Mina ja reklaam Reklaam juab inimesteni paljudes kohtades: tnaval, poes, ajalehtedes, ajakirjades ja televisioonis. Loomulikult ka internetist, kus hppavad vastu vrvikirevad reklaamid. Reklaam mjutab meid ostma ja osalema. Mind toodete reklaamid eriti veel ei mjuta, sest erilisi otsuseid ostmise vallas ma veel ei tee. Ma loodan, et ka tulevikus ei mjuta need reklaamid mind liialt. Ajakirjades on siiski liiga palju reklaame. Vahel tekib tunne, et ajakirja lugedes ongi seal ainult reklaamid. Tekib ksimus, et kas ma ostan ajakirja reklaamide vaatamiseks? Reklaamitootjatel on jllegi ajakiri ks kindlamaid reklaamimise viise, sest paljud inimesed ostavad seda.
selle lahendus (L. Priimägi(2007). Reklaam& imagoloogia, mõistevara) REKLAAMI ROLL 1. Majanduslik/turunduslik roll. Raha leiab üles raha kus on, sinna antakse juurde. Reklaam loob margiteadvust ( tekib küsimus meie peas, kas me tahame või ei taha), aktiviseerib müüki, on üks ,,turuvõitluse" relvist. Lapsed kui vanemate survegrupp turul. ( Delma, juustupakkide sees kleepsud) TULEVIKU TURG ON PRAEGUSED LAPSED. 2. Kommunikatiivne roll - Reklaam toetab müüja ja ostja vahelist suhtlust. Tootjalt tootjale, tootjalt tarbijale. 3. Sotsiaalne roll infoedastus, eelistused, käitumine, esteetika, elustiil, kuvand, väärtushinnangud, ühiskonna eelistused, peeegeldab ühiskonda, milles me elame, võibolla veidi paremat, kuid mitte ebarealistlikku ühiskonda.(mitte ideaalühiskonda) KOMSUMERISM- eneseväljenduslik, sümboolilise väärtusega kaupade-teenuste tarbimine
alkohol jaotatud ka imikute ja laste peale. Alkoholiga on seotud suur osa kuritegevusest, vägivaldsusest, vandalismist, vigastustest, haigustest. Alkoholi tarvitamise negatiivset külge näeme oma meediakanalites igal päeval. Rahvusvahelised uurimused kinnitavad, et alkoholireklaam suurendab alkoholi tarvitamist alaealiste seas. Ning nagu me kõik teame, on alkoholi tarbimine alaealiste seas väga laialt levinud probleem. Alkoholi reklaam raadios, televisioonis ja välimeedias on juba täna Eestis osaliselt keelustatud. Näiteks ei tohi alkoholireklaami näidata teles ja raadios kella 7st kuni kella 21ni. TNS Emor uuris, kui palju alaealised tegelikult alkoholi reklaami näevad. Ning uurimusest tuli välja, et alaealised vaatavad telet kõige rohkem ajavahemikus 19.30-23. Kõige rohkem on neid teleri ees vahetult pärast kella 21, kui alkoholireklaami võib juba näidata. Seega ei too see täit võimalikku kasu.
suunas ja kõik reklaami komponendid, sealhulgas ka reklaamikeel, peavad olema ühtse eesmärgi nimel tööle rakendatud. Reklaamikeel on erinev üldisest kirjakeelest oma funktsiooni poolest, reklaamikeel on üks kirjakeele funktsionaalne variant ehk üks kirjakeele kasutusala. Kuna reklaami puhul on tegemist väga levinud ühiskonnanähtusega, siis on reklaamide keelekasutus oluline. Reklaame loetakse, reklaamtekstide üle arutletakse - järelikult reklaam ja reklaamikeel mõjutavad inimesi ja ka nende keelekasutust. Reklaamitekstid koosnevad mitmest erinevast komponendist. Mõned neist on tähtsamad kui teised aga hea reklaami puhul moodustavad meeliköitva terviku, millele inimene suure tõenäosusega tähelepanu pöörab.Sõnavaravalik on reklaami puhul väga tähtis, et andes millelegi meeldiva nimetuse, saame vastava objekti suhtes ka positiivsemat vastukaja
need kuluvad meie alateadvusse ning poodi minnes mõnda eset nähes või ka osta soovides meenub esmalt reklaamitav. Hiljuti vaatasin intervjuud ühe psühholoogiga, kes rääkis just meedia mõjust inimestele. Ta kõneles konkreetselt autodest. Televisioonis reklaamitakse meile suuri ja võimsaid masinaid, millega saab kiirelt kihutada ja läbida igasuguseid takistusi. Statistika näitab, et üle 90 % taoliste mootorsõidukite omanikest ei keera ealeski maanteelt ära. Too mees rääkis ka, et reklaam peab mõjuma alateadvusele ja ürginstinktidele. Inimeses peab tekkima tunne, et ta vajab mõnda eset. Sama tüüp nõustas ka autokompaniisid, kuidas paremini reklaamida. See on lausa vastik, et inimesed, kes on õppinud tundma inimmõistust, selle edendamise ja parandamise asemel püüavad seda hoopis mõjutada enda finantskasumi eesmärgil. Iga isik peab ise aru saama, et temaga ainult manipuleeritakse ja kasutatakse suurte kompaniide taskutäitjatena.
Reklaamipsühholoogia Talis Bachmann - Reklaam - see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal endal parajasti ei ole. - Reklaam - tegevus, mille eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii et see lõppkokkuvõttes mõjustab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. - Reklaamipsühholoogia - psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Reklaami funktsioon - eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt.
· Elustiili-ajakirjad (Cosmopolitan, Bazaar, Buduaar) Meedia ja mehed Kui mõeldakse "meesteajakiri", mõtlevad paljud "porno". Aga tegelikult on meesteajakirjad palju laiema silmaringiga, kui vaid suguelundite eksponeerimine suurelt ja värvilisel. Maailma kõige kuulsamaid trendiajakirju nimetatakse tänapäeval meesteajakirjadeks, kuigi neid loevad ka naised. Meesteajakirjad on nad ennekõike seetõttu, et neis esitatav reklaam on mõeldud meestele. Ja trendiajakirjade peamine eesmärk on teatavasti kogukonna vahendamine reklaamiandjale, nagu meediaasjatundjad ning ka tegijad (vähemalt laias maailmas) on omaks võtnud ja mida väljaandjad ammu teavad. Iga ajakiri loob mingi oma maailma, nagu selgus eespool, mille keskmes on tüüpiline kangelane, kes peaks enam-vähem vastama sihtgrupi ettekujutusele iseendast (ja kellele on ennekõike suunatud ajakirja kaante vahel ilmuv reklaam)
üritus kuhu kutsuti lihtsalt noori vanuses 18 ,et rääkida neile miks peaks just nendega liituma ja mida kõike nad muudaksid ja kõik kes käisid said endale pudeli Liviki Likööri. No kuulge see pole lihtsalt normaalne enam kuidas rahvast meelitada enda küüsi. See on lihtsalt hale.Kuna paljusid noori ei huvita poliitika peaks midagi muutma, et see muutuks ka noorte jaoks huvitavaks ja tähtsaks. Näiteks meedia mõju võiks motiveerida noori osalema poliitikas. See võib olla reklaam teleris ja muu selline.Samuti võiks noori motiveerida kooli mõju. Koolides võiks rohkem rääkida poliitikast ning ühiskonnast. Näiteks ühiskonna õpetuse tundides võiks rohkem arutleda poliitiliste teemade üle ning küsida iga õpilase käest tema arvamust.Teine võimalus noori kaasata on valimisea langetamine kohalikel valimistel.Samas andes valimisõiguse keskkooliõpilastele, läheks kindlasti omavalitsuse eelarvest suurem summa jalgrattateedele, skate-parkidele ja spordiväljakutele
annaabi.ee 
50 punkti
~ 2 lehte
13 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid