SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga. Prügimäge, jäätmete sorteerimist või jäätmete ümbertöötlemist näevad oma silmaga vaid vähesed. Euroopa Liiduga liitumine on Eesti arengut mitmel viisil mõjutanud. Jäätmekäitlus on üks valdkondadest, kuhu niinimetatud euroopalikud põhimõtted on toonud uusi tuuli. Kuna töötan Sillamäel sellises asutuses kus peale segaolmeprügi ei koguta eraldi mingeid jäätmeid, siis vaatlen jäätmekäitlust üldiselt
Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja tulevastele põlvedele. Säästva arengu korral tuleks arendada kõiki kolme komponenti korraga. Eesmärgiks on saada minimaalse ressursikuluga maksimaalne hulk hüvesid ja minimaalne hulk jäätmeid. Ehk miinimumini tuleks viia: · ressursside tarbimine, · taastumatute varade kasutamine, · keskkonna reostus, · toksilised ained (lõpatada ohtlike ainete kasutamine), · jäätmed. Maksimumini: · efektiivsus, · korduskasutus,taaskasutus, ümbertöötlemine · ringlussevõtt (pikendada toodete elutsüklit (kestvust) · taastuvate ressursside kasutamine. Soodustama peaks säilitamist, looduslike süsteemide funktsioneerimisest arusaamist. Inimestele peaks
kaitseks. Keskkonnakaitse ülesanded: Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, päärates peatähelepanud põhjustele, kuna tagajäregede likvideerimine on tunduvalt kallima ja mõnikord isegi võimatu. Ettevaatlikkus ostuste tegemisel: Kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada. Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara ja keskkonnakomponendei kasutamisel ja kaitsel, looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine. Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena, keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest. Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsesnsust.
looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks Keskkonnakaitse ülesanded *Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, pöörates peatähelepanu põhjustele, kuna tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu. *Ettevaatlikkus otsuste tegemisel: kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada. *Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara ja keskkonnakomponendi kasutamisel ja kaitsel, looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; *Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena, keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest: keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust.
juhtimiseks Vee erikasutus-on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega vastavalt käesoleva seaduse §-le 8. Karstiala-karsti (karstilehtrid, -nõod, -järved, -koopad, -jõed) leviku piirkond, kus puudub ajutiselt või alaliselt sademevee pindmine äravool vooluveekogusse; Dispergent- pindaktiivsete ainete segu, mida kasutatakse naftareostuse tõrjel orgaanilise lahusti koosseisus nafta merevees lahustamise tõhustamiseks, et vähendada nafta ja vee vahelise piirpinna pinevust Üleujutus-on harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutuseks ei peeta kanalisatsioonisüsteemidest põhjustatud üleujutust Välisõhk- Välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas.
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Printsiibid metsade majandamiseks, kaitseks ja säästvaks arenguks Keskkonna ja arengu Rio deklaratsioon. Loodusvarade säästva kasutamise juhis. Kõik loodusvarad on piiratud Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusest Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine Otstarbekas on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid, millega kaasneb jääkainete teke Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduvkasutamist Loodusvarade säästlik kasutamine Vähendada looduslike taastumatute ressursside kasutamist Taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine Rakendada maksimaalselt taaskasutust ja ümbertöötlemist
kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud – tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust Õhukaitse põhiteed- olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, biokütustele üleminek. Saastekahjud- Saasteainete ja jäätmete sattumine looduskeskkonda. Saasteainete emissiooni piiramine. Müra: Igasugune heli, mis on soovimatu või mõjub häirivana Mitteperioodiliselt võnkuv heli - lärm ehk müra teatud ebameeldiv heli, mis väsitab või kahjustab organismi füüsiliselt ja psüühiliselt Füüsikalises mõistes - müra helide korrapäratu segu, milles on mitmesuguse kõrgusega (võnkesagedusega) ja intensiivsusega (tugevusega) helisid, mis tervikuna on ebapüsivad ja komplitseeritud
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös.
populatsioonide kohastust. Väljasuremine toimub kui liigid ei suuda kohastuda/kohaneda keskkonnamuutustega, ega suuda saada piisavalt kiiresti ja piisava arvu järglasi, et liiki säilitada. Keskkonnareostus Liikide hävitamine Võõrliikide sissetoomine Kliima muutumine Geneetiline saastumine GMO Peamiselt on seotud nüüd siiski inimtegevusega Bioloogiline mitmekesisus on taastumatu loodusvara, tema kaitsmine on oluline nii ökoloogiliselt, majanduslikult kui ka esteetiliselt. Kaitsta olulisi ökoloogilisi protsesse ja elu säilitavaid talitusi Hoida geneetilist mitmekesisust Tagada liikide ja ökosüsteemide säästev kasutus Rio de Janeiro 1992 ÜRO keskkonna ja arengukonverents Kirjutati alla biodiversiteedi lepingule, kus püütakse leida lahendusi looduse mitmekesisuse kaitse ja kasutamise küsimustele. Eluslooduse varude säästlik tarbimine
KMH ja KSH · Direktiiv 85/337/EMÜ - teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 97/11/EÜ (millega muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) · Direktiiv 2003/35/EÜ (millega muuhulgas muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega KMH ja KSH · DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 2003/35/EÜ · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) IPPC IPPC eesmärgid: · kaitsta keskkonda kui tervikut; · võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika; · vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise; · tõsta käitaja vastustuse m
kaob), taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik, mineralisatsiooni kiirenemine, sademete jaotuse muutus, aurumõju kasv - soostumine Saasteainete emissiooni piiramine. - olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, biokütustele üleminek jne. + koostöö lepingud, piirangud, trahvid, õigeaegne reageerimine probleemile ja selle teadvustamine. Müra.- inimese tervist kahjustav- käitumishäired+ unetus, mürafoonid kaitseks (summutamine), seadustega müra lubatud taseme määramine detsibellides. Veereostus ja veekaitse. Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb: 1. Punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus.SUUR PROBLEEM->!eutrofeerumine(liiga palju toitaineid)+ toksilised ained tööstusest: vee saasteluba, vee erikasutusluba . Tarbevee uued tehnoloogiad: 1.merevee kasutamine 2
vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlaselt, kaduv loodusvara, liikide kadumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine; RIO leping- looduse mitmekesisuse kaitseks ja Eesti Riiklik Seireprogramm energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine, mulla ja vee hapestumine, tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht, tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused, linnade ja tööstuspiirkondade saastumine, teravnev põletuspuidu vajak arengumaades-
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös.
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad
· Kaudne tulu- prügilate rajamise edasilükkamine, prügilate alla mineva maa säästmine, looduse kaitsmine, loodusvarade säästmine · Kulu- kogumine, vedu soritmine Teisese toorme liigid: 1. Tootmisjäägid ja praaktoodang 2. Kasutatud materjalid Korduvkasutus- samaks otstarbeks, materjali ei pea ümber töötlema Taasakasutus- samaks või muuks otstarbeks, materjali peab ümber töötlema Jäätmete kasutamisvõimalused: Materjal või kütus. Otsene taaskasutus: jäätmeid kasuttatakse toormena Kaudne taaskasutus: jäätmeid kasutatakse energia saamiseks, mullaomaduste parendamiseks Teise toorme mooduatvad ka tootmis ja tarbe ehk olmejäätmed. Tootmisjäätmed on tavaliselt puhtad, ühetaolised, sorditud, tekib samas kohas suurtes kogustes, kogumist ja taaskasutamist on lihtne korraldada · Tootmisjäätmete taaskasutamine sõltub: - kasumlikkus - seaduse nõuded - ettevõtte mainekujundus
95 uued teaduslikud tõendid (rangem siseriiklik regulatsioon) Art. 174 kättesaadavad teaduslikud ja tehnilised andmed (millal evp rakendada). Evp on lülitatud ka teisesesse õigusesse direktiividesse: "Elupaikade" direktiiv, KMH direktiiv, välisõhu kvaliteedi direktiiv, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise direktiiv, GMOde direktiivid. Evp Eesti õiguses: 1) säästva arengu seaduses jaotub taastuva loodusvara varu kriitiliseks ja kasutatavaks varuks ning sätestab, et kriitilise varu suuruse kehtestab VV, arvest juurde määramatusest tuleneva reservi 2) GMO seaduses neli ohuklassi 3) veeseaduses: heitvee juhtimise veekogusse peatab kkjvasutus või KOV, kui see põhjustab või võib põhjustada ohtu in tervisele või tekitab kahju kkle 4) jäätmeseaduses: ..iga tegevuse juures tuleb rakend kõiki
· Kasuta oma vara ratsionaalselt! · Järgi seadusi! · Ole ja ela keskkonnateadlikult! · Keskkonnareostus keskkonna normaalne funktsioneerimine on viidud tasakaalust välja · Võib ohustada elukeskkonda ning inimese tervist ja elu · Tavaliselt põhjustatud inimtegevuse poolt · Tarbimine põhjustab samuti keskkonnale lisakoormust, mis võib viia reostuseni · Võib olla ulatuslik või lokaalne · Välisõhu reostus, vee (põhja- ja pinnavee) reostus, pinnasereostus Keskkonnareostuse tekkepõhjusi · Saasteained · Jäätmete vale käitlemine · Loodusliku tasakaalu rikkumine · Loodusvarade vale kasutamine · Tarbimise tõus - tööstus · Vulkaaniline tegevus Välisõhu saasteallikad: · Nii paiksed kui liikuvad · Lokaalse mõjuga · Regionaalse mõjuga · Globaalse mõjuga Õhku saastavad peamiselt: · Vingugaas · Lämmastikühendid · Müra, vibratsioon
Jäätmete keskkonnaprobleemid: A) Heitvee teke ja ärajuhtimine 1)Õhu saastumine: *HCl, raskemetallid (Cd, Hg) *Org. 1. heitvesi jaguneb: *Olme- ja majandusheitvesi Keskkonnamürgid 2)Vee reostamine: *Toitained *Tööstusheitvesi *Sadevesi *Orgaanilised ained *Raskmetallid, Hg, Cd, Pb, Zn, Cu, 2. Heitvete kogumine ja ärajuhtimine: *Ühisvoolseks Cr jt. *Mikroobne reostus 3)Müra 4)Närilised, linnud (ehk segasüsteemiks) *Lahkvoolseks (eraldi süsteemid Jäätmekäitluse strateegia *Jäätm tekke vältim *Jäätm heitvee ja sadevee tarbeks) koguse ja ohtlike jäätmete minimiseerim *Jäätm käitlem B) Heitvee koostis ja omadused *Ohutu hoiustam taaskasutamiseks 1. Heitvesi sisaldab inimtegevuse jääkprodukte, mis Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine. *Üks
mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid; 7. jäätmekäitlusega seotud organisatsiooniliste aspektide ülevaadet, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse jaotuse kirjeldust; 8. üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teadvustamis- ja teavitamiskampaaniate kasutamise ülevaadet; 9. andmeid minevikus saastunud jäätme kõrvaldamiskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta; 10. jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust (RT I, 09.11.2011, 1). 6 Jäätmehoolduse arendamise eesmärgiks on vähendada või vältida jäätmeteket, tõstes sealjuures jäätmehoolduse taset. Jäätmeteket loodusesse üritatakse kontrolli all hoida ka
• Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid • Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks • Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks Keskkonnatasu Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnatasu jaguneb: • Loodusvara kasutusõiguse tasu • Saastetasu Keskkonnatasu mõiste Keskkonnakasutus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) kasvava metsa uuendusraie; 2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük; 5) jahipidamine; 6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 7) jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine). Mis on keskkonnatasu?
Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäev
Normatiivid: (Kontrollarvud) kujutavad endast juriidilise dokumendi osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. Standardid: Erinevalt normatiividest, iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardina organi poolt. Keskkonnanormatiivid: Keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu. Keskkonnastandard: Asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM: Keskkonnakorraldus, keskkonnaseire, keskkonnatehnoloogia, keskkonnainformaatika, geograafiline informatsioon, metsandus, regionaal- ja linnaplaneerimine, ehitus, ehitusmaterjalid ja ehituse kasutatavad
Normatiivid: (Kontrollarvud) kujutavad endast juriidilise dokumendi osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. Standardid: Erinevalt normatiividest, iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardina organi poolt. Keskkonnanormatiivid: Keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu. Keskkonnastandard: Asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM: Keskkonnakorraldus, keskkonnaseire, keskkonnatehnoloogia, keskkonnainformaatika, geograafiline informatsioon, metsandus, regionaal- ja linnaplaneerimine, ehitus, ehitusmaterjalid ja ehituse kasutatavad
tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus, millega kaasneb saastamine või saastus (KeÜS 6 lg 1). Käitaja on isik, kes käitab või valdab käitist, kontrollib selle tööd ja vastutab keskkonnanõuete täitmise eest (KeÜS 6 lg 2). Heide on õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibrat- sioon, soojus, valgus, lõhn või müra (KeÜS 7 lg 1). Heite piirväärtus on heidet iseloomustava näitaja suhtes väljendatud heite mass, hulk, kontsentratsioon või tase, mida kindlaksmääratud ajavahemikus või ajavahemikes ei tohi ületada või mille piiresse tuleb jääda (KeÜS 7 lg 2). Keskkonnakvaliteedi piirväärtus on keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale keht-
kõrvaldatavaid aineid (lahustid). 10 6. Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega - Tööstuslike heitgaaside kahjulike orgaaniliste lisandite hävitamiseks - Kui põletusprotsess kulgeb täielikult, tekivad süsihappegaas ja vesi - Heitgaase võib põletada o leegiga nafta töötlemisel kui gaasi energiasisaldus on piisav kui põlemisel ei teki kahjulikke aineid o termiliselt lakivärvi-, keemia-, elektroonikatööstuses 650-850 °C 1200-1400 °C tekkivat soojust saab ära kasutada o katalüütiliselt autode heitgaasid plaatinametallid, metallioksiidid
koht ja uute teaduslike teadmiste allikas. Biosfääri planetaarsed piirid. Ülemine: troposfäär <- osoonikiht (kõrgusel 16-25 km) -> stratosfäär Alumine: litosfääris (sügavusel 2-3 km) hüdrosfääris (sügavusel 10-11 km) Elurikkuse kadu; Lämmastikuringe häiring; Kliimamuutus; Ookeanide hapestumine; Fosforiringe häiring; Veeringe häiring, veekasutus; Maakasutuse muutused Aerosoolide sisaldus atmosfääris; Keemiline reostus Mis on ökoloogiline jalajälg? meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult.
