või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud - korraldama tervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud - määrama esmaabiandjad ettevõttes, ning korraldama neile väljaõppe - tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse, neid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas - viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alalislt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi - oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe - tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist
8.Määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad, võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe. Igas struktuuriüksuses või vahetuses peab kohal olema vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja. 9. Tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Neid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas. 10. Viima töötaja töö-ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi. 11. Oma kulul andma töötajatele isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus-ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe. 12.Tutvustama töötajale tervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist. 13
Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks. (Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §1 lg1) 2. Kas tööandja on kohustatud tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes? Tööandja on kohustatud töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §10¹ lg3) 3. Nimeta 6 kohustust, mida peab täitma tööandja ja 6 kohustust, mida peab teadma töötaja, millised on tööandja ja töötaja õigused? Tööandja on kohustatud:
Ametiasutus Ametiasutuson riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. Tuleb eristada riigi ametiasutusi ja KOVide ametiasutusi. Riigi ametiasutused on nt: Riigikogu, VP, Õiguskantsleri Kantseleid kohus Riigikontroll KOVi ametiasutused on nt: valla- ja linnavolikogu kantseleid valla- ja linnavalitsus asutusena Avaliku teenistuse alused Ametiasutuses ameti- või töökohale võetud isiku ja asutuse vahel tekkivaid teenistussuhteid loetakse avalikuks teenistuseks. Avalikud teenistujad jagunevad: ametnikeks (isikud ametikohtadel, millel on ülesanne teostada avalikku võimu) Töösuhe on avalik-õiguslik ametiasutuse töötajateks (isikud ametikohtadel, mille ülesanne ei ole avaliku võimu teostamine, vaid seda toetavad tegevused, nt raamatupidamine) Töösuhe on eraõiguslik, kuid arvestatakse ATS-is sätestatud erisustega Amet on ühele füüsilisele isikule asutuses pandud ülesannete kogum. Ameti
jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe. Ettevõtte mitme territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja; 9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; 10) viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi; 11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; 12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe. Vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja; • 9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; 10) viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi; • 11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; 12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
Lisavaheaeg antakse iga kolme tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund. § 10 1 . Alaealised ja puudega töötajad (1) Alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö ja olmetingimused. (2) Tööandja järgib alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid. (3) Tööandja on kohustatud töö ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes. (4) Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises
määrusega. § 10. Naistöötajad ning alaealised ja puudega töötajad (1) Rasedatele, rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused. (2) Tööandja järgib rasedate, rinnaga toitvate naiste ja alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid. (3) Tööandja on kohustatud töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel invaliidistunud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes. (4) Puudega töötaja töö ja töötamiskoht tuleb kohandada tema kehaliste ja vaimsete võimetega. (5) Soodustingimused puudega töötaja tööks kehtestab Vabariigi Valitsus. (6) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks kehtestab Vabariigi Valitsus. § 11
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009] § 101. Alaealised ja puudega töötajad (1) Alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused. (2) Tööandja järgib alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid. (3) Tööandja on kohustatud töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes. (4) Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja
sotsiaalminister oma määrusega. § 10. Rasedad ja rinnaga toitvad naistöötajad ning alaealised ja puudega töötajad [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (1) Rasedatele, rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused. (2) Tööandja järgib rasedate, rinnaga toitvate naiste ja alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid. (3) Tööandja on kohustatud töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (4) Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises
8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile tööandja kulul väljaõppe. Mitme allüksuse või vahetustega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja; 9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; 10) viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi; 11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; 12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile tööandja kulul väljaõppe. Mitme allüksuse või vahetustega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja; 9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; 10) viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi; 11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; 12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe. Ettevõtte mitme territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja; 9. tagama kõigile töötajatele ESMAABIVAHENDITE KÄTTESAADAVUSE. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; 10. viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi; 11. oma kulul andma töötajale ISIKUKAITSEVAHENDID, TÖÖRIIETUSE NING PUHASTUS- JA PESEMISVAHENDID, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; 12. tutvustama töötajale TTO NÕUDEID ning kontrollima nende täitmist; 13
Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus. Tööõigus Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel. Tööõiguse normid ei laiene eriseadustega reguleeritud teenistusele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistusele jms. Nii näiteks teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Avaliku teenistuse all mõistetakse töötamist riigi või või kohaliku omavalitsuse asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest. Tööõiguse allikateks on: 1)rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsioonid; 2) Euroopa sotsiaalharta; 3)Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid; 4) Eesti vabariigi põhiseadus; 5)seadused(tähtsamateks
määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile tööandja kulul väljaõppe. Mitme allüksuse või vahetustega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja; tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi; oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
kasvatamise eest. (7) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu riigieelarve vahenditest hüvitamise korra. [RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009] § 10^1. Alaealised ja puudega töötajad (1) Alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused. (2) Tööandja järgib alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid. (3) Tööandja on kohustatud töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes. (4) Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. See nõue kehtib ka üldkasutatavate
sotsiaalminister oma määrusega. § 10. Naistöötajad ning alaealised ja puudega töötajad (1) Rasedatele, rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö ja olmetingimused. (2) Tööandja järgib rasedate, rinnaga toitvate naiste ja alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid. (3) Tööandja on kohustatud töö ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel invaliidistunud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes. (4) Puudega töötaja töö ja töötamiskoht tuleb kohandada tema kehaliste ja vaimsete võimetega. [Lõige 5 kehtetu alates 1. 07. 2003] (5) Soodustingimused puudega töötaja tööks kehtestab Vabariigi Valitsus.
