Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nikkel ja tema sulamid (0)

1 Hindamata
Punktid

Gerton Korsten
NIKKEL JA TEMA SULAMID
REFERAAT
Õppeaines: TEHNOMATERJALID
Transporditeaduskond
Õpperühm: AT 11
Juhendaja: lektor Annika Koitmäe
Esitamiskuupäev: 2015-10-26 Üliõpilase allkiri :
Õppejõu allkiri:
Tallinn 2015
Sisukor
SIssejuhatus 3
1.Nikkel 4
2. Nikli sulamid 6
Kokkuvõte 9
VIIdatud allikad 10
SISSEJUHATUS 3
1. NIKKEL 4
1.1. Puhas nikkel 4
1.2. Nikli saamine 5
1.3. Puhta nikli kasutusalad 5
2. NIKLI SULAMID 6
2.1. Monelmetall 6
2.2. Nikroom 6
2.3. Nimonik 7
2.4. Inkonell 8
KOKKUVÕTE 9
VIIDATUD ALLIKAD 10


SIssejuhatus

1751 aastal avastatud ning edukalt eraldatud nikkel (Ni) on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall . Ferromagneetiline metall, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust. Nikkel on maakoores keskmiselt levinud element. Tuntud on ligi 50 niklimineraali. Niklit toodetakse peamiselt sulfiidsetest vask-nikkelmaakidest. Põhilised kohad, kust leida niklimaaki ja kaevandada on Kanadas (Sudbury) ja Venemaal ( Norilsk ). Antud referaat käsitleb nikli füüsikalisi, keemilise omadusi ja tema sulameid. Järgnevalt saame teada, kuidas niklit saadakse ning kus kasutatakse.



  • Nikkel

  • Puhas nikkel


    Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav ja korrosioonikindel metall, mille põhilised omadused on toodud tabelis 1. [1, p. 209]
    Tabel 1
    Nikli põhilised omadused [1, p. 209]
    Omadus
    Tähis
    Sulamistemperatuur
    Ts, °C
    1455
    Kristallivõre
    K12
    Tihendus
    ρ, kg/m3
    8880
    Normaalelastsusmoodul
    E, N/mm2
    210*103
    Tõmbetugevus
    Rm, N/mm2
    370...700
    Eritakistus 20 °C
    ρ, Ωm
    6,84*10-8
    Soojusjuhtivus
    Λ, W/m*K
    90
    Joonpaisumistegur
    ɑ, l/K
    13
    Korrosioonikindlus
    Väga hea
  • Nikli saamine


    Niklit toodetakse niklimaagist. See on mitmeetapiline protsess, mille käigus toimub maagi peenestamine ja rikastamine. Rakendatakse nii püro- kui ka hüdrometallurgilisi meetmeid.[2] Pürometallurgia käigus sulatatakse nikkel maagist välja kõrge temperatuuriga. Hüdrometallurgias kasutatakse keemilisi lahuseid, et maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. [3]
  • Puhta nikli kasutusalad


    Suur osa niklist (umbes 15% kogu niklitoodangust) kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamites. Niklit kasutatakse ka puhta metallina ja ta on paljude sulamite põhikomponent. Kasutatakse ka keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetööstuses, ei tasu ära unustada,et ka müntides kasutatakse niklit palju. Hinna odavdamise eesmärgil kasutatakse niklit sageli õhukese lehena mittelegeerterasest pleki plakeerimisel1.
    Nikli kasutus legeeriva elemendina terastes ja malmides [1, p. 209]:
    • ehitusterastes (0,5...5% Ni) ja kõrgtugevates terastes (0,5...20% Ni);
    • roostevabades austeniitterastes ja kuumustugevates terastes (6...20% Ni);
    • legeermalmides (1...6 või 14...36% Ni) ja legeervaluterastes (0,5...20% Ni).



