Puidu mõõtmis- ja märkimisvahendid (0)

Põhikool - Tehnoloogia - tehnomaterjalid

1 Hindamata

Puidu mõõtmis- ja märkimisvahendid
Eleri Kanep 9.klass 06.04. 2016
Tähtsamad märkimisriistad on: nurgik, reguleeritav nurgik, tastrid, sirkel, märknõel , rööbits, tiidusnurgik. Tähtsamad mõõtmisriistad on: metalljoonlaud, nihik , mõõdulint. Puidu töötlemisel oleneb töö täpsus peamiselt mõõtmis- ja märkimisriistade täpsusest. Kui mõõt on vale või kui märgistatud sirgjoon ei ole täpselt 90 kraadi, siis ei sa ka töödeldav puitese täpne, kuigi kõik lõikeriistad töötavad täpselt. Pikkuste mõõtmiseks kasutatakse tollipulki, mõõdulinte, süllapuid jne. Tänapäeva pikkusmõõdu põhimõõt on meeter. Kasutatakse ka tolle – inglise mõõt. Puidu töötlemisel määratakse mõõtmisega kindlaks tooriku ja sellest valmistatava eseme suurus. Mõõtmise ja märkimise täpsusest sõltub valmistatava detaili lõpptulemuse täpsus. Materjali töötlemise käigus ja peale seda tuleb eseme kuju ja mõõtmeid kindlasti kontrollida. Märkimisel kantakse materjalile selle töötlemiseks vajalikud jooned esmalt pliiatsiga ja vajadusel kasutatakse märkimisnuga, mille abil puidu pealmiste kiudude lõikamine võimaldab puhtalt joone järgi saagida.

.DOCX Laadi alla originaalfail 1 lk · .docx · 2 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

EleriKanep Õppematerjali autor

Kokkuvõte puidu mõõtmise vahenditest.

Puit mõõtmine kanep sirgjoon Puidu mõõtmis- ja märkimisvahendid

Sarnased õppematerjalid

docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia . Teemad.  Tisleri kutsekirjeldus  Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks  Töökoha ettevalmistamine  Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine  v Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid  Puidu raiumine  Saagimine  Hööveldamine  Peiteldamine  Puurimine  Puidu pinna silumine  Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi :  Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja)  Laudsepp  Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine)  Kaasajal kasutatakse ettevõtetes puidu töötlemisega seotud tööliste kohta järgmisi ametinimetusi :

Materjaliõpetus

doc

Puidutöötlemine I, II, III

Kiudplaat 1000conv.m2 7777 17700 17300 18300 Laastplaat 1000conv.m3 85,0 175,8 185,9 187,2 Tselluloos 1000 t 35,0 54,4 51,7 65,3 Paber 1000 t 33,4 52,4 53,3 63,5 Kartong 1000 t 1,1 1,9 - - Puidu ja puittoodete ekspordi (EEK) jaotus 2000.a. 2002.a. Kokkupandavad majad 5,4% 7% Tööstuslik ümarpuit 24,9% 15? Tselluloosi laast ja küttepuit 4,3% 4 Saematerjal 26,9% 26 Spoon, vineer 3,6% 3 Tisleri- ja ehituspuit 5,3% 4 Mööbel 15,4% 16 Laast- ja kiudplaat 6,0%

Puidutöötlemine

doc

Lukkseppatööd

pindadel on rööphammastega ja viili telje suhtes teatud nurga all olev raie. Ristlõike kuju poolest jagunevad viilid: lameviilid, nelikantviilid, kolmkantviilid, ümarviilid, poolümarviilid, saagviilid jne. viilid valmistatakse süsinik-tööriistaterasest Y13A ja Y12A, samuti ka kiirlõiketerasest P6M5 (nõelviilid). Rasplid erinevad viilidest raide poolest. Neid kasutatakse pehmete metallide jämetöötlemiseks, aga ka puidu ja luu viimistlemiseks. Viilid ja kaabitsad joon. 62 Kaabitsad (joon. 62b) kujutavad viili taolisi lõikeriistu, millel on hoolikalt teritatud lõikeservad. Konstruktsioonilt jagunevad kaabitsad terviklikeks ja koostatavateks; tööpinna kujult - lame-, kolmkant- ja profiilkaabitsateks. Kaabitsad valmistatakse samast materjalist mis viilidki. Seega võib kulunud viile, millede tahud on korralikult teritatud,

Luksepp

doc

Metallilõikeriistad ja seadmed

1.Freesimisega töödeldavad pinnad ja nende töötlemiseks kasutatavad freesid. Silinderfrees- tasapindade töötlemine. Ketasfrees- mitmesuguse profiiliga soonte, aga ka astmete ning tasapindade töötlemiseks. Laup- ehk otsfrees- tasapindade töötlemine, lisaks saab neid kasutada astmete ja süvendite töötlemiseks. Sõrmfrees- mitmesuguste soonte, süvendite, faaside ja astmete töötlemine. Kujufrees- mitmesuguste keeruka kujuga pindade, süvendite, kõverpindade ja mitme moodustaja poolt kujundatud pindade töötlemiseks. 2.Milliste lõikeomadustega peavad olema freesi lõikeosa valmistamiseks kasutatavad materjalid lähtudes freesimisprotsessi iseärasusest. Lõikeprotsessis toorikult laastu eraldamisel kulutatakse teatud hulk tööd elastsete ja plastsete deformatsioonide ületamiseks, samuti hõõrdumise ületamiseks tööriista esi- ja tagapinnal. Hõõrdumine põhjustab lõikeriista kulumist ja vähendab püsivusaega (- tegelik töötamise aeg minutites kahe järjestikuse

Metallilõikeriistad ja seadmed

odt

Treimine-lihvimine

. 41 2 Mis on treimine? Treimine on lõiketöötlemine, mille pealiikumiseks on tooriku pöörlemine ning lõikeinstrumendile (tavaliselt lõiketera) antav ettenihe. Tooriku pöörlemine võimaldab teostada lõikeprotsessi (laastuvõtmist), ettenihkeliikumine võimaldab seda protsessi teostada kogu tooriku pinna ulatuses. Treimist teostatakse puidutreipingis erinevate puidu tretipeitlitega, vajadusel kasutatakse spetsiaalseid puidu treimissabloone (trepi-, rõdu- ja veranda käsipuudetoed). Puidutreimise tööde käigus on võimalik valmistada puidust erinevaid lauanõusid, küünlajalgu, tööriistade käepidemeid, mööbliosi, kaunistusi, mänguasju jne. Lõikereziimi elemendid treimisel Lõikereziimi elementideks treimisel on lõikekiirus, ettenihe, spindli pöörlemissagedus ja lõikesügavus. Lõikekiiruseks nimetatakse lõikepinna

Puidutöö

docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi.

Materjaliõpetus

docx

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel

väliskoormuse toimel oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu lakkamist .  Plastsus on oluline omadus lõikeinstrumentide valmistamusel :  Saehamba tipu vormimisel saetee laiendamiseks  Sae räsamisel saetee laiendamiseks .  Kuumakindluse all mõeldakse tera omadust kannatada kõrgeid temperatuure kõvadust (materjali struktuuri) muutmata  Puidu lõikamisel võib temperatuur lõiketsoonis tõusta kõrgele ( 600…800 ’ C)  Kui lõikamise käigus tõuseb temperatuur ülekriitilise piiri kaotab teras oma kõvaduse – kaovad karastamisega saavutatud omadused .  Hea kuumakindlus lihtsustab tera teritamist  Teritamisel kuumeneb tera õhuke serv kergesti üle kriitilise temperatuuri ja kaotab oma kõvaduse – tera läheb siniseks .  Lõikamise käigus lõikur kulub :

Materjaliõpetus

doc

Tisleri eriala eksam

(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis- talvisel...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit, lülipuit) Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse. (aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm) Maltspuit-juhtkude,mööda seda liiguvad üles vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad- seega niiskem lülipuidust, ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa.(maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu, maltspuidulised- lülipuitu pole ültse märgata...haab, ksak, lepp) Lülipuit- puidu tugikude seega tugevam maltspuidust, ei osale aktiivselt elutegevuses, ristlõikes vaadeldes puidu keskmine tumedam osa..

Tisleri eriala

Rohkem sarnaseid