SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1. TEENINDUSSEKTORI ARENG...........................................................................................4 1.1 Teenindussektor Eestis......................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................................6 SISSEJUHATUS Teenindusel on olnud oluline tähendus peaaegu kõikides kultuurides. Ülemklass, rikkad või
* Tervisehoid * Avalike maanteede korrashoid *Sotsiaaltoetused * Kultuuriteenused * Haridus * Vanurite eest hoolitsemine 5. Nimeta avalikke teenuseid, mille kulud kaetakse kohaliku omavalitsuse ( linn, vald) eelarvest. * Ühistransport * Raamatukoguteenused *Eluasemed * Kohalike teede korrashoid * Prügivedu *Sotsiaaltoetused 6.Loetle teenindussektori harusid ja too vastavad näited 1)Turism Hotellid, restoranid, meelelahutuskeskused. 2)Tervisehoid Haiglad, sanatooriumid. 3)Haridus Õppeasutused. 4)Hulgi- ja jaekaubandus Poed, kaubanduskeskused. 5)Transport Lennundus, laevandus, veondus. 7.Kuidas mõjutab meedia inimeste elulaadi ja väärtushinnanguid? Meedia vahendusel jõuab meieni suurem osa sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub. Ka paljud meie teadmised maailma kohta pärinevad meediast. Televisioon, arvutid,
....................................................................................... 8 1 ETTEVÕTLUSVALDKONNA ISELOOMUSTUS Miniuuringus analüüsiks valitud ettevõtte tegevusvaldkonnaks on teenindus. 1.1 Lühiiseloomustus Kuna teenindussektor hõlmab väga erilaadseid tegevusi on ühtset definitsiooni raske leida. Teenindussektorit on võimalik defineerida kas läbi teenuse mõiste või läbi tegevusalade (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 9). Teenindussektori kõige laiema definitsiooni kohaselt kuuluvad sinna järgmised tegevused: transport, info ja side, hulgi- ja jaekaubandus, finantsteenused, kindlustus, kinnisvara, teised era- ja äriteenused ja avaliku sektori teenused (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 11). Eestis kasutatakse majanduse tegevusalade klassifitseerimiseks majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK). Aastast 2008 kehtib majanduse
hiskonnatbist POSTINDUSTRIAALSEST EHK TSTUSJRGSEST HISKONNAST. Sotsioloog DANIEL BELLI pakutud termin mrgistas krgeltarenenud tstushiskonda, millele olid omane krgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised vrtushinnangud. Kuivrd postindustriaalne hiskond on tstus- ehk industriaalhiskonna jtk, iseloomustatakse seda sagely vrdluses tstushiskonnaga. Suurim nihe hiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk TEENINDUSSEKTORI OSATHTSUS KASVAS KIIRESTI hankiva ja ttleva tstuse arvel. Majandusressursid hinnati mber. Sellest tulenevalt lhtutakse riigi majandusliku vimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest tstushiskonna puhul peetakse thtsamaks tstustootmist ja tootmisvimsust, POSTINDUSTRIAALSES HISKONNAS AGA TEADUSE JA TEHNOLOOGIA OSA MAJANDUSES. Tstusajastul oli eesmrgiks vimalikult suure kaubahulga tootmine. Seetttu hinnati ka riike selle jrgi, mitu tonni stt ja rauda vi
Põhineb kokkuleppel; Põhineb koostööl; Ühised ärieesmärgid. 4. Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused: • Põllumajandussektori osatähtsuse ja hõivatute arvu järsk muutus; tootmise kontsentratsioon: • Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke; • Tööstustööhõive kasv maakohtades; • Teenindussektori osatähtsuse kasv. 5. Linn-maa tööstuse asukohanihe: põhjused: 1) Ruumipiirangute hüpotees: linnas maad vähe 2) Tootmishinna hüpotees: maal odavam toota 3) Tootmise funktsionaalne paiknemise hüpotees 4) Elukvaliteedi hüpotees. 6. Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis: PRIMAARSEKTORI MUUTUSED EESTI NSV-s: Põhjused: • Madal tootlikkus • Industrialiseerumine • Moderniseerumine
Tööstusühiskond 17 saj lõpp kuni 20 saj. esimene pool. Majanduses oli esikohal tööstuslik tootmine. Olid suured vabrikud, töö oli korraldatud konveieritel, kõike määras vabriku töörühm. Töötegemine oli väga ratsionaalne ning omanik pidas ranget arvestust. Infoühiskond sai alguse 20 saj. viimasel veerandil. Valdav kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. Majandus ja tehnoloogia osa majanduses, insenertehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal jõus ning on haritud spetsialistid. 3) Mille poolest erinevad info- ja teadmusühiskond? Infoühiskonnas on valdav kõrgtehnoloogia massiline kasvamine. Teadmusühiskonnas aga kasutatakse infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult. Infoühiskonnas tähtsustati majandus ja tehnoloogia osa majanduses, insenertehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal jõus ning on haritud spetsialistid.
sinna, kus see on kõige osavam. See seab aga ohtu majanduse stabiilsuse, sest tehnoloogia-ja turumuutused võivad kergesti põhjustada kapitali väljavoolu. Järjest enam tooteid valmistatakse mitte ühes riigis nagu varem, vaid palju eri riike hõlmavas koostöös.Toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on suhteline konkurentsieelis, muu vajaminev ostetakse sisse. Viimasel paarikümnel aastal on eriti kiiresti arenenud teenindussektori harud, näiteks disain, raamatupidamine, trantsport jms. Globaliseerumine pigem suurendab rikka ja vaese maailma vahesid.
oskusteave Tekkimise põhjus Söögi ja kehakatte Masinate kasutuselevõtt Teadust hakati Infotehnoloogia ja saamiseks on vaja palju tähtsustama teaduse areng inimesi Hääbumise põhjus Industrialiseerimine Teenindussektori kasv Tööjõud ja Loodusvarade otsa tootmise areng (tekivad maavarad. defitsiit saamine, energiakriis masinad) Näide tänapäevast Somaalia, Mosambiik Argentiina, Boliivia Eesti Jaapan, Holland ÜHISKONNA PÕHITUNNUSED: · RIIGIVÕIM: Diktatuur · Autoritaarne · Totalitaarne Demokraatia · Vabariik
Pluralism - ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Vastandiks on monism. Poliitbroiler - Noorpoliitik, kes on teinud üksnes erakonnasisest karjääri (poliitilistel ametikohtadel). Populism - rahvapärasust, (odavat) populaarsust taotlev poliitika, võimule pürgimisel rakendatav demagoogia sugemetega poliitiline tegevus Postindustriaalne ühiskond - kõrgelt arenenud tööstusühiskond, milles kasutatakse laialdaselt kõrgtehnoloogiat; iseloomulik on teenindussektori töötajate ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur Propaganda - poolehoidjaid taotlev ideede, õpetuste, vaadete vms. sihikindel levitamine, selgitustöö Proportsionaalne tulumaksusüsteem - maksustamise põhimõte, mille alusel kõik tulud maksustatakse võrdse maksumääraga eestis. Nt EV-s 2009. aastal tulumaksumäär 21% Referendum - rahva arvamuse ja tahte selgitamine hääletamise teel, rahvahääletus Repressioon - karistus, surveavaldus, mahasurumine
milline on kellegi juurdepääs võimule.Stratifikatsioon männgib olulist rolli ühiskonna integreerimisel,sest paigutab kõik inimrühmad kindlale positsioonile. Arenenud ühiskondadele iseloomulik sotsiaalne jaotus Nüüdisaegsed uurimused võtavad ühiskonna arengutaseme hindamisel tihti aluseks majanduse eri sektorite osa tööhõives.Madala arengutasemega riike iseloomustab majanduse primaarses ehk hankivas sektoris hõivatuse suur protsent kõrgeltarenenud riike aga tertsiaarse ehk teenindussektori ülekaal.Keskmise tasemega riikides on kõige rohkem inimesi seotud sekundaarse ehk töötleva sektoriga.Seepärast jagatakse tänapäeval inimesed tulugruppidesse vastavalt rahalistele ressurssidele. Sotsiaalsed lõhed Sotsiaalse lõhe ehk sotsiaalse erisuse aluseks võivad olla mitmesuused kriteeriumid,mille põhjal moodustuvad lõhede tüübid: 1) varanduslikud lõhed 2)piirkondlikud lõhed 3)etnilised lõhed 4)ideoloogilised lõhed(usulised).
Ühiskonna kt 1. tööstusühiskonna põhijooned · Esikohal tööstuslik tootmine · Range tööaja arvestus · Ratsionaalsus ja bürokraatia tugevnemine · Tööaeg domineeris puhkeaja üle, üksluisuse korvamiseks loodi meelelahutus · Eraldus töö- ja puhkesfäär 2. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 3. Teadmusühiskonna kujunemine 1. kujunemine: · analüüsitakse infot ja kasutatakse seda oskuslikult nii majanduses kui poliitikas
Turism Pikk ajalugu ja kaugele ulatuv kultuur muudab Inglismaa populaarseks paigaks turistidele Tähtsamaid majandusharusid ja uute töökohtade allikas Turism moodustab 24% SKT'st Transport Veetee ülioluliseks allikaks sissetulevate kaubalaevadele ja sissetoodavatele toorainetele Lennundus kaupadele ja inimestele õhutee Maismaatee läbi Calaisi väinaaluse tunneli otse Prantsusmaale Kokkvõtte Inglismaa majanduse struktuur on tüüpiline arenenud riigile, kuigi teenindussektori osakaal on isegi mõnevõrra suurem, kui teistel arenenud riikidel (u 80%) Umbes viiendiku lisandväärtusest annab tööstussektor ja vaid napp protsent rikkuse kasvust tuleb primaarsektorist Eriti tugev on finants ja äriteenuste sektor Tänan kuulamast!
2. Iseloomusta erinevate ühiskondade mudeleid? · Agraarühiskond Suurem osa hõivatud põllumajandusega. Tootmine pole üldjuhul mehhaniseeritud. Ühiskonna tootlikus madal, jaguneb seisustesse. · Industriaalühiskond Ühiskond on tootmise üle võtnud. Tootmine mehhaniseeritud, suur osa ühiskonaast tööstustöölised, Elekter, Kanalisatsioon, Televisoon. · Postindustriaalühiskond Teenindussektori osakaal suur, Teaduse osa suureneb, massiline kõrgtehnoloogia, koolitatud spetsialistid. · Teadusühiskond Laialdane info vahendamine, teadus kõrgelt arenenud, paindlikus töö organiseerimises. 3. Mis on heaoluriigi eesmärk, ning milliste valdkondade kaudu üritab riik seda tagada? · Heaoluriigi eesmärk on tagada ressursside jaotamise kaudu elamisväärne eksitents kõikidele riigi elanikele ja kindlustada nad teenustega, mis pole
innovatsioon viib edasi majanduse ja heaolu paranemiseni. 6 Innovatsioon Eesti teenindussektoris Paljud keskenduvad pigem tootmissektorile, kuid kuna paljud inimesed rohkem arenenud riikides on seotud teenindussektoriga, siis tuleks ka teenindussektoris toimuvat innovatsiooni rohkem uurida, mida ka viimastel aastatel on rohkem tehtud. Arvestades, et Eestis on teenindussektori osakaal kõige suurem tuleb eriti aktiivselt tegeleda innovatsiooniga just selle valdkonna ettevõtjatel. Näiteks erinevad võimalused ja pakkumised kohvikutemaastikul panustatakse erinevatele aspektidele nii mõnedki kohvikud panustavad interjööriinnovatsioonile. Selle uurimiseks on võimalik kasutada CIS (European Community Innovation Surveys) andmeid, sest isegi teenindussektori firmad on nende loetelus olemas, nii et infot nende firmade
· konveiersüsteem - fordism · aja otstarbekas kasutamine (aeg on raha) · ratsionaalsus vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas bürokraatia ja kirjalike normide tähtsus · tööaeg domineeris puhkeaja üle · töö eraldus puhkesäärist, ratsionaalsusele vastukaaluks kasiinod, õnnemängud jne · muutus ühiskonna sotsiaalne struktuur: linnastumine, leibkonnamudel muutus Postindustriaalne ühiskond · Daniel Belli (sotsioloog) termin · Teenindussektori domineerimine · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses · Haritud spetsialistid olulised · Riik koordineerib poliitika ja õiguskorra kõrval ka majandust · Omaniku asemel on ettevõtetes tähtsamad tegevjuhid mänederid · Keskklassi osa kasvab · Masstootmine ja massikultuur · Massimeedia Infoühiskond · See on ühtlasi arenenud postindustriaalne ühiskond · Teabe edastamise uued võimalused: satelliittelevisioon, mobiil, internet
SWOT- analüüs Valla missioon ja visioon Ettevõtte sisesed tugevused Ettevõtte sisesed nõrkused Madalad püsikulud Kohapealsed ettevõtjad vajavad Kogenud ja kompetentne juhtkond jne tööjõudu, toetust ja koolitust. Soodne asukoht Rahapuudus valitseb infrastruktuuride Kaasaegne tehnoloogia väljaarenemise osas. Tegutsemiskogemus Madala kvalifikatsiooniga tööjõud Olemas on koolitatud vallavanem Puudulik kvaliteedijuhtimine Loodud on motivatsioonisüsteem Koostöö töötajate ja vallavanemai vahel Haridusasutused (kool, lasteaed) on nõrk; vähene infovahetus, töötajatelt Olemas teenuse võrk: toidukaubandus, ei ood...
1. Mida nimetatakse globaliseerumiseks? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. 2. Iseloomusta infoajastu globaalset tööjaotust: Ettevõtete vahel on suurem tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Järjest enam tooteid valmistatakse palju eri riike hõlmavas koostöös. Eriti on arenenud teenindussektori harud. 3. Nimeta toote valmistamise etapid. a) Uurimis ja arendustegevus b) Vajaminevate detailide ja sõlmede valmistamine eraldi ettevõtetes. c) Kokkumonteerimine d) Müük ja hooldus. 4. Kuidas mõjutab globaliseerumine rikka ja vaese maailma vahesid. Globaliseerumine suurendab rikka ja vaese maailma vahesid: rikkamad saavad rikkamatemaks, vaesed jäävad vaesemateks. 5. Nimeta rahvusvahelistumise põhjused ettevõtetes
*rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses*konveiertööliste asemel vajatakse spetsialiste *riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni muutub tähtsamaks*teabe edastamise võimaluse avarduvad Teadmusühiskond (1970ndate lõpp)
2.Tööstusühiskonna põhijooned (leibkond-muutus) 1.Esikohal tööstuslik tootmine(konveir henry ford 1913)2.Range arvestus( time is money) 3.ratsionaalsus ja bürokraatia suurenemine(ametnike võim) 4.tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle 5.üksluisus korvamiseks loodi meelelahutustööstus 6. eraldustöö ja puhkesfäär 7.linna-ja maarahva suhte muutus 8.muutus leibkonna mudel- suur perekond asendus väikesega. 3.Iseloomusta postindustriaalset ühiskond 1.Tertsiaari e. teenindussektori kiire kasv 2.teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine 3. haritud spetsialistide suur vajadus 4.ühiskonna juhtumine peab olema tsetraliseeritum. Valitsusse peab kaasama spetsialiste 5.tgev keskklass, kes töötavad ametinikena 6. tehniline progress lähendab inimeste elustiile 7.Massitootmine ja massikultuur; massimeedia- auditooriumis on nii rikkad, kui vaesed. 4.Teadmusühiskonna kujunemine ning sellega kaasnevad ohud. Nt
1-2 tööstusühiskond postindustriaal Info e teadmusühiskond -esikohal tööstuslik tootmine -teenindussektori osatähtsuse kasv -info suur osatähtsus -töö korraldatud konveieril -teaduse ja tehnoloogia osa -teadus, uurimisasutused, -distsipliin, kontroll tootja üle majanduses tähtsustamine avastusteleiutiste rakendamine -''aeg on raha'' -haritud spetsialistide nõue -paindlik, vaba töökorraldus -ratsionaalsus e mõistuspärasus -keskklassi kujunemine -loovus, meeskonnatöö, teadmiste
konkurentsil Kollektiivne visioon Ühised ärieesmärgid Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused Põllumajandussektori osatähtsuse ja hõivatute arvu järsk muutus; tootmise kontsentratsioon: Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke; Tööstustööhõive kasv maakohtades; Teenindussektori osatähtsuse kasv. Linn-maa tööstuse asukohanihe: põhjused Ruumipiirangute hüpotees- linnas maad vähe Tootmishinna hüpotees maal- maal odavam toota Tootmise funktsionaalne paiknemine Elukvaliteedi hüpotees- ettevõtjad kolivad maale Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis Primaarsektor: Madal tootlikkus / Seniste turgude kadumine
Kollektiivne visioon Ühised ärieesmärgid Klastrid ja võrgustikud Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused o Struktuurimuutused: Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke Tööstustööhõive kasv maakohtades Teenindussektori osatähtsuse kasv Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis o Eesti NSV-s: Madal tootlikkus Ebaökonoomne majandustegevus Eesti roll NSVL tööjaotuses Industrialiseerumine Moderniseerumine sotsialistlik Fordism Rahvastiku vähenemine Teenindussektori teisejärguline roll o Eesti Vabariigis:
Postindustriaalne ühiskond ehk tööstusjärgne ühiskond: * kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · Oluline eesmärk: ühishüvede pakkumine. * kirju klassistruktuur · Põhilised tunnused: * mitmekesised väärtushinnangud 1) ülekandeühiskond * tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsuse kiire kasv 2) pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks * teadus ja tehnoloogia * insenertehnilise personali ja teenindussektorite osakaal · Siirdeühiskond: * vajab haritud spetsialiste * ülemineku- ehk siirdeperiood- periood, mille jooksul üks valitsesmiskord
Holland ja Prantsusmaa Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid Tooraineressursid ja maavarad Riigis olevad maavarad, mida Tooraine ressursid: kaevandatakse: Kivisüsi Plii Pruunsüsi Tsink Maagaas Naatrium Rauamaak Vask Nikkel Uraan Sool Ehitusmaterjalid Puit Põllumaad Põllumajandus, Tööstuse ja Teenindussektori %ne jaotus Energia Click to edit Master text styles Second level Third level · Tarbimine- 54.13 Fourth level Fifth level billion kWh · Tootmine- 12.28 billion kWh Transport Click to edit Master text styles Second level
