Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TEKSTITÖÖTLUSPROGRAMMID WORD, WRITER JA NOTEPAD". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
writer, wordi, microsoft, wordis, openoffice, diagrammi, programmid, layout, print, tarkvara, salvestada, vaate, antsla, nendest, windows, character, kuvada, outline, akent, formaat, mariliis, umbleja, juhendaja, arvutiõpetuse, tundides, omandanud, multi, tool, platvormile, versioon, tasuline, sobivaks, kaldkirja, tausta, valikus, valikuid, kirjandiMICROSOFT OFFICE ja OPENOFFICE.org VÕRDLUS Microsoft Office on tasuline tarkvara võrreldes OpenOffice.org-ga. OpenOffice.org on saadaval internetis tasuta ,kui MS Office on tasuline. MS Office on programmide ja võimaluste poolest sarnased (nt. OpenOffice.org Writer ja Microsoft Office Word). Menüüde suhtes on OOo Writer ja MS Word sarnased. Programmisisesed aknad on MS Wordis ainult küljepaanid ,kuid Writeris on nii dokitud ,kui ka vabalt liikuvad aknad. Enamik kirjutamise, toimetamise ja ülevaatamise korraldusi on OOo Writeris samad ,mis MS Wordis ,kuid on väikesed erinevused detailides. Need on: 1. lause või lõige märgistamine 2. automaatne salvestus teatud aja möödudes 3. ühelt dokumendi objektilt teisele minek 4. teksti , vorminduse või stiili leidmine ja asendamine 5. keele valimine õigekirja kontrollimiseks 6
Antsla Gümnaasium Uurimustöö Wordpadi,Notepadi ja OpenOffice võrdlus Koostaja:Jaanika Vichterpal Juhendaja: 2011 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Wordpad................................................................................................................................................4
..................................................... 11 Lisa 2.................................................................................................................................... 12 Lisa3..................................................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Uurimistööd teen kolmest sarnasest tekstitöötlusprogrammist - Openoffice Writeri, Microsoft office Wordi ja WordPadi . Programmi valikul lähtusin sellest , mis on olemas minu arvutis ning milles on mul juba eelnevalt teadmisi , et uurimistööd veel edukamalt läbi viia . Tulemuseks soovin saada rohkem teadmisi ning nippe , mis aitaksid mind programmiga töötamisel kaasa . Tulemas on ka eksam , loodan , et seal tuleb küsimusi tekstitöötlusprogrammide kohta , mis oleks koheselt minu trump . 3 Wordpad
TARKVARAUURING Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 1. Microsoft Office .................................................................................................................. 3 2. OpenOffice.org.................................................................................................................... 7 3. Google Veebipõhised rakendused...................................................................................... 8 4. Google grupid...................................................................................................................... 9 5. Projektijuhtimise programmid.......................................................................................
MS Office ja OpenOffice.org võrdlus Üldiselt: OpenOffice on tasuta tarkvara, MS Office aga tasuline ning üpris kallis(u. üle 1000kr). Välimuselt, võimaluste poolest on nad üpris sarnased. Erinevad on pakettide kooslused ning muidugi ka nende plussid ja miinused. Välja võib tuua siinkohal OpenOffice`i eelised MS Office ees: 1. Suudab eksportida faile ka PDF-i. 2. Failimaht on väiksem. 3. Ära on ka märgitud, et OpenDocument-i failivormingud on viirustele vähem vastuvõtlikumad. 4. Areneb kiiremini. 5. Kasutab vaikeformaadina OpenDocument failiformaati. 6
...........................................................................................................................................................9 2.GRUPITÖÖTARKVARA.................................................................................................................................10 2.1. Google`i grupid...........................................................................................................................................10 2.2Projektijuhtimise programmid......................................................................................................................11 2.3. Veebipõhine kalender..................................................................................................................................11 2.3. Märkmete tegemise programm ...................................................................................................................12 3.CMS PROGRAMMID.............................................
KOOL NIMI KLASS MS Wordi kasutamine Referaat Juhendaja: AASTA Sisukord Sissejuhatus Microsoft Word on Microsofti loodud teksti redigeerimise programm. Esimene Word toodi avalikuse ette 1983. Aastal Xenixi platvormil. Tänu rakenduse Microsoft Office Word 2007 dokumentide loomist ja vormindamist hõlbustavatele mitmekülgsetele tööriistadele ning uuele kasutajaliidesele Microsoft Office Fluent saate luua professionaalse ilmega dokumente. Läbivaatuse, kommenteerimise ja võrdlemise täiustatud võimalused aitavad töökaaslastelt kiiresti tagasisidet saada ja seda hallata. Andmete parem integreerimine tagab dokumentide ühendatuse olulise äriteabega. Microsoft Word 2007 sisaldab mitmeid muudatusi. Uus XML- põhine failivorming, ümberkujundatud kasutajaliide, integreeritud võrrandi toimetaja ja bibliograafiline juhtimine
Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Sissejuhatus Alustamine Microsoft Office (edaspidi MO) Wordi käivitamiseks on mitmeid võimalusi, kuid enamlevinud viis on Start > Kõik programmid (ingl. All Programs) > Microsoft Office > Microsoft Office Word 2003 (või muu versioon). Sulle avatakse tühi dokument. Menüüriba – kõik programmi käsud Kollasega värvitud alad – nupuread: üleval Standard ja
2 MS Word tekstitoimeti MS Word Töö alustamine programmis MS Word Sarnaselt kõigi programmide või dokumentidega töö alustamiseks on ka Wordi puhul tavaliselt kaks võimalust: Kui programmi või dokumendi kiirväljakutse on olemas töölaual, siis selle programmi käivitamiseks või dokumendi avamiseks tuleb teha topeltklõps vastaval kiirväljakutsel. Kui tegu oli dokumendi kiirväljakutsega, siis käivitub kõigepealt programm, millega see dokument on tehtud ja seejärel avatakse selles programmis soovitud dokument. Sarnaselt avaneb dokument ka Windows Exploreri vastavatest kataloogidest.
.........................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt .....................................................................................................................................8 Teksti komponendid, erimärgid. Navigeerimine, märkimine, kopeerimine ja tesaldamine ..........................9 Tekstidokumendi põhilised komponendid .................................................................................................9 Erikorraldused ja erimärgid.....................................................................
Tallinna Polütehnikum Multimeedium MM-16 MS(Office) programmid Referaat Karl Maide Juhendaja:Kaupo Nõlvak Tallinn 2016 0 Sisukord 1.Microsoft Word..................................................................................................... 3 1.1Üldiselt........................................................................................................... 3 1.2 Failivormingud......................................
........................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 IKT PÕHIMÕISTED..................................................................................................4 2.1 Arvutikomplekt.....................................................................................................4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara....................................................................................5 2.2.1 Klaviatuuri klahvid........................................................................................9 2.3 Kontoritarkvara interaktiivsed programmid.......................................................15 2.3.1 Tekstitöötlus.................................................................................................15 2.3.2 Tabelitöötlus...........................
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on
Joonis 8. Viite sisestamine SISUJUHT SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest 11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine. Tabelid ja joonised. Lihtsamate tabelite loomiseks on Wordis võib valida Table→Insert→Table või klõpsates menüüribal olevale tabeli ikoonile (vt. joonis) Joonis 9. Tabeli loomine Wordis Wordi tabelist diagrammi loomiseks tuleb vastav tabel märgistada ja valida menüüst Insert→Picture→Chart. Loodud diagrammi kuju saab muuta tööriistaribal avanevate ikoonide abil. Keerukamate tabelite ja diagrammide loomiseks on otstarbekas kasutada MS Exceli võimalusi.
Arvuti tark- ja riistvara Arvuti (PC, raal, kompuuter ...) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega keskseade, välismälud
Insert Footnote. *Valides Footnote paigutuvad viited vastava lehekülje jalusesse, valides Endnote paigutuvad viited vastava dokumendi lõppu. Viite tähistuse juurde kirjutage vajalik kirje vastavalt viitamise nõuetele. Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest 11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine. Tabelid ja joonised. Lihtsamate tabelite loomiseks on Wordis võib valida TableInsertTable või klõpsates menüüribal olevale tabeli ikoonile (vt. joonis) Joonis 9. Tabeli loomine Wordis Wordi tabelist diagrammi loomiseks tuleb vastav tabel märgistada ja valida menüüst InsertPictureChart. Loodud diagrammi kuju saab muuta tööriistaribal avanevate ikoonide abil. Keerukamate tabelite ja diagrammide loomiseks on otstarbekas kasutada MS Exceli võimalusi. Tulpdiagramm on ülevaatlikum, kui tahame võrrelda erinevate tunnuste sagedusi omavahel,
Töölehel olevate andmete põhjal koostab Excel ka diagramme ja makrosid ning töötab kirjete või väljadena üles ehitatud andmebaasiga. Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja diagrammilehtedeks (spetsiaalne leht ühe diagrammi hoidmiseks). Enamasti tuleb töötada töölehtedega, millest igaühel on täpipealt 65 536 rida ja 256 veergu. Read on nummerdatud ühest 65 536-ni, veergude tähiseks on tähed. Kõige esimene veerg on A, kahekümne kuues veerg Z, kahekümne seitsmes AA, viiekümne teine on AZ, viiekümne kolmas BA ja nii edasi kuni 256. veeruni (milles tähis IV ei ole mitte rooma number, vaid tähekombinatsioon!). Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse lahtriks
Kui lisate Windows XP-le tarkvaraprogramme, lisatakse menüüsse Start otseteed nende programmide avamiseks. Arvuti taaskäivitamine Klõpsake nuppu Start, käsku Sule arvuti ja valige Taaskäivita. Arvuti sulgemine See toiming suleb Windowsi ja te saate arvuti turvaliselt välja lülitada. Klõpsake nuppu Start, käsku Sule arvuti ja valige Sule arvuti. Programmid Programmid on tarkvaraüksused. Vastandina riistvarale, mis on arvuti füüsiline komponent, kujutab tarkvara endast arvuti käitatavaid käske. Tarkvara on näiteks e-posti programm Outlook Express. Menüüs Start on loetelu programmidest, mille hulgast saate valida. Teatud programmid on alati klõpsamiseks nähtaval. Teised vahetuvad arvuti kasutamise käigus ja kuvatakse programmid, mida kasutate kõige sagedamini. Ikoonid Väikesi pilte, mida näete töölaual, nimetatakse ikoonideks. Iga ikooni võite käsitleda pääsuna teie arvutisse salvestatud failide ja programmide juurde.
1 PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus VEEBILEHT – INFO IDAMAISE TANTSUTRUPI HESSA KOHTA JA TREENINGUTE BRONEERIMINE LÕPUTÖÖ Juhendaja: Pärnu 2013 2 Sisukord Lühendite loetelu ja sõnastik.......................................................................4 Sissejuhatus..............................
avaneb kõrvalolev dialoogiaken. Sektsioonis Apply to, saab määrata, kas tihendate ainult valitud pildi (Selected pictures) või kõik tekstis leiduvad pildid (All pictures in document). Viimast valikut peaks rakendama vaid juhul, kui olete täiesti kindel, et ühegi pildi vormingut enam muuta pole vaja. Sektsioonis Change resolution, saate valida, kas millise väljundi jaoks pilt optimeeritakse. Valida on Web/Screen, kui kavatsete näiteks dokumendi veebilehena üles seada ja Print, kui dokumenti soovitakse printida ning No change. Sektsioonis Options, saab määrata, mida ikkagi tehakse. Määrata saab Compress pictures, mis laseb optimeerida ja/või Delete cropped areas of pictures, mis eemaldab kärpimisel peidetud pildi osa andmed. Pildi pealdis Pildi pealdis (caption) on reeglina pildi alla paigutatud selgitav tekst. Pealdist saab lisada vaid
hind 100 tuhandest dollarist) oli jõukohane suurfirmadele (enterprise tase, käibed alates 3,5 miljardist kroonist, International Data Corporation). SQL andmebaaside eelis on ühtsel andmeformaadil tuginevate andmevaramute (data warehouse) loomise võimalus. Lihtsam on integreerida erinevaid tarkvararakendusi, mis kasutavad sama SQL-andmebaasi, nt erinevate firmade poolt loodud tootmis- ja finantsraamatupidamissüsteeme [5]. Microsoft Access on Microsoft Office'ga kaasas olev andmebaasisüsteem. Andmebaasisüsteemi Access töökeskkond on sarnane Microsoft Word'i ja Microsoft Excel'i töökeskkonnaga. Access on mugav vahend andmebaaside loomiseks ja andmete töötlemiseks, mis ei eelda programmeerimisoskusi. Relatsioonilise andmebaasisüsteemi Access abil saab graafilises keskkonnas lihtsalt koostada andmebaase, mille tabelite andmed on omavahel seotud. Tabelite põhjal saab luua