  • Nikli sulamid

  • Monelmetall


    Parima korrosioonikindlusega tuntud Ni-Cu- sulam . Ni ja Cu suhe on 2:1-le (joonis 1). Monelmetalli head omadused ilmnevad merevees . Tal on hea tugevus ning sitkus. Omadused säilivad laias temperatuurivahemikus (sulam ei muutu hapraks madalatel temperatuuridel ja tugevusomadused säilivad ka kõrgetel temperatuuridel). Kasutatakse peamiselt laevaehituses ning keemia-, nafta -, toiduaine-, ja tekstiilitööstuse seadmete valmistamiseks. [1, p. 209]





    Joonis 1. Monellmetallist valmistatud flants [4]
  • Nikroom


    Nikli ja kroomi sulam. Sisaldab 65...80% niklit ja 10...30% kroomi, lisanditena räni, alumiiniumi, tihti ka rauda ja muid elemente. Nikroomile on iseloomulik suur kuumuspüsivus ja eritakistus (Joonis 2). Nikroomist valmistatakse elektriseadmete küttekehi. [5]
    Joonis 2. Nikroomtraat [6]
  • Nimonik


    Koosneb vähemalt 50% niklist, 20% kroomist ning titaani ja alumiiniumi lisanditest (Joonis 3). Väga kuumuskindel ning tänu sellele kasutatakse seda materjali gaasiturbiinide ja muude kõrgtemperatuursetes keskkondades . [1, p. 210]
    Joonis 3. Turbiiniratas [7]
  • Inkonell


    Koosneb 80% niklist, 14% kroomist, 2% rauast ja teistest elementidest (Joonis 4). Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad. Peale nende on ka korrosioonikindlad mineraalhapetes, kloori sisaldavais happelistes keskkondades jm. Kasutatakse keemiatööstuse seadmetes ja elektrikeeduelemendina. [1, p. 210]
    Joonis 5. Väljalaskekollektor [8]


    Kokkuvõte

    Väga otstarbekas metall, mille kasutusala on väga laiahaardeline. Peamine kasutusala on keemiatööstuses seadmete valmistamisel. Hea korrosioonikindlusega ning hästi töödeldav metall. Sulamistemperatuur on lihtainena kõrge, aga sulamina on veel suurem see arv. Nikli mõned sulamid on lausa supersulamid, mida saab kasutada väga kõrgetel temperatuuridel ning ebasoodsas keskkonnas. Niklit saab maagist kätte kahel erineval viisil. Selleks kasutatakse kas püro- või hüdrometallurgilisi meetmeid.

    VIIdatud allikad


    [1]
    P. Kulu, Metalliõpetus, Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2005, p. 230.
    [2]
    Wikipedia, „Nikkel,“ [Võrgumaterjal]. Available : https://et.wikipedia.org/wiki/Nikkel . [Kasutatud 22. oktoober, 2015].
    [3]
    Wikipedia, „ Metallurgia ,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Metallurgia#P.C3.BCrometallurgia . [Kasutatud 22. oktoober, 2015].
    [4]
    „Indiamart,“ Mastek Metals & Tubes, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.indiamart.com/mastekmetals/monel-products.html . [Kasutatud 24. oktoober, 2015].
    [5]
    Wikipedia, „Nikroom,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Nikroo m. [Kasutatud 24. oktoober, 2015].
    [6]
    „kuumtraat,“ Hot Wire Systems, [Võrgumaterjal]. Available: http://kuumtraat.ee/nikroom-loiketraat-vahtpolustureen-loikuritele-ja-cnc-loikeseadmetele/ . [Kasutatud 24. oktoober, 2015].
    [7]
    „jakadofsky,“ RC-Turboshaft, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.jakadofsky.com/index1.php?bereichID=9&lang=en . [Kasutatud 24 oktoober, 2015].
    [8]
    „lancerregister,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.lancerregister.com/showthread.php?t=442681 . [Kasutatud 24. oktoober, 2015].
    1 Metalltoodete katmine teise metalli või sulami kihiga rakendades valtsimist, valamist keevitamist või pealesulatamist.
  • Vasakule Paremale
    Nikkel ja tema sulamid #1 Nikkel ja tema sulamid #2 Nikkel ja tema sulamid #3 Nikkel ja tema sulamid #4 Nikkel ja tema sulamid #5 Nikkel ja tema sulamid #6 Nikkel ja tema sulamid #7 Nikkel ja tema sulamid #8 Nikkel ja tema sulamid #9 Nikkel ja tema sulamid #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gerton06 Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Raskmetallid ja nende sulamid
    6
    docx

    Raskmetallid ja nende sulamid

    Raskmetallid ja nende sulamid Referaat Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT31B Üliõpilane: Rauno Pello Juhendaja: A.Koitmäe Tallinn 2009 Raskmetallid ja nende sulamid Termin raskemetallid võeti kasutusele 20. sajandi alguses ja see tähendas tol ajal ainult kolme metalli: elavhõbedat, pliid ja kaadmiumi, raskemetallide ritta on lisandunud nii mitmedki teised metallid. Nende korrektne nimetus on nüüdseks toksilised jälgmetallid. Raskmetallideks nimetame metalle mille tihedus on suurem kui 10000 . Järgnevates peatükkides tuleb juttu tuntumatest rasmetallidest ja nende sulamitest: elavhõbe, plii, nikkel, titaan ja kuld

    Tehnomaterjalid
    Legeerivate elementide mõju terase omadustele
    6
    pdf

    Legeerivate elementide mõju terase omadustele

    ..................................................................................................................3 1.1. MÕJU TERASE OMADUSTELE ............................................................................3 1.2. OMADUSED ...........................................................................................................3 1.3. KASUTUSALAD ....................................................................................................3 2. Nikkel (Ni) ......................................................................................................................4 2.1. MÕJU TERASE OMADUSTELE ............................................................................4 2.2. OMADUSED ...........................................................................................................4 2.3. KASUTAMINE .......................................................................................................4

    Tehnomaterjalid
    Rakenuskeemia konspekt
    7
    pdf

    Rakenuskeemia konspekt

    Karik, V. Palm, V. Past, Üldine ja anorgaaniline keemia, Tln., Valgus, 1981 ­ Eksamiküsimused vastavalt läbitud materjalile Katt, N. Keemia lühikursus gümnaasiumile, Avita, 2003 ­ Mõni osa võib jääda iseseisvalt õppimiseks Teadmiste kontroll ­ Arvestuse saamiseks: Tähtsamate metallide keemia. Sulamid. A: 91- 91-100 p. B: 81- 81-90 p. C: 71- 71-80 p. METALLIDE PINGERIDA D: 61- 61-70 p. E: 51- 51-60 p. F: 0- 0-50 p. Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au (standardpotentsiaal) 1

    Rakenduskeemia
    Metallide tihetusestt ja mu selline jutt
    12
    doc

    Metallide tihetusestt ja mu selline jutt

    Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditsementiidi segu ­ perliit. Sõltuvalt malmi keemilisest koostisest, (eelkõige ränisisaldusest) ja jahtumise kiirusest võib malmi metalne põhimass koosneda kas ferriidist, ferriidist ja perliidist või perliidist. Hallmalm Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Grafiidiosakeste kuju, vaadelduna mikroskoobi all, on esitatud selel 1.38a. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on

    Kategoriseerimata
    Materjaliõpetus
    32
    docx

    Materjaliõpetus

    Külmtöötlusel saadakse nn. kõva vask, mille tõmbetugevus on kuni 360...390 N/mm2. Pisut suureneb ka eritakistus. Kõva vaske kasutatakse õhuliinijuhtmete, elektrimasinate kommutaatori lamellide jne. valmistamisel. Lõõmutamisel 400...650 °C juures saadakse pehme vask, mille tõmbetugevus on piirides 240...280 N/mm2. Pehmet vaske kasutatakse elektrimasinate, transformaatorite ja aparaatide mähiste, kaablisoonte jne. materjalina. (sele 3.5). Valgevask on vase ja tsingi sulam, kus tsingi sisaldus võib olla kuni 55%. EN1652 alusel margitähised CuZn5, ..10,..15,……CuZn40 Tsingilisandi suurendamine muudab valgevase kõvemaks ja värvilt heledamaks. Valgevask on oksüdeerumisele vastupidavam kui puhas vask. Kõva valgevase tõmbetugevus ulatub 880 MPa-ni, lõõmutatud valgevasel on see 320...350 MPa. Kuni 20% tsingilisandiga sulamit nimetatakse tombakuks. Alla 39% tsinki sisaldavat -valgevaske saab töödelda stantsimise, valtsimise jne. teel

    Masinaelemendid
    Tehnomaterjalide III kontrolltöö kordamine
    8
    docx

    Tehnomaterjalide III kontrolltöö kordamine

    sulamistemperatuuri järgi: - kergsulavad Ts < Ts Pb = 327 °C (Sn, Pb, Bi) - kesksulavad Ts = 327...1539 °C (Al, Mg, Mn, Cu, Ni, Co, Ag, Au) - rasksulavad Ts > Ts Fe = 1539 °C toodete valmistamisviisi järgi (liigituse alus ­faasidiagramm (FD) ):- deformeeritavad ehk Survetöödeldavad , valusulamid termotöötluse järgi (TT võimalikkus eeldab lahustuvuse muutust või faasimuutust tardolekus): TT: lõõmutamine, karastamine, vanandamine. 2. Al ja tema sulamid: liigitus- deformeeritavad ja valusulamid, termotöödeldavad ja mittetermotöödeldavad sulamid. Al tugevnemine külmdeformeerimisel. Põhilised legeerivad elemendid Al-sulamites. Al-sulamide TT: karastamine, lõõmutamine, vanandamine. Lähtudes toodete saamise (valmistamise) moodusest, liigitatakse alumiiniumisulamid kaheks: 1) deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid 2) valusulamid Termotöödeldavuse põhjal jagunevad sulamid samuti kaheks:

    Tehnomaterjalid
    Exami piletite vastused
    19
    rtf

    Exami piletite vastused

    miseks (sele 1.32). Saadakse ferriidipõhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur ­ sorbiitstruktuur. Vedruteraste korral kasutatakse kesknoolutust (300...400 °C), saades elastse troostiitstruktuuri. 20) Valgemalmid ja nende omadused. Kasutamine. Valgemalm Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si) vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalli - seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nime- tatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struktuuriga valandeid (sele 1.38d) kasutatakse tehnikas harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. Mõnikord peavad detaili teatud kohad olema kõvemad (kulumiskindlamad). Siis jahutatakse metallvormi neid kohti valamisel, et valand seal kiiresti jahtuks ja

    Kategoriseerimata
    Metallide Tehnoloogia 1 Referaat
    52
    pdf

    Metallide Tehnoloogia 1 Referaat

    on 2,14% temperatuuril 1147 °C, temperatuuril 727 °C – 0,8%. Toatemperatuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727 °C juures ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. Ferriit (F) – süsiniku tardlahus α-rauas. Temperatuuril 727 °C lahustub 〈-rauas kuni 0,02% C (massi %), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Ferriidil on ruumkesendatud kuupvõre, väike tugevus ja kõvadus, kuid suur plastsus. Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend raudkarbiid – Fe3C. Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on rauasüsinikusulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. Austeniidist selle C-sisalduse vähenemisel tekkiv sekundaarne tsementiit on üleeutektoidses terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende sees. 12 Faasidiagrammi Fe-Fe3C alumine osa iseloomustab sekundaarseid ümberkristalliseerumisi tardfaasis.

    Metalliõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun