psühholoogiline trauma rasvumine haigused; · Oluline on arendada koolitervishoiuteenuse kvaliteeti, tervist edendavat ja haiguste ennetamise tegevussuunda, et seeläbi toetada laste ja noorte KASUTATUD KIRJANDUS · Garmy, P., Eva KC., Nyberg P., Jakobsson, U. (2014). Overweight and television and computer habits in Swedish school-age children and adolescents: A cross-sectional study. Nursing and Health Sciences. ÜLEKAALULISUS, TELEKA- JA ARVUTIHARJUMUSED ROOTSI KOOLIEALISTEL LASTEL JA NOORUKITEL Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool Tallinn
Television Television is the most common way to spend free time. Although everyone watch TV, they still have different opinions about it. I think TV helps people to be closer to news or other important incidents. Especially now when there's a economic crisis everywhere and people wants to know what's happening around them. TV also helps you to relax easily. It is a lot of fun to watch TV and have a beer with your friends. TV also helps to take up a new topic to talk about. Some TV programmes are very educating and help students with their school work. My favorite TV programmes are political talkshows. They help me to be more critical to provocations. But watching TV all day long is not healthy. It can really affect your eyes. The most annoying thing about television is that the TV companies show more commercials than programmes. Also there is too much violence and sex...
Teleka vaatamine · Uuringu eesmärk Uurimuse eesmärk on saada ülevaade 5 noore naise teleka vaatamisest. Soovisin siis teada kui palju ja mida keegi vaatab. Korraldasin uuringu enda tutvusringkonnas, koostasin 10 teleka vaatamist puudutavat küsimust ning saatsin need laiali. · Üldkogum Uuring viiakse läbi Eestis lähimate tuttavate seas. · Valimi maht ja valikueeskiri Andmeid kogutakse küsimustiku abil, mille täitjateks on noored aastased naised (vanuses 25- 30).Valimi suuruseks on planeeritud 5 naist. Küsitluse viin läbi Tallinnas. · Küsitlusankeet (lahtised küsimused) 1.Kas teil on digi TV,Viasat,või mingi muu? 2.Mis kanalit te kõige enam vaatate vaatate? 3
Telerivaatamine saab alguse varases lapsepõlves. Vanemad ei leia aega lastega mängimiseks, selle asemel pannakse nad televiisori või arvuti ette. Mida aeg edasi, seda rohkem sellesse kiindutakse. Televisioonil on ka häid külgi. Vaadates võõrkeelseid saateid, õpitakse mingil määral neid keeli. Kindlasti on sellest tulevikus kasu, sest võõrkeel on omakorda tuttav. Televisoon on meie elu mugavamaks muutunud, see on korraga hea kui ka halb. Kuid liigse teleka vaatamise tulemused on halvad, sest silmanägemine halveneb ning telekas tekitab kiirgust, mis omakorda paneb pea valutama. Sellepärast peaks piirama teleka vaatamist. Koolilapsed on muutunud laisaks ja nendel tekib huvipuudus kirjanduse ning enese harimise vastu. Samuti on muutunud lihtsamaks õppimine. Arvuti kõrval saab kasutada ka telekat. Kuna võimalusi on palju, siis minnakse tavaliselt kergema vastupanu teed.
Elektritarbija iseloomustus. · Selle 5 seeria Samsungi teleka energiaklass on A, millele on sisse ehitatud ökonoomne andur. · Selle televiisori pinge on 240V ja ta töötab Eestis 50Hz sageduse peal. · Selle teleka maksimum võimsus on 85W.
Kõik sündmused on seotud mänguriga, mis algavad ja lõppevad just temaga. See tähendab, et mängus on algselt küll palju avastamist, kuid lõpuks mängumaailma reeglite kohaselt saab kõigele vastuse. Lisada sellele kerge millegi saavutamise tunne mängumaailmas ja ongi olemas potentsiaalne mõnuaine, mis paneb mängureid tundma tähtsate ja edukatena, samaaegselt pakkudes lõbu. Teiseks põhjuseks on see, et me oleme meediast sõltuv ühiskond. Kui võrrelda paaritunnist ajaviitmist teleka ees ja arvutimängude mängimist siis mõistlikum on mängida arvutiga. Teleka ees istumine on passiivne tegevus samal ajal kui arvutimängude mängimine on interaktiivne tegevus. Arvutimängus tuleb teha ise otsuseid ning selles on ka rohkem füüsilist tegevust (kuigi tavaliselt piiratud ainult kätega, kui mitte arvestada uuemaid konsoole nagu Wii ja xbox kinect). Seega võib öelda, et arvutimängude mängimine on kindlasti kasulikum kui telekast filmide või saadete vaatamine
Arvuti taga veedetud aeg 3:04 Seda on ehk liiga palju, aga loen uudiseid internetist ning suhtlen inimestega. Tihti on ka õppimine arvutiga seotud Teleka vaatamine 0:42 Seda on samuti rohkem kui ma tahaksin. Riietumine 0:10 Oluline osa päevast. Ei saa tegemata jätta ANALÜÜS Küsimus Teie vastus Kes või mis “varastab” minu Suured ajavargad on arvuti ja telekas
puhkamine Arvuti taga veedetud aeg 3:14 Seda on natuke liiga palju aga loen uudiseid internetist ja tihti on ka õppimine arvutiga seotud Teleka vaatamine 0:52 Seda on samuti rohkem kui ma tahaksin. Õppimine 1:32 Mõni päev rohkem, mõni päev jälle vähem ANALÜÜS Küsimus Teie vastus Kes või mis "varastab" minu Suured ajavargad on arvuti ja telekas. Samuti pikad
Kas Sa märkasid neid probleeme, millest filmis räägitakse? Kas filmis kujutatust olid mõned asjad erinevad? Millistes riikides sellised probleemid võivad kõige enam esineda? Kuidas tundub, millised erinevused on nende riikide ning „Lääneriikide“ tarbimiskultuurides? Kuidas on muutunud tarbimine ning vaba aja kasutus Eestis viimase 20 aasta jooksul? C Annie räägib filmis ka sellest, et USA-s kasutatakse suur osa vabast ajast teleka vaatamiseks ning poodides käimiseks. Kui palju teie oma vabast ajast veedate teleka ees? Kui palju poodides? Kui palju aega veedate teie iga nädal internetis? Aeg, mida veedad oma perega, sõpradega . Aeg, millal tegeled loovusega, loodusega, raamatute lugemisega. Milline vaba aja kasutus Sind arendab, värskendab, rahuldab?