ja kinnitatud tunnustatud standardiva organi poolt keskkonnastandard - on SAS defineeritud kui asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnanormatiiv - defineeritakse Säästva Arengu Seaduses kui keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitselist kontrollarvu või loodusvara erikulu. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM ja näited. · keskkonnakorralduse · keskkonnaseire, · keskkonnatehnoloogia · keskkonnainformaatika · geograafilise informatsiooni · metsanduse, regionaal- ja linnaplaneerimine · ehituse, ehitusmaterjalide ja ehituse kasutatavate toodete valdkonnas. Keskkonnanormatiivid Eestis. · Välisõhu normatiivid
a.) Keskkonna remediatsioon(puhastamine) ja taastamine Erinevad lähenemisviisid: heitmete lahjendamine, -puhastamine ja saastumise vältimine või minimiseerimine 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon ( O3 ): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid ( SO 2 ): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid ( NO X ): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad
EL Kesk- ja Ida-Euroopale koostatud keskkonnakaitse näidisseadus käsitleb keskkonda kui: biootilisi ja abiootilisi loodusressursse, tehiskeskkonna elemente, maastiku olulisi elemente, elukvaliteeti, niivõrd kui see mõjutab või võib mõjutada inimeste heaolu ja tervist. Saastus: Inimtegevus kahjustab keskkonda: Keskkonna otsese ja kaudse saastamisega. Tegevusega, millega rikutakse ökoloogilist tasakaalu (vihmametsade raiumine jne). Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon: reostus tähendab selliste ainete või energia inimpoolset sisselaset merre, mis võivad olla ohtlikud inimese tervisele, kahjustada elusressursse ja mere ökosüsteeme, olla takistuseks mere õiguspärasele kasutamisele, sh kalapüügile, kahjustada merevee kasutamist ja viia heaolu vähenemisele Institutsionaalsed mehhanismid keskkonnaprobleemide õiguslikuks reguleerimiseks: Otsesed reguleerimisvahendid: Avalik-õiguslik regulatsioon (“+” Kohased kahju ärahoidmiseks
Siim Vaade Keia Laht Madis Timmi Silver Kruusalu Andre Remsel Karl-Kaur Kaseorg OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED RÜHMATÖÖ REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja Keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 11 Juhendaja: lektor Sirle Künnapas Esitamiskuupäev:26.10.2014 Tallinn 2014 SISUKORD 1.MIS ON OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED?............................................................................4 2.ASBEST.............................................................................................................................. 6 2.2. Mis on Asbest?............................................................................................................. 6 1.3. Kust võib leida Asbesti?...............................................................................................6 1
Kirjalik lõputöö Siim Jaansoo Viljandi 2010 Kirjalik lõputöö seisneb küsimustele vastuste otsimine kirjalikult. Küsimused ja vastused : 1. Millised ohutegurid võivad esineda mootorsõidukijuhi töökeskkonnas? Nimetamisel grupeeri. V: Füüsikalised ohutegurid - Müra, Vibratsioon, Puudulik valgustus, Õhuliikumise kiirus, õhutemperatuur, Niiskus, Kõrge või madal õhurõhk, Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad. Füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine. Üleväsimust põhjustavad sund asendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustusteni.
organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest. Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites
keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus. Kogu maakeral leiduv elu, üldtermin, mis tähistab looduses olevate asjade, arengute ja ilmingute paljusust. Rio de Janeiro 1992.a. ÜRO Keskkonna- ja arengukonverentsil kirjutati alla biodiversiteedi leping. Biodiversiteet seotud · ökoloogia · geneetika · evolutsioonibioloogiaga Bioloogiline mitmekesisus kui üks loodusvara, mida tuleb kaitsta ja kasutada säästva arengu põhimõttel. Bioloogiline mitmekesisus kolmel tasandil: pärilikkuse kandjate ehk geenide paljusus; teatud ala liikide mitmekesisus ehk liigirikkus; ökosüsteemide mitmekesisus. Pärilikkuse kandjate ehk geenide hulk ja muutlikkus · Pärilikkuse tegurite muutlikkus liikide, alamliikide sees ja vahel. · Isendi tasemel mutatsiooni tagajärjel geenikogumi osas. Populatsiooni geenivaru muutub