Keemia kontrolltöö: Metallid (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks ei leidu ehedana?
Miks eelistatakse duralumiiniumiAlumiiniumi tähtsaim sulam?
Miks raud ei ole nii vastupidav vee ja õhuhapniku toimele kui alumiinium?
Miks kaetakse raud sageli värvi-või lakikihiga?
Miks kasutatakse puhaste ainete metallide asemel sulameid?
Miks ei kasutata puhast kulda ega hõbedat?
Mis on eriterased?
Miks käituvad metallid keemilistes reaktsioonides redutseerijana?
Kuidas saab muuta reaktsiooni kiirust?

Lõik failist

Keemiakontrolltöö

Alumiiniumi levik looduses. Miks ei leidu ehedana?
Alumiinimi ei leidu looduses ehedana, s.t lihtainena. Alumiiniumi ühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiiniumi esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb alumiinium vaid ühendite koostises.

Alumiiniumi füüsikalisi omadusi.
● Hõbevalge läikiv metall , peegeldab hästi valgust
● Suhteliselt kerge (tihedus 2,7 g/cm³)
● Keskmise sulamistemperatuuriga (~660 ºC)
● Hea elektri-ja soojusjuhtivusega
● Plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav
● Suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav

Selgita, miks peab alumiinium hästi vastu vee ja õhuhapniku toimele.
Alumiinium reageerib hapnikuga, mille tulemusel tekib tema pinnale õhuke, kuid väga tihe oksiidikiht . See oksiidikiht takistab metalli edasist oksüdeerumist.

Iseloomusta alumiiniumi omadusi.
(+) Kerge, vastupidav õhuhapniku ning vee suhtes, hea elektri-ja soojusjuht, madal hind.
(-) Pehme, vähene mehhaaniline vastupidavus, keemiline aktiivsus hapete suhtes.

Miks eelistatakse duralumiiniumi (Alumiiniumi tähtsaim sulam )?
Sest sulamid on keemiliselt vastupidavamad ja enamasti paremate mehaaniliste omadustega (kõvemad, tugevamad, kulumiskindlamad)

Raua levik looduses. Peamised looduslikud ühendid? Kas Eestis leidub rauamaaki?
Puhast rauda leidub looduses väga vähe, peamiselt leiab seda ühenditena . Kõige rohkem on rauda maakera sisemise osa koostises(tuumas).
Peamised looduslikud ühendid: Raud(III) oksiid Fe2O3
Rauatagi Fe3O4
Eestis leidub pruuni rauamaaki Põltsamaa lähedal.

Raua füüsikalisi omadusi.
● Hõbehall läikiv metall
● Suhteliselt raske (tihedus 7,9 g/cm³)
● Kõrge sulamistemperatuuriga (~1540 ºC)
● Mehhaaniliselt hästi töödeldav
● Suhteliselt kõva
● Magnetiliste omadustega

Miks raud ei ole nii vastupidav vee ja õhuhapniku toimele kui alumiinium?
Sest niiskes õhus (või vees) tekib raua pinnale kohev roostekiht .

Miks kaetakse raud sageli värvi-või lakikihiga?
Et takistada korrosiooni. ( Korrosioon - metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel)

Millise koostisega on raua pinnale tavatingimustes tekkiv roostekiht ja raua kuumutamisel tekkiv tagikiht?
Tavatingimustes Fe2O3, kuumutamisel Fe3O4

Mis on sulamid?
Küllaltki ühtlase koostisega metalli või metalli ja mittematalli kokkusulatamisel saadud materjal.

Miks kasutatakse puhaste ainete metallide asemel sulameid?
Sulamid on odavamad, kõvemad, tugevamad, madalama sulamistemperatuuriga, kuumakindlamad, vastupidavamad, korrosioonikindlamad

Miks ei kasutata puhast kulda ega hõbedat?
Liiga kallis, pole nii vastupidav kui sulamid

Tuntumad sulamid (koostis, kasutamine)
● Terased (raud, süsinik , teised metallid) – autoosade, torude , katelde tegemiseks
● Pronks (vask, tina) - torustik, medalid , mündid
● Messing e. valgevask (vask, tsink ) - toidunõud, pildiraamid, masinaosad
● Jootetina (tina, plii) -juhtmete ühendus
● Melhior (vask, nikkel ) – lauanõud, kelladetailid, ehted
● Duralumiinium (alumiinium, vask, magneesium ) - lennukitööstuses

Võrdle terase ja malmi koostist ning omadusi + näited kasutamisest.
Malmis on kuni 5% süsinikku (tavaliselt 3-4%), terases alla 2%. Terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb.

Mis on eriterased ?
Legeeritud terased, mis sisaldavad lisandina mangaani , kroomi , niklit , molübdeeni, volframit jt metalle .

Miks käituvad metallid keemilistes reaktsioonides redutseerijana?
Sest metallid loovutavad oma aatomite väliskihi elektrone.

Kuidas saab muuta reaktsiooni kiirust? Selgita.
Segades, temperatuuri tõstmisega, tahke aine peenestamisega,

Koosta võrrandid . Leia redutseerija ja oksüdeerija . (Kas reaktsioon toimub, tasakaalusta)
0 0 IV -II
C + O2 → C O2
0 IV 0
C→C o-a kasvas, C oksüdeerus, on redutseerija
0 -II 0
O→O o-a vähenes, O redutseerus, on oksüdeerija

Protsendi ülesanded.
Arvuta raua protsendiline sisaldus Fe2O3 ühendis
Fe2O3 Mr(Fe2O3)=112+48=160 Aatommass ümardatult
Fe: P=112∙100:160=70%
O: P=48∙100:160=30%
Vastus: Selles aines on 70% rauda

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

roosamommi Õppematerjali autor

Keemia kontrolltöö küsimused ja vastused.

alumiinium sulamid fe2o3 malm oksiid redutseerija reaktsioon oksiidikiht roostekiht hävimine

Sarnased õppematerjalid

doc

Enim levinud metallid ja metallide saamine

Metallid Leidumine: 4/5 elementidest on metallid. Enamlevinud on Al, Fe, Ca, Na, K, Mg. Ehedana leidub väheaktiivseid metalle: Cu, Hg, Ag, Au, Pt, enamuses metallidest leiduvad ühenditena maakide koostises. Maagid võivad olla oksiidsed(Fe2O3, Al2O3), sulfiidsed( Cu2S, HgS, FeS2), kloriidsed ( NaCl, KCl), karbonaatsed, ... jt.sooladena. Aatomi ehitus ja paiknemine per. süsteemis: Per. süsteemis- vasakul all; väliskihis 1-3 elektroni, aatomiraadius suhteliselt suur; elektronegatiivsus suhteliselt väike;

Keemia

doc

Alumiinium

Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge,4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen ), siis hakati ka metalli nim alumiiniumiks. Alumiinium Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teisel kohal raua järel). Kuid umbes 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid. Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Levikult on alumiinium maakoores hapniku ning räni järel kolmandal kohal(massi järgi). Tähtsaim alumiiniumi tooraine on mineraalboksiit, mille põhiline koostisaine on

Keemia

doc

METALLID (lk.121-176)

METALLID (lk.121-176) 1. Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad, kuigi reaktsioonid võivad siiski vähesel määral toimuda. Keemilistest reaktsioonides käituvad metallid alati redutseerijana. Metalli reaktsioon mittemetalliga kui redoksreaktsioon. - Liidetud elektronide arv on alati võrdne loovutatud elektronide arvuga.

Keemia

docx

10. klass METALLID. Kokkuvõte.

METALLID Aktiivsed metallid(IjaII A rühm) reageerivad VIIA rühma metallidega(halogeenidega), hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes vastupidavad. Ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. (kuld ja plaatina) Õhu käes seismisel tekib metalli pinnale õhuke oksiidkiht, mistõttu metall muutub tuhmiks. METALLI aatomid loovutavad elektrone, muutudes metalli katioonideks. ON REDUTSEERIJAD. oksüdeerumine. MITTEMETALLI aatomid liidavad elektrone, muutudes anioonideks. ON OKSÜDEERIJAD. Metallide reageerimine teiste ühenditega on alati redoksreaktsioon, kus üks element liidab ja teine loovutab elektrone. Fe + O2 -> Fe3O4 rauatagi FeO . Fe2O3 kuumutades Fe + Cl2 -> FeCl3 sest on tugev oksüdeerija Metallide reageerimine hapetega

Keemia

doc

Raud

o Mustas rauamaagis ehk magnetiidis aga Fe3O4. o Magnetiidi nimetus tuleb tema magnetilistest omadustest. o Varem oodeti Eesti rauda soorauamaagist (sisaldab rauda pealmiselt hüdroksiidina). o Rauda leidub ka vere punalibledes. o Raud kuulub siirdemetallide hulka. o Raud kuulub keskmise aktiivsusega metallide hulka. o Väga puhas raud on vee ning õhuhapniku suhtes küllaltki vastupidav. Raua füüsikalised omadused: · Hõbehall läikiv metall · Suhteliselt raske (tihedus 7,9 g/cm3) · Kõrge sulamistemperatuuriga (~ 7540º C) · Mehhaaniliselt hästi töödeldav · Suhteliselt kõva · Magnetiliste omadustega Raua oksüdatsiooniaste II tekib, kui raua aatomid loovutavad oma väliskihi elektronid. Fe 2e- Fe2+ Fe2+: +26 | 2)8)14) Raua oksüdatsiooniaste III tekib, kui aatomid loovutavad ka eelviimaselt kihilt ühe eletroni Fe 3e- Fe3+ Fe3+: +26 | 2)8)13)

Keemia

doc

Alumiinium

erakordselt kerge, 4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen ), siis hakati ka metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiinium Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teisel kohal raua järel). Kuid umbes 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid. Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Levikult on alumiinium maakoores hapniku ning räni järel kolmandal kohal(massi järgi). Tähtsaim alumiiniumi tooraine on mineraalboksiit, mille põhiline koostisaine

Keemia

doc

Alumiinium ja raud spikker

Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alumiinium passiveerub (tema pinnale tekib eriti püsiv ja hapetele vastupidav kaitsekiht)

rekursiooni- ja keerukusteooria