Vormi
algus
Kõik
metallid on toatemperatuuril tahkes olekus.
Vali
üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Õige
vastus on 'väär'.
Küsimus 2
Õige
Hinne
1,00 / 1,00
Märgista küsimus
Küsimuse
tekst
...
on teadusharu , mis uurib seoseid metallide ja nende sulamite
koostise, struktuuri ja omaduste vahel.
Vastus:
Tagasiside
Õige
vastus on: metalliõpetus
Küsimus 3
Õige
Hinne
5,00 / 5,00
Märgista
küsimus
Küsimuse
tekst
Määrake
igale metallile tema tihedus
Raud
Vastus 1
Titaan
Vastus 2
Alumiinium
Vastus 3
Vask
Vastus 4
Liitium
Vastus 5
Tagasiside
Õige
vastus on: Raud – 7800 kg/3, Titaan – 4540 kg/m3, Alumiinium – 2700 kg/m3, Vask – 8930 kg/m3, Liitium – 535 kg/m3
Küsimus 4
Õige
Hinne
1,00 / 1,00
Märgista
küsimus
Küsimuse
tekst
Kõige
kõrgema sulamistemperatuuriga metall on (vastus andke keemilise
elemendi tähisena või eestikeelse metalli nimetusena)::
Vastus:
Tagasiside
Õige
vastus on: W
Küsimus 5
Osaliselt
õige
Hinne
0,50 / 1,00
Märgista
küsimus
Küsimuse
tekst
Au,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lota Aadla
Õppematerjali autor
Mitteraudmetallid ja sulamid Mitteraudmetallid ja nende sulamid liigitatakse omadustelt lähtuvalt : a)tiheduse järgi: -kergmetallid ja sulamid (tihedus kuni 5000 kg/m3)-Magneesium, alumiinium, titaan jt. -keskmetallid ja sulamid (tihedus 5000-10000kg/m3)-tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom jt. -raskmetallid ja sulamid (tihedus üle 10000kg/m3)-plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen jt. b)sulamistemperatuuri järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuuri 327'c) -liitium, tina, plii jt. -kesksulavad metallid ja sulamid (temp.üle 327'c,kuid alla 1539'c) -mangaan,vask,nikkel,hõbe,jt. -rasksulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur üle 1539'c) -titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram,jt. Muudest omadustest lähtudes liigitatakse neid väärismetallideks (Pt, Ag. Au jt), haruldasteks metallideks (Li, Be, Ti jt), leelismetallideks (Li, Na, K jt). Kergsulamitest enim kasutatakse alumiiniums
kroom, vanaadium, molübdeen, volfram Metallide esinemine maakoores keemilise aktiivsus- Väärismetallid Au,Ag Haruldased metallid- Li,Be,Co Leelismetallid- Li,Na,K 1 3) Aatomi ehitus.Tüüpilise metalli aatom. Üleminekugrupi metallid. Lihtsad metallid. Tahkete materjalide siseehitus ehk struktuur: Siseehituse ehk aatomite paiknevuse järgi jaotuvad kõik ained amorfseteks ja kristalseteks. Amorfsus- kui aatomid paiknevad materjalis korrapäratult. Kristallilisus-Kui aatomid paiknevad korrapäraselt seaduspärasuse järgi
ruumkesendatuks. 3. Kristalliseerumine Kristalliseerumisprotsess algab kristalliseerumiskeskmete ehk –tsentrite tekkimisega sulas metallis ja jätkub nende arvu ning nende ümber kristallide mõõtmete kasvuga. Metalli või sulami vedelast olekust tahkesse üleminekul moodustuvad kristallid kasvavad vabalt ja omavad korrapärase geomeetrilise kuju. Joonis 4. Kristalliseerumisprotsess 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused Materjalide valikul ja nende kasutusalade määrat- lemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide oma- dused, mis on ühelt poolt määratud nende struk- tuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. 4.1. Materjalide füüsikalised omadused Tihedus 3 3 Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass kg/m
D: 61- 61-70 p. E: 51- 51-60 p. F: 0- 0-50 p. Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au (standardpotentsiaal) 1 Tänapäeva automaatfotoaparaat Materjalide füüsikalised omadused Tihedus Sulamistemperatuur Korrosioonikindlus
mm - väikese võimsusega õhuliinides ja sideliinides. Bimetall vask/teras juhtmetes, eriti kõrgsagedusel 5000 Hz kulgeb vool praktiliselt vasekihis. Joodised ja räbustid Joodis on erisulam, mida kasutatakse metallosade ja elektrijuhtmete liitmiseks, ühendamiseks. Liitepinnad puhastatakse. Surutakse tugevasti kokku. Ühenduskohale kantakse sulajoodis, kuumutades seejuures liitekohta. Joodise temp. peab olema kõrgem liidetavate materjalide sulamistemperatuurist. Põhimetalli pinnal joodis osaliselt lahustub ja difundeerub. Jahtudes joodis tardub täites ühendusepilud ja joote liitekoht ei jää põhimetalli tugevusest nõrgemaks. Joodiseid liigitatakse: - Pehmed joodised sulamistemperatuur 60 ÷ 400oC - Kõvajoodistel üle 500°C (vask-tsink, - hõbejoodis) Pehmejoodisteks on Sn ja Pb sulamid lisanditega antimoni (Sb) - 2,5%, kaadmiumi (Cd), alumiiniumi (Al) ja tsinki (Zn) - 25%.
Metallid ja sulamid liigitatakse koostise järgi kahte suurde gruppi raud ja rauasulamid ming mitteraudmetallidja mitterauasulamid on kõik ülejäänud metallid ja nende sulamid. Teisteks liigituse aluseks on tihedus, sulamistemperatuur, keemiline aktiivsus.Tehakse vahet ka leelismetallid, leelismuldmetallide, haruldaste ja hajusate, radioaktiivsete jt. metallide vahel. Materjalide omadused Materjalide valikul ja nende kasutusalade määratlemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide omadused, mis on ühelt poolt määratud nende struktuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasvutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused. Materjalised füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus
·Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused ·Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. ·Andmete kogumine. ·Seoste otsimine andmekogumites. ·Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine. ·Teooria formuleerimine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; ennustused teooria põhjal; mudelid. 7. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Erinevaid materjaide grupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad üksteisest eelkõige tiheduse (roo) poolest, mille ühik on mahuühikumass, kg/m3. Plastide tihedus on vahemikus 1000-2000kg/m3, keraamikal 1500-2500, metallidel 1700-22000kg/m3 piires. Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts).
Kõrgahju täidiseks ehk lähteaineteks on: 1) rauamaak: · punane rauamaak ehk hematiit Fe2O3 · magnetiit Fe3O4 · pruun rauamaak ehk limoniit n Fe2O3 . m H2O · raudpagu ehk sideriit FeCO2 2) mangaanimaak MnO2, Mn3O4, Mn2O3 3) räbustid : · lubjakivi CaCO3 · dolomiit 4) koks 5) kõrgahjugaas + õhk ( viimasel ajal O2 ) Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg Mangaanimaak 146 kg Räbu (slakk) 755 kg Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg Koks 971 kg Kõrgahju tolm 348 kg Kõrgahjugaas 3575 kg Kokku: 7320 kg Kokku: 7320 kg Kõrgahju põhimõtteline skeem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid