Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teksti ja lõigu vormindamine - MS Word 2003". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mise, ctrl, nupp, font, vormindamine, vorming, reavahe, märgista, määrame, hiire, klahvikombinatsioon, vormingu, indent, piirjoon, spacing, nuppude, vihje, fonti, pealkirjad, tingimusega, left, joondus, joonda, sammuga, parajasti, hoides, lauset, reast, enamlevinud, avaneb, fondid, arial, fontide, shift, vajuta, size, kusjuures, eespool, allajoonitudLoendid, äärised ja varjustus – MS Word 2003 Jüri Kormik Loendid, äärised ja varjustus Jätkame lõigu kujundamisega. Nagu eelmises tunnis juba lugeda võisid, saab vaikeseadistatud loendeid (nummerdatud ja nummerdamata) ning ääriseid määrata vormindamise nupurealt. Rohkem võimalusi leiab menüükäskudega Vorming > Täpp- ja numberloendid… (ingl. Format > Bullet and Numbering…) ja Vorming > Äärised ja varjustus… (ingl. Format > Borders and Shading…) avanevad vastavad dialoogiaknad. Nendest allpool. Loendid Word pakub kasutajale võimaluse lõike nummerdada või tärnida – moodustades sel teel loendeid. Kui vähegi võimalik, tuleks neid võimalusi kasutada. Nummerdatud loetelu muut- misel – lisamisel või kustutamisel – korrigeeritakse numbreid automaatselt. Menüükäsuga Vorming > Täpp- ja numberloendid avaneb järgmine dialoogiaken:
Sulle avatakse tühi dokument. Menüüriba – kõik programmi käsud Kollasega värvitud alad – nupuread: üleval Standard ja Vorming (ingl. Formatting), vasakul Juhtriistakast (ingl. Control Toolbox) ning all Joonistus (ingl. Drawing). Nupurea valikud –
Pildid tekstitöös – MS Word 2003 Jüri Kormik Nupu Nummerdus… (ingl. Numbering…) alt saad valida, millises formaadis sildi nummerdus kuvatakse. MS Office pakettiga tuleb kaasa ka terve hulk lõikepilte ning neid saad lisada oma töösse menüükäsuga Lisa > Pilt > Lõikepilt… (ingl. Insert > Picture > ClipArt…), mispeale avaneb tööpaan lõikepiltidega, kust saad valida endale sobiva. Edasi lõikepildi vormindamine toimub sarnaselt eespool kirjeldatule. -3- Pildid tekstitöös – MS Word 2003 Jüri Kormik Harjutamiseks 1. Lisa dokumendi lõppu uus leht ja lisa sinna vormindamata tekst (vähemalt 6 lõiku). 2. Lisa teisele lõigule üks väike pilt; paiguta see teksti sisse keskele ning määra pildi ja teksti vahelise kaguseks 0,8 cm. Tekita pildi ümber 1,5 pt jämeduse joone.
............................................10 Sõna kustutamine .....................................................................................................................................10 Teksti valimine (märgistamine, plokkimine) ...........................................................................................10 Operatsioonid valitud (märgistatud) tekstiga ...........................................................................................10 Teksti (märgi) vormindamine (Avaleht (Home)) .........................................................................................11 Hõljuva nupuribaga (Mini Toolbar) fondi vormindamine .......................................................................12 Vormingupintsel (Format Painter) ..........................................................................................................12 Vormingu eemaldamine ..............................................................................................
Tabelduskohad ja süvisinitsiaal – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabelduskohad ja süvisinitsiaal Räägime veel lõigu vormindamisest. Seekord vaatame menüükäske Vorming > Tabelduskohad… (ingl. Format > Tabs…) ja Vorming > Süvisinitsiaal… (ingl. Format > Drop Cap…). Tabelduskohad Kui vajutada Tab-klahvile, hüppab kursor mitme positsiooni võrra edasi; kui kursor paikneb mingi sõna ee, siis hüppab kursor koos sõnaga edasi. Tavaliselt asuvad sellised hüpped – tabulaatorid – 1,27 cm järel. Tabulaatorite moodus- tamiseks tuleb valida käsk, nagu sissejuhatuses juba öeldud Vorming > Tabelduskohad…. Kasti lahtrisse Tabelduskoht (ingl. Tab stop
kohta informatsiooni saab) Picture piltide lisamine dokumenti Text Box tekstikasti lisamine dokumenti File - saab dokumenti mingi teise faili sisu lisada Object - saab dokumenti mingi teise programmi toodangut lisada Bookmark järjehoidjate lisamine dokumenti kiireks liikumiseks soovitud kohta viidete (teistele dokumentidele, veebilehtedele jne) lisamine FORMAT korraldused teksti vormindamiseks (välimuse muutmiseks) Font - saab valida eri kirjastiile Paragraph - saab muuta lõikude formaati (reavahe, laius, taandread jms) Bullets and Numbering - nummerdatud ja nummerdamata loetelude tegemine Borders and Shading - teksti ümber piirete tegemine ja taustavärvide muutmine Columns - teksti asetamine veergudesse Tabs - tabulatsiooni määramine (millistesse positsioonidesse hüppab kursor, kui vajutada klahvi TAB) Drop Cap - lõigu esimese tähe suuruse muutmine
1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Wordpad................................................................................................................................................4 Teksti kopeerimine ja teisaldamine......................................................................................................5 Oma dokumendi vormindamine...........................................................................................................6 Dokumendi salvestamine......................................................................................................................7 Programm WordPad aken....................................................................................................................8 Pilt dokumendist, kus on rakendatud erinevaid fonte ja värve..................................................
Paragraphs; ehk kõik -2- Tabel (1. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik lahtriväljad on eraldi real), Semikooloni (ingl. Semicolons), Tabeldusmärgi (ingl. Tabs) ja Muu (ingl. Other; siis tuleb tekstikasti sisestada sobiv sümbol) vahel. Tabeli kustutamiseks kliki tabeli suvalises lahtris ning vali menüükäsk Tabel > Kustuta > Tabel (ingl. Table > Delete > Table). Teine võimalus: märgista kogu tabel ja kliki Backspace-klahvile (muide, Delete-klahviga saab kuustutada tabeli sisu). Andmete sisestamine tabelisse Tabelisse saab sisestada teksti, numbreid kui ka pilte. Kui on soov kirjutada või lisada pilt kuhugi lahtrisse, tuleb teha vastavas lahtis hiirega üks klõps ja sooritada siis soovitav toiming. Et liikuda järgmisse veergu või ritta, tuleb kasutada samuti hiirt, nooleklahve või tabulaatorit. (Tabulaatoriga on võimalik lisada ka tabelile viimast rida
.........................................................................16 1. SISSEJUHATUS See materjal, milles on selgitusi ja näiteid, on abiks igale tekstitöötluse õppijale. Kasutamise lihtsustamiseks on tekst jaotatud sellisteks osadeks, millest oleks võimalik leida juhiseid just selle töö kohta, mida parajasti teete. Tekstitöötluses on kindlasti järgmised tegevused ja vajalikud tööd: · Teksti sisestamine · Teksti parandamine ja muutmine · Teksti ilmestamine ja vormindamine laadide kasutamisega · Lehekülgede seadete määramine · Tabelite kasutamine ja vormindamine Piltide lisamine ja piltide vormindamine · Salvestamine · Printimine 2 2. TEKSTITÖÖTLUSEST JA WORDIST 1. Dokument Dokument (Document) tekstitöötluse põhiüksus, mis salvestatakse faili, mille tüüp on .docx. Dokument koosneb alati vähemalt ühest leheküljest. Määravaks on leheküljeseaded: paberi
Samade käskudega mitme rea või veeru esiletõstmiseks tuleb eelnevalt esile tõsta lahtrid esiletõstetavates ridades või veergudes. Kogu tabeli esiletõstuks tuleb klõpsata tabelil ja tuleb valida menüükäsk Tabel > Vali > Tabel (ingl. Table > Select > Table), või klõpsata tabeli vasakul ülemises nurgas olevale ruudukesele, milles neljas suunas nooleke. Märgistusest vabastamiseks tuleb klõpsata väljaspool tabelit. Veergude ja ridade lisamine/kustutamine Veeru lisamiseks märgista veerg kuhu kõrvale tahad uut tulpa lisada ja seejärel vali menüü- käsk Tabel > Lisa > Veerud vasakule / Veerud paremale (vastavalt vajadusele; ingl. Table > Insert > Columns to the Left / Columns to the Right). Rea lisamiseks märgista rida kuhu kõrvale tahad uut rida lisada ja seejärel vali menüükäsk Tabel > Lisa > Read üles / Read alla (vastavalt vajadusele; ingl. Table > Insert > Rows Above / Rows Below).
Lahtri piirjoonte ja sisutausta muutmine Kui oled loonud tabeli, pakub MS Word mitmekesiseid võimalusi tabeli vormindamiseks. Kui otsustad kasutada automaatvormindust (menüükäsuga Tabel > Tabeli automaatvorming… ehk ingl. Table > Table AutoFormat… avanev dialoogiaken), saad loodud tabeli vormindada ühekorraga ja vaadata enne laadi rakendamist eelvaadet, et näha, kuidas tabel mingis kindlas laadis vormindatuna välja näeb. Lahtri piirjoonte ja/või sisutausta vormindamiseks märgista kogu tabel või vajalikud lahtrid ning vali menüükäsk Vorming > Äärised ja varjustus… (ingl. Format > Borders and Shading…). Sellel ma pikemalt ei peatu; kui aga ei ole meeles, kuidas seda teha, siis otsi üles loengu- materjal teemal „Loendid, äärised ja varjustus“ ja tuleta see endale meelde. Küll aga pööraks tähelepanu rakenduskohale (ingl. Apply to), selle muutmisel vormindame kas kogu tabeli (ingl. Table) või valitud lahtri (ingl. Cell) jooned/sisutaustad.
Lehekülje vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik Lehekülje vormindamine Kirjalike tööde tegemisel tuleb lisaks tekstile vormindada ka leheküljed, määrates veeriseid, lehtede orientatsiooni ehk paigutust, leheküljenumbreid, päiseid jms. Lehekülje seaded Lehekülje seadete määramiseks tuleb valida menüükäsk Fail > Lehekülje häälestus… (ingl. File > Page Setup…), mispeale avaneb järgmine dialoogiaken: Vahekaardil Veerised
Tabel (4. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (4. osa) Kui tabel on valmis (andmed lisatud, vormindamine ja arvutused tehtud), siis oleks hea selle sisu ilmestamiseks lisada diagramm („üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna“). Kõige lihtsam viis diagrammi lisamiseks oleks eelnevalt Excel’is tabel ja diagramm valmis teha ning siis kopeerida Word’i (kas pildina või luues link lähtediagrammiga klõpsates käsuga Redigeeri > Kleebi teisiti… (ingl. Edit > Paste Special…) avanevas dialoogiaknas valiku- nupul Kleebi link).
................... 19 18.Tabeli kujundamine................................................................................................................................19 19.Arvude kujutamine.................................................................................................................................20 20.Tabelite raamjooned...............................................................................................................................20 21.Töölehe lahtrite vormindamine..............................................................................................................20 22.AutoFormat............................................................................................................................................23 23.Format Painter........................................................................................................................................23 24.Stiilid..................................................................
Selleks vajuta Ctrl+Enter, mis teeb lehevahetuse. Mine teisele lehele ja tee topeltklõps päisesse ja lisa sinna keskele lehekülje number. Selleks vali Insert, vajuta sealt Page Number, Top of Page ja vali Plain Number 2. Seejärel mine tagasi tekstialasse ja kustuta lehevahetus, niiet näha jääks vaid esimene leht. 5. Sea paika kirja suurus ja reavahed. Vali Home tööriistaribalt normaalstiil ja tee paremklõps, vali sealt Modify. Pane stiilile kirjafont Times New Roman suurusega 12 ja reavahe 1,5. 6. Järgmisena vajuta Office nupu peale, vali allpool olev Word Options. Vali vasakust äärest Popular ja tee linnuke kasti Show Developer tab in the Ribbon. Seejärel vali tööriista ribalt Developer ja vali sealt Legacy Tools, et lisada mallile uus väli. Legacy Toolsi alt vali Legacy Formsi esimene valik, kus on pilt ,,ab|". Loodud väljale lisa tekst. Selleks tee parem klõps loodud väljal ja vali Properties. Sealt on
KASUTATUD ALLIKAS, SEST PÄRAST UNUSTAD LIHTSALT KOHA ÄRA VÕI EI LEIA ÕIGET KOHTA KOHE ÜLES (KULUTAD ASJATULT AEGA). AGA ON VÄGA TÄHTIS, ET KÕIK OLEKS KORREKTNE. TÖÖDE JÄRJEKORD VÕIKS OLLA JÄRGMINE, KUI OLED TEKSI SISESTAMISEGA ÜHELE POOLE SAANUD (SEE EI OLE KOHUSTUSLIK JÄRJEKORD): 1. VALID ÕIGE FONDI, PANED PAIKA KIRJA SUURUSE 2. VALID TEKSTI ÕIGE JOONDUSE (PRAEGU VAJALIK PLOKKSTIIL) 3. MÄÄRAD REAVAHE 4. MÄÄRAD LÕIGU KAUGUS TEISEST LÕIGUST (SELLEKS ON 2 VÕIMALUST: KAS LÖÖD LÕIKUDE VAHELE TÜHJA REA VÕI MÄÄRAD PUNKTIDES LÕIGU KAUGUSE) 5. PANED PAIKA PABERI ÄÄRISED 6. NUMMERDAD LEHEKÜLJED, NII ET TIITELLEHEL NUMBRIT EI OLE 7. TÄIDAD ÄRA PÄISE JA JALUSE VAJALIKU TEKSTIGA 8. LISAD AUTOMAATSELT SISUKORRA 9. LISAD LEHEKATKESTUSED SINNA KUHU VAJA 10. LISAD ALLMÄRKUSED VIIDETE JAOKS 11
Kontrolltöö hõlmab teemasid: arvutikasutus ja failihaldus ning tekstitöötlus Mõisted: Minimeerima (Minimize) Akna peitmine Akna peitmist nimetatakse selle minimeerimiseks. Kui te soovite paigutada mõnda akent ajutiselt teiese kohta seda sulgemata, minimeerige see. Akna minimeerimiseks klõpsake nupul Minimeeri . Aken kaob töölaualt ja on nähtav ainult nupuna tegumiribal, pikal horisontaalsel ribal teie ekraani allosas. Tegumiriba nupp Minimeeritud akna taas töölaual kuvamiseks, klõpsake selle nupul tegumiribal. Aken kuvatakse täpselt nii, nagu ta oli enne minimeerimist. Märkus. Akna või Microsoft Office'i dokumendi puhul saate kasutada järgmisi klahvikombinatsioone. ALT+TÜHIKUKLAHV+N Akna minimeerimine Windowsi logoga klahv+M Kõigi akende minimeerimine Nende suuruse taastamiseks vajutage klahvikombinatsiooni Windowsi logo klahv + SHIFT + M. ……………………………………….
....................................................................................18 Automaatkorrektuuri loendisse tekstikirje lisamine...................................................................19 Vormindamine.............................................................................................................................. 19 Täheregistri muutmine.............................................................................................................. 19 Teksti vormindamine................................................................................................................19 Läbikriipsutus, üla- ja allindeksid..............................................................................................20 Teksti tausta värvi muutmine....................................................................................................20 Mustri- või täiteefektide rakendamine taustavärvile.........................................................
peatükkide järjekord outline -tööriist "view" => outline => ja seal saab leveleid manipuleerides, noolte abil terveid teemasid liigutada. peatükke saab ka lisada. jätad vilkuja mõne peatüki ette ja siis kirjutad ja vajutad enter. alapeatükke saab aktiveerides ja siis vasakul üleval levelite nooled. nool paremale teeb peatüki madalamaks leveliks. nihutab tervet struktuuri. - · Ctrl A ja siis f9 on kõikide väljade värskendamine kogu teksti ulatuses.. Loeng 4: · lk nr. "different first page": siis on esimene eraldi ja ülejäänud lehed. · lehekülje parameetrid : "page setup" /"page layout" Margins/äärised : - köitevaru " gutter" 0,5 on ok. - enne "OK"'i vaata apply to : whole document/ this point foward
Kuressaare Ametikool Hotelli- ja restoraniteeninduse osakond Arvuti õpetus Ranno Paukson KP - 13 Teksti vormindamine ja printimine Referaat Juhendaja: Õpetaja Anu Martinson Kuressaare 2005 1 SISSEJUHATUS Hetkel sisaldab fail kujundamata teksti. Samas tahaks sellest näiteks rasvase kirja abil olulisemaid kohti esile tuua, samuti ei meeldi kirjastiil jne. Kui dokument valmis, siis on aeg ta printeri abil välja trükkida. 2 VORMINDAMINE 2.1 Märkimine
H1 on siin valija, mis näitab, millise HTML elemendi kohta reegel kehtib. Deklaratsioonid esitatakse valija järel loogelistes sulgudes. Deklaratsioon koosneb omadusest (color) ja väärtusest (green), mida eraldab koolon. Kui ühe valija järel loogelistes sulgudes on mitu deklaratsiooni, eraldatakse need üksteisest semikoolonitega. Fontide omadused font-family Märgib fondi nägu e. shrifti. Kui on määratud mitu fonti, valitakse esimese fondi puudumisel järgmine font. Tühikut sisaldavad fondinimed tuleb kirjutada jutumärkidega. h1 {font-family: Georgia, "Times New Roman"} font-style Märgib fondi laadi. Võimalikud väärtused: normal, italic, oblique. font-variant Märgib fondi esitusviisi. Võimalikud väärtused: small caps, normal. font-weight Märgib fondi paksust. Võimalikud väärtused: normal, bold, bolder, lighter, 100, 200, 300, 400, 500, 600, 700, 800, 900. Märksõna normal
Adobe Photoshop CS6 käivitamisel paned kohe kindlasti tähele selle tumedat tausta. Seda sellepärast, et tume taust väsitab vähem silmi. Paneelid on paigutatud selliselt, et kasutajale jääks võimalikult palju tööruumi. Jagan programmi töölaua viieks: 1. menüüriba 2. tööriista seadete paneel 3. tööriistad 4. paneelid 5. lõuend Vaikimisi välimus Kui sinu töölaud ei näe samasugune välja, siis leia tööriista seadete ribalt üles viimane nupp Workspace. Vali sealt eelsalvestatud profiil Essentials ja siis Reset Essentials. See annab meile võimaluse ühtemoodi alustada. 18 Menüüriba Menüüriba sisaldab programmi põhikäske ja erinevaid valikuid. Juhendis annan reeglina menüüle viitavad käsud kujul Image>Image Size jne. Tihti on levinumad käsud asendatud lühikäskudega klaviatuurilt.
Normal dokumendinäidisel põhinevale dokumendile. 1.3. Mittemurduv tühik Dokumentides tuleb ikka ette väljendeid või nimesid, mida ei taha lasta mitmele reale. Selleks, et Word käsitleks sõnasid ühena, tuleb asendada tavaline tühik natuke tugevama tühikuga. Mittemurduva tühiku saamiseks kasutage klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+Tühik. Nüüd käsitleb Word seda sõnade kombinatsiooni ühe sõnana. 1.4. Kuidas Wordi kopeerimisel kaotada vorming Kui püüda mõnest teisest programmist Wordi sisu kopeerida, püüab Word nii palju kui võimalik, säilitada vormingut. Eriti häiriv võib see olla mõne tabelitega võrgulehe kopeerimisel. Selleks, et Word ei säilitaks vormingut, tuleb kleepimiseks valida 'Edit->Paste Special...'. Edasi valige 'Unformatted Text'. Word sisestab nüüd vaid teksti, vormingut säilitamata. 1.5. Vormindusmärgid Nagu nii mõnigi teist on juba märganud, saab Wordis vajutades tööriistaribal pii (nagu
4 1.3 Mittemurduv tühik Dokumentides tuleb ikka ette väljendeid või nimesid, mida ei taha lasta mitmele reale. Selleks, et Word käsitleks sõnasid ühena, tuleb asendada tavaline tühik natuke tugevama tühikuga. Mittemurduva tühiku saamiseks kasutage klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+Tühik. Nüüd käsitleb Word seda sõnade kombinatsiooni ühe sõnana. 1.4 Kuidas Wordi kopeerimisel kaotada vorming Kui püüda mõnest teisest programmist Wordi sisu kopeerida, püüab Word nii palju kui võimalik, säilitada vormingut. Eriti häiriv võib see olla mõne tabelitega võrgulehe kopeerimisel. Selleks, et Word ei säilitaks vormingut, tuleb kleepimiseks valida 'Edit->Paste Special...'. Edasi valige 'Unformatted Text'. Word sisestab nüüd vaid teksti, vormingut säilitamata. 1.5 Vormindusmärgid Nagu nii mõnigi teist on juba märganud, saab Wordis vajutades tööriistaribal pii (nagu
Noarootsi
Pealkirjad
16
eristamaks teksti pealkirjadest peab kasutama pealkirjastiile/laade !
· HTML keeles on kuus erinevat pealkirjastiili
· Pealkirjad paigutatakse omaette reale (reavahetusi ei pea kasutama!)
· Pealkirja järel jäetakse alati tühi rida
Pealkirjad :
topeltklõps keskmist hiirenuppu vajutama vasakule hiirenupule ja seda vabastamata nihutama pukseerima hiirt, viies kursori all oleva objekti teise kohta parempoolset hiirenuppu klõpsates (paremklõpsuga) avanev hüpikmenüü aken, mis sisaldab korraldusi kursori all oleva objekti kohta Hiirt on soovitatav liigutada arvutiga kaasas oleval hiirematil (optilise hiire korral pole hiirematti vaja). Visuaalsed elemendid Ikoonid Pärast Windows XP käivitamist ilmub ekraanile töölaud, millel on vaid üks ikoon Recycle Bin (prügikorv), kui arvuti valmistaja pole töölauale lisanud oma ikoone. Ikoon on väike pildike, mis esindab mõnda faili, kausta või seadet. Fail võib olla dokument (tekst, tabel, pilt jne) või programm. Failid grupeeritakse parema ülevaate saamiseks kaustadesse. Seade on arvuti
ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid............
Back - tagantvaade Left - vasakult vaade Juhul kui kindla vaate saamine pole oluline, siis joonistusalas vaadete muutmiseks kasutame järgmisi nuppe. Orbit - võimaldab meil 3D keskonda ümber ekraani keskpunkti Pan - võimaldab vaadet "lükata ja tõmmata" Zoom - suumimine Zoom Extents - suumib kogu objekti/objektide ulatuses, mahutab kogu töö ekraanile Tegelikult üsna peagi te neid ei kasuta vaid võtate abiks hiire, mis muudab protsessi kiiremaks ja lihtsamaks Orbit - hoia all hiire rullikut ning liiguta hiirt Pan - hoia all Shift ja hiire rullikut ning liiguta hiirt Zoom - keri hiire rullikut Zoom Extents - klahvikombinatsioon Shift+Z 9 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 3 Joonistamine joonega 3.1 Järeldusmootor
Kasutatakse inglisekeelseid termi-
neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne.
Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga.
Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat,
kirjatüüp ja suurus ning reavahe). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär
(File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12
punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For-
mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin-
dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.
Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi
poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse
Kasutatakse inglisekeelseid termi-
neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne.
Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga.
Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat,
kirjatüüp ja suurus ning reavahe). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär
(File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12
punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For-
mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin-
dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.
Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi
poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse
- lihtsustub tulpade kokkuvõtete (summad, keskmised jm) leidmine - kui tabeliga on seotud diagramm, laieneb see automaatselt ridade lisamisel - valemites võib kasutada ka tulpade päisete tekste, nimesid määramata Saab määrata Table-objektiks juba olemasoleva tabeli või luua tabel kohe Table- objektina. Olemasoleva tabeli määrtlemine Table-objektiks - määrata nimed ja valideerimine (kui vaja) - viia lahtrikursor tabeli piirkonda või märgista piirkond - sisestada menüüst Insert Table käsk Piirkonna ümber kuvatakse nöörkast ja kuvatakse boks Create Table , kus saab vajadusel muuta piirkonda ja näidata, kas tabelil on päis või mitte. Kui klõpsata OK, ilmuvad tabeli päisesse ripploendi (Autofiltri) nupud ja värvitakse tabeli read. Tabelile andmeosale (ilma päiseta) automaatselt määratakse nimi TableX, kus X on uue tabeli järjenumber. Nime saab muuta menüüs Table Tools/Design (ilmub, kui kursor viia tabelisse).
Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess ..................................................
AutoNumber-tüüpi võti. Järgnevaks sammuks oleks tabeli kirjetesse andmete sisestamine. Selleks, kas: · valitakse menüükäsk View Datasheet View · klikatakse tööriistariba vastaval nupul . Access- lihtne ja vajalik 12 Avaneb tabeli andmevateaken (joonis 3.6). Jooksva kirje järjenumber Uue kirje loomise nupp Joonis 3.9 Andmetabel Olekuriba (status bar) Ülesanne 3.1. Sisestage loodud tabelisse oma pere liikmete andmed. Access- lihtne ja vajalik 13 4. EBASOBIVATE ANDMETE BLOKEERIMINE 4.1. Vormingud Andmebaasisüsteemis Access on lubatud ise määratleda andmetele vormingud, millest on kasu andmete vormidel ja aruannetes kuvamisel.
annaabi.ee 