(7) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu riigieelarve vahenditest hüvitamise korra. [RT I 2009, 5, 35 jõust. 1.07.2009] § 101. Alaealised ja puudega töötajad (1) Alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused. (2) Tööandja järgib alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid. (3) Tööandja on kohustatud töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes. (4) Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises
lõikes nimetatud teatise esitamisest arvates, kui ei lepita kokku pikemas ajas. Tööandja on kohustatud ettepanekute arvestamata jätmist põhjendama. Juhtumid, millele töölepingu seadus ei laiene Töölepingu seadus ei laiene: 1) teenistusele Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina või Riigikogu või Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatava ametnikuna; 2) riigiametnikele ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, kelle teenistussuhteid reguleeritakse avaliku teenistuse seadusega; 3) kaitsejõudude tegevteenistusele; 4) töötamisele taluperes või pereettevõttes talupere või pereettevõtte liikmena; 5) vanemate, abikaasade ja laste töötamisele üksteise koduses majapidamises, samuti mainitud isikute poolt üksteise eest hoolitsemisele; 6) perekonnaliikmete töötamisele ühises koduses majapidamises, samuti perekonnaliikme eest hoolitsemisele; 7) töötamisele teenistuslepingu alusel
väljaõppe. Ettevõtte mitme territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja; [jõust. 1.03.2007] 9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; 10) viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi; 11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; 12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile tööandja kulul väljaõppe. Mitme allüksuse või vahetustega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja; tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi; oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
eristada -juriidilise isiku organi liikme õigused ja kohustused võivad olla töötajaga sarnased Juhtorgani liige tegutseb juhatuse liikme lepingu alusel, millele kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut. 4. Töölepingulise suhte eristamine avalikust teenistusest: avaliku teenistuse olemus ja asutused, avalike teenistujate liigid, töö- ja teenistussuhte peamised erisused TLS ei reguleeri avalike teenistujate teenistussuhteid. Avaliku teenistuse puhul on tööandjaks riik või KOV, kes teostab oma võimu avalike teenistujate kaudu. Võimu ja vastutuse andmine avalikele teenistujatele eeldab neile ka eriliste kohustuste ja õiguste andmist, mida ei reguleeri TLS. Avalikud teenistujad tegutsevad ühiskonna avalikus sfääris, mis kuulub avaliku õiguse valdkonna. Avaliku teenistuja töötamise aluseks on haldusakt, ning õigused, kohustused ja vastutus on reguleeritud avaliku teenistuse seadusega, mis on osa
kinnistusraamatusse. Omanik on hüpoteegi puhul koormatud kinnisasja omanik, kes ei pea tingimata olema võlgnik, kes laenu sai. 13. TÖÖÕIGUS Tööõiguse mõiste ja allikad. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid, põhiseadus, seadused ning valitsuse määrused tööõiguse allikatena. Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava tööleping alusel. Teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Avaliku teenistuse all mõistetakse töötamist riigi või kohaliku omavalituse asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest. Tööõiguse allikateks on: 1. Rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsioonid 2. Euroopa sotsiaalharta 3. Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid 4. Eesti Vabariigi põhiseadus. 5. Seadused, tähtsamateks töölepingu seadus
oma määrusega. § 10. Rasedad ja rinnaga toitvad naistöötajad ning alaealised ja puudega töötajad [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (1) Rasedatele, rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused. (2) Tööandja järgib rasedate, rinnaga toitvate naiste ja alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid. (3) Tööandja on kohustatud töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (4) Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises
ettenähtud töötingimused. Individuaalse töösuhte subjektiks on töötaja ja tööandja. Töötaja võib üldjuhul olla 18- aastaseks saanud teovõimeline või piiratud teovõimega füüsiline isik. Töölepingu seadus ei laiene: 1) teenistusele Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina või Riigikogu või Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatava ametnikuna 2) riigiametnikele ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, kelle teenistussuhteid reguleeritakse avaliku teenistuse seadusega 3) kaitsejõudude tegevteenistusele 4) töötamisele taluperes või pereettevõttes talupere või pereettevõtte liikmena 5) vanemate, abikaasade ja laste töötamisele üksteise koduses majapidamises, samuti mainitud isikute poolt üksteise eest hoolitsemisele 6) perekonnaliikmete töötamisele ühises koduses majapidamises, ka perekonnaliikme eest hoolitsemisele
Ametnik on isik, kes on riigi või KOV üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes; ametnik nimetatakse ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. 3 Avaliku võimu teostamine: ametiasutuse juhtimine, riikliku ja haldusjärelevalve teostamine, riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine, alaliselt riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine selleks, süütegude menetlemine, EV diplomaatiline esindamine jmt. Ametnike teenistussuhteid reguleerib ATS, teatud juhtudel ka TLS. 2) abiteenistujateks; Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 3) koosseisuvälisteks teenistujateks. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. Töö- ja teenistussuhete sarnasused ja erisused 5
vanglas, tapamajas. Tööandja: 1. juriidiline isik 2. juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused 3. teovõimeline füüsiline isik §7 loetleb need juhtumid, millele TLS ei laiene: 1. teenistusele Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina või Riigikogu või Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatava ametnikuna; 2. riigiametnikele ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, kelle teenistussuhteid reguleeritakse avaliku teenistuse seadusega; 3. kaitsejõudude tegevteenistusele; 4. töötamisele taluperes või pereettevõttes talupere või pereettevõtte liikmena; 5. vanemate, abikaasade ja laste töötamisele üksteise koduses majapidamises, samuti mainitud isikute poolt üksteise eest hoolitsemisele; 6. perekonnaliikmete töötamisele ühises koduses majapidamises, samuti perekonnaliikme eest hoolitsemisele; 7. töötamisele teenistuslepingu alusel
TLS määrab tööõiguse asukoha Eesti õigussüsteemis. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS § 1 ning mille järgi kohaldatakse töölepingu seadusele VÕS üldosa. Sama on kinnitanud Riigikohus oma lahendites. Tööleping on võlaõiguslik leping, kuna sellega reguleeritakse olemuslikult eraõiguslikke suhteid, mis põhinevad poolte võrdsusel ja lepinguvabadusel. TLS kohaselt ei reguleeri tööõigus teenistussuhteid, kuna avaliku teenistuse puhul on tegemist subordinatsioonilise ehk alluvussuhtega, kus tööandjaks on riik ja mille raames puudub avalikul teenistujal täielik lepinguvabadus ehk vabadus mõjutada lepingu sõlmimist ja sisu. TLS § 1 lõige 3 sätestab põhimõtte, mille järgi kohaldatakse töölepingule VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS ei näe ette eriregulatsiooni. Sisuliselt tähendab see, et VÕS ja tsiviilseadustiku üldosa
Kehtiva TLS koostamisel rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet (flexicurity) töösuhete regulatsiooni alusel on võimalik poolte vahel välja kujundada töösuhe, mis arvestab mõlema lepingupoole vajadusi ja huve. Rohkem võimalusi kasutada kaugtööd, osalise tööajaga jne. TLS normid laienevad ainult tööle, mida tehakse töölisena või teenistujana. Ta ei laiene riigi ja kohaliku omavalitsuse (KOV) asutustele, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistujale jne. Nende teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus (ATS). Avalik teenistus on teenistus, kus töötatakse riikliku või KOV asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest. Tööõiguse allikad on: 1.Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid. 2. Euroopa sotsiaalharta teostab või reguleerib Euroopa Liidu (EL) sotsiaalpoliitikat, sh töösuhete reguleerimise aluspõhimõtteid. Töösuhte reguleerimine EL-s on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides. 3
Tööandjaks võib olla: o juriidiline isik; o juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused; o teovõimeline füüsiline isik. Seadusega kindlaks määratud juhtudel peab tööandja olema vanem kui 18-aastane. Töölepingu seadus ei laiene: 1. teenistusele Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina või Riigikogu või Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatava ametnikuna; 2. riigiametnikele ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, kelle teenistussuhteid reguleeritakse avaliku teenistuse seadusega; 3. kaitsejõudude tegevteenistusele; 4. töötamisele taluperes või pereettevõttes talupere või pereettevõtte liikmena; 5. vanemate, abikaasade ja laste töötamisele üksteise koduses majapidamises, samuti mainitud isikute poolt üksteise eest hoolitsemisele; 6. perekonnaliikmete töötamisele ühises koduses majapidamises, ka perekonnaliikme eest hoolitsemisele; 7. töötamisele teenistuslepingu alusel; 8
annaabi.ee 
