Meedia mõjutab meie elu (4)

Meedia mõjutab meie elu
Järjest enam kasvab meie elus meedia osatähtsus. Kui ammustel aegadel oli info saamine piiratud- inimesed pidid leppima väheste ajalehtede, raadio- ning telesaadetega, siis tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris , kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame , uudiseid, kampaaniaid ning üleskutseid. Kuidas täpsemalt meedia meie elu mõjutab? Ja kas võib öelda, et ka meie võime meediat mingil määral mõjutada?
Kuna meedia on nii suur ja võimas organ, siis on kindel, ete meie käitumine ja mõtlemine võib kuidagi muutuda. Aga võib öelda, et mingil määral mõjutame ka meie meediat. Meie oleme ju tarbijad, kellele reklaam on suunatud ning enamasti tegutsetaksegi nii, nagu tarbija seda näha või kuulda tahab. Üritatakse tungida meie mõttemaailma, et aru saada, mida tegelikult vajame ja tahame ning kuidas ja milleks mingit asja tarvis läheb.
Kui ollakse selgusele jõutud, mis on meile parim, hakkabki meedia käituma vastavalt inimeste vajadustele ning alustab vastumõjutamist. Ta suudab panna meid ennast jälgima. Kaasakutsuvad kirjad, pildid ning reklaamid . neist on lihtsalt võimatu mööda vaadata. Kogu uus ja huvitav informatsioon jõuabki meieni meedia kaudu. Saame teada, kes võitis viimased valimised, kes on Tanel Padari uus pruut , milline on kõige odavam pesupulber ning mis hambapasta teeb hambad kõige valgemaks. Minu arust käibki valimiste ajal kõige suurem võistlus, milline erakond suudab meid kõige rohkem mõjutada, et me just neid valiksime. Tol perioodil on selliseid reklaame tõesti igal pool.
Kõige levinum nähtus meediamaailmas on reklaam. Tihti langeme selle ohvriks. Võib öelda, et meedia ja reklaam ohustavad meie vabadust. Näiteks siis, kui on välja kuulutatud mingi odav kampaania. Kes meist pole näinud superpuhastusvahendeid, mis kõik kohad läikivaks ja säravvalgeks muudavad? Inimene vaatab reklaami ning mõtleb, kui nii odavalt nii head asja pakutakse, peab ta selle endale muretsema. Tal ei jää lihtsalt muud üle, sest pakkumine tundub niivõrd suurepärane. Üks meedia mõjutusi seisnebki siis selles, et ta kohustab meid nende sooduspakkumiste ja muude toodete ostmisega kaasa minema. Tihti ostetakse kalli raha eest igasuguseid imeasju ja pärast pettutakse, sest kõik ei lähegi nii puhtaks, kui reklaamitud oli. Mina isiklikult selliste trikkide ohvriks ei lange, enamasti ajavad mind taolised reklaamid lausa naerma , sest näen, kui võlts kõik on.
Reklaamid mõjutavad palju isegi väikelapsi. Olen oma silmaga näinud ühte poisijõnglast, kes ei tundnud multikate vastu vähimatki huvi. Aga ta oli kohe hoogsalt teleka ees, kui kuulis reklaami algustunnusmuusikat. Pärast seda jooksis ta ema juurde ning kandis suure suuga ette, mida kõike ta sealt nägi ja mida nüüd endale tahab.
Tihti võib meie käitumine saada mõjutusi ka sellest, kuidas näitavad end meile avaliku elu tegelased. Paljud inimesed määravad oma käitumisnorme just teiste isikute järgi. Näiteks, kui lastakse televisiooni või ajakirjandusse rääkima mõni tuntud inimene, kes enda arust räägib tarka juttu, kuid tegelikult ei tea maailmaasjadest midagi, siis hakkabki mõistuse poolest mitte kõige hiilgavamate seas levima valearusaam asjadest ja nende õigsusest. Hakatakse käituma ja tegema nii nagu meedias öeldud on. Siinkohal tekib huvi, mitu inimest endale maasturi ostsid, kui akadeemik Endel Lippmaa ütles, et globaalne soojenemine on jama ja rahvas võib rahumeeli süsinikdioksiid õhku paisata.
Kahju on sellest, et tänapäeval kajastatakse meedias kõige enam just seda negatiivsemat poolt. Jah, ma saan aru, et nii Eestit, kui kogu maailma räsib majanduskriis , inimesi koondatakse töölt, palku kärbitakse, lisaks toimuvad vargused, tapmised, autoõnnetused. Nagu päriselus toimuvatest halbadest asjadeks oleks veel vähe, peame seda kõike nägema ka teleseriaalidest, kus enamasti käsitletakse jõhkraid mõrvajuhtumeid ning otsitakse teadmata kadunud isikuid. See tekitab pisut masendust, kui igal õhtul peab krimisarju vahtima. Kogu see negatiivsus kogunebki inimestesse ja nendest halbadest asjadeks mõeldakse ikka uuesti ja uuesti. Mina jälgiksin küll parema meelega hoopis mingeid kvaliteetkomöödiasarju, mis panevad naerma ja tekitavad hea tuju. Niimoodi on palju parem õhtul uinuda, kui sind valdab positiivne meeleolu. Kahjuks aga leidub meie telekanalitel selliseid humoorikaid saateid suhteliselt vähe.
Tuleb tõdeda, et meedial on suur osakaal inimeste elus, sest keegi ei saa enam hakkama ilma teabe omamiseta. Erinevad kommunikatsioonivahendid on ajast aega meiega kaasas käinud ja käivad ka edaspidi, nendest pole enam pääsu. Inimene peab lihtsalt aru saama ja otsustama, kas nii on õige või vale, kas on mõtet osta üht või teist ja kas pidev teleka vahtimine tuleb üldse kasuks. Kindel on see, et meedia mõjutab meie kõigi elu, kuid igal inimesel on võimalus puutuda sellega kokku just täpselt nii palju või vähe, kui ta tahab.