Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Orgaaniline keemia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
ORGAANILINE KEEMIA
Orgaaniline keemia: Orgaaniline keemia tegeleb süsinikuühenditega.Algul oli keemia kirjeldav teadus.Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest.Nende molekulid võivad sisaldada ka hapniku,lämmastiku ja halogeenide aatomeid: C,H,O,N,Hal. Lisaks võivad sisaldada veel Si,P ja S metallide aatomeid.1808.a nim.kuulus rootsi keemik J.Berzeluis orgaanilisi aineid käsitleva valdkonna orgaaniliseks keemiaks.Esimene orgaaniline aine mis saadi sünteetiliselt- karbamiid e. kusiaine e. uurea .Süsiniku erilisus : Võimalike süsinikuühendite arv on põhimõtteliselt lõpmata suur.Selle põhjuseks on süsiniku võime moodustada tohutult pikki ahelaid mis omakorda võivad olla kas hargnenud, tsükliks sulgunud või teiste elementide aatomitega seotud jne.Süsiniku omadus moodustada väga püsivaid süsinik-süsinik sidemeid tuleneb selle elemendi aatomi ehitusest.Süsiniku sümbol on C, tema aatomi tuumas on 6 prootonit ja 6 neutronit.Tema elektronkatte moodustavad 6 elektroni, mis on jaotunud 2 elektronkihile ja väliskihil on neist 4 elektroni.Süsiniku aatom võib moodustada 2 või 4 keemilist sidet.Süsiniku aatom molekulis: Orgaanilistes ühendites on süsinikul alati neli sidet.Teiste „orgaaniliste“ elementide-lämmastiku ja hapniku tüüpilised sidemete arvud on kolm ja kaks.Arvestades tähtsamate elementide tüüpilist sidemete arvu-vesinikul 1, hapnikul 2,lämmastikul 3,süsinikul 4.Tetraeedriline süsinik: Süsinik võib olla seotud nelja ühesuguse aatomiga ja nelja erineva aatomiga.Seega süsiniku aatom on olekus neli üksiksidet.Kõige lihtsam molekul on metaani(CH4)molekul. C ja H aatomid seotud sigma sidemetega.Süsinik moodustab erineva kujuga ahelaid:hargnemata ahel,hargnev ahel,
tsükliline e. kinnine ahel. Struktuurivalemid võimaldavad tuletada: aine füüsikalisi omadusi, aine keemilisi omadusi, toimet elusorganismidele. 1874 .a alus uuele teadusharule- stereokeemia . J.H. van´t Hoff ; J.A.Le Bel.Valemid ja struktuurivalemid: Süsiniku aatomid on omavahel ja teiste elementide aatomitega seotud kovalentsete sidemete abil. Seega org.keemia objektiks on molekul.Molekuli ehitust väljendatakse valemite abil:* summaarne valem e. molekuli valem-näitab aatomite arvu molekulis ja aatolite liiki.Ei näita sidemete paigutust. N:C2H6O.*lihtsustatud struktuurivalem -näitab millised aatomite rühmad on omavahel seotud.N:CH3CH2OH.
*klassikaline e. tasapinnaline struktuurivalem-nõitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. N: C2OH6.*ruumiline struktuurivalem-püüab anda ettekujutust molekuli ruumilisest ehtiusest.*molekuli graafiline kujutis-lähtub süsinikahela projektsioonist tasandile . On ülevaatlik ja lihtne märkida. Graafiliste kujutiste kasutamisel tuleb silmas pidada alljärgnevat: *sirglõik tähendab sidet kahe aatomi vahel,*süsinikke eraldi ei märgita.Kriipsu ots või murdekoht siksakil ongi süsiniku aatom.*Ka süsiniku juures olevaid vesinikke ei märgita.Need tuleb juurde mõelda vastavalt süsiniku sidemete arvule,*teised elemendid tähistatakse keemiliste sümbolitega.
Orgaaniline keemia #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Heret Õppematerjali autor
(lühikokkuvõte spikerdamiseks)

Sarnased õppematerjalid

ORGAANILINE KEEMIA – lühikonspekt gümnaasiumile
3
docx

ORGAANILINE KEEMIA – lühikonspekt gümnaasiumile

ORGAANILINE KEEMIA ­ lühikonspekt gümnaasiumile (I) Vaata lisaks: Ants Tuulmets, ,,Orgaaniline keemia" (õpik gümnaasiumile, I ja II osa). ,,Avita", 2008. SISSEJUHATUS Orgaaniline keemia XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia. Tänapäeval ­ orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia e. orgaaniline keemia on teadus süsinikuühenditest ja nende reaktsioonidest. Põhimõttelist erinevust orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite vahel ei ole ­ anorgaanilistest võib saada orgaanilisi ja vastupidi. Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). Orgaanilised ained ­ koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest,

rekursiooni- ja keerukusteooria
Süsiniku keemia konspekt
3
docx

Süsiniku keemia konspekt

1. SÜSINIKU KEEMIA Orgaaniline keemia - elusorganismidest pärinevate ainete keemia ­ süsinikuühendite keemia. Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Nende molekulid võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid. Süsiniku erilisus Süsiniku omadus moodustada püsivaid ühendeid tuleneb tema aatomi ehitusest. Vabas süsiniku aatomis on elektronid paigutunud erinevatele orbitaalidele ning elektronide energiad on erinevad. Süsinikuühendis on aga süsiniku teise kihi elektronide energia võrdsustunud, orbitaalid on täidetud

Keemia
Orgaanilise keemia sissejuhatus ja alkaanid
4
doc

Orgaanilise keemia sissejuhatus ja alkaanid.

ORGAANILINE KEEMIA Orgaaniline keemia ­ süsiniku ühendite keemia. 19. sajandi keskpaigal arvati, et orgaanilised ained saavad tekkida ainult elusorganismides ( õpetuse nimi ­ vitalism [elujõu mõjul] ; tuntuim rootsi keemik J.Berzelius ). 1828.a. õnnestus F.Wöhleril esmakorselt sünteesida katseklaasis orgaaniline aine ­ kusiaine CO(NH). Mitte kõik süsinikku sisaldavad ained pole orgaanilised [CO, CO, CaCO, HCO]. Tänapäeval liigitatakse orgaaniliste ainete hulka ka neid aineid, mis sisaldavad H-C sidemeid. Aga ka siin on erandeid [CCl]. Lisaks süsinikule sisaldavad orgaanilised ained H, O, N ja halogeene (-pärisorgaanilised ained). SÜSINIKU ERILISUS. · Süsinikul on võime moodustada kasvõi lõpmata pikki ahelaid ( mis võivad omakorda olla hargnenud, tsükliks sulgunud jne)

Keemia
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Keemia
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Kategoriseerimata
Orgaaniline keemia konspekt
44
pdf

Orgaaniline keemia konspekt

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Orgaaniline keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun