Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teine maailmasõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kapitalistlik, sotsialistlikuks, vietnam, kolonialismi, versaille, rahuleping, hitler, edukaid, tooraine, tööjõud, lepituspoliitika, rahvasteliit, ühelt, kolmikpakt, slovakkia, bulgaaria, rumeenia, teiselt, sveits, hispaania, portugal, rinded, läänerinne, idarinne, bipolaarne, külmsõda, idablokk, üro, sõjalised, nato, organisatsioonajandusabiNõuk. Liit (Venemaa) – Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). Itaalia – Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan – Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Saksamaa okupeeris Austria (nim. anšluss) Nad liitusid. Tšehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu alla: 1938 nõudis Hitler Tšehhilt Sakslastega asustatud alasid endale. Lääneriigid valmistusid Tšehhi kaitseks sekkuma. Suurbritannia peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks septembris 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tšehhilt Saksale. 1939 kevadel vallutasid Sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat
Diktatuuride tekkele aitasid kaasa veel järgnevad asjaolud: · uute, kergemini manipuleerivate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu · pettumine Versailles' süsteemis · pettumine demokraatlikus riigikorralduses · majanduslikud raskused 5. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Wimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsostsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. Ta püüdis haarata võimu, kuid natside mässukatse suruti kiirelt maha ja Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi. Seal kirjutas ta teose ''Minu võitlus'', kus ta Saksamaale suurt tulevikku lubab. Ülemaailmse majanduskriisi ajal tekkis natsidel uus võimalus, nad kogusid populaarsust 6.Itaalia oli I maailmasõjas kandnud raskeid kaotusi, seega pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes. Mussolini kasutas seda võimalust ära ning tekitas veel suuremat kaost korraldades streike ja
1937.a. Jaapan alustab ulatuslikku sõda Hiina vastu 13.märts 1938.a. – anšluss – Austria ühendamine Saksamaaga - Ostmark Müncheni konverents ● 29.sept. 1938.a. vt.õpik lk.120 ● Osalejad: A.Hitler, B.Mussolini, N.Chamberlain, E.Daladier ● Otsus: Tšehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad 10päeva jooksul ● Miks? Suurbritannia ja Prantsusmaa lootus Hitler “ maha rahustada” Seda lepingut on hakatud nimetama “Müncheni sobinguks” t ähistamaks poliitilise nõrkuse, lühinägelikkuse ja reetlikkuse sümbolit Müncheni konverents Sõjakuse kasv: ● 15.märtsil 1939.a. Saksa väed marssisid Prahasse – Tšehhimaa jagati Böömi- ja Määrimaa protektoraat, Slovakkia vormiliselt iseseisev riik ● 23.märts 1939.a. Hitleri ultimaatum Leedule, väed Klaipedasse, Memeli piirkonna
b) Molotovi-Ribbentropi pakt · 23.august 1939 · NSVL ja Saksamaa · Mittekallaletungileping, millega taheti säilitada erapooletus, kui kumbki pool asub kellegiga sõtta. Lapinguga jagati Euroopa ka mõjupiirkondadeks: Saksamaale jäi Leedu ja Poola lääneosa, NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Poola idaosa Miks puhkes II maailmasõda? · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike ohjeldada (oma ülesannet täita) · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et laene tagasi maksta · NSVL-i poolt loodud Punaarmeele oli vaja leida rakendust · Saksamaa hankis ,,eluruumi" naaberrahvastelt jõuga · Stalin soovis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände · MRP tegi Saksamaa ja NSVL omavahel liitlasteks, mis soodistab võite · Äärmuslaste võimuletulek · Saksamaa soovis alasid, mis olid Versaille's süsteemi poolt lubatud · Itaalia soovis maid
Praha kevad 1968- Suruti VLO vägede poot maha Berliini kriis 1961- Beriini müür eraldas Lääne-Berliini idaosast. 1961.a ehitas NSVL Berliini müüri, see oli ümber Lääne-Berliini ehitatud betoonsein, mis takistas sakslaste põgenemist kommunistlikust Ida-Berliinist Lääne-Berliini. Selle ehitamise põhjused olid: ● massiline ida-sakslaste põgenemine läände ● lahkujad olid enamasti haritud ja nooremad sakslased ● pidev Lääne- Saksamaal käimine näitas, et kapitalistlik süsteem on edukam kui sotsialistlik ● loomevabadust piirati Ida-Berliinis ● puudusid demokraatlikud vabadused müüri likvideerimine: Sõja lõppedes ehk 1989. aastal likvideeriti Berliini müür 8. Kriisid külma sõja ajal Aasias ja Ameerikas: Korea sõda, Kariibi ehk Kuuba kriis, Vietnami sõda, Afganistani sõda. Teada nimetatud kriiside toimumise aastat, osalenud pooli, põhjusi ja tulemusi, osata leida kaardilt.
Paraku jäid liidust välja mitmed maailma võimsamad riigid, nagu näiteks Ameerika Ühendriigid. See muutis Rahvasteliidu juba eos ebatõhusaks organisatsiooniks. Versailles' süsteem 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud riiki. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles lepingute allkirjastamiseks. Konverentsi tähtsaim dokument oli Saksamaaga sõlmitud Versailles' rahuleping, mis allkirjastati Versailles' peeglisaalis 28. juunil 1919a. Sellega kehtestatavat korda nimetatakse ka Versailles's süsteemiks: * Saksamaa loovutas Prantsusmaale Elsass-Lotringi piirkonna * Saksamaa loovutas alasid Belgiale, Taanile ning uutele riikidele * Saksamaa kaotas oma kolooniad * Saksamaal ei tohtinud olla raskerelvastust, allveelaevu ega õhuväge * Saksamaa pidi kaotama sõjaväekohustuse ning piirama jalaväge 100 000 mehele * Saksamaa pidi maksma võitjatele reparatsioone
sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul. Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. · Vjatseslav Molotov - tõusis võimule Joseph Stalini toetajana, oli peamine Nõukogude Liidu Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastaja. Tema järgi sai soomlastelt Külma sõja ajal nime molotovi kokteil. · Georgi Zukov - 8. mai 1945 kirjutas alla Saksamaa kapitulatsiooniaktile. · Adolf Hitler - Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea · Joachim von Ribbentrop - Ribbentrop oli Saksamaa poliitik, välisminister. Hukati poomise läbi Nürnbergi tribunali otsuse kohaselt 16. oktoobril 1946 · Erwin Rommel - juhatas 19401943 Saksa ekspeditsioonikorpust Põhja-Aafrikas ning paistis sealsetes kõrbetes silma osava väejuhina, mistõttu teda nimetati Kõrberebaseks. · Neville Chamberlain- lepituspoliitika ajaja · Winston Churchill - hitleri vastane
11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa. Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome ja NSV Liit. Võitjad: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased Lepituspoliitika Lepituspoliitika oli Inglismaa ja teiste suurte Lääneriikide leplik suhtumine Saksamaa kasvavasse võimsusesse ja Hitleri agressiooni, lootuses, et Hitler rahuneb, kui on mõned oma nõudmised (ennekõige 30ndatel aastatel) saavutanud. Näide: Briti-Saksa merekokkulepe. Britid lubasid sakslastel järeleandmisena sõjalaevastikku pidada. Näide: Tsehhoslovakkia ja Austria juhtumid. Saksamaa vallutas ja eelnevalt sekkus Tsehhoslovakkia ja Austria sisepoliitikasse. Lääneriigid eesotsas brittidega ignoreerisid seniseid liitlasleppeid ja lubadusi nt tsehhe aidata lootuses, et lõpuks Hitler rahuneb ja uut sõda ei tule. Peljati relvastumiskulusid
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE I Külma sõja mõiste: · Külm sõda (1946-1991)- NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes: vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades,kusjuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdivad teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes. · Termin võeti kasutusele 1947.a. · Vastandiks on "kuum sõda"-otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. · Külm sõda polnud pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete sooje
järeleandmisi tehes üritati sakslasi n.ö. maha rahustada. Tegelikult lükkas Inglismaa poliitika A.Hitlerit edasistele Versailles`i rahulepingu rikkumistele (karistust ju ei järgnenud) ja aitas sel moel tegelikult kaasa II maailmasõja puhkemisele. 39* 1935.a. rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa taas Saksamaaga. 40* 1936.a.- A.Hitler saatis Wehrmacht`i üksused Reini demilitariseeritud tsooni. Hitler kasutas ära selle, et maailma tähelepanu oli Itaalia agressioonil Etioopia vastu. Samas ei olnud ka Inglismaal ja Prantsusmaal enam midagi teha; suure armeega taasrelvastatud Saksamaad ei saanud enam selliselt kohelda, nagu seda tehti Ruhri kriisi ajal 1923.a. ja õige aeg Saksamaa korralekutsumiseks oli maha magatud. 41* Versailles`i ja Locarno lepingute rikkumisena saab vaadelda ka Müncheni konverentsi (1938)
Smaa-It koostöö 1936 Smaa väed Reini demilitariseeritud tsooni Versailles'i lepingu rikkumine Berliin-Rooma telg Smaa&It koostööleping, Smaa&Jaapan Antikominterni pakt 1937 + It Berliin-Rooma-Tokyo telg Jaapan vs Hiina *1936 ANSLUSS Austria + Smaa Austria = Ostmark (Suur-Smaa osa) *MÜNCHENI KONVERENTS - 29sept 1938 Osalejad: Hitler Mussolini Chamberlain(UK) Daladier(Prmaa peaminister) Otsus: 1. Tsehhoslovakkia peab loovutama Smaale sueedisakslastega alad 10päevaga 2. UK&Prmaa lootus Hitler ,,maha rahustada" 3. ,,Müncheni sobing"- poliitilise nõrkuse, lühinägelikkuse& reetlikkuse sümbol *SAKSAMAA 1939 KEVADEL Saksa väed Prahasse Slovakkia iseseisev Hitleri ultimaatum Leedule väed Klaipedasse, Memeli piirkond
November-detsember – liitlaste Teherani konverents. 194 6.juuni – Normandia dessandiga avati teine rinne Prantsusmaal. 4 18.september – astus ametisse Otto Tiefi valitsus; ebaõnnestunud katse taastada Eesti iseseisvus. November – Nõukogude väed vallutasid viimase vastupanukolde Saaremaal. 194 Veebruar – liitlaste Jalta (Krimmi) konverents. 5 30.aprill – Hitler sooritas enesetapu ümberpiiratud Berliinis. 8.mai – Saksamaa kapituleerumine; Teise maailmasõja lõpp Euroopas. Juuli-august – liitlaste Potsdami konverents. USA aatompommirünnakud Hiroshima (6.august) ja Nagasaki (9.august) linnadele. 2.september – Jaapani kapituleerumine; Teise maailmasõja lõpp. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
kuulunud ei demokraatlike lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki) · Ideoloogiline võitlus (demokraatia vs rahvademokraatia ehk kommunism) · Sõjalised blokid (NATO, VLO) Kahepooluseline maailm: · LÄÄS USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Kanada · IDA NSVL, Saksa DV, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina RV, Mongoolia, Põhja-Korea, Vietnam, Laos, Kuuba ,,Raudne eesriie" sümboolne piir (eraldusjoon) demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. Berliini blokaad (juuni 1948 - mai 1949) aeg, kus NSVL sulges kogu Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendava maismaaühenduse. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses (USA, Pr ja SB) tsoonis läbiviidud rahareform (ka Lääne- Berliinis); NSVL ei saanud Lääne-Berliini majanduslikult siduda enda piirkonnaga ning
lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. ÜRO loomine: Hitleri-vastasest koalitsioonist kasvas välja ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (ajalugu: Atlandi harta aug. 41 Ühinenud Rahvaste deklaratsioon jaan. 42 )
lepinguosaline sellest lahti, pikeneb pakt 5 aasta võrra · Novembris hakkas Nõukogude Liit survestama Soomet. Hakkas esitama nõudmisi: Leningradi julgeoleku tagamiseks annab Soome Karjala alad ja Nõukogude Liit annab Põhjast territooriumi tagasi.Nõuti ka,et Soome lubaks oma territooriumile rajada Nõukogude Liidu sõjaväebaasid, Soome vastus EI ! · 30.11.1939 Nõukogude Liit alustab sõda Soome vastu · 12.03.1940 sõlmiti rahuleping Moskvas Soome ja Nõukogude Liidu vahel 1.Soome loovutas Karjala koos Viiburi linnaga 2.Pidi lubama rajada Nõukogude mereväebaasi Hanko poolsaarele Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt · 14.06.1940 Nõukogude Liit esitas ultimaatumi Leedule · Ultimaatumi 2 olulisemat nõuet : 1. Täiendavate väeüksuste lubamine Leedu territooriumile 2. Valitsuse väljavahetamist · 15.06.1940 Punaarmee marsib Leetu. Nõukogude okupatsiooni algus. · 16.06
Teine maailmasõda (1939 1945) 1. Põhjused a) Poliitilised: · Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks · RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike · Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust b) Majanduslikud: · Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud c) Ideoloogilised: · Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik · Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 1940):
