VIVIENNE WESTWOOD REFERAAT SISUKORD SISSEJUHATUS Vivienne Westwood on Briti moedisainer ja ärinaine, kelle teeneks on pungi ja New Wave'i toomine moemaailma. Tema disain on ajaloohõnguline, mis jälgib Suur-Britannia sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilist iseloomu, mis on ka põhjuseks, miks peetakse teda Briti üheks kultuurilisemaks disaineriks. ALGUSAASTAD Dame Vivienne Westwood (sünninimega Vivienne Isabel Swire) sündis 8. aprillil 1941. aastal Tintwistle külas, Derbyshire' maakonnas, Inglismaal. Tema perekond polnud jõukas isa teenis
hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas
(argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud. 1908.a. leiutas Thomas Alva Edison sokli, mida teatakse siiani Exx nomenklatuuri all, millest Euroopas on tuntuim E27, leiutas veel Fordi T-mudelis kasutatud raudnikkelaku, filmikunstis kasutusele võetud perfolintkaamera, trükinduses rakendatud mimeograaf ja terviklikud valatavad betoonmajad. Edisoni suurimaks teeneks inimkonnale on elektrivalgustuse üldkättesaadavaks muutmine. Tunnustused Thomas Alva Edison valiti 1890. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Aastal: 1896 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks. 1887 , Edison võitis Matteucci medali 1889 anti talle Väejuhi auaste. 1889 Philadelphia linna valitsus nimetas Edisoni John Scott medali saajaks. 1899 Edisonile anti Edward Longstrethi medal Franklin instituudi poolt . 1908 Edison sai John Fritzi medali.
Aasias kui Aafrikas. · Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad · Karmid seadused ning tugev sõjavägi · Ligi 1000 aasta jooksul tagas Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. Sellepärast ongi Rooma ning Kreeka kunst väga sarnane. Ning roomlaste ühekss teeneks ajaloos peetakse Kreeka kunstipärandi säilitamist. Portreeskulptuurid. Skulptuure toodi tihti Kreekast ning ka kopeeriti neid. Skulptuurid olid realistlikud ning tõetruud. Ei üritatud kehade ebatäiuslikkust varjata. Enamasti kujutati iseend või valitsejaid. Naisterahvaste portreid iseloomustas maaliline juustekäsitlus või rõivastus. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Väga harva tuli portreedes ette ilustamist
5 negatiivset ja positiivset fakti NSVL kohta. POSITIIVNE · Jossif Stalin tegi NSV Liidust Suure Isamaasõja võitmise järel tohutute ohvrite hinnaga teise juhtriigi USA kõrval ja Leonid Breznevi ajal 1970. aastate keskel saavutas NSV Liit oma suurima vägevuse · Stalinit nimetatakse NSV Liidu kõige edukamaks juhiks. Stalini peamiseks teeneks loetakse NSV Liidu piiride laiendamist ning rõhutatakse, et riik saavutas endise Vene impeeriumi mõõtmed ning kohati isegi ületas neid. · Stalini tegudest tõstetakse esile teaduse arengut, tööpuuduse sisulist kaotamist ning majanduse industrialiseerimist ja kultuurirevolutsiooni, mille tulemusena "tekkis NSV Liidus maailma parim haridussüsteem". · NSV Liidu viimase liidri Mihhail Gorbatsovi valitsusajast rääkides on 2 positiivsettegurit:
lahustuv Tootmine Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel, kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel. Vanimaks väävelhappe tootmise menetluseks on vitriolimenetlus. Selle avastasid ja seda rakendasid 13. sajandil alkeemikud. Apteeker ja keemik Johann Rudolf Glauber konstrueeris maailma esimese väävelhappe-manufaktuuri, mis umbes 1650.a. Nordhausenis väävelhapet tootis. Tema teeneks on naatriumsulfaadi glaubrisoola (lahtisti) meditsiinilise toime avastamine ja tootmahakkamine. Tootmine Esimeses etapis toimub väävli või tema ühendi põletamine (särdamine) 3FeS2 + 8O2 Fe3O4 + 6SO2. Teises etapis oksüdeeritakse tekkinud vääveldioksiid kõrgemal temperatuuril ja katalüsaatorite osavõtul vääveltrioksiidiks 2SO2 + O2 2SO3 Kolmandas etapis saadakse kontsentreeritud
19 sajand keiser riigikantsler bundestag 20 sajand President Liidukantsler bundestag Kuulutati pidulikult välja 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis. WilhelmI oli Preisimaa kuningas 18591861 ja Saksamaa Keisririigi keiser 1817 aastast kuni surmani. Otto Eduard Leopold von Bismarck 1. aprill 1815 30. juuli 1898 oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist. Wilhelm II 27. jaanuar 1859 4. juuni 1941 Oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 18881918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav. Friedrich Ebert Weimari vabariigi esimene presidentkes oli olnud ka 1918. a. novembris moodustatud valitsuse juht. Ebert oli tuntud kui ettevaatlik, aga kindlameelne
SAKSA KUNST 15.-16. SAJANDIL 1. Mis eristab põhimõtteliselt puulõiget ja vasegravüüri? Vasegravüür võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. 2. Kuidas ja millal kumbki neist tekkis? Puulõige 6. sajand, Hiina. Vasegraväär 15. sajandi algus, Lõuna-Saksamaa. 3. Mida peetakse Martin Schongaueri teeneks graafika ajaloos? Ta arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. 4. Mida tähendab mõiste ''reformatsioon''? Kuidas mõjutas see ühiskondlikke sündmusi 16. saj. alguse Saksamaal? Refomatsioon usupuhastus, talurahvasõda. Reformatsioon ehk usupuhastus. Sel ajal elanud suurmeistrid ühendasid hilisgootika pärandiga Madalmaade ja mõnikord ka itaalia kunsti saavutused. Kunstinikud kujutasid rohkem inimeste omapära ja tundeelu. 5
ajal kihelkonnas surnud umbes 600 inimest, 1710.a. Eesti alal lõppenud Põhjasõda ja sellega kaasnenud katk olid kihelkonnale toonud erakordseid kannatusi. Tallinna piiramine Vene vägede poolt oli nii Jüri kihelkonnale kui kogu Tallinna lähimale ümbrusele tekitanud korvamatuid kaotusi. Riisudes ja hävitades käisid kihelkonnas ringi sõjaröövlid, kes võtsid rahvalt viimase varanduse, mõisad olid enamasti maha põletatud või muul viisil hävitatud. Anton Thor Helle suureks teeneks tuleb pidada köstrikooli asutamist 1721.a. Pastorina töötades ja hea eesti keele tundjana asus ta eesti keelt õpetama ka teistele. Tema tegevuse viljaks on eesti keele grammatika ja senisest ulatuslikum sõnaraamat, mis sisaldab ka 525 eesti vanasõna ja 135 mõistatust. eriti suure kultuuriloolise tähtsusega on A.Thor Helle juhtiv osavõtt põhjaeestikeelse piibli tõlkimisest aastatel 1728-1738 ja selle väljaandmisest 1739.a. Tallinnas. Tõenäoliselt on A
Whiteman. New orleansi jazzi esimene, paljuski legendaarne figuur oli kornetist Buddy Bolden.Tema `'Ragtime Band'' inspireeris paljusid nooremaid muusikuid.Chicagos alustas oma hiilgavat karjääri Louis Amstrong (1900-1971).Ta kasvas väga vaestes oludes ja oli poisikesena paar aastat ühes vokaalkvarteis, kuni vaeslastekodus õppis selgeks trompetimängu.Mänginud kaks aastat Oliveri orkestris, alustas ta heliplaadistamist oma ansambliga Hot Five ja saavutas kohe suure menu.Tema teeneks tuleb lugeda seda, et jazz'ist on saanud eeskätt solistide muusika.Tema isikupära, improvisatsiooniline leidlikus,väljenduslik pinge ja rütmiline vabadus tegid temast kõigi tolle aja jazz-muusikute imetlusobjekti. Teine Jazzi keskus oli Chicago.Seal elavnes eriti sealsete koolipoiste huvi selle muusika vastu. Sain teada seda, et seda muusikat osad usklikud vihkasid ja tahtsid seda üldse ära keelata.Minu arust pole sellel muusikal viga midagi.See muusika oli väga popp nii
kolm ülejäänut olid August Gailit, Henrik Visnapuu ja Johannes Semper [Kaastööd teevad ka teised kirjanikud (nt: Suits, Ridola, Aavik) ning kunstnikest Triik, Mägi ja Vabbe] Isiksustena olid nad kõik väga erinevad; sidus uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik läbikäimine. Aastal 1919 lahkuvad tekkinud konfliktide tõttu A.Gailit ja H.Visnapuu, asemele tulevad mõneks ajaks Alle ja Barbarus, ent see ei päästnud siurut kokkuvarimisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Siuru poetess Marie Under kirjutas erootilisi sonette ning suur poeet Henrik Visnapuu oli kohati päris rõve, aga alati õrn ja kunstitundlik. Siuru tegi
Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas.Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest.Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid.Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Tarapita oli eelkõige kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Friedebert Tuglas
Gustav Suitsu toimetatud album. b. Barbaruse toimetatud luulekogu. c. Tuglase toimetatud ajakiri. 8. Kes oli rühmituse Siuru asutaja? a. August Gailit. b. Marie Under. c. Henrik Visnapuu. 9. Mis oli siurulaste motoks? a. ,,Jäägem eestlasteks, aga saagem eurooplasteks". b. ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud". c. ,,Enam kultuuri, enam euroopalist kultuuri!". 10. Mida peetakse ,,Siuru" teeneks? a. Muutis kirjanduse populaarseks ja tõmbas sellele üldsuse tähelepanu.. b. Tõstis raamatukujunduse taset.. c. Tõstis kirjanduse vormi ja stiilikultuuri. 11. Kes oli O. Luts elukutselt? a. Kirurg. b. Perearst. c. Apteeker. 12. Missuguseid luuletusi kirjutas B. Alver? a. Luuletused olid varjatud sõnumitega. b. Rääkis lihtsatest asjadest ja ei olnud varjatud sõnumeid. c
· Esimese eesti keelse grammatika koostas Heinrich Stahl sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga · Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika. Vana kirjaviis. · Tartu Ülikool avatakse 1632.a. Ettevalmistused tegi Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte · Esimesed õpilased Soome Rootsi päritolu, enne Põhjasõda peamiselt baltisaksa tudengid Usuelu Põhjasõja järel · Luterlik kirik jääb püsima · Kirikuõpetajate hulgas hakkab levima pietism nende teeneks on luteri usu lähendamine rahvale · Hernhuutlaste liikumine usuvagaduse rõhutamine, sotsiaalne vendlus, omaette koguduste moodustamine. Soodustab karskust ja kõrtside sulgemist. Ratsionalism ja valgustus · Jutlused muutuvad õpetlikeks · Torma pastor Johann Georg Eisen puuvilja kasvatuse propageerimine, rõugete vastu kaitsepookimine · August Wilhelm Hupel Kirjeldused tolleaegsest elust, lugemisseltsid, raamatute levitamine · J. G
ülesanne on olla tema ise. ,,Siuru" 19171919 Marie Under, Artur Adson, August Gailit, ,,Siuru" 3 ,,Siuru" albmit ja umbes 30 Siuru rühmituse Henrik Visnapuu,Friedebert Tuglas ja jätkas erinevat luule- ja proosateost. teeneks peetakse seda, Johannes Semper. nooreestla et nad muutsid ste kirjanduse populaarseks uusromant ja tõmbasid sellele
,,Kalevipoeg" koostamise mõtte ja visandas eepose põhisündmustiku. Veel tähtsaid nimesid eesti kirjanduse algusaastatest: Carl Robert Jakobson, kes asutas oma ideede levitamiseks ajalehe ,,Sakala". Ta kirjutas ka õpikuid eesti koolidele. Johann Voldemar Jannsen järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja. Toimetas ajalehti ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Eesti hümni sõnade autor. Jakob Hurt oli rahvusliku liikumise mõõduka suuna juht, kelle eriliseks teeneks oli rahvaluule kogumise algatus. Tema pani aluse eesti rahvaluule teaduslikele väljaannetele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, kellest sai eesti rahvuseepose looja. Esimese eesti romaani ,,Mihkel Põllupapp" autor. Lydia Koidula, kelle looming sündis ajal, kui eesti kirjakeel oli alles kujunemisjärgus. Ühtekokku on Koidula kirjutanud 300 luuletust. Oma näidendiga ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" jagab ta eesti rahvusliku draamakirjanduse alusepanija au C.R.Jakobsoniga. 19
Kuid mis mõju avaldas vene võim eestlaste hariduselule? Pärast Põhjasõda olid paljud kogused jäänud ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või hävinud tuli alustada rasketes tingimustes. Pärast Põhjasõda hakkas levima siinsete kirikuõpetajate seas uus usuvoolpietism, mis aitas luteri kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja järgsest madalseisust. Sammuti tuleb pietistide teeneks lugeda luteri usu lähendamist rahvale. Hiljem jõudsid pietistlikud ideed rahva sekka vennasteehk hernhuutlaste liikumise kaudu, 18. sajandil oli vennasteliikumine talurahva jaoks erakordselt suure tähtsusega. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust ning sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Kogunemisi peeti väljas, suuremad kogudused ehitasid endale palvemajad
linnadele ja aadlikele suuremad õiugused kui Liivimaal. Eesti talupoegadel kästi teha palju tööd. Kui talupoeg läks elame mõnda tallu siis muutus ta pärisorjaks ning ka tema lapsed sündisid pärisorjadena. Talupoeg pidi selle tulemusena rootsi võimu omaks võtma. Samas oli minu arvates Rootsi aeg siiski hea, kuna eesti rahvas sai hädavajaliku taastumisaja, mis aitas kaasa Eesti ja Liivimaa euroopa osaks saamisele. Kindlasti on Rootsi aja kõige suuremaks teeneks meile haridus. Haridus aitas avada inimese silmaringi ja kui inimene saab juurde uusi teadmisi hakkab ta asjadest paremini aru saama ja oskab ka kindlasti oma õiguste eest seista. Mina leian et Rootsi aega võib nimetadaa heaks Rootsi ajaks kuna me saime endale võimaluse end harida. Ka rahva südametesse jäi see aeg meelde eduka ning hea ajana. Eriti talupoegade seisukohalt sest ka nende elu muutus paremaks ja pärisorjusest vabaks. Said end tunda samuti inimestena.
Kui Härma asus Kroonlinna jäi kahjuks koori tegevus soiku. Elu hilisemal perioodil elustas ta omanimelise segakoori taas, mis muutus Miina Härma nimeliseks lauluseltsiks 1915. aastal oli Miina Härma sunnitud I maailmasõja tõttu Kroonlinnast lahkuma. Nime eestistamine (Hermannist Härma) toimus 1935. aastal enne helilooja 70-ndat sünnipäeva. Uus nimi võeti väga kiiresti omaks. Miina Härma suri Tartus 16. novembril 1941. a. ja on maetud Tartu Raadi kalmistule. Miina Härma suureks teeneks võib lugeda seda, et ta võttis vaevaks tuua orelimuusikat ka maarahva hulka. Linnades toimus sageli kontserte, kuid maale ja väiksematesse kohtadesse sattus häid organiste harva. Nüüd said kuulajate hulgad tutvuda Bachi, Mendelssohni ja teiste orelikomponistide teostega. Härmal on suur tähtsus Eesti muusika maailmas, kuna ta oli esimene naishelilooja eestis, ning vaatamata kõigi vastuseisule otsustas ta siiski õppida muusikat.
