kindalks joone alguspunkt või selle koordinaadid). Märkides ära joone alguspunkti kas hiire vasaku klahviga kuvaril või sisestades käsuribal punkti koordinaadid ( 2 , 3), küsitakse specify next point of the line (määrata järgmine joone punkt). Käsklus LINE lõpetatakse ENTER ( ) vajutamisega. 4 ARC ringikaarte joonestamine Valides käskluse ARC, küsib esiteks arvuti kaare alguspunkti. Vastuseks võib olla kas kaare alguspunkti sisestamine, kaare keskpunkti sisestamine (kirjutades eelnevalt CE) või lihtsalt . Viimasel juhul võetakse kaare alguspunktiks joonisel olev, viimasena sisestatud joone, kaare või liitjoone viimane punkt ning kaar kujundatakse puutujana sellele joonele. 1) Kaar läbi kolme punkti 2) Kaar alguspunkti, keskpunkti ja kesknurga järgi (first point, center point, angle) 3) Kaar alguspunkti, lõpppunkti ja kekspunkti järgi (irst point, endpoint ja center point)
lülitamise. Joonis 2. 5 Arvutijoonise avamisel tekib tüüpiline ekraanipilt, nagu on näidatud joonisel 2. Ekraani keskel paikneb graafiline e. joonise piirkond (uue joonise korral on see loomulikult tühi). Jooksva joonise nimi näidatakse ekraani vasakus ülanurgas. Ekraani allservas asub käsurida, mille kaudu toimub käskude ja käsuparameetrite sisestamine (edaspidi näeme, et paljude käskude korral saab ka mujalt sisestada). Samuti toimub käsurea kaudu arvuti poolt nõuta- vate andmete sisestamine. Soovitus raaljoonestajatele: palun jälgige, mida arvuti parajasti sisestada nõuab seda ka sisestada tuleb, sest millegi muu sisestamine reeglina läbi ei lähe! Tunnuseks, et arvuti ootab järjekordse käsu sisestamist, on käsurea alguses paiknev kirjutis Command:
Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduvad vormingust vormingusse. Väga harvad on juhused, kus mõni käsk ei tööta uuemas vormingus või on antud talle uus nimi. Küll aga lisanduvad alati uute võimalustega käsud ja põhimuutujad ning sageli ka vanadele käskudele uued võimalused, kuid kahjuks mitte alati kõige mõistlikumalt tehtult. Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva mõtlemise oskusest rääkimata. Töö kiirust parandab, kui osatakse „kümnesõrmelist masinkirja”, s.t. suudetakse sõrmistele vajutada neid nägemata. Et kasutatavate arvutite välisseadmete hulgast puuduvad tavaliselt skanner, kaamera, digitaator,
Arvutigraafika I ÜLESANNE IV Kann Uued käsud: AREA 4.18; 23 DIST 4.10; 27 EXTEND 4.16; 28 MIRROR 4.14; 33 OFFSET 4.9; 35 Security Options 4.29 Näide 4 1 80 15 Ø80 R 40 30° 80 20 8
Arvutigraafika I ÜLESANNE II Tihend Uued käsud CIRCLE lk. 23 COLOR lk. ID lk. 31 LAYER lk. 41 LAYERPMODE LK. 51 LINETYPE lk. 66 OSNAP lk. 33 TRIM lk. 75 WIEWRES lk. 31 A(235,185) L C A M D E J
Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid r ja on tavalised polaarkoordinaadid XY-tasapinnal. Sfäärkoordinaatide puhul on suurus punkti P(x,y,z) kaugus koordinaatide algusest O ( = x 2 + y 2 + z 2 ). Nurk määratakse siin samal viisil kui silinderkoordinaatide korral, aga vertikaaltasapinnas
Arvutigraafika I ÜLESANNE III Klamber Uued käsud: COLOR lk. 23 DONUT lk. 33 FILL lk. 38 EXPLODE lk. 35 LINEWEIGHT lk. 71 PEDIT lk. 51 PLINE lk. 39 Klambri eestvaade Joonetada klambri eestvaade. Kontuurjoonte laius 2 mm, telg- ja kriipsjooned joonestada vastavalt 0,5 ja 1 mm laiuste joontega Mõõtmeid pole vaja joonisele kanda, Selle töö tegemise võiks jagada järgmisteks osadeks: a) telgjoonte joonestamine; b) abijoonte joonestamine; Töö 3 Klamber
Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.1.7 alameede 1.1.7.5 "Kaasav, mitmekesine ja turvaline üldharidus" Projekt TehnoTiiger+ Solid Edge 1 3d modelleerimine Sisukord Sisukord ....................................................................................................................................................... 1 1. Solid Edge ........................................................................................................................................... 4 1.1 Akadeemilise versiooni installeerimine ja käivitamine ........................................................................................... 4 1.2 Installeerimine ja häälestamine ............................................................................................................................. 4 2. Modelleerimine PART moodulis ...........................................................
Kõik kommentaarid