Intrapersonaalne suhtlemine iseendaga. Interpersonaalne isikutevaheline suhtlemine . Grupiline rühmasuhtlemine . Massikommnikatsioon massisuhtlus. Teabeliigid . 1. Regulatiivse teabe vajadus: · Vajadus tegevusjuhtide järele(kohustus ja vastutus ala) · Vajadus reguleerida inimestega suhteid 2. Tunnetuslik teabe vajadus: · Vajadus tunnetada iseennast (suhestumine) · Vajadus tunnetada oma tegevuskeskkonda. 3. Psüholoogiline teabe vajadused: · Vajadus oma elamuste ja kogemuste väljendamiseks · Vajadus psühilise pinge lahendamise. Eetikakoodeks 1) Üldised põhimõtted 2) Sõltumatus 3) Ajakirjanik ja inforamtsiooniallikas 4) Reklaam 5) Vastulause 6) Avaldamisreegel Ajakirjanikuvabadus · Võrdne õigus poliitiliste arvamuste esitamiseks
Tööstusharu, turg Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); Institutsiooni mõiste- teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum Funktsioon majanduselus: Määratlevad tegevuste legitiimsust Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; Stabiliseerivad tegevuskeskkonda. Stabiilsus ja muutumine: Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith'i järgi Tööviljakuse kasv Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld)
tegevusele ka teiste ettevõttes tegutsevate inimeste käitumist. Mõned näited: 1) Meie lubadus on aidata inimestel tunda lähedust kõigega, mis on neile oluline-Nokia Eesti, august 2008 2) Me tahame värskendada inimeste keha ja vaimu ning inspireerida neis optimismi; luua väärtust kõigile meie partneritele ning muuta maailma oma tegevusega paremaks- Coca-Cola Company 4 Kontroll Ettevõtjatele on kohane iseloomulik soov kontrollida oma tegevuskeskkonda ja kokkuvõttes ka oma saatust, mitte loota saatuse või juhuse peale. Sageli nad tahavad kontrollida isiklikult kõiki ettevõtte rajamise ja tegutsemisega seotud külgi.Ettevõtja kontroll on tähtis kuna mõjutab ettevõtte tegevust algusest peale, kuid tugeval kontrollivajadusel võib olla ka negatiivseid külgi. Kohanemisvõime on üks olulisi alustava ettevõtja edukust mõjutavaid tegureid. Sest samal ajal
Eesti rahvastiku tervis on nõrk. Kõik see mõjutab otseselt või kaudselt äritegevust. Tarbijakaitse liikumised taotlevad kliendi valiku kriteeriumide laiendamist nii, et see sisaldaks keskkonnakaitse küsimusi. TECNOLOGICAL Tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa uute toodete, teenuste, protsesside, turustuskanalite ja müügiviiside ning äritegevuse ülesehituse muutusi. Uute tehnoloogiate kasutamine (juukse pikendused) toob kaasa tootlikkuse tõusu. Nii näiteks on kogu tegevuskeskkonda ja pea iga ettevõtet oluliselt mõjutanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng. Arendustööde kulud (salongi töötajate kolitused) on alati vajalikud, sest tänu koolitustele tõuseb teenuste kvaliteet. ECONOMIC Majanduskeskkonnas toimuvad muudatused, mida enim jälgitakse ja analüüsitakse, on seotud majanduskasvu ja majanduskriisidega erinevates regioonides ja riikides, valuutakurssidega, intressimääradega, maailmaturu hindadega, inflatsiooniga jne. Maailma regioone haaravate
kõrvale. Ettevõtja on paindlik, ta kohandab esialgset äriideed, leiab uusi võimalusi. Äriplaan on aga ka sel juhul mõõdupuuks, millega saab võrrelda tegelikke tulemusi, analüüsida kõrvalekaldumiste põhjuseid. Nii saab varakult märgata selliseid muutusi, mis võivad ettevõttele kaasa tuua olulisi probleeme, näiteks makseraskusi. Vahel öeldakse, et tähtsam on protsess kui tagajärg. Äriplaani koostades peab ettevõtja analüüsima tegevuskeskkonda, turgu, konkurentsi, planeerima kulusid ja tulusid jne. Kui see kõik on tehtud, on ta paremini valmis reaalseks äritegevuseks. Äriplaanil võivad olla erinevad sihtgrupid: - ettevõtja ise - kaasomanikud, asutajad - laenuandja, eelkõige pank - ettevõtlustoetusi välja andev organisatsioon (näiteks EAS, Töötukassa) - teised investorid - potentsiaalsed võtmetöötajad - koostööpartnerid - ettevõtted, kellega plaanitakse liituda
kõrvale. Ettevõtja on paindlik, ta kohandab esialgset äriideed, leiab uusi võimalusi. Äriplaan on aga ka sel juhul mõõdupuuks, millega saab võrrelda tegelikke tulemusi, analüüsida kõrvalekaldumiste põhjuseid. Nii saab varakult märgata selliseid muutusi, mis võivad ettevõttele kaasa tuua olulisi probleeme, näiteks makseraskusi. Vahel öeldakse, et tähtsam on protsess kui tagajärg. Äriplaani koostades peab ettevõtja analüüsima tegevuskeskkonda, turgu, konkurentsi, planeerima kulusid ja tulusid jne. Kui see kõik on tehtud, on ta paremini valmis reaalseks äritegevuseks. Äriplaanil võivad olla erinevad sihtgrupid: - ettevõtja ise - kaasomanikud, asutajad - laenuandja, eelkõige pank - ettevõtlustoetusi välja andev organisatsioon (näiteks EAS, Töötukassa) - teised investorid - potentsiaalsed võtmetöötajad - koostööpartnerid - ettevõtted, kellega plaanitakse liituda
Institutsioonide funktsioon majanduselus • Määratlevad tegevuste legitiimsust – Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) – Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); – Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; • Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda; • Institutsioon ≠ organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, üldmudel. Formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva kiirusega – muutuste algatamine formaalsete reeglitega: nt majandus- ja sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon – praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust: nt jagamismajandus • Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt, ja vastupidi;
• institutsioon ≠ organisatsioon, vaid selle plaan,näidis • suhteliselt stabiilsed ajas • formaliseeritud: seadusandlus, standardid; informaalsus: traditsioonid, normid, rutiinid Institutsioonide funktsioon majanduses: • Määratlevad tegevuste legitiimsust(selle sisu ja piirid; osalejad; vahetusobjektid) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid • Kujundavad eelistuste kujunemistja realiseerimist • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda • Formaalsete reeglite muutumine kiirem • Formaalsed reeglid ei toimi ilma täiendusstrukuuride teotuseta • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteidhuvigruppide vahel 3. KAPITALIDE KÄSITLUSEST Inimkapital- kapital, mis ei ole kandjast “eraldatav”(haridus, oskused, tervis; mortiveeritus, väärtused; indiviidipõhine kapital) Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja
• institutsioon ≠ organisatsioon, vaid selle plaan, näidis • suhteliselt stabiilsed ajas • formaliseeritud: seadusandlus, standardid; informaalsus: traditsioonid, normid, rutiinid Institutsioonide funktsioon majanduses: • Määratlevad tegevuste legitiimsust(selle sisu ja piirid; osalejad; vahetusobjektid) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid • Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda • Formaalsete reeglite muutumine kiirem • Formaalsed reeglid ei toimi ilma täiendusstruktuuride teotuseta • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 3. KAPITALIDE KÄSITLUSEST Inimkapital- kapital, mis ei ole kandjast “eraldatav”(haridus, oskused, tervis; motiveeritus, väärtused; indiviidipõhine kapital)
normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum (nt majandus, religioon, perekond, turg, keskpank, AS, ametiühing). Institutsioon ≠ organisatsioon. Institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, näidis, algmudel. Funktsioon: määratlevad tegevuste legitiimsust (legaalne/illegaalne; professionaalsus, vanus), suunavad ja filtreerivad infot ja andmeid; kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; stabiliseerivad tegevuskeskkonda. Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9 ja 10 3. Loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu • Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi Arengu eeldus 1 – tööviljakuse kasv -> töö = universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna; tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad => tööviljakuse kasv
tuntus. 14. Organisatsiooni mission, visioon ja eesmärgid Tugeva organisatsiooni kultuuriga firmas on raske muuta missiooni, eesmärke, poliitikat või strateegiat organisatsiooni kultuuriga vastupidises suunas. Missioon on org. eksisteerimise põhjus ning ta kirjeldab väärtusi, püüdlusi, kliente ja turuosa, kellele tegevuse tulem on suunatud. Visioon ideaal, mille poole org püüdleb. Visioon kirjeldab tegevuskeskkonda pikemas perspektiivis ja oma org. kohta selles. 15. Erinevad infokanalid ja nende kasutamine organisatsioonis · Ametlik - peamiselt kirjalik suhtlemine, suhtlemisvõrgustik range ja seotud struktuuriga · Mitteametlik peamiselt vahetu suuline kontakt ja grupisisene suhtlemine, suhtlemisvõrgustik toimib vastavalt isiklikele
stabiilsus ja muutumine Institutsioon – teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogum (majandus, religioon, perekond, haridus) Institutsioonide funktsioon majanduselus: Määratlevad tegevuste ligitiimsust Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andemid Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist Stabiliseerivad tegevuskeskkonda Institutsioon kui organisatsiooni “plaan”, üldmudel Stabiilsus ja muutmine Formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva kiirusega. Formaalsetega: majandus- ja sotsiaalpoliitika jne. Informaalsetega: jagamismajandus, bitcoin Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt ja vastupidi Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 2
ja tegevuspraktikate kogum (majandus, religioon, AS, ametiühind jne) Institutsioon ≠ organisatsioon Institutsioonide fukntsioon majanduselus: Määratlevad tegevuste legitiimsust Tegevuse sisu ja selle piirid, võimalikud osalejad, vahetudobjektid, nende väärtuse omistamine. Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist Stabiliseerivad tegevuskeskkonda Institutsioonide stabiilsus: Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel Ühiskonna areng ja (majandus)sotsiloogia kujunemislugu Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi: Majandustegevus (eriti koloniaalmaaldes) vajas riigilt poliitilist ja militaarsed kaitset.
Ootused on oluline selgeks rääkida, kes kellelt mida ootab. Töötajapoolne panus: jõupingutus, võimed, oskused ja kompetentsid, lojaalsus, aeg, loovus ja uuenduslikus. Org. poolne panus: töötasu, soodustused, turvatunne, karjäärivõimalused, staatus, tuntus. 3. Missioon ja visioon. Missioon on org. eksisteerimise põhjus ning ta kirjeldab väärtusi, püüdlusi, kliente ja turuosa, kellele tegevuse tulem on suunatud. Visioon ideaal, mille poole org püüdleb. Visioon kirjeldab tegevuskeskkonda pikemas perspektiivis ja oma org. kohta selles. Strateegia tegevuskava, millele tuginedes saavutatakse eesmärk. 4. Kõrge ja laia organisatsioonistruktuuri eelised ja puudused. Juhtimisulatuseks (lai/kitsas) nimetatakse ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arvu, kes talle otseselt peavad aru andma. 5. Organisatsiooni põhikarakteristikud (sh struktuuri elementide sisu ja olemus) Struktuuri täpsemaks kirjeldamiseks kasutatakse kolme elementi: komplitseeritus, formaliseeritus ja
60-ndad –koostöövõimeline, omadused, milliseid oskusi/omadusi nõuab töö. Hariduse roll tõuseb. 70lõpp – 90-ndate lõpp – erinevad oskused ja kogemused, omaduste kasvav roll, stressi taluvus. Alates 2000st – kompetentne ja ettevõtlik, oma visiooniga, efektiivne, väga hea suhtlemisoskusega, valdab keeli, on motiveeritud, õppimisvõimeline ja enesekindel, kõrge stressi taluvus. (Kuokkanen, Varje, Väänanen, 2013) TEGEVUSKESKKOND • Tegevuskeskkonda iseloomustab keerukus ja muutlikkus. (Õppiv organisatsioon – võimeline kohanema uute tingimustega. Teenindussektori laienemisega – emotsionaalse töö kasv ja nn näitlev organisatsioon (“performing organisatsion”); emotsionaalne organisatsioon (Hochschild 1983, The Managed Heart: the Commercialization of Human Feeling – have a nice day!) • Keerukus – keskkonnategurid, mis võivad oluliselt mõjutada organisatsiooni toimimist. (nt
Institutsioonide funktsioon majanduselus: · Määratlevad tegevuste legitiimsust Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) · Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid · Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist · Stabiliseerivad tegevuskeskkonda. Institutsioonide stabiilsus ja muutumine: · Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem (nt ühiskondlik transformatsioon: erinevad ,,kellad" - P. Sztompka); · Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt · Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel. 4. loeng kapitalide käsitlused 1) Inimkapitali mõiste inimkapital - kapital, mis ei ole selle kandjast ,,eraldatav".
Ta ei oska armastada ja tahtis ka oma sõbrale näidata reaalset elu, et armastust pole olemas, sellisena nagu too noor poeet seda tundis ja nägi. 10e Hiljem kui Onegin juba vanem oli avastas ta, et on olnud rumal, kui lükkas Tatjana armastuse tagasi. 3. Määra romaani tegevusaeg ja ruum peatükkide järjestuses. Kirjelda kaht põhimõtteliselt erinevat tegevuskeskkonda. Mõtesta tegelaste, eriti Onegini ja Tatjana, ning keskkonna suhteid. Algeslt toimub tegevus Leningradis, kus toimuvad igapäevaselt suured pidustused ja aadlikud elavad priiskavalt. Seejärel kolib Onegin maale- mõisa, mille omanikuks on ta saanud. Seal tutvub ta Tatjanaga, tagasihoidliku maaneiuga. Kuna Jevgeni ise on nii tüdinud pralledest ja on elanud truudusetut elu, siis tema jaoks pole olemas sellist asja nagu armastus.
nende funktsioon majanduselus- Määratlevad tegevuste legitiimsust Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; Stabiliseerivad tegevuskeskkonda; Institutsioon organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni ,,plaan", üldmudel. stabiilsus ja muutumine- Formaalsed ja informaalsed reeglid/praktikad muutuvad erineva kiirusega Muutuste algatamine formaalsete reeglitega: nt majandus-ja sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon Praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust: nt jagamismajandus, bitcoin Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride
sideettevõtted) või tasuta (nt heategevuslik tasuta toitlustamine vähe kindlustatud isikutele, eratelevisioon, era raadiojaamad). *Avaliku juhtimise erinevus avalikust valitsemisest - Avalik juhtimine tähtsustab tulemust, avalik valitsemine aga osalejate tundmust protsessi ajal. Avalik juhtimine keskendub protsessidele ehk juhtimisele. Avalik valitsemine pigem kontekstile ehk mida juhtida. 3. Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga. Era- ja avalik sektor täidavad ühiskonnas erinevaid funktsioone ja omavad seega erinevaid eesmärke. **Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja –ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja
turg, aktsiaselts, ametiühing, omand, leping), ajas suhtelised stabiilsed Funktsioon majanduselus Määratlevad tegevuste legitiimsust kas on vajalik mingit professionaalset nõuet (kinnisvara turul töötamine jne), võimalikus osalejad (kas on õigus astuda klubisse sisse jne), vahetusobjektid (eeldame poes, et kaalud arvutavad kõik hinnad õieti jne) Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist Stabiliseerivad tegevuskeskkonda Institutsioonide muutumine ja stabiilsus Formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva kiirusega (nt nõukogude aja koolisüsteemi muutus) Muutuste algatamine formaalsete reeglitega (mingite seaduste loomine jne) Praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust (jagamismajandus, nt uber, mis on tekitanud ka palju vastumeelt) Muutused ja nende võimalikkus, väljendab võimusuhteid, kas on üldse
▪ haridus ▪ tervishoid ▪ õiguskord • Kommertsteenus peab suutma leidma turul piisaval hulgal ostujõulisi tarbijaid, kes on valmis teenuse eest maksma – teenuse genereeritud „väärtus“ on suurem kui selle osutamisega seotud kulud. ◦ Näited: ▪ pangakontor, ▪ postkontor • Keeruline selgepiiriliselt eristada, sest on tihe koostöö teiste teenuste pakkujatega 3. Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga. • Avatus, keerulisus ja konfliktsus, kõik kliendid, võrdne kohtlemine, avalik hüve, vastutuse hajumine • Viimase 50 aastaga on avalik sektor kasvanud nii suuruses kui ka keerukuses • Avalik sektor hõlmab arvukaid institutsioone, mille eesmärk on erinevate huvide ajamise nimel otsuste tegemine ja nende elluviimine.
o Institutsioon: teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogum. 3 o Funktsioon majanduselus: määratlevad tegevuste legitiimsust; suunavad ja filtreerivad informatsiooni; kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; stabiliseerivad tegevuskeskkonda. o Stabiilsus ja muutumine: formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva kiirusega; formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt ja vastupidi; muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel. 2) Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim
Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; Stabiliseerivad tegevuskeskkonda. Stabiliseerivad tegevuskeskkonda. Institutsioonide stabiilsus Institutsioonide stabiilsus
mõõdik. Samas kui valitsemine väärtustab pehmet tulemust - kvalitatiivse mõõdiku näol. Avalik haldus pöörab tähelepanu ainsana vaid sisendile. 2. Mis on avalikud teenused, miks on neid raske selgepiiriliselt eristada erasektori kommertsteenustest? Avalikke teenuseid pakutakse avaliku sektori poolt, finantseeritakse eelarvest. Avalikud teenused on teenused, mis on poliitiliselt olulised. 3. Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga. Avalik organisatsioon on väliskeskonnale palju avatum kui erasektori oma. Avaliku organisatsiooni tegevuskeskkond on keerulisem ja konfliktsem. Eraettevõtted määratlevad ise oma kliendigrupi, kuid avaliku teenuse puhul peab olema kõigile tagatud võrdne kohtlemine. 4. Mida tähendab vastutuse hajumine ja miks seda avaliku sektoris esineb rohkem kui erasektoris? Erinevad sidusrühmad soovivad mõjutada avaliku organisatsiooni juhti
suurema sõltumatuse nende riikide valitsustest. Eesti Panga õiguslik staatus riigis rajaneb põhimõttel keskpank ei vastuta valitsuse kohustuste eest ning valitsus ei vastuta keskpanga kohustuste eest, seega keskpanga autonoomsusel valitsusest, ent seaduse raames ja parlamendi kontrolli all (Hagelberg, Pollisinski 1999, lk. 21-23). 18 3. EESTI RAHAPOLIITIKA 3.1. Rahapoliitika eesmärgid. Rahaasutuste tegevuskeskkonda mõjutab oluliselt riigi rahapoliitika. Rahapoliitikat viib ellu keskpank. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Tema eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, makse- bilansi tasakaal jms. Rahapoliitika üldtunnustatud eesmärk on rahalise stabiilsuse tagamine. Rahalise stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust, mis sisuliselt näitab ka raha ostujõu säilimist
eesmärgid vaadeldaval ajavahemikul? Millisteks kujunevad eelnevate mõjul e-turunduse strateegilised ja taktikalised eesmärgid? Milline on ettevõtte peamine sihtgrupp ning milline on selle sihtgrupi digitaalne käitumine? Planeerimise ühe osana peab tekkima kommunikatsioonimudeli kirjeldus - kuidas tuleks antud kanalis sõnum sihtgrupini toimetada. Turundusplaan peaks olema lihtne ja asjakohane ning sisaldama: Situatsioonianalüüsi Mõista ettevõtte hetkelist tegevuskeskkonda ning tema liikumissuundi. See hõlmab endas nii mikro- kui makrokeskkonda ja analüüsib nii klientide, konkurentide, varustajate-vahendajate ja ressursside kasutust kui ka sotsiaalseid, õiguslikke, poliitilisi, majanduslikke ja tehnoloogilisi iseärasusi. Samuti peab sisaldama e-äri üldisi strateegiaid, mis määravad ära organisatsiooni tulevikusuunad ja edasised tegevused. Eesmärkide seadmist
o Mitmeid teenuseid osutavad teised sektorid delegeeritud Nt. toitlustamine koolides 2 või osutabki ise. Nt. erakliinikud, erakoolid o Avalike teenuste rahastamine on segane Keskvalitsus, kov, teised finantseerijad, lõpptarbija Nt. osa tasub haigekassa, osa tuleb kliendil endal maksta 3.Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga Kui avalik sektor on avatud ja läbipaistev kõigi suhtes, o siis erasektor on pigem kinnine. Firmade tegevusest on palju firmasaladuse all Kui avalik sektor peab arvestama kõigi konfliktsete huvidega, kaasama kõiki, kohtlema võrdselt o siis erasektor seda tegema ei pea. Ta saab välistada tarbijaid ning suunata oma tegevuse teatud sihtgrupile.
- klientide tellimused ja soovid (finantsteenused) - omanike taotlused ja ootused (kasumid) RAHAPOLIITIKA Raha kasutuse teatud tasemest alates muutus vajalikuks raharingluse suurem korrastatus, et tagada raha võime oma ülesandeid ootuspäraselt täita. Rahamajanduse korrastatus = rahasüsteem Iga süsteem vajab valitsemist (juhtimist) Rahapoliitika sisuks on rahasüsteemi juhtimine. Rahapoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Rahaasutuste tegevuskeskkonda mõjutab oluliselt riigi rahapoliitika, mida viib ellu keskpank. Rahapoliitika eesmärgid: - majanduse ühtlane kasv, - hindade stabiilsus, - kõrge tööhõive, 9 - maksebilansi tasakaal Rahapoliitikaga sarnased eesmärgid on ka eelarvepoliitikal e. fiskaalpoliitikal. Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist.
kiiremini kui Jaapanis, siis saavad saklased müüa oma kaupu suhteliselt odavamalt, mis suurendab saksa kaupade nõudlust ning võib suurendada Euro väärtust. Järelikult toob töötootlikuse kasv kaasa antud riigis kasutatava valuutaväärtuse suurenemise. Kui suureneb mingi teguri mõjul kodumaiste kaupade nõudlus siis toob see kaasa kasutatava valuutaväärtuse suurenemise. RAHAPOLIITIKA JA RAHATEOORIA Rahaasutuste tegevust ja tegevuskeskkonda mõjutab oluliselt riigi rahapoliitika, mida teostab riigi keskpank. Keskpanga tegevus võib olla valitsusest sõltumatu või sellest rohkem või vähem sõltuv. Rahapoliitika e. monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Selle üldine eesmärk on kindlustada majanduse kasv, hindade stabiilsus, kõrge tööhõive ning tasakaalustatud maksebilanss. Kuna nimetatud eesmärgid on oma olemuselt vastuolulised ning korraga ei ole neid võimalik
probleemide kõrvaldamist ja/või ennetamist). Toodete/teenuste hinnataseme ja -kujunduse punkti eesmärk on anda selgitusi hinnapoliitika kohta (konkurentidest madalam, sama või kõrgem hind, soodustuste tegemine), millised on hindade kujundamise üldised lähtekohad (millest hind/summa koosneb). Kasulik on tuua turismitoodete, -pakettide võrdlevaid/näidishindasid. Toote/teenuse lisaväärtuse väljatoomisel tuleb organisatsiooni tegevuskeskkonda vaadelda kohalikul tasandil ja laiemalt. Lisaks tööhõivele ja käibe kasvule võib ära tuua ka pehmemaid tegureid, nagu kogemuste vahetus, ühine töö kvaliteedi parendamisel jms koostööst tekkivad positiivsed nihked. Kvaliteedistandardite punkti eesmärk on selgitada kvaliteedi tagamise põhimõtteid ja -tegevusi. Kvaliteedijuhtimissüsteemi puudusel keskenduge sellele, milliseid praktikaid ettevõte
Tšehhi Vabariigis (Jindrichovska ja Purcarea, 2011), Leedus (Dagilienė ja Gokienė, 2011) ja Eestis (Gurvitsh ja Sidorova, 2012); • Avalikus sektoris on kestlusaruandlusest kujunenud arenev suund. Integreeritud aruanne (integrated reporting) on kokkuvõtlik informatsiooni edastamise viis, kuidas ettevõtte strateegia, juhtimine, tulemused ja väljavaated viivad väärtuse loomiseni lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, arvestades seejuures tegevuskeskkonda. (IIRC 2013: 8). Integreeritud aruandluse lähtekohaks on arusaam, et ettevõtte väärtus põhineb väga erinevatel finantsilistel ja mittefinantsilistel teguritel. Finantsilisi tegureid on võrdlemisi kerge hinnata ning leida nende väärtus. Kuid on olemas ka sellised väärtused, mida on raske või pea võimatu rahas mõõta – töötajad, loodusvarad, intellektuaalne kapital, turg ning õigusnormid, konkurents, energia- julgeolek jne
riskiklass vastavalt käesoleva määruse lisale 7. (2) Elutähtsa teenuse osutaja nimetab katkestusi ennetavad ja nende tagajärgi leevendavad meetmed koos ligikaudse maksumusega ning meetmete rakendamise eest vastutajad. § 12. Riskianalüüsi järelhindamine (1) Elutähtsa teenuse osutaja jälgib süstemaatiliselt elutähtsa teenuse kriitilisi tegevusi, kasutatavaid ressursse, katkestusi põhjustavaid ohtusid ja tegevuskeskkonda ning oluliste muutuste ilmnemisel täiendab vastavalt riskianalüüsi. (2) Elutähtsa teenuse osutaja esitab täiendatud riskianalüüsi viivitamatult elutähtsat teenust korraldavale asutusele. § 13. Määruse paragrahvi 3 lõike 2 rakendussätted (1) Käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud asutus või isik ei esita riskianalüüsi elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või elutähtsat teenust korraldava asutuse määratud allasutusele 2010. aasta 1. detsembriks.
jõupingutus, võimed, oskused ja kompetentsid, lojaalsus, aeg, loovus ja uuenduslikus. Organisatsiooni poolne panus: töötasu, soodustused, turvatunne, karjäärivõimalused, staatus, tuntus. 15. Organisatsiooni missioon, visioon ja eesmärgid Missioon on organisatsiooni eksisteerimise põhjus ning ta kirjeldab väärtusi, püüdlusi, kliente ja turuosa, kellele tegevuse tulem on suunatud. Visioon ideaal, mille poole organisatsioon püüdleb. Visioon kirjeldab tegevuskeskkonda pikemas perspektiivis ja oma org. kohta selles. Eesmärk ehk organisatsiooni sisuline mõte tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid millistes tegevusvaldkondades org jätkab oma põhitegevust. Vahepealse kestusega e
annaabi.ee 