SIURU (Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas.) Aeg:1917-1919 Liikmed:A.Gailit, M.Under, J.Semper, Fr.Tuglas, A.Adson, H.Visnapuu. Stiil:Elujõuline, muretu, rõõmus, indiviidikeskne, romantiline, (erootiline), looduslähedus. Eesmärk:Kodumaa kirjanduse avadlamine,noorte kirjanike loomingu toomine rahva ette. Elustada maailmasõja ajal vaibunud kirjandustegevust. Tähtsus:Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. TARAPITA ("Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine
aastal kui shogunaati keskus asendus Kamakura asemel Kyotosse. Kui Kan`ami alustas oma tööd õpilasena kui Yamato provintsis leidus palju sarukagu teatritruppe. Sarukagu oli üks teatri liik, mis oli populaarne Jaapanis 11. sajandist kuni 14. sajandini ehk Heiani ja Kamakura perioodil. Sarukagu levis Hiinast Jaapanisse 8. sajandil.Sarukagut saaks mõningal määral võrrelda tsirkusega, kus olid olemas akrobaadid, pantomiimi elemente. Sarukagu võimaldas nogaku teatri tõusu algust. Kan`ami teeneks loetakse monomane ja yugeni elementide ühendamist ehk populaarse draamamiimika elemente ja rohkem arenenud vaatemaäng aristokraatia maitsele Shoguni õukonnas. Kan`ami õpetajaks oli Inuo, kes oli Omi sarukagu niiöelda ekspert. Tema oli enne Kan`ami üritanud monomane ja yugeni elementide kokkusulatamist, mis tal ka õnnestus ja saavutas suure kuulsuse shoguni õukonnas. Kan`ami kuulsus oli kasvanud niisuureks, et 1374. aastal shogun Ashikaga Yoshimitsu otsustas
teri peenestatti kahe lameda kivi vahel. Käsikivi säästis palju tööd, kuid oli tülikas. Antiikaja teaduses oli ainulaadne Archimedes. Archimedes ühendas endas ühtaegu andeka matemaatiku ja oivalise inseneri, tema oli ka sellel ajastul kõige lähedamal uusaja teadlastüübile. Ta reisis palju ja see oligi tema mitmekesisuse võti. Näiteks reisis ta kord Aleksandriasse, kus tänu tema loominugulisusele leiutas ta põldude niisutamiseks- kruvipumba. Tema peamiseks teeneks ühiskonnale oli uue teadus mehhaanika rajamine, mis tõusis ülitähtsaks teguriks materiaalse tootmise arendamisel uusajal. Umbes samal ajal Aleksandrias sündis uus omanäoline tehnikaharu-pneumentika. Seda hakkas uurima Ktesibios(-3.saj.). Tema silmapaistvamaks leiutiseks on ka tuletõrjeprits. Ktesibiost huvitas ka sõjatehnika, tema antud on heitemasinate halkotoni ja aerontoni idée. Esimeses toimus vibu paigutamine pronksvedru abil, teises pani katapuldi hoovad liikuma sururõhk.
kaasarääkimise teel neile eneseteostusvõimalusi. 18. sajandi keskpaigas hakkas Baltikumis levima Saksamaalt pärit teoloogiline ratsionalism, mis muutis jutlused õpetlikuks, andes kuulajale mõne praktilise elutarkuse või kasuliku näpunäite. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Rahvaharidus Peale Põhjasõja antud tagasilööki jäi rahvahariduse edendamine esialgu üksikute pastorite teeneks. 1739. aastal kehtestatud koolikorralduskava alusel kehtis koolikohustus vaid neile 7- 12-aastastele lastele, kellel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Kuna oli raskusi laste kooli saatmisega ning õppetingimused rehetubades olid kehvad, nähti koolikohustust kui raskendavat koormat. 1765. aastast hakati rajama rahvakoole kõikidesse suurematesse mõisatesse, kuid kui lapsel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, oli
· Abraham Lincoln- oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 18611865. Tema valitsusaja peamisteks saavutusteks peetakse orjanduse kaotamist Ameerika Ühendriikides ja neli aastat kestnud kodusõja võitmist. · Washigton- Ameerika esimene president, Iseseisvusdeklaratsioon. · Napoleon- oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Ta oli suurepärane väejuht. · Otto von Bismarck- oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist. · Oliver Cromwell- oli Inglise riigimees ja sõjaväelane, kelle juhtimisel kukutati Inglise monarhia ja kehtestati vabariik. · AASTAAJAD · Suur Prantsuse revolutsioon- toimus 17891799 Prantsusmaal. · Ameerika kodusõda- 18611865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda · Ameerika iseseisvussõda- 17751783 · Põhjasõda- oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel.
Tootmine ● Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel, kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel. ● Vanimaks väävelhappe tootmise menetluseks on vitriolimenetlus. Selle avastasid ja seda rakendasid 13. sajandil alkeemikud. ● Apteeker ja keemik Johann Rudolf Glauber konstrueeris maailma esimese väävelhappe-manufaktuuri, mis umbes 1650.a. Nordhausenis väävelhapet tootis. Tema teeneks on naatriumsulfaadi – glaubrisoola (lahtisti) meditsiinilise toime avastamine ja tootmahakkamine. Tootmine ● Esimeses etapis toimub väävli või tema ühendi põletamine (särdamine) 3FeS2 + 8O2 → Fe3O4 + 6SO2. ● Teises etapis oksüdeeritakse tekkinud vääveldioksiid kõrgemal temperatuuril ja katalüsaatorite osavõtul vääveltrioksiidiks 2SO2 + O2 → 2SO3 ● Kolmandas etapis saadakse kontsentreeritud
Edendati seltskonna- ja kohvikukultuuri. (1) Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. ,,Siuru", 1917 Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud 1) Peet Aren, 2) Otto Krusten Alumises reas istuvad vasakult: 1) Friedebert Tuglas, 2) Arthur Adson, 3) Marie Under, 4) August Gailit, 5) Johannes Semper ja 6) Henrik Visnapuu 3 Siuru liikmed
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Sekretäritöö Anni Jansen SR 121 INTERVJUU Juhendaja: Anne Ilp Tallinna 2013 SISSEJUHATUS Sekretäritöö on äärmiselt tänuväärne. Hea sekretäri teeneks on see, kui kogu asjaajamine ja kontorikorraldus laabub tõrgeteta ning juhid ja spetsialistid saavad teha oma põhitööd. Sekretärid tegelevad ettevõtte või organisatsiooni dokumendihalduse ning nii asutusesisese kui asutustevaheliste suhete korraldamisega. Ta on esmases kontaktis ettevõtte külaliste ja klientidega. Sekretäri tööülesanded võivad olenevalt konkreetsest kohast olla erinevad. Seega intervjueerisin ühte naisterahvast.
konservatism. Saksamaalt Baltikumi levivatele uuendustele ja nende sissetoojatele ei vaadatud kuigi hea pilguga. 18.sajandi baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia. Vene riigi suurima sadamalinnana oli Riia ühtlasi Baltikumi väravaks nii meritsi kui ka maitsi Liivimaale saabujale. Siin asus 18. sajandil Baltikumi kõige tunnustatum õppeasutus Riia toomkool, kus aastatel 1764-1769 töötas hilisem saksa suurim valgustaja noor Johann Gottfried Herder (1744-1803). Herderi teeneks eesti kultuuriloos sai eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes pärast Põhjasõda tegevust jätkanud akadeemiline gümnaasium, mille juures paiknes ka trükikoda. 1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritrupi Eestis; mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. Positiivsed mõjud: ebausu vähenemine eneseteadvuse kasv suurenenud moraalsus
1645. aastal kehtestati kogu Põhja Eestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest.Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust
uus kurss riik asus toetama uute töökohtade loomist hakati organiseerima hädaabitöid kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes abiraha ja toetusi riiklikult hakati reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud kehtestati riigi kontroll panganduse üle 1933. aastal hakkasid Ameerika Ühendriigid kriisist üle saama Rahvas luges seda Roosevelti teeneks Ta valiti veel kahel korral USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt INGLISMAA Esimese maailmasõja tulemusena kaotas Inglismaa maailmas juhtiva koha, mis läks USA kätte Peamiseks probleemiks kujunes aeglane üleminek uutele tehnoloogiatele Eriti raskeks muutus 1926. aasta üldstreik (esimene Inglismaa ajaloos) olukord Lõppes palgatõusu nõudnud
lahendus - välja astusid Gailit ja Visnapuu ning seejärel tulid ühingusse tagasi Under ja Adson. Nii jäi rühma neli liiget - Under, Semper, Tuglas ja Adson. Järgnes ühingu taastamine kuuele liikmele - allesjäänutega liitusid August Alle ja Johannes Barbarus. Ent see ei päästnud ühingut - lapitud ja paigatud, ei võtnud ta enam hinge sisse. Siuru kui ühing, koguteoste väljaandja ja kirjastus läks hingusele. Aeg oli muutunud, puhkenud Eesti Vabadussõda. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudessümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. 1920. aastate esimesel poolel domineeris poeesia proosa üle ning eelistatuimaks kirjandusvooluks jäi endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid
elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. ( Juhan Sõerd. 1992. ,,Psühholoogia kõigile") Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte
Lähis- Idas sai uueks pingekoldeks Iisraeli riigi rajamine 1947. aastal ÜRO otsusega. See aga ei meeldinud juutide naabritele Egiptusele, Süüriale ja Jordaaniale. Vastuolud selles piirkonnas tõid kaasa pidevad sõjad naaberriikidega. Kuna üliriigid võitlesid igas eluvaldkonnas, eriti oma maailmavaate ja valitsemiskorra populaarsuse nimel, siis asus USA jõuliselt toetama rahuläbirääkimisi Egiptuse ja Iisraeli vahel. USA presidendi Jimmy Carteri suurimaks teeneks võibki lugeda 1978. aastal sõlmitud Camp Davidi rahulepingu, millega saavutati stabiilsus Lähis-Idas ning mis panid laiapõhjalise aluse juutide ja palestiinlaste vahelistele rahuläbirääkimistele. Kahe üliriigi, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahelised pinged mõjutasid suuresti 20. sajandi teisel poolel arenguriikide elu ja poliitikat. Enamasti käisid konfliktidega kaasas verised sõjad ning tulemusena seati sisse diktaatorlik riigikord vähearenenud riikides