LISA 1. ARCMAP MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 29 LISA 2. ARCCATALOG MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 32 LISA 3. EDITEERIMISEL KASUTATAVAD LÜHIKÄSUD 33 2 Sissejuhatus Käesolev materjal on mõeldud iseseisvaks õppimiseks kõigile, kes kasutavad ESRI® ArcGIS Desktop tarkvara. Konspekti sis u ei hõlma kogu ArcGIS Desktop toodete poolt pakutavat funktsionaals ust, vaid käsitleb esmajärjekorras kõige enamkasutatavaid ning olulisemaid funktsioone. Selle käigus antakse ülevaade ruumiandmete loomise ja haldamise peamistest töövahenditest. Materjal baseerub ArcGIS versioonile 9.2. Kõik õigused käesoleva dokumendi osas kuuluvad AlphaGIS OÜ`le. 1 ArcGIS Desktop ArcGIS Desktop hõlmab eneses kolme erinevat töölaua GIS tarkvaratoodet (ArcView®,
.................................................79 Diagrammide loomine..................................................................................................................79 Kuidas töölehe andmeid diagrammil kujutatakse ....................................................................79 Diagrammiriistad ...................................................................................................................... 80 Diagrammi vaate muutmine......................................................................................................80 Diagrammitiitlite lisamine.......................................................................................................... 80 Diagrammi kohandamine..........................................................................................................81 Üksikute tulpade vormindamine............................................................................
· Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3
leht, kus ülal pealkirjariba peal on lehe pealkiri ning allpool sisu osas lehe sisu.
See tähendab, et kasutaja sisestab HTML dokumenti aadressi, näiteks metshein.com/test.html. Faili olemasolul saadetakse see kasutajale ning veebilehitseja loob sellest "vaadatava" veebilehe. Juhul kui oled kodulehele lisanud kujundusfaili, pilte või javascripti, siis lisatakse see kõik kaasa. Hetkel kõige suurema osa veebiserveri tarkvarast on endale haaranud tasuta Apache HTTP Server (61,4%), millele saab kõige lähemale Microsoft IIS (14,6%). Seda nö. tavalist veebilehte, mille sisu ei muutu, nimetatakse staatiliseks veebileheks. Kindlasti on sellel oma koht, selles keerulises maailmas, kuid tavaliselt sellega asi ei piirdu. Näiteks oleks vaja lisada jooksvalt uudiseid, lubada kommentaare, hallata kasutajaid, saata emaile jne. Selle jaoks tuleb serverisse paigaldada lisatarkvara, mis selle eest vastutab, näiteks: php python Perl ASP.NET jms
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile
graafilise- või veebidisainiga, fotograafiaga, mängude loojana jne. Kursuse õpitulemus Selle kursuse läbimisel omandatakse järgmised teadmised ja oskused: vektor- ja rastergraafika olemus ning nende põhilised kasutusalad värvimudelid ja nende kasutamise põhimõtted orienteerumine Adobe Photoshop keskkonnas oskab luua ja ette valmistada graafikat erinevates meediumites kasutamiseks (ekraan, trükimeedia, video jne) Vajalik tarkvara Kursuse läbiviimiseks valisin rastergraafikaga manipuleerimiseks Adobe Photoshop CS6. Arvatavasti saab hakkama ka natuke vanema versiooniga ja tulevikus võib-olla ka uuematega. Aga kui oled näiteks Corel’i toodete või GIMP’i fänn, siis pead ise hakkama saama. Hindamine Materjal on ülesehitatud selliselt, et kõigepealt on teooria osa, millele järgnevad erinevad harjutused. Kui mingi osa harjutustest on positiivselt lahendatud, siis tuleb iseseisvalt hakkama saada mõne ülesandega
.............................................................................. 11 1.5.1.3 Sertifitseerimine .................................................................................................... 13 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid...................................................... 14 1.5.3 Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal ......................................................... 16 1.5.4 Projektijuhtimise tarkvara ......................................................................................... 18 2 Planeerimine .............................................................................................................................. 20 2.1 Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20 2.2 Konspekti sisu ........................................................................................................
1.2 Pistikprogrammide lingid http://sketchuppluginreviews.com/ http://sketchupplugins.blogspot.com/ http://sketchup.google.com/download/plugins.html http://sketchuptips.blogspot.com/ http://www.scriptspot.com/sketchup/plugins http://www.tensile-structures.de/sb_software.html http://wparena.com/how-to/google-sketchup-plugins-extensions-and- resources-must-have/ 1.3 LayOut LayOut on programm tasapinnaliste (2D) plaanide koostamiseks. Kahjuks tuleb see kaasa vaid tasulise SketchUp Pro versiooniga. Antud programmi abil on sul võimalik kokku panna plaanid, lõiked, vaated ja 3D-pildid, siduda need kirjanurgaga projektijoonisteks nagu mis tahes teine projekteerimisprogramm. Nii saab võimalikuks professionaalsete jooniste väljatrükk ja nendest PDFide väljutamine ilma CAD-programmidesse eksportimata. Samuti mõistab LayOut mudeli muudatusi,
tulemus e juhe. 7 Millisel aastal loodi Mosaic Communications (pluss /mi inus üks aasta on OK). Nimeta vähemalt üks selle firma asutajatest! Mosaic st arenes netscape 1987 8 Milleks kasutatakse CSS- i? Milleks kasutatakse Javascripti? 9 On antud järgmine funktsionaalne programm: foo(0) = 1 foo(1) = 1 foo(x) = foo(x1)+foo(x2) map(f,[]) = [] map(f,[h|t]) = [f(h) | map(f,t)] Mis on avaldise map(foo,[3,2,0]) arvutamise tulemus eks? 10 Millist tarkvara soovitab Joel Spolsky projekti plaani koostami seks tarvitada? Sissejuhatus informaatikasse ITK arvestus: 16. detsember 2003 ülesanded ja kontroll: T.Tammet ja A.Andreimann Täida ära oma nime, kursuse ja koodi lahtrid Need täidab õppejõud: Nimi: Arvestatud / ei: Kursus / rühm: Punkte: Kood: Lisainfo: Iga allpool olev küsimus annab kokku 10 punkti. Poolikud/ v e idi vigased vastused annavad samuti punkte, kuid vähem. Küsimuse alla suurde lahtrisse kirjuta vastus
Ning veel mõned sulud ka. Ning kui teada saada, et kõik see pikk jutt on vaid väikese programmi loomiseks, mis oma töö tulemusena ütleb "Tere", siis võib paista, et tegemist on ilmse raiskamisega. Eriti, kui mõni on varem tutvunud Basicu või Pythoniga, kus sama tulemuse saamiseks tuleb lihtsalt kirjutada print "Tere" Seetõttu veel 2000ndate aastate alguses tutvustati inimesi programmeerimisega mitmeski koolis just Basicu kaudu, sest algus on "nii lihtne". Ning kui programmid "väga suureks" - ehk siis tuhandete ridade pikkuseks - ei kasva, võib julgesti lihtsa algusega keele juurde jäädagi. Kõik vajalikud matemaatikaülesanded, kirjutamised ja arvutamised saavad tehtud. Aga millegipärast on programmidel kombeks paisuda. Ning et suureks paisunud rakenduse seest sobiv toiming üles otsida, peab lisama vajalikule käsule üha uusi ja uusi kesti. Nii nagu üheainukese vajaliku sidekanali puhul võib korraldada nii, et telefonitoru tõstes ühendatakse
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
annaabi.ee 
