Dmitri Ivanovitš Mendelejev (0)

Dmitri Ivanovitš Mendelejev
(8. veebruar 1834 Tobolsk – 2. veebruar 1907 Peterburi)
Dmitri Ivanovitš Mendelejev oli vene keemik. Mendelejev lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Mõnel juhul vaidlustas teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga.
Elulugu
Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas[1]. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849. aastal kolis perega Peterburgi, kus 1850. aastal astus Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855. aastal kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Aastast 1857 oli Peterburi ülikooli õppejõud. 1859–1860 töötas Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsale vene poeedile Aleksandr Blokile. Peale Venemaale naasmist sai Peterburi ülikooli professoriks. Reorganiseeris Mõõtude ja Kaalude Palati, mille juhatajana töötas alates 1893. aastast. Mendelejev suri 1907. aastal Peterburis grippi.

Teadustöö

6. märtsil 1869. aastal esitles ametlikult sel ajal uut keemiliste elementide süstematiseerimist, milles väitis:

• Kui elemendid seada järjekorda nende aatommassi järgi, ilmnevad omadused perioodiliselt
  
• Elemendid, millel on sarnased keemilised omadused, omavad lähedasi aatommasse või suurenevad korrapäraselt
  
• Kõike sagedamini esinevatel elementidel on väike aatommass
  
• Aatommassi suurus määrab kindlaks elemendi omadused
  
• Avastatakse uusi elemente, nende hulgas elemendid aatommassiga 65 kuni 75.
  
• Elemendi aatomimassi saab vahel täpsustada, kui on teada, kui suured on perioodilisustabelis selle elemendi naaberelementide aatommassid. Seega telluuri aatommass peab olema 123 ja 128 vahel ning ei ole 126.
  

Mendelejevil läks korda ennustada kolme tundmatu elemendi - ekaboori (skandiumi), ekaalumiiniumi (galliumi) ja ekasiliitsiumi (germaaniumi) olemasolu ja omadusi.
Paralleelselt Mendelejeviga töötasid veel kaks keemikut elementide süstematiseerimisega tabelisse. Inglane John Newlands avaldas oma teose 1864. aastal, kuid avastamata elementide tühimike tõttu ja kuna ta paigutas kaks elementi ühte kasti, kritiseeriti tema ideed ning tema teooriat ei tunnustatud. Samal aastal avaldas oma töö ka sakslane Lothar Meyer , kirjeldades 28 elementi, klassifitseerides neid vaid valentsi alusel. Nii nagu Newlands, ei tulnud ka Meyer mõttele prognoosida ette uusi elemente ja korrigeerida aatommasse.
Paar kuud peale Mendelejevi tabeli avaldamist kõigi tuntud elementidega (ja arvatavate elementidega) avaldas Meyer praktiliselt sama süsteemiga tabeli.
Mendelejevi oletus, et eksisteerib veel kaks elementi, mis on vesinikust väiksema aatommassiga, osutus valeks.
Uuris lahuseid, lõi lahuste keemilise teooria (1865–1887), koostas ideaalse gaasi olekuvõrrandi, mida tuntakse Clapeyron-Mendelejevi võrrandina. Tegeles nafta tekkimise ja töötlemise probleemidega, esitas kivisöe maa-aluse gaasistamise idee. Osales meteoroloogilistes uuringutes. 1887. aastal sooritas õhupallilennu, uurimaks päikesevarjutust.