Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Film „ Asjade lugu“ (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline mulje on jäänud Eesti inimeste suhtumisest?
  • Millest filmis räägitakse?
  • Millistes riikides sellised probleemid võivad kõige enam esineda?
  • Kui palju teie oma vabast ajast veedate teleka ees?
  • Kui palju poodides?
  • Kui palju aega veedate teie iga nädal internetis?
  • Milline vaba aja kasutus Sind arendab värskendab rahuldab?
Film „ Asjade lugu“
A
Filmis ütleb Annie, et valitsuse ülesanne on meie eest hoolt kanda. Kas nõustute ?
Kuidas saaksime oma valitsusele märku anda, mida meie kriitilisel hetkel ootame ?
Kuidas saaksime oma kodanikuaktiivsusega mõjutada valitsuse otsuseid ja käitumist?
Milline mulje on jäänud Eesti valitsuse suhtumisest filmis käsitletud probleemidesse?
Milline mulje on jäänud Eesti inimeste suhtumisest?
B
Kas keegi on külastanud mõnda „ Kolmanda maailma“ riiki? Kas Sa märkasid neid probleeme, millest filmis räägitakse?
Kas filmis kujutatust olid mõned asjad erinevad?
Millistes riikides sellised probleemid võivad kõige enam esineda?
Kuidas tundub, millised erinevused on nende riikide ning „Lääneriikide“ tarbimiskultuurides?
Kuidas on muutunud tarbimine ning vaba aja kasutus Eestis viimase 20 aasta jooksul?
C
Annie räägib filmis ka sellest, et USA-s kasutatakse suur osa vabast ajast teleka vaatamiseks ning poodides käimiseks.
Kui palju teie oma vabast ajast veedate teleka ees? Kui palju poodides?
Kui palju aega veedate teie iga nädal internetis?
Aeg, mida veedad oma perega , sõpradega . Aeg, millal tegeled loovusega, loodusega, raamatute lugemisega.
Milline vaba aja kasutus Sind arendab, värskendab, rahuldab ?
Film- Asjade lugu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Leena1997 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Arutlus filmis-Asjade lugu-nähtu põhjal
4
docx

Arutlus filmis „Asjade lugu” nähtu põhjal.

Arutlus filmis „Asjade lugu” nähtu põhjal. (B) Geoloogia tunnis vaatasime lühifilmi, mis kandis nimetuse ,, Asjade lugu“. Film oli väga õpetlik,tõsine ning käsitles tänapäevast probleemi, ehk nimelt seda, kuidas inimesed asju kasutavad. Inimesed ei mõtle sellele, kuidas on need asjad saadud, või mis nendega edasi saab, kui me neid enam ei vaja. Film ise oli aga ülesehitatud lihtsalt, huvitavalt ning samas ka lõbusalt. Filmi põhiideeks oli teha inimestele selgeks tarbekaupade elutsükli mudeli põhietapid. Sealseletati täpselt lahti, kuidas hangitakse materjale, toodetakse kaupu, nende müümisest, kasutamisest ning utilisatsioonist. Jutustuses avatakse meile silmad selle mudeli nn ,,tumeda poolele“ ning rääkitakse ka nende omavahelistest seostest, kuidas nad mõjutavad inimest, ühiskonda ning meie planeeti üleüldiselt.

Filmid
Visuaalne antropoloogia loengud
33
docx

Visuaalne antropoloogia loengud

Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne

Visuaalne antropoloogia
Visuaalne antropoloogia
32
docx

Visuaalne antropoloogia

Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse

Visuaalne antropoloogia
Filmi analüüs-Mäleta mind
19
doc

Filmi analüüs ”Mäleta mind”

4 Poliitika ja võim.....................................................................................................16 KOKKUVÕTE................................................................................................................18 3 SISSEJUHATUS Töö autorid valisid analüüsimiseks 2010. aasta filmi "Mäleta mind", kuna Will Fettersi kirjutatud romantiline draama pälvis möödunud aastal palju tähelepanu. Film on pärjatud kahe auhinnaga ning ülemaailmse portaali The Internet Movie Database'i kasutajad on sellele andnud seitse punkti kümnest. Romantiline draama keskendub kahele noorele inimesele: Tylerile, kes elab oma elu pidevas masenduses peale venna enesetappu ning Allyle, kes võtab alates oma ema mõrvast igat päeva kui oma viimast. Põhiosatäitjateks on Robert Pattinson, Emilie de Ravin ja Pierce Brosnan.

Sotsioloogia
August Gailiti-Nipernaadi-- kokkuvõte
7
doc

August Gailiti "Nipernaadi" - kokkuvõte

Kesk nurmi täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, Ju lapsena teesid armastas meel Kui tõsta need luuleread nõukogude aega, mil valmis film, siis omandavad need sõnad, tundub, veel suurema rõhutuse. Eriti: ma kõnnin hallil lõpmata teel. Eks olnud ju nõukogude aeg hall kesk nurmi täis valmivat vilja (ehk: samal ajal, kui leidus väljaspool me aheldet kodumaa piire ka vabadust, kus vaba vaimu nii jõhkral moel alla ei surutud). Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel (ehk: ma ei tea, millal see kõik kord lõpeb, kas üldse lõpeb). Ju lapsena teesid armastas meel siin on tee mitmuses, ja laseb

Kirjandus
Kahe filmi analüüs
17
doc

Kahe filmi analüüs

..............................................................................15 2 2.10. Poliitika ja võim.............................................................................................15 Kokkuvõte..................................................................................................................17 3 SISSEJUHATUS Esimene analüüsitav film on Eesti ja Gruusia koostööl valminud ,,Mandariinid". Vaid pealtnäha lihtne lugu räägib üheksakümnendate alguses eesti külas elavatest Ivost ja Margusest ning Abhaasias toimuvast sõjast. Meeste kodu ligidal toimub kahe vaenutseva salga kokkupõtge, kust päästetakse tsetseen Ahmed ning hiljem grusiin Niko. Film lahkab rahulikus tempos kuid seejuures intensiivselt kultuuride, rahvuste ja vaadete põrkumist.

Sissejuhatus sotsioloogiasse
Uurimustöö-Laste ja vanemate suhted
20
doc

Uurimustöö: Laste ja vanemate suhted

KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................

Informaatika
Filmi-Remember Me-põhjalik analüüs
15
docx

Filmi "Remember Me" põhjalik analüüs

tunduvad Ally sõnad pigem taustamuusikana. Allygi kasvatab oma olemuse ja läbielamustega. Samas mõjutavad ta ellusuhtumine ja üleelamised Tylerit. Tyleri südame ümber olev jäine kiht ning tema halvad suhted isaga taanduvad filmil lõpuks positiivseteks. Nii Tyler kui ka tema isa kasvavad meie silme all ja filmi lõpuks on näha Alles filmi lõpuks on aru saada, et tegelikult ei olegi ,,Mäleta mind" mõeldud rääkima Ally ja Tyleri suhte lugu, vaid lugu Tyleri perekonnast, kuhu Ally sisse sulandub. Hälbekäitumine (millist hälbekäitumist märkate, kuidas reageeritakse, mis põhjustab hälbekäitumist) Filmi peategelase Tyleri puhul võib märgata hälbekäitumist. Tyler oli vastu kõigele n.ö tavalisele ja üritas kõike teha omamoodi. Eirata reegleid, olla seadusest kõrgemal. Ta ei nõustunud käima koolis, sest tema jaoks oli see liigne surve ­ ta käis ülikoolis vabakuulajaks,

Sotsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun