TARBIJAKAITSESEADUS I peatükk ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Seaduse ülesanne (1) Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. (2) Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse muid õigusakte. Paragrahv 2. Seaduse objekt (1) Käesolev seadus määrab kindlaks tarbija õigused suhetes müüjaga kauba või teenuse ostmisel ja kasutamisel, samuti müüja, tootja ja vahendaja kohustused tarbija õiguste tagamisel ja vastutuse nende rikkumise eest ning tarbijakaitse korralduse. (2) Pangandus- ja kindlustusteenuste ning kinnisasja ostul- müügil reguleerib käesolev seadus tarbija ja müüja vahelisi suhteid niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud teiste seadustega. Paragrahv 3. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
33. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib võlausaldaja kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud? (1) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 34. Müügilepingu mõiste: Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 35. Müüja kohustused: vt eelmine 36. Nimetage kasutuslepingud. Üüri, rendi, liisingu, litsentsi, frantsiisi, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu ja krediidi leping, 37
tõttu kahjustatud isikul on võimalik leping eksimuse alusel tühistada TsÜS § 92-le tuginedes ja nõuda TsÜS § 101 lõike 1 alusel enda asetamist olukorda, kus ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks sõlmitud. Alternatiivina on võimalik nõuda lepingu täitmist koos teatamiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisega VÕS § 14 lõike 2 kaudu VÕS § 115 alusel. Kaupleja teavitamiskohustusega liitub teabe hankimise kohustus nende asjaolude osas, mida kaupleja või teda esindav müüja ise ei tea, kuid mida on tarbijal õigus teada. Selleks peab müüja vajadusel ise hankima tarbija jaoks olulise teabe, võttes ühendust tootjaga või muu pädeva isikuga. Kaupleja peab vajalikku teavet andma ka siis, kui ostja seda ise otseselt ei küsi. Selleks peab kaupleja asjaolusid hindama tarbija positsioonilt vaadates. Krediidiasutus peab enne arvelduskrediidilepingu sõlmimist teavitama tarbijat: 1) krediidi ülempiirist
KLIENDIINFO STEND!!! Kaupleja – isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. Müüja – kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik või isik, kes müüb kaupa või osutab teenust väljaspool majandus- või kutsetegevust tänava- või turukaubanduse korras. Kaup – müügiks pakutav või müüdav vallasasi. Klient – tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga. Müügikoht – koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust.
5) toitlustamine; 6) tänava ja turukaubanduse korraldamine ning kaubanduse korraldamine avalikul üritusel. 1) kaupleja isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust; 2) kaubanduse korraldaja isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames korraldab turu või tänavakaubandust või kaubandust avalikul üritusel, sealhulgas laadal ja messil; 3) müüja kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik või isik, kes müüb kaupa või osutab teenust väljaspool majandus või kutsetegevust tänava või turukaubanduse korras; 4) kaup müügiks pakutav või müüdav vallasasi; 5) klient tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi tarbija) ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga; 6) müügikoht koht, kus kaupleja vahetult pakub ja
1. Asja vastavus lepingutingimustele. Õiguslik puudus Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peab vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Tarbijamüügi puhul on tarbija põhiliseks ootuseks, et müüdud asja saab kasutada sihtotstarbeliselt. Asja vastavust lepingutingimustele reguleerib võlaõigusseadustik. Tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja puuduse eest. Puuduse hindamisel tuleb arvestada,millised olid asja omadused selle ostjale üleandmise ajal. Müüja vastutab ka varjatud puuduste eest, mis ilmnevad pärast ostu sooritamist. Varjatud puudused on sellised puudused, mida pooltel ei olnud võimalik avastada asja väliselt üle vaadates. Õiguslik puudus: Asi ei vasta nõuetele kui selle kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma
a. lepingud, mille esemeks on kinnisasja osaajaline kasutusõigus direktiivi 94/47/EÜ tähenduses Kui lepinguosalised otsustavad kohaldada mõne muu kui selle riigi õigust, kus on tarbija peamine elukoht, ei saa tarbijat jätta ilma kaitsest, mis on talle antud tema oma riigi õigusega. Kui kaupleja ei ole oma tegevust otseselt tarbija elukohariiki suunanud, rakenduvad üldiste konfliktinormidena Rooma I määruse artikkel 4 lg 1 punktid (a) ja (b), mis sätestavad müüja või teenuse osutaja asukohamaa õiguse kohaldamise. 6.Tarbija õigused kauba hankimisel EL ühisturult Kauba ja teenuse hankimisel EL teisest liikmesriigist, samuti ka Norras ja Islandil tagatakse Eestis elavale tarbijale minimaalsete erinevustega ühesugused õigused kõikides liikmesriikides. EL õigusaktidega on kehtestatud madalaim tarbija õiguste tase, millega saab tarbija igas liikmesriigis arvestada.
6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. Tarbija õigus saada teavet Tarbijal on õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet (ja lisateavet). Tarbijale antav teave peab olema tõene ja arusaadav ning esitatud tarbijale eesti keeles. Kauba märgistuse üldnõuded Tarbijale pakutaval või müüdaval kaubal või selle müügipakendil või kauba külge kinnitatud etiketil olev märgistus peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav ning vastama kõigile selle kauba märgistuse kohta kehtestatud nõuetele (TKS § 5 lg 1) Kui kauba märgistuse kohta ei ole õigusaktis nõudeid kehtestatud, esitatakse märgistuses vähemalt kauba nimetus (milleks võib olla selle kauba määratlemiseks üldises praktikas kindlakskujunenud väljend), kui
EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesm
ebaviisakaid mängureegleid, siis tuleb selliste firmade vastu midagi ette võtta. Seda, mida selliste firmade ohjamiseks tehakse, kutsutakse tarbija kaitseks. Eelpool mainitud ebaviisakad mängureeglid leiduvad eri riikide seadusandluses tavaliselt kõlvatu konkurentsi nime all. Mis asjad need mõlemad on ja kuidas nende vastu võideldakse, vaatlemegi järgnevas. 4 Seaduse reguleerimisala ja tarbija õigused Käesolev seadus sätestab kaubandustegevuse alused ja korra, järelevalve teostamise korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Seadust kohaldatakse muu õigusaktiga reguleerimata osas majandus- või kutsetegevusele, mille raames toimub: • vallasasja valdusse või kasutusse andmine ja võtmine • valmistamine või muutmine kliendi tellimusel • hooldamine või parandamine • ehitise puhastusteenuse pakkumine ja osutamine
jaemüügil kohapeal tarbimiseks. §44. Kassaaparaadi olemasolu ja kasutamise nõue Alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui tegevuskohas asub kassaaparaat, mille kaudu tuleb fikseerida kõik alkohoolse joogi jaemüügil sooritatavad tehingud. [RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15. 04. 2004] §45. Meetmed korra ja turvalisuse tagamiseks (1) Keelatud on müüa alkohoolset jooki joobnud olekus isikule. (2) Müüja ei tohi teadvalt teenindada isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle joobnud olekus isikule pakkumise või üleandmise eesmärgil. 21 (3) Müüjal on õigus jätta teenindamata isik, kes tarbib müügikohas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, väljaspool antud müügikohta omandatud alkohoolset jooki, ja nõuda selle isiku lahkumist. §46. Alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keeld
põhimõtte. Abstraktsiooni printsiip tähendab, et omandiõiguse üleminekut reguleerivate tehingute puhul tuleb teha vahet võlaõiguslikul lepingul, st. kausaalsuhtel ja asjaõiguslikul lepingul, st. käsutustehingul. Näiteks kui ostja sõlmib müüjaga sõiduki müügilepingu, tekivad müügilepinguga ainult õigused ja kohustused. Sõiduki omandit müügileping ei puuduta. Kui ostja tasuks ka kohe ostuhinna, ei muudaks see midagi omandisuhtes. Alles siis, kui müüja annab sõiduki eraldi omandi üleandmise tehinguga, käsutustehinguga, ostjale üle, läheb sõiduki omandiõigus ostjale üle. Seega selleks, et võõrandamislepingu alusel läheks ühelt isikult teisele üle lepingu ese, tuleb sõlmida võlaõiguslik tehing ja asjaõiguslik tehing. Müügileping. Müügileping on üks levinumaid võõrandamislepinguid, mida omavahelistest suhetes igapäevaselt sõlmitakse. Tihti sõlmivad isikud omavahelisest suhetes müügilepinguid selle peale mõtlemata ja
või pideva töösuhte loomisega (nt tööleping) jne. Lepingu sisu järgi eristatakse võõrandamislepinguid, kasutuslepinguid, kindlustuslepinguid, kompromissilepinguid, seltsingulepinguid ja teenuse osutamise lepinguid. 2.1. Võõrandamislepingud Erilist kohta lepingute hulgas, eelkõige oma majandusliku tähenduse poolest, omavad lepingud, millega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk teisisõnu omandi üleminek. 2.1.1. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Müügi eriliigiks on tarbijalemüük. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus-või kutsetegevuses, müüb asja tarbijale.
Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus, finants, kriminaal ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus.
kinkena ka varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobumist (nt loobutakse võla sissenõudmisest või kinnisasja koormavast piiratud asjaõigusest) ning muud teise isiku tasuta rikastamise juhud, nt kohustuse ülevõtmine. 9. Omandireservatsioon (1) Kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). (2) Omandireservatsioonile tuginedes võib müüja asja ostjalt üksnes siis välja nõuda, kui müüja on lepingust taganenud. Kui müüja nõue, mille tagamiseks omandireservatsioon kokku lepiti, on aegunud, võib müüja asja ostjalt välja nõuda vastavalt omandi kaitse sätetele. 10. KASUTUSLEPINGUD--nende iseloomustus Rendileping- Rendilepinguga seonduvat reguleerib võlaõigusseaduse 16. peatükk. Sarnaselt üürilepinguga kohustub ka rendilepingu puhul üks isik andma teise isiku kasutusse rendilepingu eseme ning
Rahatähe kohustuse täitmine toimub rahatähtede omandi ja valduse üleandmise teel. Täitmise kohaks on üldjuhul võlgniku elukoht. Alati võib rahalise kohustuse täita sularahas. Rahavõla korral on maksmine siseriiklikus vääringus ja kehtiva rahaga. Reeglina tuleb rahanõudelt maksta intressi, mis sisuliselt on tasu raha kasutamise eest. Meil kehtiva praktika alusel ei saa see olla suurem kui 7% aastas. LEPINGUD MÜÜGILEPING § 208 lg 1. On leping, millega üks isik ehk müüja kohustub andma teisele isikule ehk ostjale üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale. Ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu ehk ostuhinna ja võtma asja vastu. Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Pelga müügilepingu sõlmimisega omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu.
(2) Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromissileping ei mõjuta vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi. 3. Võõrandamislepingute üldised põhimõtted. Võõrandamisleping üks pool annab vara teise poole omandisse. Kinkida saab ainult seda asja, mille omanik ollakse. 4. Müügileping Müügileping - ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Müügilepingu tunnused: 1. Ostjal tekib omand varale. Omandisse antakse vara alati raha eest. Rahana vaadeldakse lisaks sularahale ka sularahata arveldusi, siia kuulub ka rahaline nõue, samuti erastamisväärtpaberid. Niipea kui tasutakse varaga, pole enam tegu müügilepinguga (vahetus). Kuid kui täitmisel
kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutusse andmiseks. Asi TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on kehaline ese. Seega õigusi ja muid hüvesi üürilepingu alusel kasutusse anda ei saa. Kui üks isik soovib anda teisele isikule kasutusse õigusi või muid hüvesi tuleb isikute vahel sõlmida rendileping. Üürileping on oma olemuselt tasuline kestvusleping. Üürileping on kestvuleping, kuna lepingu eesmärk on suunatud püsivate kohustuste või korduvate kohustuste tekkimisele. Nt üürnik peab maksma VÕS § 271 alusel asja kasutamise eest üüri ning praktikas toimub üüritasu maksmine igakuiste maksete kaudu. VÕS jõustumisega muutus senikehtinud regulatsioon. Enne VÕSi jõustumist, reguleeris üürilepinguga seonduvat elamuseadus ja enne seda ENSV Elamukoodeks. Elamuseaduse kohaselt sai üürilepingu esemeks olla vaid eluruum
Kliendile suunatud müügiedendust nimetatakse kliendimüügi edenduseks. Jae- ja hulgimüüjatele suunatud müügiedendust nimetatakse kaubandusmüügi edenduseks. 7) Meediareklaam, reklaam - teave toodete, teenuste või ideede kohta. Selle eesmärk on suurendada kauba müüki või teenuse osutamist, mõjutades tarbijaid just seda kaupa või teenust ostma. Reklaam (advertising) on meediumide tasuline kasutamine tootja (müüja) poolt toodangu tutvustamiseks ja tarbijate veenmiseks. Reklaam on kõige tuntum, kõige nähtavam ja tavaliselt ka kõige sagedamini kasutatav turunduskommunikatsiooni vahend. Reklaami põhiülesanded on suurendada toote, teenuse või ettevõtte tuntust ja kujundada ettevõtte hea maine. Kuna reklaami mõju on tavaliselt pikaajaline, võib teda nimetada ka strateegiliseks turunduskommunikatsiooniks.
- kaitsmiseks ette võetud abinõud; - info tase, tähtsus; - kui kergelt saab seda dubleerida või kasutada; - kui palju aega, raha jms. kuluks endal selle info väljaarendamiseks jne. 4.5 Tarbijasuhete eetika Tarbijaskond on see, kes otsustab, kui hästi suudavad ettevõtjad oma toodangut müüa. Tänapäeva ühiskonnas on kõik selle liikmed pidevalt kellegi toodangu ja teenuste tarbijad, suutmata ilma selleta toime tulla. Kliendi rahulolu on müüja edukuse alus! Iga kaotatud klient on ka mitme uue kliendi kaotus! Mida teravam on konkurents, seda tähtsamad on kliendisuhted! Kuna tarbijast oleneb palju, siis käib tarbija poolehoiu ümber pidev võitlus, mis tagab enamasti piisava kvaliteedi ja madala hinna
VÕÕRANDAMISLEPINGUD MÜÜGILEPING § 208. Müügilepingu mõiste (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta, füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale või muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 4 1.2 Võõrandamislepingud Sellesse osasse kuuluvad müügileping, vahetusleping, faktooringuleping ja kinkeleping. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja konsignatsioonikaubandusest
müügihinnale välja tuua ka selle kauba ühe ühiku (kilogrammi, liitri või meetri) hind. Teenuse lõpphind ehk hind koos kõigi maksudega, tuleb tarbijale teatavaks teha enne teenuse osutamist. Sealhulgas peate tarbijale nähtavale kohale välja panema teenuste hinnakirja või tariifid, mille alusel hind arvutatakse. 1.3 Garantii Garantiiga kauba puhul tuleb teil teha vastav märge maksekviitungile või anda kaubaga kaasa eraldi garantiikiri. Muu hulgas tuleb garantiimärkes välja tuua müüja andmed, garantii tähtaeg, selle sisu ja kehtivusala ning garantiist tulenevad õigused. Garantiitähtajal asendatud asjale peate andma uue garantii, mille kestus on võrdne algse müügigarantiiga. Eseme parandamise puhul pikeneb müügigarantii parandamise aja kestuse võrra. 1.4 Vaidlused Juhul kui teie poolt müüdud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingutingimustele, on vastutus teil. Tarbijal on õigus asja või teenuse lepingutingimustele mittevastavuse osas teie
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja ko
testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehinguid saab liigitada ka nende funktsiooni järgi kohustustehinguteks ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. See toimub üldjuhul lepingu teel. Tüüpilisim näide on siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks. Ostjal tekib aga müügilepinguga õigus nõuda asja üleandmist ja omandi ülekandmist. Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Vastavalt TsÜS § 6 lg 3 tuleb iga õigus ja kohustus eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb kinnisasja tehingus võõrandamislepingule lisaks sõlmida ka kinnisasja ülekandmise leping.