2. Vähenes tunnete ja kommete roll 3. Kasvas riigiametnike ja kirjalike normide tähtsus 4. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes o Tööaeg domineeris puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Muutusid: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid ( väikepered) Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: o Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti o Tähtsaks muutus teaduse ja tehnoloogia osa majanduses o Ühiskond vajas rohkem harituid spetsialiste o Ühiskonna juhtimine pidi olema paremini kooskõlastatud o Kujunes keskklass o Elatustase tõusis o Masstootmine ja massikultuur (raadio, tv) o Lahutamatuks tunnusjooneks muutus ka massimeedia Teadmus ehk infoühiskonna põhijooned: o Info kujunes oluliseks kõikides elusfäärides
Heleen Sinijärv 12.A Nüüdisühiskond-kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond ehk postindustriaalne ehk infoühiskond kujunes välja 20. sajandi lõpus. Seda iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur, mitmekesised väärtushinnangud ja teenindussektori suur osatähtsus. Ühiskond areneb küll kogu aeg edasi, kuid seda millegi teise arvelt. Püüdes tagada endale heaolu, hävitame me samas loodust, mis on tegelikkuses kogu meie eksisteerimise alus üldse. Loodusvarade suur tarbimine viib nende lõppemiseni. Näiteks hetkel massiliselt tarbitav nafta on taastumatu loodusvara, üks hetk seda enam ei ole ja peame leidma alternatiive. Samas, leides mingi alternatiivi, tarbime me jällegi midagi muud, mis kindlasti hävitab kuidagi ümbruskonda
-edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine -rahva osalus ühiskonnaelus -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv -teaduse ja hariduse väärtustamine -riigil ülesandeid rohkem -uued sotsiaalsed klassid -massikultuur Infoühiskond: -uued infokanalid -vabam töökorraldus -innovaatilisus -oht keskkonnale 4)Võim - inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. iseloomustab domineerimine ja on ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: ¤Ainelised(omand ja kapital) ¤Vaimsed(teadmised, kogemused) 5)Mõisted: Võim - vt ülalt
enam oma otstarvet Majanduslike muutuste eeldused Turumajanduse kasutuselevõtul 1990. aastate alguses mängisid olulist rolli suhted Soomega – tihedad majandussuhted aitasid ümberorienteeruda Idast Läände. 1920. aastatel loodud põlevkivikaevandused ja peale II maailmasõda loodud energiatööstus tootis enamiku Eesti elektrienergiast ka 1990. aastate alguses. Tootmise ja põllumajanduse suur osatähtsus ja infrastruktuuride ja teenindussektori väike roll majanduses aitas elavdada kinnisvara- ja äriteenuste turgu. 1980. aastatel panustati palju Muutused majanduses 1990. aastate alguses ei eelistatud ühtegi majandusharu teistele, oluline oli kohanemine Lääne turuga. Majandus oli ebamäärane ja hinnastruktuur muutuv Tootmise järsk vähenemine ja välisriikide majandusšokk langetasid SKT-d 36% (1990- 1994) 1995. aastal algas majanduskasv 1995
üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus *tööstuslik kaubatootmine *rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamisest *headusühiskond Teadmusühiskond: *osatakse ratsionaalselt kasutada infot, teaduse ja tehnika saavutusi *paindlikum ja vabam töögraafik *info muutus massiliseks ja kergesti kättesaadavaks Postindustriaalne ühiskond: *infoühiskond *kõrgtehnoloogia massiline kasutamine *teenindussektori osatähtsuse kasv * tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses 5. Heaoluriigi tunnused: *riik sekkub tulumajandusse ja tulude jaotamisse *pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri tarbeks *riik hoolitseb inimeste eest Põhieesmärgid: *toetuste andmine *võrdsus *heaolu ühishüvede pakkumine mudelid: korporatiivne-konservatiivne * orienteeritud peamiselt palka teenivatele *pension ja sotsiaaltoetused olenevad peamiselt palga suurusest ning staazist
· Väike kriitiline mass Klastrid ja võrgustikud Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused · Põllumajandussektori osatähtsuse ja hõivatute arvu järsk muutus; tootmise kontsentratsioon: · Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke; · Tööstustööhõive kasv maakohtades; · Teenindussektori osatähtsuse kasv. Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis 1. Mõisted: PRIMAARSEKTOR põllumajandus, metsandus, jahindus, kalandus 2. SEKUNDAARSEKTOR mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, ITK, ehitus 3. TERTSIAARSEKTOR teenused, sh transport Primaarsektori muutused: · Eesti NSV-s: Madal tootlikkus. Ebaökonoomne majandustegevus. Eesti roll NSVL tööjaotuses
spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele, tihti vaid toote osale või üksikule tööoperatsioonile. Järjest enam tooteid valmistatakse mitte ühes riigis nagu varem, vaid palju eri riike hõlmavas koostöös. Toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on suhteline konkurentsieelis, muu vajaminev ostetakse sisse. Viimasel paarikümnel aastal on eriti kiiresti arenenud teenindussektori harud, näiteks disain, raamatupidamine, kinnisvaraarendus, transport jms. 1 Toote valmistamine Iga vähegi keerulisema toote valmistamise võib jaotada etappideks. Uurimis- ja arendustegevuse käigus tegeletakse uue toote arendamisega: mõeldakse välja uus või täiustatakse olemasolevat toodet, töötatakse välja patendid, disain, tööjoonised ja juhised.
Plahvatusega. Industriaalühiskond: üleminek masinalisele suurtootmisele ja klassiühiskonnale. Peamised levikualad Hiina, Taiwan, India, Mehhiko. Riigi osa majanduses on väga suur, tekivad segatalud ja suurtalud, vee-ja tuuleenergia asenduv nafta, söe ja maagaasiga ning toodetakse ka elektrit. Transport: bussid jne. Rahvastiku uuenemine: demogr. Plahvatus. Infoühiskond: Suur osatähtsus infotehnoloogial, globaliseerumine ja tähtsal kohal mittemateriaalsete tööhüvede tootmine ja teenindussektori oluline kasv. Levik: Jaapan, Lääne- Eur, P-Ameerika. Riigi osa majanduses on madalam. Hästiarenenud metsanudskompleksid ja intensiivne põllumajandus. Fossiilsed kütused, päikese-, tuule- ka vee energia. Transport muutub odavamaks ja kiiremaks. Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse ja kehtib ühtne maailmamajandus. Arengutaseme näitajad: Sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, sündimus, väikelaste suremus, keskmine eluiga, kirjaoskuse tase/haridustase, põllumajandus ja
piirkond ja istandused Ülejäänud vähem jõukad ja põllumajanduslikud. Eeldused infoühiskonnale üleminekuks Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus. Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid. Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng. Transpordi ja side kiire areng /internet, mobiilid/. Info kättesaadavus, kiire levik ja töötlemine. INFOÜHISKOND Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus Üha kasvav elutempo KOKKUVÕTE: AGRAARNE ÜHISKOND - elatusmajandus Majandusharud - PÕLLUMAJANDUS Tootmisüksus - MÕIS TALU
Majanduslik süsteem, kus enam-vähem kõik eluks vajalik toodetakse ise. Põhineb lihtsatel tehnoloogiatel. NT: 4. Mida tähendab mõiste Lõuna riigid? Too 2 näidet. Arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatud, vaene elanikkond,tööpuudus, meditsiini puudumine jne. NT: Aafrika väiksemad riigid 5. Millised faktidest iseloomustavad kõrgelt arenenud riiki? a) keskmine eluiga 78a d) 72% töötajatest teenindussektori f) üle 65a inimeste osakaal on 18% 6. Andmed tabelis 7. Nimeta veel 2 näitajat, mis iseloomustavad riigi arengutaset Sündimus, suremus, eluiga, haridustase, põllumajanduses hõivatud sektor, SKT. 8. Mille järgi on riigid reastunud? Inimarengu indeks 9. Nimeta 2 infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele Eesti ühiskond ei vasta
odavam. See seab aga ohtu majanduse stabiilsuse, sest tehnoloogia ja turumuutused võivad kergesti põhjustada kapitali väljavoolu. Tööjaotus. Toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõta keskendub aina vähematele toodetele või teenustele. Järjest enam tooteid valmistatalse eri riike hõlmavas koostöös. Viimasel paarikümnel aastal on eriti kiiresti arenenud teenindussektori harud (nt. disain, raamatupidamine, kinnisvaraarendus, transport). Toote valmistamine. Uurimis ja arendustegevuse käigus tegeletakse uue toote arendamisega. Nõuab kutseoskustega ja motiveeritud tööjõudu, suuri kapitaliinvesteeringuid. Vajaminevaid detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes. Eeldab odavat tööjõudu. Kolmas etapp on toote kokkumonteerimine või valmistoodangu viimistlemine (samuti odav tööjõud)
Hõive Umbes 59% Eesti töötajaist on hõivatud erinevates teenindussektori harudes, tööstuses on rakendust leidnud umbes 35% töötajaist ning ülejäänud 6% on tegevad põllumajanduses, kalanduses ja metsanduses. Põllumajanduses on töö leidnud umbes 4% töötajaist, mis on üks väiksemaid suhtarve Euroopas, seda eriti siirdemajanduste seas. Töötlevas tööstuses on 18% tegevad kergetööstuses ning enam kui viiendik metsa-ja paberitööstuses, lisaks on toiduainetetööstuses hõivatud 15%, metallitööstuses 10% ja erinevates masinaehituse harudes enam
* Polüarhia kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodaniku ühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 2. Kaasaegse ühiskonna kujunemine, põhijooned, struktuur, korraldus, põhimõtted. 3. Võrrelda tööstus- ja postindustriaalset ühiskonda info- ja teadmisühiskonda (tunnused, iseärasused) Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 4. Iseloomustada heaoluriiki ( 3 tunnusjoont/rakendavat meedet) Arengu etapid 2-3 Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused : · Vaesuse leevendamine · Sotsiaalse t õ rjutuse
seadusi vastu. Industriaalühiskonna kujunemisega alagas hoogne linnastumine. Tihti linnas, aga elutingimused ei vastanud elementaarsetele vajadustele. Tööstuslinnad olid kitsad ja antisanitaarsete tingimustega. Laste suremus oli suur ja levisid nakkused. Linnas esines rohkem enesetappe, kuritegevust ja kerjamist kui maa piirkondades. Hiljem tingimused pranevad, rajatakse kanalisatsioonid ja veevärgid. Linnastumise positiivseks mõjuks oli kaubanduse, teenindussektori ja rahamajanduse areng. Industriaalühiskonna tekkimise uuendusteks olid uued tööstusharud näiteks keemiatööstus. Vanade tööstusharude tootmine muutus kordades effektiivsemaks ja erinevad tooted läksid massidesse. Tööstuslik pööre edendas leiutamist ja uute lahenduste otsimist. Arenesid näiteks transpordivahendid ja leiutati sidevahendid. Tööstus revolutsiooniga tekivad uued sotsiaalsed kihid. Industriaal ühiskonna
jagunemine rühmadesse. 9. Mis on sotsiaalne mobiilsus? Inimese või tervete rühmade liikumine ühest kihist teise. 10. Nimeta neli ühiskonnatüüpi ja leia neile iseloomulik. Agraarük- põlluharimine, karjakasvatus, maaelanikkond, elatusvahendid valmistatakse ja tarbitaks ise. Tööstusük- tööstuses on hõivatud pool või enam rahvastikust, muutub linna- ja maarahva suhtarv ning leibkonnamudel. Postindustriaal- kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, teenindussektori osatähtsuse kasv, klassierinevuste kadumine, mitmekesised väärtushinnangud. Infoühiskond- tööjõud teenindus- või infosektoris, töö iseloom paindlikum, eesmärk suurendada indiv. Loovust, tuginemine teadusele. 11. Mis on nüüdisühiskond? Sai alguse 18.-19. Saj ning seda iseloomustab ük sektorite eristatavus ja seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalus elukorralduses, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnistamine. 12. Mida tähendab suveräänne
Ratsionaalsus sai märksõnaks, mis iseloomustas tööstusühiskonda üldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Bürokraatia tugevnes, tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Tööstusühisk. muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 3. iseloomusta põhjalikult postindustriaalühiskonda. ehk tööstusjärgne ühiskond. Suurim nihe puudutas tootmistegevust. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. See ühiskond vajab haritud spetsialiste. Juhtimine on tsentaliseeritum ja paremini kooskõlastatud, inimeste elustiili muutus, masstootmine ja massikultuur (raadio, telekas jne) 4. iseloomusta põhjalikult infoühiskonda. oluline suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda infot, teave pole
konveiersüsteem - fordism aja otstarbekas kasutamine (aeg on raha) ratsionaalsus – vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas bürokraatia ja kirjalike normide tähtsus tööaeg domineeris puhkeaja üle töö eraldus puhkesäärist, ratsionaalsusele vastukaaluks kasiinod, õnnemängud jne muutus ühiskonna sotsiaalne struktuur: linnastumine, leibkonnamudel muutus Postindustriaalne ühiskond Daniel Belli (sotsioloog) termin Teenindussektori domineerimine Teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses Haritud spetsialistid olulised Riik koordineerib poliitika ja õiguskorra kõrval ka majandust Omaniku asemel on ettevõtetes tähtsamad tegevjuhid – mänedźerid Keskklassi osa kasvab Masstootmine ja massikultuur Massimeedia Infoühiskond See on ühtlasi arenenud postindustriaalne ühiskond Teabe edastamise uued võimalused: satelliittelevisioon, mobiil, internet
NÜÜDIS: · tööstuslik kaubatootmine · demokraatia · liberalism · vabameelsus · vastastikune seotus TEADUS: · paindlikum ja vabam töökorraldus · oluline on loovus · oskus töötada meeskonnas · oskus rakendada oma teadmisi · ülemuse ja alluva roll pole rangelt määratud POSTIND: · teenindussekstori osatähtsuse kiire kasv · teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses · insenertehniline personal · teenindussektori töötajata osakaal tööjõus 5. Heaoluriigi tunnused, põhieesmärgid ja mudelid (mudelid- nimeta ja kirjelda!). TUNNUSED: · umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks · ressursse kantakse üle(nt väiskaubandusest kaitsepoliitikasse v tervishoidu) PÕHIEESMÄRGID · reguleerida majandust · parandada inimeste toimetulekuvõimalusi · vaesuse kaotamine · võrdsuse taotlemine · ühishüme pakkumine · heaolu maksimeerimine
1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Tööstusühiskonna ajal oli majanduses esikohal tööstuslik tootmine. Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiutiste rakendamine
vähenemine ja kasumite langus (Rahandusministeerium, 2008) Ka juhul kui 2009 aastal peaks algama järkjärguline paranemine meie peamistel eksportturgudel ning ärevus finantsturgudel on vaibunud, võib majanduse kasvutempo jääda tavatult väikseks. Majanduskasvu aeglustudes on vähenenud ka teenuste väljaveo kasv. Tõenäoliselt ei muutu ekspordimaht kuigivõrd ka järgmisel aastal ning kasvu taaskiirenemist võib oodata alles 2010 aastal (Eesti Pank, 2008). Teenindussektori kasv jääb 2008. ja 2009. aastal negatiivseks, kasvule avaldab mõju tarbimis- ja investeerimisaktiivsuse kahanemine. Eratarbimine väheneb prognoosi kohaselt 2008. aastal 2% ja 2009. aastal 2,4%. Prognoosiperioodi lõpuks peaks taastuma era- tarbimise kasvu 5% tase. Investeeringute negatiivse kasvu taga, 2008. aastal -6% ja 2009. aastal -13%, on nii nõudlus- kui pakkumispoolsed tegurid. Endiselt langevate hindadega eluasemeturg ning kerkivad
nid, puisrohtlad, a ebaühtlane. Suur 2-3 saaki aastas. Maa puidutööstus, olukord. Ei põllumajandus Singa lähistroopilised m, väljaränne. mägisuse tõttu ei ole oluline osa on arene eriti. saaduseid. Ei pur, metsad. Ni, Sn, Cu. hi põlluharimismaad just teenindussektori oma väga Tai, Nafta, kivisüsi. nd palju. Istandused. l. suurt rolli Indon ui maailmamajan eesia, s duses.
Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2- 4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKT inimese kohta kõrgem EL keskmisest (seda ka EL-15 suhtes). Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga. · Teenindussektori osakaal Ühendatud Kuningriigi majanduse struktuur on tüüpiline arenenud riigile, kuigi teenindussektori osakaal on isegi mõnevõrra suurem kui teistel arenenud riikidel- umbes 80%. Umbes viiendiku lisandväärtusest annab tööstussektor ja vaid napp protsent rikkuse kasvust tuleb primaarsektorist. Eriti tugev, peamiselt tänu Londoni City'le, on finants- ja äriteenuste sektor. Põllumajandus on intensiivne, sel alal töötab ainult 3% rahvastikust
Teenindus Tänapäeval näitab teenindus riikide arengu taset. See vajab kõrgelt haritud tööjõudu. Teenindussektori hõive kasvab koos riigi arenguga, kui suureneb spetsialiseerumine. Teenindusharud on: haridus, tervisehoid ja sotsiaalkindlustus, riigivalitsemine ja kaitse, side- ja kommunikatsiooniteenused, kommunaalteenused,kaubandus, majutus ja toitlustus, finantsteenused, transport, ehitus, äriteenused, puhke- ja kultuuriteenused, meelelahutustööstus. Nad ei tooda kaupa, aga annavad erinevaid teenuseid. Sõltub väga palju rahakotist. Teenuseid jaotatakse tarbimise seisukohalt kaks
· Lisaks NÕUSTAJA, TAGASISIDE VASTUVÕTJA, ALLUV- ÜLEMUS, PROBLEEMIDE LAHENDAJA jne. 7. Klienti häirivad tegurid Meil küsitakse: ,,KAS SEE ON KÕIK?" , tuleks küsida ,,KAS VÕIN VEEL MIDAGI PAKKUDA?" KLIENTI HÄIRIVAD · Nähtamatud karistused (Põhjendamatud teenustasud ja ettemaks) · Pikk ooteaeg · Usaldamatus (nähtav jälgimine) · Vastutustundetus (hilinemine) Kontrolltöö nr. 1. 1. Millised on Eesti teenindussektori probleemid? Kliendi poole pealt teenindaja kehvad kogemused, väljanägemine, suhtlemine kliendiga (pealetükkiv, ebaviisakas), Teenindaja poole pealt kliendi teadmatus, suhtlemine ( kuidas tegite, miks nii tegite, miks te nii ei teinud ....), ebaviisakas käitumine, 2. Kuidas, mille järgi tajub klient firma teenindustaset? Esmamulje, loodetud ja kogetud kvaliteedi suhe, personaalne ja materiaalne teenindus.
II. Rahvusvaheline rahandus Piirangud väliskaubanduses · Tollimaksud · Kvoodid · Standardis Majandusorganisatsioonid WTO Maailma kaubandusorganisatsioon IMF rahvusvaheline valuutafond Nüüdisühiskond Tööstusühiskond Linnastumine, selgelt eristuvad klassid (kodanlus, töölised), reglementeeritud töö, suurim hõivatus tööstuses. Postindustriaalühiskond Klassipildi hägustumine, teenindussektori ülekaal, kvantiteedi asemel kvaliteet, massikultuur, massimeedia Infoühiskond IKT laialdane levik, (info ja kommunikatsiooni tehnoloogia), Teadusühiskond Moderne ühiskond · Organiseeritus · Kuuluvus (rahvusriik, klassid, töökollektiiv) · Optimism, progress, tuleviku suunatus · Ratsionaalsus, raha, võim · Tööaja domieerimine puhkeaja üle · Suhete pinnapealsus
isikuomadustele ja käitumisele lähtuvalt ametikohale esitatavatest nõuetest. Atesteerimine annab võimaluse määratleda erinevused töötajate professionaalsetes tasemetes ja lähtuvalt sellest kõrgemalt tasustada pädevamaid töötajaid. Atesteerimised viiakse läbi vähemalt üks kord aastas. 3.5 Töötasusüsteem Firma töötasupoliitika põhimõtted on: · tööturu keskmine töötasu (lähtutakse nii teenindussektori kui riigi keskmise töötasu statistilistest andmetest) tagamine; · sisemine võrdsuse printsiip erinevate ametikohtade vahel, sarnane palk sarnase raskusastmega töö eest; · lisatasu heade töötulemuste ja individuaalse panuse eest; · täiendav tasu, milline on seotud ettevõtte majandustulemustega. Õiglane töötasusüsteem koos hea juhtimispraktika ning rikka organisatsioonikultuuriga aitab oma eesmärke saavutada ja tagada meeskonnaliikmete kõrge rahulolu. Töötasupoliitika
annaabi.ee 