hukkus umbes 120 inimest). Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Dubček vangistati ja asendati Gustav Husakiga. 1968 – Brežnevi doktriin Brežnevi doktriin oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani. (Kadus usk ja lootus inimnäolise sotsialismi võimalikkusest) Vietnami sõda 1964-1973 Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. 1945-1954 Koloniaalsõda Prantsusmaa vs. Vietnami DV. Üsna pea algas Lõuna- Vietnamis Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad
majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed, milles lõviosa moodustasid USA üksused. 1951 rinne stabiliseerus 38.paralleeli juures, aga vaherahu kahe riigi vahel sõlmiti alles peale Stalini surma 1953. Selle tulemusena jäi Korea poolsaar ja rahvas jagatuks kahe riigi ja kahe süsteemi vahel ning on seda kuni tänaseni. Vietnam sõda Vietnami sõjaga seonduvad sündmused on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. Vietnam ja sellega piirnevad alad kuulusid alates 19.saj Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal hõivasid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad jaapanlased. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja ja kuultasid
a. Korea jäi jagatuks ja on seda siiani, samuti pole kahe riigi vahel sõlmitud rahulepingut. Lisaks jättis sõja ebamäärane 5 lõpptulemus võimaluse seda suvaliselt tõlgendada. Kõik sõja osapooled kuulutasid valjuhäälselt oma võitu, kuid tegelikult olid kaotajad kõik ja tundsid end ka vastavalt. VIETNAM 1964-1973.a 1954.a pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu poolitati Vietnam: 1) põhjas loodi kommunistlik Vietnami Demokraatlik Vabariik 2) lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Põhja-Vietnamis oli olukord äärmiselt raske: rohkem kui miljon vietnamlast elas peaaegu näljas. Riigi juhtkond võttis kursi sotsialismi ülesehitamisele ja suhete loomisele Moskvaga. USA toetusel ametisse seatud valitsus kuritarvitas Vietnami Vabariigis võimu, oli korrumpeerunud ning piirkonda kimbutasid majandushädad. Probleeme tekitas ka poliitiline
Versailles` süsteem ja selle lagunemine · 18. Jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võtsid osa 27 Saksamaa vastu sõdinud või temaga diplomaatilised suhted katkestanud riiki · Konverents lükkas tagasi USA presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ja keskendus peamiselt Sb ja Prantsusmaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele · Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles` lossi peeglisaalis sõlmitud Versailles`i rahuleping, millega Saksamaa kohustus loobuma ligi kaheksandikust oma territooriumist, vähendama sõjaväge, maksma reparatsioone · 15 aastaks hõivati Reini piirkond ja demilitariseeriti see · Sarnased rahulepingud sõlmiti ka Austia, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga · Sõlmitud lepinguis leidus hulgaliselt ebaõiglust, probleemide lahendamise asemel tekkisid uued pinged, mis viisid II MS-ini · 1922 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa Rapallos Versailles`i süsteemi vastase
Inglismaa varustusteid, kuna Inglismaa oli pea täielikult sõltuv kaupade sisseveost. Ei suudetud inglasi alistada. 1941.a. juuniks suurem osa Euroopast Hitleri võimu all. 3. Millist taktikat kasutas Saksamaa Prantsusmaa ründamisel ja mida ta sellega saavutas? Miks ei suutnud Saksamaa Suurbritanniat alistada? Mai-juuni1940 pealetung Prantsusmaale läbi Belgia ja Hollandi. Prantsusmaa ei olnud sõjaks valmis. Usuti, et Hitler kordab 1914.a. Saksa sõjaplaani. Väejuhatus oli välja töötannud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda pealööki. Tegelikult pidi Saksa armee põhijõud hõivama väikese Luksemburgi, tungima üle Ardennide ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada. mai.1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit
Makarov hukkus esimesel Jaapani laevade rünnakul, kui Venelaste lippulaev põhja lasti. 1904 Mukaeni lahing - sõja suurim maismaa lahing selles sõjas. Venelased kaotasid. 1905 Tsushima merelahing - kaug itta viidi baltimere laevastik, mis tsuhsima lahingus purustati. 1905 Port Arthuri kaitsmine - venelased olid sunnitud Port Arthuri jaapanlastele andma. 8 1905 Ports Mouthis - sõlmiti rahuleping. USA oli vahendajaks, sest ei tahtnud, et Jaapan või Venemaa Vaiksel ookeanil liiga tugevaks saaksid. Rahulepingu tingimused: Jaapan sai Korea, mille annekteeris 1910. Jaapan sai rendilepingu Liadongi poolsaare peale koos Ports Mouthiga. Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa. Vene-Jaapani sõjas kasutati esimest korda sõjapidamise ajaloos massiliselt kiirlaske relvi - vintpüsse ja kuulipildujaid. Kasutusele võeti ka miinipildujad, kaevik positsioonid ja raadioside.
aastal ühines Itaalia, 1939. aastal Ungari ja Hispaania. 4. Rahvastiku Liidust astusid välja Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. 2. Lepituspoliitika, selle olemus ja põhjus, olulisemad järelandmised Saksamaale: Inglise-Saksa mereväeleping, ansluss, Müncheni sobing. Lepituspoliitika lõpp. Lääne-demokraatlikud riigid ei teinud midagi agressorite peatamiseks sest: a) loodeti, et neile järeleandmisi tehes , rahunevad nad maha. b) Sadi aru, et Versailles`i rahuleping oli tõesti sakslaste suhtes olnud ebaõiglane ja seetõttu tehti Hitlerile välispoliitilisi järeleandmisi. Sellist poliitikat on hakatud nimetama lepituspoliitikaks ehk appeasementiks. 1938. aasta märtsis toimus ansluss- Austria liitmine Saksamaaga. 29. septembril 1938. Aastal leidis aset Müncheni sobing. See oli leping, millega sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama sudeedisakslastega asustatud alad. Leping sõlmiti Prantsusmaa (Daladier),
relvastus ja saatsid koha peale sõdima ka oma mehi. Demokraatlikud lääneriigid ajasid mittevahelesegamise poliitikat, sest osaliselt olid asjaga seotud kommunistid ja nemad kujutasid suurt ohtu ja neid kardeti. 1939.aastaks oli kogu Hispaania vabariigi vastaste käes ja kehtestati Franco diktatuur, mis kehtis kuni 70ndate keskpaigani. Tegemist oli autoritaarse diktatuuriga. Neljandaks sõjakoldeks kujunes alates 1933 Saksamaa, kui võimule sai Hitler. 1934 toimus esimene katse ühendada Austria Saksamaaga. Ka Austrias oli tekkinud natslik partei, 1934 ründasid natsid Austria kantslerit, kantsler tapeti ja Saksamaa oli kohe valmis Austria sündmustesse sekkuma. Saksamaa aga ei sekkunud, sest Itaalia andis mõista, et kui Saksamaa tungib Austriasse, siis Itaalia ei jää kõrvale. Austria oli ka Itaalia huviorbiidis. Saksamaa oli sõjaliselt veel nõrk. 1938 toimus Austria liitmine Saksamaaga Ansluss. (mingi plaan OTTO oli ka)
diktaator. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut (Kuuba sai kogu tulu suhkrust). Suhkru ostab aga NSVL ning seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted, USA kuulutas välja majandusblokaadi. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. · Väljendused: Tuumasõja ähvardus, relvajõud lahinguvalmis · Osalejad: Kuuba(Kuuba diktaator Fidel Castro)+NSVL(Hrustsov), USA(Ameerika president J. F. Kennedy) · Sündmused: 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu
Kommunistlikud riigid Diktatuur – kommunistliku partei ainuvõim. Sotsialism - “Sotsialistlik” demokraatia – ühe kandidaadiga valimised. Kommunistlik ideoloogia, kultuuri ideologiseerimine. Sotsialistlik majandus: riigiettevõtted, plaanimajandus. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Kapitalistlikud riigid Demokraatia – kahe- või mitmeparteisüsteem. Mitme kandidaadiga valimised. Pluralism. Kultuuriline vabadus ja mitmekesisus. Kapitalistlik turumajandus: eraettevõtlus + riigisektor, vabaturg. 5. Millal tekkisid, mida kujutasid endast 2 külma sõja aegset sõjalis- poliitilist liitu NATO ja VLO? NATO - aprill 1949, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 10 Euroopa riiki + Kanada, USA. Kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja VLO - 1955 Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSVL sidus oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga. Poola, SDV,
riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, siis on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kasvõi relvajõul. 3.4. Vietnami sõda: Vietnami sõjaga seonduvad sündmused on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. Vietnam ja sellega piirnevad alad kuulusid alates 19.saj Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal hõivasid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad jaapanlased. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 suveks jaapanlased Põhja- Vietnamist välja ja kuultasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist.
(NSVL ja lääneriigid) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. · 1949.a. mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu põhiseadus; Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a.välja Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). Seega oli külma sõja tõttu lõhenenud esimene maailma riikidest- üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel: SLV oli demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik riik SDV oli ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik sotsialistlik riik · Saksamaa lõhestatusele teeb lõpu Idabloki kokkuvarisemine 1980-ndate teisel poolel, mis viis Saksamaa ühinemiseni 1990.a. 3.oktoobril. 2.8. Hiina kodusõda ja riigi lõhenemine: (1949) (Vt.ka õpik lk.65-66): · Hiina kodusõja (1946.a.-1949.a.) juured peitusid juba varasemas ajas. 1920-ndatel aastatel oli Hiinas kujunenud tugev Kommunistlik Partei, kes suutis ajuti enese
Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis ehk Kariibi mere kriis 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga
võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Sõja põhjused. Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. ·Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Eesmärgid
2. Kokkuhoiupoliitika 3. Valuuta devalveerimine Saksamaa maailmasõdade vahelisel perioodil 1. Hitleri võimuletulek 1918. aastal oli Saksamaast saanud vabariik. Kuna Asutav kogu oli kokku tulnud Weimaris, kus võeti vastu Saksa vabariigi esimene põhiseadus, on hakatud ajajärku 1919 kuni 1933 nimetama Weimari vabariigiks. Weimari vabariigi poliitikaga mitte rahul olevad inimesed hakkasid toetama Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid (NSDAP), mida juhtis Hitler. Natsid lubasid: 1. töölistele palga tõstmist ja tööpuuduse likvideerimist. 2. talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. 3. Sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist 4. suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi. 5. Likvideerida Versailles'i rahu (maha Versailles'i kütked) 6. Taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, mistõttu sakslastel olevat ka suuremad õigused
Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika. Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola (ehk Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) seega Poola riik lakkas olemast. PILET 2 1. Sõjategevus 1914-1916
(1943.a.) üritati võtta Kurski piirkonnas kotti sinna koondatud nõukogude väegruppi. · Teise rinde avamine Liitlasvägede (britid, prantslased, poolakad ja USA ning (Põhja-Prantsusmaal teiste riikide üksused) maabumine Prantsusmaal sundis Normandias 6.juunil sakslasi suve lõpuks Prantsuse ja Belgia alad loovutama 1944.a.) ja keskenduma oma piiride kaitsmisele. Hitler oli sunnitud tooma idarindelt lisavägesid, mis kergendas nõukogude pealetungi. 3 · Murrangu põhjused: Lääne-Euroopas hästi toiminud sakslaste välksõjataktika kukkus sõjas NSV Liiduga läbi (Hitler lootis juba sügiseks Moskva vallutada). Sõda "barbaarse" NSV Liiduga erines tunduvalt sõjategevusest Lääne-Euroopas:
annaabi.ee 