olemuselt teenus. See tähendab teenuse osutamist oma ja/või kellegi teise huvides. Teenus on tegevus või selle mitteesemeline tulemus Toote ja teenuse erinevused Üldjuhul toode Üldjuhul teenus · On esemeline · On immateriaalne · On ladustatav · Ei ole ladustatav · Läheb pärast ostu-müügi · Ei saa minna otseselt üle kliendi sooritamist üle müüja omandusest omandusse ostja omandusse · On enne müüki raskesti · On enne müüki demonstreeritav demonstreeritav · Valmistatakse ja seejärel · Osutatakse ja turustatakse turustatakse üheaegselt · Valmistatakse kliendi kohaloluta · Pole osutatav ilma kliendi ja teenindaja kontaktita
Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusak
ja mitteregistreeritavaks (üldtuntud kaubamärk, ärisaladus, tööstusdisainlahendus Euroopa Ühenduses). LEIUTIS Vastavalt Euroopa Komisjoni seletusele on leiutis probleemi uus loominguline tehniline lahendus (COM(92) 445, 27.10.1992). Leiutised: füüsilised asjad (nt seade, aine); meetod. Leiutise objekt ei ole: 1) avastus, teadusteooria ja matemaatiline meetod; 2) majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod; 3) rajatise, hoone ja maa-ala projekt ning skeem; 4) tingmärk; 3 Euroopa Komisjon, ROHELINE RAAMAT Autoriõigus teadmistepõhises majanduses , Brüssel 2008 14 5) arvutialgoritm ja -programm; 6) disainilahendus; 7) info lihtne esitamine. Samuti ei saa eetilistel põhjustel patendiga kaitsta: 1) leiutisi, mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga;
Alkoholiseadus Vastu võetud 19.12.2001 jõustumine 01.09.2002 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab erinõuded alkoholi käitlemisele, piirangud alkohoolse joogi tarbimisele, erinõuete ja piirangute järgimise üle teostatava järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest. § 2. Alkohol (1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. (2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist.
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (ots
väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. 16. Dividend - Osanikutulu, aktsiaühingu kasumiosa, mis aktsionärile välja makstakse. 17. Defitsiit - ehk puudujääk, on nõudluse ja pakkumise koguse vaheline erinevus, kui palju mingit toodet on ostja valmis antud hinnaga rohkem ostma, kui müüjad on seda valmis müüma. 18. Eelarve - tulevaste perioodide kava rahalises väljenduses. 19. Eksport on kauba müük välismaisele ostjale koos selle väljaveoga müüja alt. (Müüdav kaup tuleb maalt ja vedada ja ostja peab olema välismaine isik.) 20. Import on kauba omandamine välismaiselt müüjalt koos selle sisseveoga ostja maale. 21. Elatusmiinimum on ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär. Kehtivaks kuupalga alammääraks täistööaja korral on praegu 390 eurot kuus (alates 1. jaanuarist 2015.a). 22. Ettevõte - Tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