Esmaspäev 22.veebruar 2016 Kellaaeg Tegevused 6:00 07:30 Äratus; hommikused toimingud; hommikusöök 07:30 10:00 Tööle minek, Tartu ring 10.00 12:00 KHK direktori vastuvõtt 13:00-17:00 Töö 17:00 17:30 Kauplus 17:30 18:00 Koju sõitmine 18:00 19:00 Õhtusöögi valmistamine 19:30 20.00 Õhtusöök 20:00 20:30 Ettevalmistamine eesti keele koolituseks 20:30 21:30 Puhkamine; teleka vaatamine; arvuti 21:30 22:30 Koristamine 22:30 23:00 Pesus käimine; õhtune hügieen 23:00 23:15 Facebook 23:15 23:45 õhtune hügieen ja magamaminek Teisipäev 23.veebruar 2016 Kellaaeg Toimingud 06:00 07:30 Äratus; hommikused toimingud; hommikusöök 07:30 12:30 Tööle minek, Narva ring 12:30 13:00 Lõunasöök 13:00 17:30 Töö 17:30 18:00 Õhtusöök 18:00 18:45 Koolitusele sõitmine
Tee uks lahti!" Teeb siis ukse lahti ja küsib minu käest: ,,Mis teie siin nii vara teete?" Annan lollile küsimusele sama lolli vastuse: ,,Tulin kella küsima." Paus. ,,Kurat, mis sa arvad mis ma teen? Mida sa ehitad siin kell üheksa hommikul? Muhku kerjad või? Hambad pigistavad või?" Naabrimees ehmub ja hakkab mulle midagi vastu kokutama. Löön ukse talle näkku kinni ja lähen enda korterisse tagasi. Võtan külmkapist saia ja juustu ning teen endale paar võileiba. Panen teleka käima ja söön natuke. Kuulen mobiili helisemist. Otsin jope taskust mobiili. ,,Hallo?" Vastust ei tule. ,,Kes on?" küsin juba vihasemalt. ,,Volli olen. Kuule, sa minu poole viitsid tulla?" Vastan: ,,Mis seal?" Volli: ,, Ei no niisama." Mina: ,,No olgu, olen varsti seal." Panen kõne ära ja viskan mobiili diivanile. Söön võileivad lõpuni, pistan mobiili püksitaskusse ja lähen esikusse. Tõmban jope selga, kuid siis meenub, et mul pole särki seljas
1.Sissejuhatus Otsustasin lähemalt uurida oma pere ja lähitutvusringkonna teleka ja raadiokuulamise harjumust tundides. Televiisori vaatamine ja raadio kuulamine kuulub iga inimese päevarutiini ning on suures osas meie igapäeva meelelahutaja. 2. Andmed Andmete saamiseks tegin väikese küsitluse, mis sisaldas seda, et mitu tundi päevas keskmiselt kulub teleka vaatamisele ja raadio kuulamisele. Samuti pidi iga inimene märkima enda haridustaseme, soo ning vanuse. Vanus Sugu TV-h Raadio Haridus Triin 20 n 2 2 Keskharidus Saskia 20 n 3 4 Kesk-eri Oskar 4 m 3 1 - Laura 21 n 3 5 Keskharidus Katrin 58 n 2 5 Kõrgharidus
võivad kahjustada tervist . Kuvarist tuleks olla minu arvates vähemalt 50 cm kaugusel , sest see kahjustab silmanägemist . On ka peale selle üks kindel asi , et ei tohi olla kaua arvuti taga , sest arvuti ekraani vaatamine pingutab silmi . Arvuti taga olemine põhjustab ka uimasust ning väsimust . Mulle räägitakse koguaeg kodus , et liiga lähedal ei tohi arvutile olla ja üle poole tunni nad ei luba arvuti taga olla . Sama käib ka tegelikult teleka kohta , sest ka telekal on oma kajulikud kiirgused ja magnetväljad. Kui mina kaua arvuti taga istun , hakkavad mu silmad valutama või vett isegi vett jooksma . Peale seda , kui olen olnud umbes neli tundi arvutis või isegi rohkem , on mu silmad pärast punased ja väga valusad . Enamasti istuvad minu vanused ja veelgi nooremad arvutis päris pikka aega . Põhilisteks tegevusteks arvuti taga on : rates kommenteerimine ja piltide
Eesti telekanalite positiivsed ja negatiivsed küljed Meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon. See on muidugi ka loogiline, sest enamus inimesi on oma loomuselt laisad. Teleka ees lösutamine ei nõua pingutamist ja on väga meelelahutuslik. Firmade jaoks on televisioon tähtsaim reklaamimisvõimalus, sest juba iidsetest propagandaaegadest on teada, et liikuval pildil on eriline võim. Kuna aga Eesti inimene veedab keskmiselt päevas 3,5 tundi teleka ees, siis on ülimalt tähtsad telekanalite näidatavad saated. Muidu on võimalus, et järgmine generatsioon huvitub sellest, kas ,,Lihtsa Elu" Triinul on rinnaimplataadid, mitte oma riigis toimuvast. Minule seostub ETV kultuuriga, Kanal 2 ja TV3 aga lõpmatute reklaamidega ja vaimuvaesete saadetega. Erinevalt ETV-st, ei rahasta Kanal 2-te ja TV3-e riik, seetõttu on reklaam vältimatu- kuidas muidu saaks telekanal end ülal pidada. Kuid need on ületanud igasuguse
18 2 minek 20 Trolli ootamine E 15.20 5 21 Trollisõit koju T 15.25 11 22 Jalutuskäik koju J 15.36 15 23 Söögi valmistamine E 15.51 42 24 Söömine S 16.33 10 25 Teleka vaatamine V 16.43 60 26 Arvutis olemine, V 17.43 150 lugemine,puhkamine 27 Pesemine E 20.13 20 28 Koristamine E 20.33 20 29 Teleka vaatamine V 20.53 97 30 Magamine M 22.30 540
Aeg: 06.04.2013 Koht: Kodu, Arte Gümnaasium Täpsus: 5 minutit Indexid: Võistlemine V ; Ettevalmistusaeg E ; Abitöö A, A2 ; Puhkeaeg ja tavatoimingud - H Jrk Töö kirjeldus Inde Aeg Kestus Märkmed x 1 Vaatluse algus 8.00 2 Äratus E 8.05 5' 3 Hommikusöök H 8.20 15' 4 Teleka vaatamine H 8.40 20' 5 Hommikused hügieeniprotsessid E 9.00 20' 6 Sõit võistlustele E 9.15 15' 7 Riietumine E 9.25 10' 8 Soenduse ja viskeharjutuste E 10.00 35' tegemine 9 Turniiri avamine A 10.05 5' Saame teada esimesed vastased
" Enda suureks üllatuseks ja meeleheaks avastasin et nii ei olnud. Tegu oli vägagi nauditava kinoelamusega. Sooviksin alustada mainides, et tegu on pigem täiesti iseseisva filmiga, kui seriaali jätkuga. Seriaali viimases jaos saavad kõik otsad pealiskaudselt ja kiirelt kokku tõmmatud ja kõikide peategelaste probleemid leiavad siiski õnneliku lahenduse nagu õigele seebile kohane. Nii et vaatajad said naeratus näol ja rõõmupisar silmis teleka kinni keerata ja oma ,,teleka sõbrannadega" hüvasti jätta. Film õhkab natukene tõsisemat ja reaalsemat elule lähenemist, kui seriaalis seda näha võis. 4 keskealist naist püüavad leida oma kohta metropoolses suurlinnas ja mõtet oma eludes. Loo keskseks tegelaseks võiks pidada Carriet (Sarah Jessica Parker), kellest on saanud edukas kirjanik ning kes peale 15 aastat kestnud platoonilist suhet on lõpuks suutnud veenda oma kallimat endaga abielluma, (natukene tinglikult ja mehi halvustavalt öelduna)
Digitaalses televisioonis ei kanta informatsiooni üle raadiosignaalide vaid läbi kaablite ja juhtmete. Nii on informatsiooni kadu minimaalne ning ka kvaliteet mitu korda suurem. Viimasel ajal on levinud ka Smart-TV, mis tähendab telekaid, mis võivad ühenduda ja ühtida arvutitega. Uuemaid telekaid saab kasutada ka arvutina. Televisiooni mõju ühiskonnale On vaieldamatu, et televisioon on viimaste aastakümnete jooksul tugevalt meie ühiskonda mõjutanud. Teleka vaatamisest on saanud norm - see on levinuim meelelahutuse viis. Pühapäevaõhtune telekavaatamine on saanud traditsiooniks igal pool üle maaailma igasugustes peredes. On tehtud uuringuid, mis näitavad, et üleliigne televisiooni tarbimine võib viia vaimsete tervisehäireteni. Liigne teleka ees passimine ei ole tervislik. Uuemad telekatüübid Tänapäeval on levinud mitmed erinevad telekatüübid: LCD telerid - Teleri ekraani tagant paistab puhas
TELEVIISOR 1884 leiutas 20aastane Saksamaa tudeng Paul Nipkow esimese elektromehaanilise televisiooni süsteemi Sõna televiisor tähendab ladina keeles kaugele nägemist Esimesed televiisorid olid väga väikeste ekraanidega Tänapäeva telekat ei kasutata vaid saadete vaatamiseks Teleka taha saab ühendada videomaki, DVDmängija või digiboksi Keskmiselt vaatab iga inimene televiisorit üle nelja tunni päevas. Meil kõigil on välja kujunenud oma lemmik saated Liigne televiisori vaatamine ja vähene liikumine põhjustab ülekaalulisust
edukas". Paraku on edukaks saamise teekond igaühe jaoks individuaalne, nii on ka mõistega ,,edu". Kellele tähendab see head autot ja ilusat maja, kellele aga oskust nautida hetke ning oodata oma kookost palmipuu all. Kas on siis üldse võimalik olla ühtselt edukas inimene või on see ühiskonna kujutatud ideaal ning selle poole püüdlemine tühipaljas illusioon? Omades kindlat eesmärki on edu tunduvalt reaalsem kui sellest kodus teleka ees unistamine. Seatud sihid on inimestel üldiselt erinevad, aga nende ülesanne on üks motiveerida tegutsema. Osad seavad endale eesmärgiks hea töökoha, teised ühiskonna parandamise. Teose ,,Väike Fadette" autor George Sand, tegeliku nimega Amandine Aurore Lucile Dupin, võitles naiste õiguste eest terve elu. Eeskujuna kandis ta tänavatel meeste rõivaid, suitsetas sigarit ja avaldas kõva häälega arvamust. See kõik oli 19. sajandi Prantsusmaal naisterahvale lubamatu
arvutimängu puhul kõige olulisem. · Heli, kui taustamuusika ja helitööd on mängus head annab see mängule väga palju juurde kuna kõik tahavad kuulda võiamikult reaalseid helisid ka mängus erinevaid tegevusi tehes. Miks mängitakse arvutimänge? · Põnevus, arvutimängud on lõbusad, huvitavad ja see on stessi maandav tegevus. · Interaktiivne tegevus, Arvutiga mängimine on põneva, kui teleka vaatamine kuna mängus saab ise mõjutada kangelase tegevusi, mis on huvitavam kui passiivne teleka vaatamine. · Ajaviide, arvutimängude mängimine on väga lõbus ajaviide, kas siis üksi või koos sõpradega. · Võimete proovilepanek, meestele meeldib oma võimeid proovile panna ja väja selgitada kes on parim, arvutimänge üksteise vastu mängides on väga hea võimalus välja selgitada, kes on parim mängur.
ihaldaks endale teleseriaalides või ajakirjades olevate kuulsuste elu. Seriaale vaadates elatakse sündmustikku nii sisse, et hakatakse end tegelaste rollidesse panema. Nii võib oma aega surnuks lüüa tundide viisi , paljud toimetused jäävad tegemata. Samamoodi loetakse ajakirju ja unistatakse paremast elust. Mõeldakse , et praegused toimetused jõuab hiljem ära teha, nii lükatakse päev päevalt töid edasi , lõpuks kõik kuhjub. Mõeldakse nii mugavalt , et ei viitsita peale teleka vaatamise ja teiste elude elamise midagi muud teha. Ükski päev ei möödu inimese elus , ilma, et ta oleks poetanud kasvõi ühe pisikese vale. Olgu see siis endale või kellelegi teisele. Me kõik oleme mingil määral liiga mugavad, et rääkida täielikku tõtt. Selleks võib olla sugulaste ees kelkimine , või sõpradele muudetud juttude rääkimises. See võib seisneda tohutute võlgade all elamises. Väike vale kasvab
Tihti ostetakse kalli raha eest igasuguseid imeasju ja pärast pettutakse, sest kõik ei lähegi nii puhtaks, kui reklaamitud oli. Mina isiklikult selliste trikkide ohvriks ei lange, enamasti ajavad mind taolised reklaamid lausa naerma, sest näen, kui võlts kõik on. Reklaamid mõjutavad palju isegi väikelapsi. Olen oma silmaga näinud ühte poisijõnglast, kes ei tundnud multikate vastu vähimatki huvi. Aga ta oli kohe hoogsalt teleka ees, kui kuulis reklaami algustunnusmuusikat. Pärast seda jooksis ta ema juurde ning kandis suure suuga ette, mida kõike ta sealt nägi ja mida nüüd endale tahab. Tihti võib meie käitumine saada mõjutusi ka sellest, kuidas näitavad end meile avaliku elu tegelased. Paljud inimesed määravad oma käitumisnorme just teiste isikute järgi. Näiteks, kui lastakse televisiooni või ajakirjandusse rääkima mõni tuntud inimene, kes enda arust räägib
Küsitletud inimeste seas oli 10 vanemat ja 5 õpilast. Küsimustik Elekter Prügi 1.Kas sa jätad toast lahkudes tule 1.Kas sa sorteerid prügi? põlema? a) jah b) ei a) jah b) ei 2.Mida sa sorteerid? 2.Kas sa tõmbad ööseks Nt: teleka-, a) pudeleid raadio-, arvutijuhtmed välja? b) paber a) jah b) ei c) ohtlikuid jäätmeid Muu:_____________ d) üldjäätmeid Transport Muu:_______________ 1.Kas sul on oma auto, mida kasutad Vesi igapäev? 1
Huvitavaid fakte Itaaliast.. Kui itaallane kodus lõunat sööb paneb ta alati teleka mängima sest, siis tulevad sealt uudised, pärast uudiseid tuleb igalt itaalia kanalilt programm ,,Gusto" (maitse), kus tutvustatakse erinevaid retsepte. Mitte ükski itaalane pole kuulnud dieedist mille kohaselt pärast kella kuute õhtul enam ei sööda. Itaalias on üksi söömine tabu, toitu tuleb nautida koos nauditava seltskonnaga, mida rohkem seda parem! Ilma õhtusöögita Itaalias elada ei saa. Itaallase jaoks on õhtusöögita jäämine kõige karmim asi, mis juhtuda võib.
sõites, isegi taksoga sõites. Reklaamid jooksevad telekas, raadios, internetis, isegi kinos. Reklaamid on juba osake ühiskonnast. Reklaami eesmärk on olla võimalikult kirev ja rahvale silma jääda ning et nad kindlasti ostaksid pakutavat kaupa või teenust. Reklaamidest kõige huvitavamad ja põnevamad on telereklaamid, kuid mitte kõik. Ka televiisoris näidatavate reklaamide hulgas on igavaid ja tüütavaid, odavalt tehtud reklaame. Kõige rohkem mõjutavad mind teleka reklaamid, sest vaatan telekat üsna palju. Osad televiisori reklaamid on üsna tüütud, mõni aga väga huvitav ja vaatama kutsuv. Reklaamidest vihkan enim interneti reklaame, sest nad on nii kirevad, hüppavad ette ning ütlevad: ,,Olete võitnud iPhone, klõpsake siia." Minu arvates on reklaami jaoks tähtis sihtgrupp. Näiteks kui keegi tahab müüa BMX-i, siis ei soovitaks tal panna kuulutus ajalehte, vaid internetiportaali. Kui aga keegi soovib osta
unekogus päeva kohta. Loengud 3-4 h Kesmine kogus loenguid Tööaeg 4-7h Liiga palju Õues liikumine 0:30 Liiga vähe Õppimine 2:30 Liiga vähe, vahel normaalne Teleka vaatamine 1:30 piisav Sotsiaalvõrgustikes suhtlemine 5-6 h Liiga palju, sõltuvust tekitav ajaviitmine Söömine/selle tegemine 1.30 Piisav aeg Pesemine/Sättimine 0:30 keskmine Elukaaslasega suhtlemine 0:30 Liiga vähe
Söögitegemine ja söömine 1:16 Piisav Trenn 0:41 Liiga vähe Ühikas õppimine 1:48 Suhteliselt piisav, aga võiks rohkem Väljas käimine 2:15 Olen rahul Pesemine, meikimine 0:30 Paras Arvutis istumine, teleka 3:50 Võiks olla ehk natukene vaatamine, puhkamine, vähem filmide vaatamine, lehe lugemine Trollide ja bussiga sõitmine 1:46 Veidi liiga palju, aga ilmselt kojusõidud moodustavad suure osa sellest. ANALÜÜS
kuuskümmend minutit tunnis, mida ta ka ei tee või kus ta ka ei ole. Aeg on miski, mida me ei saa mitte kunagi tagasi, ning mida me oma ajaga teeme on meie igaühe oma otsustada. Mõned inimesed kasutavad oma aega otstarblikult, mõned aga ei oska oma ajaga midagi peale hakata. Kuidas inimesed oma aega kasutavad? Suur osa inimesi ei tee oma ajaga mitte midagi peale hakata. Nad istuvad lihtsalt oma nutitelefonides või teleka ees ja ei tee mitte midagi. Tänapäeva inimene veedab umbes 4 aastat oma telefonis. Inimestel ei ole enam elu väljaspool oma nutiseadmeid ja nad ei tea kuidas reaalsuses enam hakkama saada. Samas on ka inimesi kes teevad 24 tunniga väga palju ja jõuavad väga kaugele. Sellised inimesed on väga aktiivsed ja nad on kogu aeg tegevuses, nad ei suuda kunagi lihtsalt istuda ja mitte midagi teha. Nad käivad igal pool koolitustel või reisimas. Aktiivsed inimesed jõuavad ühe päevaga palju
Peamised probleemid liikumisõpetuses Viitsimatus ja motiveerimatus. Tänapäeva laste füüsiline aktiivsus on hakanud järjest vähenema. Kindlasti võime tuua selle põhjuseks aina kõrgemale areneva tehnoloogia televiisorid, arvutid, mobiilid. Tuntud on ju fakt, et multifilmid ja arvutimängud on lihtsamini leitavad lapsehoidjad. See kõik aga õõnestab tervisliku eluviisi rolli lapse kasvamis- ja arenemisprotsessis. Perekondades, kus lapsevanemad ei väärtusta liikumist ning sportlikku eluviisi, ei oska ka laps ennast ise selle kõige poole suunata. Antud juhul peab selle töö ära tegema lasteaed või kool. Lasteaias - koolis aga ei oska sellised lapsed keskenduda, liikumistegevustes kaasa lüüa, sest neil puudub motivatsioon ning tihti väidetakse, et lihtsalt ei viitsi. Motiveerimatust võib ka põhjustada ülekaalulisus, teistest maha jäämine, nõrgem olemine või ärevushäired. Laps, kes ei ...
ning siis algas tikkimine. Algus • Esimese asjana kandsin pildi kangale ning traageldasin piirjooned ette. • Piirjoonte traageldamine oligi minu jaoks üks tüütumaid töid kogu asja juures, seega võttis see päris korralikult aega. Pool tööd • Tegin endale ka plaani, kui palju peaksin iga nädalaselt tikkima, kuid kuna võtsin seda päris tõsiselt, siis jõudsin väga kiiresti graafikuga ette. • Õhtuti teleka ees tikkides sai pool tööd lausa kuu aega varem valmis, kui olin mõelnud. Raskemate detailide tikkimine • Töö käigus tekkisid osad detailid, mille tegemine valmistas mulle raskusi ning nüüd kirjutan välja nipid, mida järgides peaks olema lihtsam asjale pihta saada. Mooni tikkimine • Mooni tikkimine on üsna töömahukas protsess. • Et kroonlehtedel lõngad õiges suunas jookseksid, tõmba mustrit
Mis tegurid põhjustavad ülekaalulisust? Üks suurimaid probleeme meie maailmas on kindlasti ülekaalulisus. Üle euroopa on üha rohkem inimesi, kes ei jälgi oma regulaarset liikumist ja toitumist. Mis on selle põhjusteks? Vähene liikumine ja sageli teleka vaatamine ja arvutis olemine. Inimesed on nii mugavaks muutunud, et ei viitsi enam ennast liigutada ja teevad parem seda, mis neile on mugav ja hea. Tuuakse toit koju. Näiteks sõidavad autoga kodust tööle ja töölt koju. Kuigi see pole päris õige. Kulutatakse vähe kaloreid ja energiat. Tavaliselt peab kaotama KCL, aga hoopiski . Söögikordade vahele jätmine. Inimene peab regulaarset sööma päevas, et säilitada normaalne kehakaal
Ajaplaneerimine. 1. Uuri, kuidas sa oma aega kasutad: märgi nädala jooksul üles, millega sa tegeled ja kui palju need tegevused aega võtavad pane kirja nii kohustused (õppimine, tööl käimine jms) kui vabaajategevused (trenn, teleka vaatamine, arvutis olemine, pidutsemine, puhkamine jms) 2. Pane kuupäevaliselt kirja kõik oma kohustused: märgi üles kodutööde tähtajad, ettekanded, eksamid jms kasuta ülesmärkimiseks ühte kindlat kohta (märkmik, kalender, telefon, arvuti vms) 3. Hinda, kui palju aega kulub iga kohustuse täitmiseks: lähtu oma varasemast kogemusest küsi nõu vanema kursuse tudengilt või tuutorilt 4.Sea endale varasemad tähtajad:
kõiksugustel rahvaspordi üritustel kogu perega. Rahvaspordi üritused ongi need, kus saab tunda end kui eestlane. Lisaks rahvaspordile on ka teisi spordialasid, mida vaadates on tunda, kuidas eestlased kokku hoiavad. Näiteks suusatamine. Kui on suurvõistlused suusatamises, siis on palju Tallinna baarid ja isegi Vabaduse Väljaks täis rahvast, kes hoiavad koos pöialt Eesti suusatajatele. Kui olid Olümpia Mängud ja Kristiina Smigun suusatas, siis oli terve Eesti rahvas teleka ees, vaatas ja elas kaasa meie Kikule. Ja kui ta veel võitis oli ikka uhke olla eestlane. Peale suusatamise on ka näiteks jalgpall. Jalgpallis pole küll eestlased niiväga Maailma tasemel kuid rahvas ikka vaatab ja elab kaasa omadele. Jalgpallis on samamoodi nagu suusatamises, et rahvas eelistab koos vaadata ja koos kaasaelada omadele. Kõige suurem tunne on eestlasena siiski kui vaadata näiteks kuidas rahvas suusatab Tartu Maratonil või jookseb SEB maratone
Lugemine läks tähtsaks alles Uusajal. Siis hakkati õpetama talurahvale lugemist ja praktiliselt kõik oskasid siis lugeda. Aga tänapäeval on inimesed hakand kahtlema, et kas lugemist on vaja või ei ole? Koolis peavad kõik lapsed lugema. Kui nad ei oskaks lugeda, siis nad ei saaks ka õppida. Aga hariduseta tänapäeval hakkama ei saa. Okei, koolis on vaja lugemisoskust aga kas ka mujal elus? Tegelikult me loeme igapäev väga palju. Näiteks sa lähed koju ja paned teleka tööle. Kohe viskab ekraani täis sõnu või lauseid, mida sa vabatahtlikult loed. Või näiteks võtad telefoni lahti, terve ekraan on jälle kirju täis. Ilma lugemisoskuseta hakkama ei saa, või saab? Küsi endalt, missugune elu oleks ilma lugemisoskuseta? Kahjuks on maailmas selliseid inimesi kes ei saa lugeda, pimedad. Pimedad ei saa lugeda tavalist kirja ega näha pilte. Aga neil on eri punktikiri mida nad saavad lugeda. Kuid kahjuks paljud pimedad seda siiski ei tee
Mina isiklikult selliste trikkide ohvriks ei lange, enamasti ajavad mind taolised reklaamid lausa naerma, sest näen, kui võlts kõik on. Meedial on suur osakaal minu elus, sest mina ei saa hakkama ilma teabe omamiseta. Erinevad kommunikatsioonivahendid on ajast aega meiega kaasas käinud ja käivad ka edaspidi. Inimene peab lihtsalt aru saama ja otsustama, kas nii on õige või vale, kas on mõtet osta üht või teist ja kas pidev teleka vahtimine tuleb üldse kasuks. Kindel on see, et meedia mõjutab meie kõigi elu, kuid mul on võimalus puutuda sellega kokku just täpselt nii palju või vähe, kui tahan.
korrapäraselt ja jälgige oma toitumist, et kõikki asju oleks organismis piisavalt ja balanseeritud koguses. Süsivesikute päevane kogus on enamasti 45-65%, rasvade päevanorm on 25-30%, valkudel on 10-15%, ülejäänud vajalikest ainetest moodustavad kiudained, mineraalid, vitamiinid ning vesi. Normaalse kehakaalu saamiseks ei pea ennast näljutama. Tuleb toituda tervislikult ning tegeleda mõne spordialaga, teleka ees istumine ning rämpstoidu sisse söömine ei ole lahendus ega tee tervislikuma eluviisi poole.
jaksa neile maksta lakkavad nad töötamast. Teiseks, meie tiptunni ajal, mil sa loed autos. See on kohutav! Me ei jaksa nii kiirsti valgusele reageerida kui kiiresti jõuad sa juba raputatud saada. Me oleme õhtuks nii läbi. Ja siis ei jää meil muud üle kui valutada, et sulle mingilgi määral märku anda, et meilgi väsimus peal. Aga kus sa sellega? Nii kui oled autost välja saanud, lähed tuppa ja viskad end siruli diivanile ning lülitad teleka puldist sisse, peale selle et sa kulunud numbreid puldilt pingsalt uurid, vaatad sa vähemalt paar tundi värvide mängu, tulede näol telekast. Ja et midagi nägemata ei jääks, ei pilguta sa veel silmi ka. Me oleks kui kõrbes! Meie, silmad, meile langeb tolm, meil on kuiv selle tagajärjel laugu alla lastes saab silm kriipida, nagu liivapaberiga hõõruks. Kolmandaks, sa pahteldad igapäev oma näole portsude viisi keemiat, sealhulgas meie turvameestele ripsmetele
Investeering haridusse on investeering lastesse ehk investeering tulevikku. Lastetoetust makstakse 300.- igale lapsele kuus. See on ligikaudu 700 miljonit krooni aastast ja selle peale ütleb Ansip , et seda on liiga palju , kuigi tõdeb et 20 % lastest kannatab meie riigis puuduse all. Sellest järeldan ma juba , et ei saa rääkida jätkussuutlikkust Eestist , kui on kahju raha laste peale kulutada ja mõeldakse praeguse elu peale , et ikka ainult endal hea olla . Panin teleka tööle ja sealt hakkas tulema reporter , kus oli küsitlus noortelt gograafia koht . Seda vaadates läksin ma lausa närvi. Inimesed ei teadnud isegi kus Eesti asub. Kas sellist asja kuulates peaksin ma uskuma , et haridusega on kõik korras? Mina arvan siiralt , et kui tahta tagada jätkusuutlikust tuleb alustada lastest ja nende haridusest . Muidu ei jõua meie riik kuhugile!
veebruaril koos oma klassiga. See lavastus oli väga super ja ma kiidaks väga näitlejaid kes kõik mängisid oma rollid puhtalt läbi. Andres Mähar Mihkel Raua rollis oli küll häälelt sarnane aga mitte välimuselt. Ta mängis Mihkel Rauda meisterlikult ja tõi tema valu välja ilma, et oleks kordagi langenud sarzi või paroodiasse. Lavastuses ise oli ülesehitatud väga hästi, kuigi neil kes pole raamatut lugenud või neljapäeva õhtul teleka taga istunud võis olla küll see natukene raskesti arusaadav. Kuna lavastus oli ülesehitatud saate ,,MPN" versioonina kus Mihkel Rauda mänginud Andres Mähar kutsus külalisi saatesse kes olid Mihkel Raua vanad sõbrad, jutustas see läbi Mihkli eluloo. Etendus tundus algul igav ja ülemängitud aga kui hakkasid tulema vahele lood siis läks kõik palju paremaks. Vaatamata eelmainitule oli etenduses ka naljakaid hetki ja õnnestunuid rolle nagu Ott Sepa
..“. See luuletus oli minu jaoks kõige kergemini jälgitav. Lihtne ja arusaadav lõppriim ning, võrreldes teiste luuletustega kitsam luulekeel, aitasid mul aru saada luuletuse ideest. Luuletus on kirjutatud muutuva meelolu teemal. Autori sõnum on: „Kaota kõik ärrituvad asjaolud ja tülid ning püüa saavutada jõulude-eelne rahu.“ „...aga äkki üks pereisa, kes kuulis elutoast lastekisa, kes kaklesid missugust kanalit kaeda, viskas teleka alla aeda...“ Rahurikkujana ja tülitekitajana on siin toodud telekas, kuid teleka asemel võib ükskõik, mis muu asi või asjaolu olla. Luuletuse idee seisnebki selles „rahu saavutamises“. „...kilinal-kolinal kukkus see raudkast, kõmaki vastu vihma veetoru...“. Kilinal-kolinal ja kõmaki kaovad kõik tülid ja ärritavad asjaolud. Lapsed ja ka isa siin luuletuses rahunevad ja saabub pühade- eelne rahu – „...vastu pilkude tumeselget, pominal langesid lumehelbed.“
aastal Ateenas. Selle 112-aasta jooksul on eestlased võitnud 25 kuldmedalit. Seda kogust ei anna võrreldagi venelaste või ameeriklastega, kuid uhke tunne on isegi selle vähese üle. Eesti on väga väike riik ning siit ei võrsu palju andekaid sportlasi, kuid see käputäis on teinud ära suure töö, mis läheb paljudele hinge. Näiteks,siis kui toimusid 2006.aastal Torinos taliolümpiamängud küsisime ma klassijuhataja käest luba, et kas me võime teleka klassi tuua, et vahetundide ajal saaks mänge vaadata. Meile anti luba juhul kui me lubame korralikult käituda. Kristina Smigun oli just võitnud kuldmedali ning autasustamine pidi toimuma just siis kui meil oli matemaatika tund. Me küsisime ilusti õpetaja Elvi Keerbergilt, et kas me võime siis telekat vaadata. Ta oli nõus. Autasustamise ajal olid kõik õpilased hiirvaikselt ja vaatasid kuidas Eesti suusataja sai kaela selle kõige kuldsema ja ihaldatuma medali
Me tahame koguaeg endale uusi ja paremaid asju, kuigi vanad on täiesti kasutamiskõlbulikud. Uued asjad võivad küll olla mugavamad ja paremad, kuid nende tootmine saastab loodust. Paljud inimesed mõtlevad, et mis nad ikka teha saavad, nagunii sulab see jää ära, siis see on mu arust väga vale suhtumine. Sest, kui kõik need inimesed, annaksid oma panuse siis oleks see juba üpriski suur hulk ja loodus jääkski vähem saastatuks. Ma mõtlen oma panuse andmise all seda nt kui teleka juurest ära lähed võiks selle kinni panna või kui toast lahkud ei ole ju raske lampi ära kustutada. Kõik need pisiasjad teevad kokku suure.
Tuleb tõdeda, et osatähtsus meie elus kasvab aina järjest. Tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid ning üleskutseid. Minu meelest meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon, kuid miks ma nii arvan ? Enamus inimesi on oma loomuselt laisad, see on loogiline. Teleka ees üle 3.5 tunni lösutamist on suhteliselt mugav, mis ei nõua ka erilist pingutamist ja on meelelahutuslik. Saateid leidub telekanalitelt igale maitsele. Kui sind huvitavad reklaamid, vaimuvaesed saated, thriller ja actionfilmid ning seebikad, siis neid saad jälgida TV3st ja Kanal 2st. Kui aga huvitab poliitika, kultuur või mõni seriaal tuntud Eesti näitlejaga, see vaatab ETVd. Mullusega võrreldes Eesti telekanalite
palju aega. Õppimine 1:04 Võiks õppimisele rohkem aega leida. ANALÜÜS Küsimus Teie vastus Kes või mis "varastab" minu Minu aega varastavad tegevused, milleta ma tegelikult väga aega hästi läbi saaks nagu näiteks teleka vaatamine, arvutis olemine. Ka igasugune sõitmine võtab ära suure tüki mu päevast. Millele kulutan enda arvates Suudaksin ennast kindlasti kiiremini valmis seada, teleri ja liiga palju aega arvuti taga mõttetult ajaveetmist on ka liiga palju. Mille jaoks ja kui palju aega Õppimise jaoks võiks tunnike kuskilt juurde tulla. mul ööpäevas puudu jääb? Mida kavatsen ette võtta
Alati on tore kinoekraanil, antud juhul tahvlil, näha Eesti näitlejate koorekihti. Just nimelt paremik minu arvates ,,Sügisballis" mängibki. Selles ei ole küsimustki, kas saadi oma tööga hästi hakkama. Sõnagi lausumata, andis Soomest pärit Sulevi Peltola oma rolli edasi. Iga näitleja emotsioonid tundusid mulle nii ehtsad, nagu elaksid nad kõike päriselt läbi. Väikese rahvuse kohta nii palju pärleid pole halb tulemus. Kas mulle isiklikult see teos meeldis? Ei. Satun teleka ette või kinno harva, kui see juhtub, ei taha ma näha teiste inimeste kurba saatust ja probleeme. Mul on endalgi küllaga muresid. Filmidest ootan pigem seda, et saan hetkeks mõistuse välja lülitada, lihtsalt naerda ja end hästi tunda.
Hetkel on Eestis professionaalne sportlane väga hea olla kuna Eesti on spordimaailmas väga kõval tasemel ja seetõttu võib see nii mõnegi noore unistused täita. Alati ei pea tegelema füüsiliselt, et täita oma unistused ja jõuda tippu. Nimelt on Eestis ka infotehnoloogia väga kõrgel tasemel. Paljud noored mõtlevad välja programme või loovad interneti lehekülgi, millega saavad edukas ja teenivad raha lihtsalt pikutades teleka ees. Igaühel ei avane selline võimalus nii kaugele jõuda. Suurt rolli mängib ka õnn, kuna paljude välja mõeldud programmid jäävad märkamata ja ei saa nii populaarseks kui kellegil teisel. Enamik noori mõtleb, kuidas saada võimalikult lihtsalt ja kiirelt rikkaks tänu infotehnoloogiale, paljud mõtlevad välja telefonidele rakendusi, mida saab raha eest soetada ja sellega endale tulu teenida. Näiteks üks Eesti poiss leiutas ühe
Noorte vaba aeg Tänapäeva noortel on palju vaba aega, kuid paljud ei oska sellega ümber käia. Võimalusi vaba aja veetmiseks on palju. Millega tegelevad noored? Paljud noored ei tegele mitte millegagi. Nende põhitegevus on kas arvutis istumine või teleka vaatamine. Kuid vähemalt pooled tegelevad ka muude hobidega. Meie koolis on näiteks väga populaarne rahvatants, millega tegeleb umbes 20 õpilast. Õppida on veel võimalik kunsti ja muusikakoolis ja sellele lisaks on meil olemas, näitering, jalgpall, kergejõustik, korvpall, maadlus, jõusaal, prantsuse keel. Kuid ikka ei leia mõni inimene omale tegevust. Internetis surfamine on nüüdisajal noorte populaarseim ajaviitmise viis. Mängitakse mänge ja satutakse sõltuvusse
Minu keskkonnakaitsealased harjumused OSTMINE 1. Minu tarbimine päeva jooksul. Toit: kohuke, lahustuv kohv, kohupiim, mustikad, riis, lillkapsas, sampinjonid, oad Kodukeemia: Fairy, Cif Hügeenivahendid: deodorant, dussigeel, Transport: jalgratas Meelelahutus: teleka vaatamine 2. Asjadest mida tarbisin olid Eesti päritolu kohuke, kohupiim ja mustikad. 3. Kõige kaugemalt oli pärit riis. 4. Uuringupäeval ei pidanud toitu prügikasti viskama. VESI 1. Minu joogivesi tuled AS Tartu Veevärk ettevõttest. Kasutatava vee 1 m3 hind on 0,739 eurot. 2. Tartus juhitakse reovesi tarbija juurest läbi kanalisatsiooni ja tunnelkollektori reoveepuhastisse. Tartu reovett puhastab Ihaste puhastusjaam
Tegelikult lugemine ei tohi ja ei saa kaduda meie igapäevaelust. Näiteks kasvõi õpikud või ajalehed vms, mida me iga päev loeme. Kiri on arenenud juba väga pikka aega tagasi ja seda protessi ei ole võimalik peatada, küll aga võib see väheneda. Enamus noori tänapäeval ei armasta lugemist, nad pigem lebotaks kuskil diivanil teleka ees või istuks arvutis. Vanasti arvuteid polnud ja inimesed tegelesid hoopi teise asjadega, lugesid rohkem raamatuid, tegelesid käsitööga. Arvuti on sööbinud meie ühiskonda, facebook, twitter ja muud sellised suhtluvõrgud on igapäevaelu lahutamatu osa. Inimesed leivad, et see võib asendada nende lugemist, sest see tundub põnevam. On ka vahendeid, mis hõlbustavad või teevad lugemise põnevamaks. Näiteks e-luger
annaabi.ee 
