuidas mõõdetakse suurust.? o Kuidas tõestada, et kõik osakesed ei ole ühesuurused? 3. Aineosakeste vaheline jõud. o Kuidas tõestada selle olemasolu? o Missugused jõud esinevad o Kui suured need jõud on?. 4. Soojusliikumine (mõiste, millal se toimub). o mida uuriti ja mida avastati Browni katses. o Miks avaldub efekt ainult mikroskoobi all. 5. Kiiruste jaotus. o Mida näitab jaotuse diagramm (näited igapäevasest elust) o Aineosakeste liikumiskiirus erinevatel temperatuuridel o Kuidas erinevad aineosakeste kiiruste jaotused erinevate temperatuuride juures 6. Kas kõigi ainete osakesed liiguvad ühesuguse kiirusega. 7. Aine olekud. Iga oleku iseloomustus, põhilised omadused. (ka ...
Minu ID-entiteet Mida üldse tähendab identiteet? Sõnastiku järgi tähendab identiteet teadmist endast sotsiaalsetes olukordades ja suhetes. Minu jaoks aga on identiteet persooni olemus, iseloom, mõtted, eesmärgid, väärtused, mida peetakse õigeks, mida mitte. Identiteet on miski, mis on igal inimesel erinev, talle oluline, mis kuulub ainult temale. Identiteet muudab iga inimese unikaalseks ehk teistest erinevaks. Meil on mitmeid omadusi, millega me teistest erineme. Lisaks eelnimetatud punktidele elukoht, perekond, suhtlusringkond, sõbrad, ellusuhtumine. Me kõik kogeme erinevaid asju erinevat moodi. Mõni võtab juhtunut väga südamesse ega unusta seda eal, mõned inimesed aga ei lase sündmusel end heidutada, jätkates oma elu nagu poleks midagi juhtunudki. Identiteedi kujunemine algab kodust. Milline oli ühiskond meie ümber siis, kui olime alles vanematest täielikult sõltuvad inimolevused. Kuidas s...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1. POLÜESTRIST FLIISJAKK..................................................................................................3 1.1 Polüester............................................................................................................................3 1.2 Polüestri kasutamine.........................................................................................................4 1.3 Polüestrist esemete hooldus.............................................................................................4 1.4 Polüestrite omadused........................................................................................................
Võrdlus Otsustasin teha oma võrdluse Rene Descartes'i ja George Berkeley kohta. George Berkely (1685-1753) oli Iiri filosoof. Ta esindas idealismi, nimetades oma arusaama immaterialismiks ning eitas mateeria olemasolu. Rene Descartes (15961650) oli aga Prantsuse filosoof, kes esindas interaktsionismi, arvates, et hing ja keha mõjutavad üksteist. Berkeley arvates võivad meil olla ideed, ilma et oleks väliseid objekte, seega pole materiaalsete kehade olemasolu eeldamine vajalik. Descartes aga ütleb, et aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm. Mõlema arvates saavad üksnes ideed olla teadvuse vahetuks objektiks. See on üks mõte Berkeley ,,Inimtunnetuse printsiipide" esimesest lausest, mille ta võttis üle Descartes'ilt ja Locke'ilt. Teine mõte on, et lihtsad ideed pärinevad algselt kas väl...
01.03.2018 Vladislav Virtonen Arutlus ajaloos Mille poolest erines keskaja aadli väärtuskoodeks tänapäeva väärtustest Keskaja aadli väärtuskoodeks oli minu arust keerukas ja suurepärane viis hea isiku kasvatamiseks, isegi tänapäevasel määral. Võrreldes seda tänapäevaste väärtustega on näha palju nii sarnasusi, kui ka erinevusi ning just sellest tuleb jutt selles arutluses. Aadel kui seisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid kossneski peamiselt aadlikest - alates kuningast ja lõpetades väikevassalidega. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaad...
Minu Eetika Teatavasti on hoiakud inimestel elu jooksul välja kujunenud. Vaevalt, et keegi on sündinud teatud mõttemaailma- või seisukohtadega. Vastavalt meie poolt läbielatud kogemustele, sündmustele, võimalustele ja kohustustele me ka käitume, kas see on alati eetiline või moraalne, eks seda peab igaüks ise oma hinges tundma. Mind on isiklikult alati õpetatud olema aus ja viisakas. Olin suhteliselt tagasihoidlik, kõike otsustasid minu eest minu vanemad, kuid elu mind harinud, teinud omad korrektuurid ja pannud paika mängureeglid. Nüüd olen mina see kes otsustab ja ma püüan seda teha alati nii inimlikult kui vähegi võimalik. Püüan alati mõista inimest ja tema teguviisi, püüan kõike seletada. Olen arvamusel, et kõigel meie elus on teatud roll kanda. Kui osata järgida intuitsiooni, on võimalik elus ära hoida valed otsused ja teguviisid. Samas toetudes oma intuitsioonile ja tunnetele, võime jõuda oma eesmärkideni ja elada soovitud elu. Ee...
Orgaanilised komposiitmaterjalid kordamisküsimused 1. Nimetage tänapäeval tehnikas kasutatavaid materjalide põhiliike Vastus : metallid, keraamika ning komposiitmaterjalid 2. Andke vähemalt kaks erinevat definitsiooni komposiitmaterjalile Vastus : · Komposiitmaterjal on mitme faasiline materjal, mis laseb mõjule pääseda kõigi faaside positiivsetel omadustel ja mille puhul täheldatakse omaduste sünergiat. · KM on konstruktsioonmaterjal, mis koosenb kahest või enamast faasist, mis on kombineeritud makrotasandil ja on omavahel sidestatud. 3. Tooge vähemalt a üks naine komposiitidest, milles võib täheldada kombineeritud toime efekti: 1. plast + klaas ,2. metall + metallioksiid 4. Mida kujutab endast linataime vars ( komposiitide aspektist ) ? Parasvöötmes kultiveeritav tsellulooskiutaim, kõrge keskmise suhtelise molekulmassiga tselluloos. Seemnetest toodetakse linaõ...
Milline on edukas juht ja juhtimine? Milline peab olema ideaalne juht tänapäeva reaalides? Mulle koguaeg tundus, et edukas juht on see inimene, kes organiseerib tööd firmas nii: iga alluv töötaja mõtleb, et justnimelt tema töö toob firmale edukust. Aga tõepoolest hea lõplik resultaat tuleb ainult õige organisatsiooni pärast. Tõeline juht peab koguaeg olla varjus, ta peab nähtmatult suunata oma töötajaid vajalikku nõvasse ja koguaeg olla kõigide asjade kursis. Ta peab olema kõige asjade kursis, kõige eest vaadata, aga ei pea olema nähtav, et keegi ei tunduks tema ebameeldiva kontrolli. Juht peab omama spetsiaalsete omadustega, mis iseloomustaksid teda nagu liidri. Ideaalne juht peab olema nagu õpetaja alluvate jaoks, nagu iga õpetaja peab olema kogemusega ja teadmistega, kuidas tehingu sõlmida, firma kasumid suurendada. Firma juhataja kogemuseta ja teadmisteta on nagu auto ilma rattadeta ta on, aga ei ole sellest kasu. Min...
1.Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. · Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. · Esimesed ionisatsioonienergiad I1 kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Elektronafiinsused Ea on suurimad tabeli paremas ülanurgas (fluor, hapnik). · Aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Aatomite polariseeritavused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aatomid tänu oma suuremale raadiusele. Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioonidel 2.Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. [Omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide ar...
SISSEJUHATUS Inimene on alati püstitanud küsimuse enda arengu kohta. Juba lapseeas inimest huvitab mõistatus: kust me oleme pärit? Mis on kogemus? Kuidas me areneme? Need küsimused on fundamentaasled ning nendele püüakse leia vastuse juba muinasajast. Kuna esimeseks teaduseks peetakse filosoofiat, siis on arvatavasti just filosoofid olid esimesed, kes püüdis vastata nendele põhjapanevatele küsimustele. XIX. sajandilt toimusid suured sotsiaalsed ja majanduslikud muutused tekisid vajaduse inimese arenguprotsesside parem tundmaõppimise järele. Sellest ajast pakkus eriti huvi uus teadus - psühholoogia . Juba 1920. aastateks teiste psühholoogia distsipliinide kõrval kujunes arengupsühholoogia, mis saanud elujõuline iseseisev distsipliin. Niisiis, enne seda aega arvati, et vastsündinud laps on pelgalt refleksidele allutatud organism abitu, motoorselt ebaküps ning väga kehva nägemise ja kuulmisega. (Butterworth, Harris: 1994) Eelarvamu...
KONKURENTSIANALÜÜS 1. Võrdlesin Nokia, Samsungi ja LG kõige kallimaid mobiiltelefone, mille leidsin EMT koduleheküljelt. 1.1 Kuna hetkel on palju tööd kooli ja tööga, siis vajan endale tõelist abimeest ja mis saaks olla parem kui mobiiltelefon. Minu telefonil peaks kindlasti olema võimalikult suur mälu maht, e-post, kaamera, internet jne, pluss vahendid, mis peaks igas telefonis olemas olema (kalkulaator, SMS - ja MMS-teenused). 1.2 Andmed Näitaja/ Nokia 8800 Samsung i900 LG KC910 kriteerium CARBON ARTE Värvus must must must Kaal 150g 125g 114g Mõõtmed 107,8x55,9x13,95m 109x45,6x14,6mm 112x57x12,5mm ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Erik Adra MIDA JA MIKS PEAB TEADMA PUIDUST EHITUSVIIMISTLEJA Referaat Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Mida ja miks peab teadma puidust ehitusviimistleja Puidu all mõeldakse üldkeeles puude, põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Puit on vanim ehitusmaterjal ja on olnud ka üks tähtsamaid. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. Töötlemine ja kasutusalad Puit on üks mitmekesisemate kasutusvõimalustega tooraine üldse. See kuulub kestvatulu tooraine- kui ka energiaallikate hulka, kuna ta päikeseenergia abil looduslikult kasvab. Selle lihtne ümber töötamine ja seega kaasnev madal energiavajadus on suur fakt...
Alkoholi mõju organismile Kaarel Vandler 11B Me kõik oleme kuulnud, et alkohol mõjub meie tervisele halvasti ja seda õpetatakse juba lapseeast saati. Kahjuks pole alkoholi kahjulikkusest ja mõjust meie organismile väga paljud inimesed veel aru saanud. Mida siis alkohol ikka meiega teeb? Alkohole on erinevaid. Meile on kõige tuntuim etanool, mis on alkoholidest üks vähemürgisemaid. Mürgiseimad alkoholid on metanool ja alkoholid, mille süsisnikusisaldus on rohkem kui C 5. Alkohoolsed joogid sisaldavad etanooli, mille keemiline koostis on CH3CH2OH. Viin on näiteks etanooli 40%-ne lahus. Lahustina kasutatakse enamasti vett, kuid see võib sisaldada ka muid maitseaineid. Ka kõik ülejäänud alkohoolsed joogid (rumm, viski, vein, õlu, siider jne) sisaldavad etanooli. Metanool, mille keemiline koostis on CH3OH, on inimesele üheks ohtlikumaks alkoholiks. Metanooli surmavad kogused algavad juba 1...
Mis on geoloogia ja ehitusgeoloogia, sh geotehnika? Milles seisneb nende vahe. Missugust praktilist tähtsust omab ehitusgeoloogia ? Millised on tema ülesanded, mida uurib see teadus? Geoloogia: - teadus Maast, selle koostisest, ehitusest, muutustest ja arengust, sealhulgas ka elu arengust maakeral. - peamine ülesanne on selgitada Maa elemiste kihtide, nn. Maakoore ehitust ja selle arengulugu, õppida tundma seal esinevaid kivimeid nende ainelise koostise järgi, välja selgitada maakoort moodustavate kivimikehade vastastikused suhted. Ehitusgeoloogia: - geoloogia iseseisev teadusharu, mis hindab mõjusi keskkonnale ning prognoosib mõjutustele kaasnevate geotehniliste protsesside ja nähtuste kulgu ning ohtlikkust. Geotehnika: - inseneriteaduste haru, mis tegeleb maaressursside (maavarade (sealhulgas põhjavee) ja ehitustoe) kasutamise tehnikaga ja tehnoloogiaga ni...
Põrgupõhja uus vanapagan Alustaksin pealkirjast. See, mille järgi pealkiri on võetud on küll igaühele selge. On võetud talu nimi "Põrgupõhja" ja sinna asus elama ju "Vanapagan". Uus on ta sellepärast, et ka eelmist peremeest hüüti ju vanapaganaks. Arvan, et see pealkiri on hästi valitud. Paljudel teostel on sellised lihtsad pealkirjad, millest igaüks kohe aru saab, või ei saa üldse aru. Sellest pealkirjast saad sa aga tõsiselt aru alles siis, kui oled ka ise raamatut lugenud. Järgnevalt annaksin väikese ülevaate teose tähtsaimatest tegelastest. Jürka oli vastuvaieldamatult selle teose peategelane. Paljudes raamatutes on peategelased läbinisti head. Nad on targad ja oskavad igast olukorrast edukalt välja tulla. Jürka oli aga teistsugune. Ta oli küll jõult võimas, aga mõistuselt kehv. Sageli tekkis tal probleeme hea ja halva eristamisega. Tal oli ka küllalt raske aru saada sellest, kuidas tema enda haritud maa li...
Anesteesia ajalugu 19. sajandi keskpaik Anesteesia ehk narkoos on üks põhikomponente operatsiooni teostamisel. Ilma anesteesiata võib osutuda operatsioon peaaegu võimatuks, kuna inimene võib endast välja minna, mis tõstab pulssi ja seetõttu ka verekaotust. Nimelt ka valu on patsiendil väga raske operatsiooni ajal taluda. Aegade algusest peale on inimesed püüdnud leida mooduseid, kuidas muuta valu operatsiooni ajaks talutavamaks või olematuks. Vanadel aegadel kasutati selleks kanepit ja mitmeid teisi taimi, et luua inimesele uimane olek. Operatsioon oli meeletult piinarikas. Rooma arst on kirjutanud umbes sajand peale kristust: "Kirurg peab olema tugeva ja täpse käega, mis kunagi ei värise. Ta peab olema valmis kasutama oma vasakut kätt sama hästi, kui oma paremat. Olema nägemiselt täpne ja klaar. Olemuselt täis kaastunnet, soovides ravida oma patsienti kuid sellegipo...
Paarisuhte kolm perioodi (õ. lk. 98-107) 1. Algperiood: lähemalt tutvumine ja ühtesulamine Areng saab alguse enne kooselus algust. J. John väidab, et suhe peaks enne abieluks kujunemist läbima 5 astet: Soovide formuleerimine – nooruk hakkab tajuma, mis on tema jaoks tähtis, milliseid omadusi ta ootab ja soovib sellelt, kellega kavatseb püsivamalt suhelda. Sõprussuhte teke – Võimalus uuest tuttavast rohkem teada saada, näha tema mitmesuguseid omadusi ja käitumist erinevates olukordades. Kohtumiste periood – Saadakse ülevaade sarnasustest ja erinevustest ning nähakse konfliktseid alasid ja ohumärke. See on sobiv aeg suhe katkestada mõne ohumärgi pärast. Lähem tutvumine – Räägitakse kõikvõimalikel teemadel ja kaaslasest tahetakse rohkem teada saada. Saadakse teada teineteise silmaringi, ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-09 Ermo Mägi PROGRAMMEERIMINE Referaat Juhendaja: Kristi Lorents Pärnu 2010 SISUKORD 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 3 1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2. Programmeerimiskeelte põhitüübid 8 3.3. Programmeerimiskeele semantika ja süntaks 9 Page 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Ar...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-09 Ermo Mägi PROGRAMMEERIMINE Referaat Juhendaja: Kristi Lorents Pärnu 2010 SISUKORD 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 3 1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2. Programmeerimiskeelte põhitüübid 8 3.3. Programmeerimiskeele semantika ja süntaks 9 Page 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Ar...
PSÜHHOLOOGIA · Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese psüühikat · Psüühika on inimese hingeelu ( aju omadus peegeldab ümbritsevat maailma, ümbritsevat tegevust) · Psüühika jaguneb teadvus ja alateadvus · TEADVUS I PSÜÜHILISED NÄHTUSED I I I PSÜH PROTSESSID PSÜH SEISUNDID PSÜH OMADUSED · Psüh protsessid on ajaliselt kõige lühemaegsed · Psüh seisundid on ajaliselt kauakestvad( emotsionaalsed) Psüühilised protsessid · Aisting Taju Kindel järjekord ! Mälu- kujutus-fantaasia-mõtlemine Psüühilised seisundid · Tundmused · Emotsioonid (õnnelikkus,üllatus,kurbus,hirm,viha,vastikus) Psüühilised omadused · Temperament (kaasasündinud) · Iseloom (elu ajal omandatud Aisting · Aisting on kõige lihts...
KLASSIKALINE EHK TRADITSIOONILINE KASVATUS Klassikaline pedagoogika ei ole preisi ega nõukogude pedagoogika. Klassikalise pedagoogika keskmeks on väärtusõpetus, sest praktikale orienteeritud teadusena ei saa see olla väärtusvaba, kirjeldav teadus. Juhtida saab ainult see, kellel on sihid, kuhu juhtida. Pedagoogika on nii teadus kui ka kunst. Teadus, sest tal on oma uurimisaine kasvatus , mida ei uuri ükski teine teadus. Kunst, sest konkreetne kasvatussuhe on alati ainukordne: nõuab õpetajalt iga kord ainukordset lähenemist ja interpreteerimist. Pedagoogika klassika moodustavad teadmised, mis on sama vanad kui inimkond, sest inimese areng on alati nõudnud ja nõuab ka edaspidi sihipärast suunamist ning kasvatust. Kasvatusega saab aidata inimest iseenda peremeheks saada. Inimeseks, kes on vaba väliste olude sunnist, kes teab inimesena elamise vastutust. Me sünnime bioloogilisteks olenditeks, kuid peame saama vaimseteks olenditeks. ...
Mida hindan ja taunin endas ning enda ümber? On laialt levinud vanasõna, ei ole head ilma halvata ega vastupidi sama kehtib ka minu omaduste kohta. Leidub omadusi mida hindan iseendas ning enda ümber ja ka neid, mida mitte. Tihti väärtustan omadusi neid enda omadega võrreldes. Näiteks suhtlemisoskus, kui sõber on hea tutvuste looja, siis pean tema suhtlemisoskust väärtuseks. Kui aga väärtusi on erinevaid, siis millised neist mõjutavad minu otsuseid? Et hinnata helgeid asju meie ümber, peab esmalt õppima neid nägema. Aga kui seda kuskil ei õpetata, siis kuidas neid näha? Mina isiklikult arvan, et vaadata tuleks südamega, mitte ainult silmadega. Silmadega ei näe vaadatu sisse, nendega näeb ainult välisilmet. Siit ka üks väärtus, mida mina hindan väga ning milleks on Armastus. Miks inimesed, kes on armunud, näevad kõiges ainult ilu ja headust? See on arvatavasti põhjustat...
ORGAANILINE KEEMIA Orgaaniline keemia: Orgaaniline keemia tegeleb süsinikuühenditega.Algul oli keemia kirjeldav teadus.Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest.Nende molekulid võivad sisaldada ka hapniku,lämmastiku ja halogeenide aatomeid: C,H,O,N,Hal. Lisaks võivad sisaldada veel Si,P ja S metallide aatomeid.1808.a nim.kuulus rootsi keemik J.Berzeluis orgaanilisi aineid käsitleva valdkonna orgaaniliseks keemiaks.Esimene orgaaniline aine mis saadi sünteetiliselt- karbamiid e. kusiaine e. uurea.Süsiniku erilisus: Võimalike süsinikuühendite arv on põhimõtteliselt lõpmata suur.Selle põhjuseks on süsiniku võime moodustada tohutult pikki ahelaid mis omakorda võivad olla kas hargnenud, tsükliks sulgunud või teiste elementide aatomitega seotud jne.Süsiniku omadus moodustada väga püsivaid süsinik-süsinik sidemeid tuleneb selle elemendi aatomi ehitusest.Süsiniku sümbol on C, tema...
George Berkeley Berkeley pidas kõige tunnetuse aluseks kogemust. Berkeley eitas mateeria olemasolu, väites seejuures nagu Locke'gi et me saame tajuda üksnes ideid. Kui Locke väitis, et me määratleme objekti omaduse nende absoluutsete ja subjektiivsete omaduste põhjal. Näiteks temperatuuri pidas Locke subjektiivseks omaduseks, sest kui näiteks hoida üht kätt vastu kuuma ahju ning seejärel panna mõlemad käed külma vette, tunnevad mõlemad käed seda sama kuumust erinevalt. Berkeley aga läks oma teooriates kaugemale ja leidis et subjektiivseid omadusi on palju rohkem, kui Locke seda leidnud oli. Näiteks Berkeley väitis et suurus kui omadus, mille Locke nimetas primaarseks, väitis Berkeley olevat subjektiivse omadusena. Selle tõestuseks väitis Berkeley, et lähedalt paistavad objektid suuremana kui kaugelt ning objekti suurus sõltub ka vaatleja suurusest. Seda tõestas ta Kuu - illusiooniga. Kuu tundub hor...
Ajad muutuvad, inimloomus jääb samaks Öeldakse, et inimeste suurimad nõrkused ei muutu kunagi, ning see takistab arengut. Samuti lõhuvad pahed meie igapäevast elu ning takistavad tihti õnnelik olemast. Meie omadustes peab olema ka midagi hea, miks muidu veel olemas oleme ning ei saa ju öelda, et kõik oma eludega rahul poleks. Ajad küll muutuvad, kuid mis ei muutu eales inimestes? Kindlasti üheks omaduseks, mis alati meiega jääb, on auahnus. Tennessee Williamsi näidendis "Klaasist loomaaed" üks tegelastest, Amanda Wingfield, tõestab seda. Ta on agressiivne naine, kes üritab meeleheitlikult oma introvertset tütart Laurat igale ettetulevale rikkale mehele peale sundida. Amanda auahnus lõhkus tema perekonna. Juba ammu lahkus tema mees, tema laste isa, keda ta poeg Tom väga igatseb. Laura elab oma maailmas ega lase kedagi ligi ning Tom on niivõrd kibestunud, et ta annaks kõik, et seal maja...
ISIKUTAJU Referaat Sissejuhatus Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärrita...
Eukleides Eukleides oli kreeka matemaatik , keda tuntakse ka geomeetria isana. Tema elust ei teata muud, kui et ta tegutses ja õpetas Aleksandrias 3. sajandi alguses enne meie ajaarvamist. Ta on esimeste peaaegu täielikult säilinud matemaatikaalaste teoste autor. Tema tähtsaim teos, 13 raamatust koosnev ,,Elemendid", sisaldab peaaegu kogu elementaargeomeetriat ehk geomeetria haru, milles kõrgemat matemaatikat kasutamata uuritakse lihtsamate kujundite põhilisi omadusi. See teos oli ilmumisajast kuni 20. sajandi alguseni kasutusel matemaatika ja geomeetriaõpikuna. Selles leidunud põhitõdesid kutsutakse nüüd Eukleidese geomeetriaks. Eukleidese geomeetrias valitseb range järjepidevus ja sisemine seos. Tema geomeetria aluseks on definitsioonid ja aksioomid, millele tuginevad teoreemid. Iga järgmise teoreemi tõestus põhineb eeltõestatuil. Eukledes tegeles ka astronoomiaga, opti...
SISUKORD SISUKORD......................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad...............................................................3 2. Andmestruktuurid ja algoritmid..........................................................................4 2.1 ALGORITMI MÕISTE, STRUKTUUR JA ESITAMINE.............................................4 2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused..............................................5 Programmeerimiskeelte tüübid.............................................................................. 8 3.1 PROGRAMMEERIMISE AJALUGU......................................................................8 3.2 PROGRAMMEERIMISKEELTE PÕHITÜÜBID........
SISUKORD 1 Sissejuhatus...........................................................................................................................2 2 Shiitake..................................................................................................................................3 2.1 Shiitake - Teine seen maailmas.....................................................................................3 2.2 Shiitake väärtuslikud omadused...................................................................................3 3 Seene kasutusalad.................................................................................................................4 3.1 Lepa - Shiitake kasutamisel...........................................................................................4 4 Kokkuvõte.............................................................................................................................5 5 Kasutatud kir...
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb : retseptoritest e tundenärvilõpmetest - võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; närvikiududest - mis toi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
