. Klaviatuurid jagunevad üldjoontes kaheks: klobisevad ja mitteklobisevad ehk need klaviatuurid, mille iga klahvi all on väike vedrukontakt, ja niisugused, mille klahvide all on kile. Viimased teevad vähem müra ja nende puhul pole probleem ka see, et vedrukontaktid kipuksid "ära väsima". 23. Igasuguseid erimärke on võimalik leida menüüst InsertSymbol (Lisa Sümbol). Too siia järgmised sümbolid (piltkirjad on Wingdings, Webdingsja tee nii suureks, et oleks ilus vaadata: Telefon © arvuti nool üles kreeka täht alfa palmipuu üksikul saarel kurb nägu kell märk Copyright (Autoriõigus) 24. Leia klaviatuurilt järgmised sümbolid ja sisesta need dokumenti 25. Muuda järgnevas tekstis tähtede laiust (mastaap) 200%. Klaviatuur ligi ei minda rasvaste näppude, pooliku kokapudeli, kohvitassi, kartulikrõpsude ja pudiseva saiaga
Lõigu vormindamist on kasulik ja mugav teha laadi (Style) abil, sest laadiga defineeritud määranguid on kerge muuta ja rakendada selle laadiga määratud dokumendi komponentidele korraga üle kogu dokumendi. 3. Muud komponendid Loetelu (List) on kas täpitud (Bulleted) või nummerdatud (Numbered) tekstiosa, mis koosneb lõikudest. Iga lõik algab uue tärni või numbriga. Kujutis (Shape) graafilised kujutised: pildid, joonised, skeemid, diagrammid jms. Tabel (Table) koosneb horisontaalselt paiknevatest ridadest ja vertikaalselt paiknevatest veergudest. Tabelit saab kasutada andmete esitamiseks ja vormide koostamiseks, aga ka kujundamiseks (nt tiitellehe loomiseks). 3 Esimene lahter Teine lahter Kolmas lahter Neljas lahter Viies lahter Ühes lahtris võib
kasutatavad fondid, vormindusmäärangud ja laadid). On olemas globaalmallid (Blank Document), mis on kättesaadavad kõikidele dokumentidele ja dokumendimallidele. Sektsioon (Section) on dokumendi osa, millel on ühesugused (teistest osadest erinevad) vormindusmääran- gud (lehekülje orientatsioon, veerised, päis ja jalus jne). Dokument võib koosneda ka ühest sektsioonist. Lõik (Paragraph) on tekstiosa, mille lõpetab klahv ENTER. Lõiguga on seotud reavahe, joondus, lõigu- taane, taandrida, vahed lõikude ees ja järel jne). Sõna (Word) on suvaliste märkide jada, mis on eraldatud tühikutega. Märk (Character) mis tahes sümbol tekstis. Loetelu (List) on kas täppidega (sümbolitega) märgistatud (Bulleted) või nummerdatud (Numbered) teks- tiosa, mis koosneb lõikudest. Iga lõik algab uue täpi (sümboli) või numbriga.
..........................................................................................................10 4.3.3. Tabel....................................................................................................................11 4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid.................................................................12 4.3.5. Joonealune märkus..............................................................................................14 4.4. Viitamine....................................................................................................................14 4.5. Resümee.....................................................................................................................17 4.6. Lisa.............................................................................................................................18 5. VIIDATUD ALLIKAD.......................................................................................
................................................................................................... 10 4.3.3. Tabel ................................................................................................................... 11 4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid ................................................................ 12 4.3.5. Joonealune märkus ............................................................................................. 14 4.4. Viitamine ................................................................................................................... 14 4.5. Resümee .................................................................................................................... 18 4.6. Lisa ............................................................................................................................ 19 5. Viidatud allikad ...................................................................................
Lõigulõpu märki saab kustutada nagu tavalist sümbolit. Igal lõigul võib olla oma kujundus. Erinevalt märgivormingule (kirja kujundus), mis võib hõlmata üksikuid tähti, sõnu ja lauseid, kehtib lõiguvorming (lõikude kujundus) alati tervele lõigule. Uue lõigu tekkimisel on üldreegel, et tekkinud lõik on eelnevaga sama vorminguga. Lõigu tekkimisel on järgmised võimalused: Kursor lõigu alguses. Tekib uus lõik olemasoleva ette ja see on alati vana (järgneva) lõiguga sama kujundusega. Kursor lõigu keskel. ENTER-klahviga jagatakse lõik kaheks, mõlemad ühesuguse kujundusega. Kursor on lõigu lõpus. Tekib uus tühi lõik, mis on samasuguse kujundusega kui eelmine, kui lõigu stiil ei määra teisiti. Kõik lõiguvormingud (lõikude kujundamine) teostatakse lõikudega, milles on kursor (pole oluline, kas kursor on lõigu alguses, keskel või lõpus) ja lõikudega, mis on võetud plokki (mis on märgistatud)
2.Exceli vaade...............................................................................................................................................2 3.Põhilised mõisted.......................................................................................................................................2 4.Töö alustamine ja lõpetamine.................................................................................................................... 2 5.Töökeskkonna elemendid ja nende kohaldamine...................................................................................... 3 6.Menüüde lühiülevaade............................................................................................................................... 4 7.Menüüriba..................................................................................................................................................4 8.Nupuribad...................................................................
................................................................. 8 3.2 Tabelid............................................................................................................................... 8 3.3 Seled .................................................................................................................................. 9 3.4 Sõnastiku loomine ........................................................................................................... 10 4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD ......................................................................... 11 4.1 Viitamine ......................................................................................................................... 11 4.2 Erinevate allikate viitamine ............................................................................................. 12 4.3 Kasutatud allikate loetelu lisamine ................................................................................
Arvuti tark- ja riistvara Arvuti (PC, raal, kompuuter ...) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega keskseade, välismälud Töötlemine = mingi programmi täitmine Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Ülesanne: 1. usb juhe 2. printer
Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. 8.1. Joonealune viitamine Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena
............................................................... 12 3.5.4 Valemid ................................................................................................................... 12 3.5.5 Tabelid ..................................................................................................................... 12 3.5.6 Illustratsioonid ......................................................................................................... 13 3.5.7 Viitamine ................................................................................................................. 14 3.6 Allikad ............................................................................................................................ 17 3.6.1 Trükised ................................................................................................................... 17 3.6.2 Elektroonilised allikad..............................................................
allika järjekorranumbrit kirjanduse loetelus, sellele järgneb koma ning allika lehekülje- number, [5, lk.45]. 5 Viited töö teistele lõikudele (osadele, alaosadele) esitatakse vastava lõigu nimetus ja numbri näitamisega, (vt. tabel 2.5). 5. Illustratsioonid Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, fotod jne.) nimetatakse joonisteks. Illustratsioonid võivad paikneda kas tekstis (võimalikult lähedal vastavale tekstiosale) või eraldi lehtedel (formaat A4). Kui illustratsioone dokumendis on üle ühe, tuleb nad tähistada. Illustratsiooni tähis koosneb kahest numbrist, milledest esimene tähistab jaotist, teine illustratsiooni järjekorranumbrit antud jaotise piirides. Numbrid eraldatakse omavahel punktiga. Tähistusele järgneb joonise allkiri, mis on joonisel kujutatu
Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. 8.1. Joonealune viitamine Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena
..% Text Tekst. Kuvamisel arvu käsitletakse tekstina. Kui vorming on määratud 3562,725 @ enne sisestamist, siis säilitakse kõik märgid. Custom Kasutaja. Luuakse olemasoleva vormingu alusel. Näiteks vorming 37.58 cm 0,00” cm” kuvab arvu järel sümbolid cm. est vasakult misele tehtele ümarsulgude abil est vasakult misele tehtele ümarsulgude abil 14806209482703.xlsm lhk 17 Juhuslikud arvud. Funktsioon RAND() Juhuslikke arve kasutatakse sageli andmete genereerimiseks rakenduste kontrollimisel ja testimisel, modelleerimisel, loosimistel, mängude programmeerimisel jm. Näide 1: loosimine, arvude aritmeetiline keskmine.
Iga muutujal peaks olema tähendus (see annab võimaluse hiljem koodist paremini aru saada) Nime andmisel kasuta tähestikkus A-Z, võimalusel ära kasuta täpitähti Ä. Õ, Ü ja Ö Kasutada võid nii suuri kui väikesi tähti, kuid muutujad on tõstutundlikud Kasutada võid numbreid 0-9, kuid ära kunagi nendega alusta tühikud on keelatud, kasuta nende asemel allkriipsu (_) sümbolid ja erimärgid on keelatud Igas programmeerimiskeeles on keele poolt reserveeritud muutujad, mida kasutaja ei saa enam luua. Php omad leiad siit. Muutujale väärtuse omistamine Muutujaid PHP's on kaheksa erinevat tüüpi, aga vaatame neist praegu kolme: tekstid (strings) - tekstilised väärtused, mis lisatakse jutumärkide vahele täisarvud(integers) - tavalised arvud, nii positiivsed kui negatiivsed
Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (...”). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena lehekülje all serval, eraldatuna ülalpool
.................................................................... 10 2.2 Üldised vorminõuded .....................................................................................................10 2.2.1 Teksti vormistamine ................................................................................................ 11 2.2.2 Pealkirjade vormistamine ........................................................................................ 11 2.3 Viitamine .........................................................................................................................12 3 TÖÖ KEEL JA STIIL ...................................................................................................................14 3.1 Lühendite kasutamine ....................................................................................................14 3.2 Arvude esitamine tekstis. ......................................................
Juhul, kui töös kasutatavaid valemeid on rohkem kui üks, siis valemid nummerdatakse. Valemi number paigutatakse valemiga samale reale. Valemites ei kirjutata mõõtühikuid. Mõõtühikud esitatakse kasutatud sümbolite seletuses. Valemi sümbolite seletus algab sõnaga "kus" (ilma järgneva koolonita) ning selgitused kirjutatakse üksteise alla. 5 Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse reeglina teksti sees omaette reale viimata. Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised esitatakse omaette real. Näide Y = C + S (1) kus Y majapidamiste agregeeritud sissetulek C tarbimine S säästmine 1.5.2. Loetelud Kui loetelu üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näide
Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Viide tehakse kohe peale tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile [11]. Töödes tuleb kasutada tekstijärgselt kasutatud kirjandusele nurksulgudes viitamist. Peale esimest nurksulgu kirjutatakse vastavalt kasutatud kirjandusele algallika number, 15 peale seda vastav leheküljenumber, need eraldatakse komaga, nt [5, lk 21]. Kui kogu töö ulatuses on kasutatud lühendite lõpus punkte, tuleb punkt panna ka viites, nt [5, lk. 21].
Töödes kasutatakse sõnalise osa visualiseerimiseks mitmesugust illustreerivat materjali graafikute, diagrammide, arvjooniste, skeemide, jooniste, fotode jne. kujul. Illustratsioonid tähistatakse üldnimetusega Joonis-, millele järgneb järjekorranumber. Araabia numbrites numeratsioon võib olla läbiv töö ulatuses, kui jooniseid on vähe (kuni kümme) või peatükkide lõikes. Näiteks Joonis 3.5 kus kolm tähistab peatüki-, viis joonise järjekorranumbrit. Numeratsioon esitatakse illustratsiooni all. Sellele järgneb samal real illustratsiooni sisu avav lakooniline allkiri. Illustratsioon peab sisuliselt ja viite kaudu olema seostatud tekstiga. Viitamisel esitatakse ümarsulgudes illustratsiooni number (Joonis 3.5). Suuremahuline illustratiivne pildi- või joonismaterjal paigutatakse töö lisasse. 8.5.7. Viitamine Töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada viidetega
lühendi Rmt:, võõrkeelsel väljaandel In: (sees) ja venekeelsel lühendi B KH:, Ajakirjaartikli kirje: Autor. Pealkiri. - Ajakirja nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number ja leheküljed. Need põhiosad eraldatakse teineteisest kas mõttekriipsuga, topeltkaldkriipsuga (//) või trükitakse väljaande nimetus kaldkirjas, vt näited [2, 6, 11, 12]. Ajaleheartikli kirje: Autor. Pealkiri. - Ajalehe nimetus. Ilmumiskuupäev (aasta, päev, kuu) ja suuremate lehtede puhul ka leheküljed. numbriline viitamine: 1. (Eesti asjad Soome rahvateaduses muuseumis).- Postimees, 1904,16.09. 2. Ajroud, H., Kaabi, S. Classes extraction from procedural programs. - Information Sciences, Feb, 2002, Vol. 140. Issue 3/4, p. 283. [On-line] EBSCO. Academic Search Premier (15.11.01). 3. Hoare, P. Academic libraries. - In. International Encyclopedia of Information and Library Science. London : Routlege, 1997, p. 2-4. nime/aasta viitamine: Maalt, M. 1996. Kantavad vöötkooditerminalid
................................ 3 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees. ......................................................................................................... 4 Uurimusliku töö koostamise etapid ........................................................................................................... 5 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. ............................................................................................ 6 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. ...................................................................... 8 8. Tabelite ja jooniste vormistamine. ............................................................................................................ 10 9. Soovitusi vormistamiseks. ........................................................................................................................ 10 10
113 113 113 113 113 113 113 113 26 13 13 13 13 13 13 0 veeb Klipp "Aadressid ja nimed tabelites" Lagede värvimine I. Aadressid Viitamine teise lehe lahtritele 113 värv hind, €/ltr kulu, ltr/m2 tariif, €/m2 VL_09 4.02 0.55 0.25 värvi värvi ruum pikkus laius pindala kogus maksumus R_01 5.00 4.00 20.0 11.0 44.22 € R_02 7.20 4.80 34.6 19
.....................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................................6 2.3.2 Lisad................................................................................................................6 2.4 Keel ja grammatika......................................................................................................7 3 VIITAMINE........................................................................................................................9 3.1 Viide tekstis.................................................................................................................9 3.1.1 Viite kuju.........................................................................................................9 3.1.2 Viidatav tekstiosa........................................................................
................................ 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees.............................................................................................................. Uurimusliku töö koostamise etapid............................................................................................................... 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded................................................................................................ 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed........................................................................... 8. Tabelite ja jooniste vormistamine.................................................................................................................. 9. Soovitusi vormistamiseks............................................................................................................................... 10
MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksitega . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
............................................................................................. 12 3.3 Lisad ................................................................................................................................ 13 3.4 Lühendid, loetelud, arvud ja valemid referaadis ............................................................. 14 3.5 Tabelid ja joonised ......................................................................................................... 14 4 Viitamine ............................................................................................................................... 17 4.1 Viitamine ja keeleabi ...................................................................................................... 18 Kasutatud kirjanduse loetelu .................................................................................................... 24 Lisa 1 Tiitelleht ...................................................................................
..................................................................... 19 3.3.6. Valemid .................................................................................................................. 20 3.3.7. Loetelud .................................................................................................................. 20 3.3.8. Arvud ...................................................................................................................... 21 3.4. Viitamine ....................................................................................................................... 21 3.5. Kasutatud allikate loetelu .............................................................................................. 23 3.5.1. Kasutatud allikate loetelu vormistamise nõuded .................................................... 23 3.5.2. Raamatu bibliokirje ..............................................................................................
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
VIII Resümee e. ülevaade tööst (max 1 lk.), milles esitatakse peamised mõtted ja järeldused, millest on töös juttu. Samuti võib esitada olulisemad märksõnad. Kuna resümee eesmärgiks on töö olulisemate tulemuste lühitutvustus, siis võib neid lähtuvalt töö väljundist koostada nii eesti- kui võõrkeeltes. Resümee paigutatakse kas sisukorra ette v. töö lõppu. Vajadus resümee järele võib tuleneda teatud konkursijuhenditest v. tööde lühiülevaadete kirjastamisel. 5. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele(näidatakse koht, kust andmed pärinevad) e. teisisõnu- igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida.
.................14 2.7.4 Aruande, dokumendi jms viide.......................................................................14 2.7.5 Arhiivmaterjali kirje.......................................................................................15 2.7.6 Intervjuu kirje.................................................................................................15 2.8 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud.........................................................15 3 VIITAMINE..................................................................................................................18 4 UURIMISTÖÖ RETSENSEERIMINE JA KAITSMINE...........................................19 Lisa 1 Tiitellehe vormistamine.......................................................................................20 Lisa 2 Sisukorra vormistamine.......................................................................................21 1 UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISEST
1. MAATRIKSID 1.1. Üldmõisted Definitsioon 1. Maatriksiks nimetatakse riskülikujulist arvuliste elementidega tabelit, mis sisaldab n rida ja m veergu : Lühidalt maatriksit võib tähistada erinevate sulgudega (või kahekordsete püstjoontega): [ ] a = aij A = (aij ) = ij , (1.1) kus i = 1,...,n on rea number, j = 1,...,m on veeru number. Arve aij nimetatakse maatriksi elementideks. Nii et esimene alumine indeks näitab, mitmendas reas asub element , ja teine alumine indeks - mitmendas veerus asub element. Maatriksi suurust saab väljendada valemiga: ridade arv x veergude arv. Antud maatriks (1.1) on suurusega n x m ja seda saab kirjutada järgmiselt : An x m või dim A = n x m (dimensioon suurus). 3 -
Lineaaralgebra elemendid. M.Latõnina 1. MAATRIKSID 1.1. Üldmõisted Definitsioon 1. Maatriksiks nimetatakse riskülikujulist arvuliste elementidega tabelit, mis sisaldab n rida ja m veergu : Lühidalt maatriksit võib tähistada erinevate sulgudega (või kahekordsete püstjoontega): A = (aij ) = [aij ] = aij , (1.1) kus i = 1,...,n on rea number, j = 1,...,m on veeru number. Arve aij nimetatakse maatriksi elementideks. Nii et esimene alumine indeks näitab, mitmendas reas asub element , ja teine alumine indeks - mitmendas veerus asub element. Maatriksi suurust saab väljendada valemiga: ridade arv x veergude arv. Antud maatriks (1.1) on suurusega n x m ja seda saab kirjutada järgmiselt : An x m või dim A = n x m (dimensioon suurus).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