Erinevalt prantslastest ei vastandanud sakslased uut mõtteviisi kirikule. Eesmärgiks oli pidev enesetäiendamine. Igaüks pidi saavutama isikliku kontakti jumalaga. Vaimulikel oli 1x aastas kohustus lugeda heebreakeelset Piiblit ja 2 x aastas kreekakeelset. 17. sajandil sai alguse pietism. Ld kl. Pietas vagadus. Pietism ühendab individuaalsust, vagadust. Tähtsaim ideoloog oli August Herman Francke (1663-1727) mees, kellel oli sidemeid ka Liivimaaga. Pietistide teeneks tuleb lugeda kristluse lähendamist maarahvale. Ei rõhutatud mitte ühiskonna muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. See on oluline erinevus võrreldes Prantsusmaaga, kus taheti valgustuse läbi usust eemalduda. Sarnaselt Franckele propageerisid ka teised pietistid talurahvakoolide loomist. Suur rõhuasetus oli moraalil ja kõlblusel. Ühiskonda loodeti parandada üksikisiku kõlbelisemaks muutmise kaudu. Üks esimesi sakslasi, kes hakkas pidama loenguid saksa keeles, oli Christian
Pilet nr.11 1.Luteri kirik Rootsi ajal ja Vene ajal-Liivisõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse olukorda ja enamik kogudsi oli jäänud ilma õpetajata nii Rootsi kuika Vene ajal.Kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud. Loobuti kiriklikest traditsioonidest. Pastorite ja kirkuõpetajate haridus oli halb.Vene ajal aga kirikuelu paranes ja hakkas levima kirikuõpetajate seas pietism,mis püüdis uluselu elavdada. Pietistide teeneks tuleb lugeda ka luteri usu lähendamist rahvale. 2.Asva kultuur-Asva kultuur on läänepoolseimate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Pilet nr. 12 1. Vaimuelu vene aja alguses-Luteri kirik jäi siinse vamuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda.Paljud kogudused olid jäänud ilma kirikuõpetajata.Kirikud oli sõjas palju kannatada saanud
Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. f. Laiendati isikute ringi, kes pääsesid omavalitsusorganitesse g. Eesti-ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi 8. Uued kultuurid ja usuvoolud- Pietism-Saksamaalt alguse saanud usuvool. Taotleti usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist.1720-30 omandas siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi.Pietistide teeneks on luteri usu lähendamine rahvale. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine Ratsionalism-18.saj. levinud uus usuvool. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis rats. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Vennastekogudused- e. hernhuutlaste liikumine
Kreeka mõjud: 1. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. 2. Kreeka kunst- kreeka asundused Lõuna- Itaalias. 3. Usund ja müüdid laenatud kreekast, jumalatele ja kangelastele anti uued nimed. 4. Kreeka mõju suurenemine pärast kreeka emamaa vallutamist 2.sajandil eKr 5. Roomlaste üheks teeneks ajaloos peetakse kreeka kunstipärandi sälitamist. Roomlased ehitasid: 1. Kivist kaari 2. Lihtsaid võlve 3. Kupleid ehitiste katmiseks 4. Hakkasid kasutama mörti kivide sidumiseks 5. Sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume Rooma psnteoni ümara siseruumi läbimõõt on üle 40 meetri. Hiigelsuur kuppel on sajandite väitel olnud
teised ja võisid lubada endale paremaid elu tingimusi. 19.saj. teisel poolel hakkasid töölised tundma end tähtsamatena ja korraldasid ülestõuse riigi ees, et määrata kindel tööpäeva pikkus, küsida rohkem palka jms. Tänu sellistele ülesastumistele koostati ka töölisseadusandlus, milles olid kirjas tööliste õigused ja kohustused. Otto Eduard Leopold von Bismarck: 1815.-1898.a. Otto von Bismarch, tuntud ka kui ,,Raudne kantsler", sündis Saksamaal, Schönhausenis. Tema suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist, mida tuntakse ka ühendamist ,,Raua ja verega". Ta pidas sellejaoks maha mitmeid võidukaid sõdu Austria, Taani ja Prantsusmaaga ning saavutas sellega Saksa Keisririigi väljakuulutamise Versailles'i lossi peeglisaalis. Temast sai esimene Saksamaa riigikantsler. Sõdades on teada, et Bismarch on kasutanud palju energiat ja oma tohutut diplomaatilist talenti. Tähtsaimad saavutused:
eesõigust kätte võitlema. Laikmaa ateljeekooli näol oli tegemist esimese eesti kunstiõppeasutusega. Seega Laikmaa mitte üksnes ei loonud kunsti, vaid hoolitses ka eesti kunsti järelkasvu eest. Ta ise olla öelnud: Mina olen üksik kartul, aga minust peab saama pesa, minu õpilaste kaudu. Laikmaa Provintsiaalmuuseumis avatud näitus oli esimene eesti kunstniku näitus Eestis. Tema oli ka üks esimesi, kes julges baltisaksa kunstnike loomingut kritiseerida. Laikmaa teeneks oli eesti kunstipubliku kasvatamine, kunsti tutvustamine tavainimesele, selgitamine, et kunst on vajalik. Kui rääkida Ants Laikmaast, siis rääkida kunstnikust, rääkida pedagoogist, rääkida kunstielu organisaatorist. Need on kolm tahku, millest tema puhul on võimatu mööda minna ning millest rääkides ei saa üht eelistada teisele. Laikmaas kui mitmekülgses inimeses oli võrdselt loomingulisust, energiat, teotahet, huvi enda ümber toimuva vastu.
teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil."). Eesti kirjakeele parandamise osas saatis teda edu, ta avaldas uurimused "Die estnische Nomina auf ne purum" ja "Eesti sõnadest line lõpuga". Lisaks avaldas ta hulgaliselt artikleid ste lõpulistest kohanimedest, partiklitest ehk ja või ja muust sarnasest. Ta oli tegev ja F. J. Wiedemanni "Eesti-Saksa Sõnaraamatu" koostamisel ning andis ka 1893. aastal välja selle parandatud trüki. Tema peamiseks teeneks peetakse siiski rahvaluule kogumist ja selle publitseerimist. Kogumisega alustas ta juba 1860. aastal saades eeskuju "Kalevipojast" ja kodukoha pärandist. Pika eemal viibimise tagajärjena kaotas Jakob Hurt oma koha rahvusliku liikumise juhtpositsioonilt. Sellest hoolimata ei loobunud Hurt rahvusliku liikumisega tegelemisest. Tal oli suur mõju Eesti Üliõpilaste Seltsis ja 1884. aastal pühitses ta Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge, millest sai 1924 Eesti
Herder. Herder tutvustas Euroopas eesti rahvaluulet saksa keele vahendusel. 1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritrupi Eestis, seal mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. Rahvaharidus. Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Koolide arv oli kahanenud, ning rahvahariduse edendamine jäi peamiselt üksikute pastorite teeneks. Koos ainelise olukorra paranemisega kasvas ka koolide arv. Õpiti enamasti rehetubades. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestati 1739. aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid 7-12 aastastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Rahvahariduse miinimumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine. Puudust oli koolmeistritest,
• VANIM VÄÄVELHAPPE TOOTMISE MENETLUS ON VITRIOLIMENETLUS. SELLE AVASTASID JA SEDA RAKENDASID 13. SAJANDIL ALKEEMIKUD • VITRIOLID ON SULFAADID, MIS LASEVAD END SUHTELISELT KERGESTI TERMILISELT LAGUNDADA VÄÄVELTRIOKSIIDIKS JA METALLIOKSIIDIKS. • APTEEKER JA KEEMIK JOHANN RUDOLF GLAUBER (1604–1670) KONSTRUEERIS MAAILMA ESIMESE VÄÄVELHAPPEMANUFAKTUURI, MIS UMBES 1650. AASTAL TOOTIS NORDHAUSENIS (HARZIS – SAKSAMAAL) VÄÄVELHAPET. TEMA TEENEKS ONNAATRIUMSULFAADI – TOONASE GLAUBRISOOLA, NÜÜDSE MÕRUSOOLA – MEDITSIINILISE LAHTISTAVA TOIME AVASTAMINE JA TOOTMISE ALUSTAMINE. • ESIMESES ETAPIS TOIMUB VÄÄVLI VÕI TEMA ÜHENDI PÕLETAMINE (SÄRDAMINE) 3FES2+8O2 FE3O4+ 6SO2 • TEISES ETAPIS OKSÜDEERITAKSE TEKKINUD VÄÄVELDIOKSIID KÕRGEMAL TEMPERATUURIL JA KATALÜSAATORITE OSAVÕTUL VÄÄVELTRIOKSIIDIKS 2SO2 + O2 2SO3 • KOLMANDAS ETAPIS SAADAKSE KONTSENTREERITUD VÄÄVELHAPE,
Napoleon Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Prantsuse keisririigi esimene keiser. Metternich- Vürst. Austria riigitegelane ja kauaaegne riigikantsler,mis tähendas tema kui Austria mõjukaima mehe positsiooni lõplikku kinnistumist. Alexander I Venamaa keiser 1801-1825. Tema valitsemisajal taasavati Tartu ülikool. Sõdis Napoleoniga, keda samal ajal vihkas ja imetles. Otto von Bismarck - oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist. Wilhelm I ehk Wilhelm Suur oli Preisimaa kuningas 1861 aastast kuni surmani.Saksamaa keisririigi keiser 1871, aastast kuni surmani. Ta tegi palju ära Saksamaa ühendamiseks ning saavutas ka enda Saksa keisriks kuulutamise. Napoleon III oli Prantsusmaa president aastatel 1848 1852, Prantsusmaa keiser 18521871 ning Andorra vürst 18481871. Keisrina edendas Napoleon III hoogsalt majanduselu, arendas
· 1868. aastal keelati teoorjus Kultuurielu elavnemist soodustas aastal 1802 taasavatud Tartu Ülikool, Esimeseks suursündmuseks oli "Kalevipoja" ilmumine F. R. Kreutzwaldi sulest 1862. aastal eestikeelse väljaandena . V. Jannsen (1819-1890) on pärit Vändrast. Ta alustas oma ametiredelit kutsarina, tõusis köstriks, siis kooliõpetajaks ja lõpuks esimese järjekindlalt ilmuva ajalehe Perno Postimees (ilmus esmakordselt 1857. a.) peatoimetajaks. Jannseni suurimaks teeneks oli esimese üldlaulupeo korraldamine Tartus aastal 1869. 12. 1905. a. sündmused. "Noor Eesti"-revolutsiooniline liikumine, konstantin päts 1907. aastal loodi Eesti Kirjanduse Selts Esimese Maailmasõja (1914-1918) Esimese Maailmasõja (1914-1918) 14.novembril 1917 kuulutas Maapäev enese Eestimaa ainukeseks kõrgema võimu kandjaks kõrgeimaks võimuks Eestis Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21. veebruaril 1918 maabusid Haapsalus Saksamaa
9 sümfooniat, Lõpetamata sümfoonia, 19 ooperit, keelpillikvartette, klaverisonaate. Rober Schumann (1810-1856) Käevigastus lõpetas klaveriõpingud, küroplas, 1834 asutab muusikaajakirja, kus käsitleb kaasaegset muusikat, analüüsib seda, tutvustab noori näitlejaid. Kriitikuna oli tal hea võimalus kujundada publiku arvamust. Oli konservatooriumis õppejõud, Schumann oli jaatav romantik, tema muusikas on tormakust, kontrraste, eredaid karaktereid, tema teeneks jääb sumgooniaorkestri kõla võimaluste laiendamine ja esimesena loob karakter variatsioone. Looming: klaveriteosed väikevormid, karneval,Fantaasiapalad,Vokaalmuusika Poeedi armastus, naise elu ja armastus, Orkestri suurvormid 4 sümfooniat, 1 ooper. KLAVER Virginaal, kaksikvirginaal spinett,klavikord,klavesiin. 1709 Bartolameo Cristofori, tema instrumendil olid olemas kõik nüüdisaegsed klaverivahendid. 1739 sündis I vertikalklaver e püstiklaver
vaimupimedusest e. harimatusest. Puritanism-kalvinismi erikuju,usuline ja poliitiline opositsiooni vorm Inglismaal. Absolutism-on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Regent- on riigipea monarhistlikus riigis. Merkantilism- on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Raskolnikud- vanausulised, pooldasid jumalateenistuse endist korda. Independendid- nende teeneks on võit kodusõdades. Juhtiv osa valitsemisel pidi kuuluma parlamendile,usuküsimustes südamestunnistusevabadus. Hugeotid- olid Prantsusmaa kalvinistid 16.18. sajandil. Presbüterlased- üks osa puritaanidest, kes arvasid et koguduse eesotsas peavad seisma koguduse vanemad- presbüterid. Nikoni Kirikureform- puudutas jumalateenistuse korda, kuidas kummardada, kuidas lüüa ette risti(3-me sõrmega). Suur segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi, nt. See et
selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat ees eestlasi venestudes. Ärkamisaega luges ajalooliseks eksimuseks, sõdis laulupidude vastu, avaldas tsaarivalitsusele 1000tänu EKS sulgemise eest ja kiitis venestamist takka. Täheldas, et lätlased on venekeele oskuse eestlastest juba tublisti ette jõudnud. Karl August Hermanni toimetatav ,,Postimees" Tartus jäi ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks. 1891 a muutus see I eestikeelseks päevaleheks. Tema teeneks oli eelkõige kultuurilise edendamise rõhutamine. 1883a asustati ka HTg, kuigi veneaeg sätestas ka selle kooli tegevusele kitsendusi, said just siin ettevalmistuse suurem osa TÜ'sse õppima asunud eestlastest. 5) Sinimustvalge lipp: 1884 a juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. EÜS'
Mõjukas oli Suure Ema, viljakusjumalanna Kybele ehk Rhea austamine. Tema partneriks oli poeg Attis. Nende kultus oli orgialik, sisaldades enesekastreerimist ning templiprostitutsiooni. Attis oli end kastreerinud, et mitte oma emaga vahekorda astuda. Ta suri, kuid teda armastav jumalanna äratas ta ellu. See on igaaastane sümboolne taimede ärkamine märtsis. Üldiselt on nende kultuuris vähe originaalset, kuid hetiitide teeneks loetakse 1300 eKr raua kasutuselevõttu esimesena maailma ajaloos. Leitud valitsejakroon oli rauast, mis tähendab, et sellele omistati suuremat väärtust kui kullale ja hõbedale. 1200 eKr tungisid Euroopast Aasiasse rahvad, kes hävitasid ühtse hetiitide riigi. Vallutajad sulasid hetiitidega ühte. 8. saj, Assüüria sissetungiga hävib hetiidi kultuur täielikult. PÄRSIA (559-330. eKr) Pärslased on indoeuroopa rahvas. 559. eKr tekib Kyros II juhtimisel suurriik. Kõigepealt ühendas
Tema lootused vene abile jooksid tühja ja tema kriitika vaimulikkonna vastu tekitas lõhe ärkamisaja juhtfiguuride vahel. Kui siis Venemaal asus troonile Aleksander III, läks eesti rahvuslik liikumine vastu venestusajale lõhestatult. 1880-ndatel püüti rahvusliku ärkamisaja vaimu alal hoida kõneõhtute, näitemängude ja kontsertide korraldamisega (nagu meil 70- ndatel!).Rahvuslikku tööd jätkati suuresti ka karskusseltsides. Nendel aastatel jäi V.Reimani teeneks aluse panemine eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Eesti Üliõpilaste Seltsi (kelle sinimustvalge lipp õnnistati 1884.a.) tähtsus rahvuslikkuse säilitamisel oli eesti keele kasutuselevõtmine haritlaste omavahelises suhtlemises. 20. saj ärkamisaja murranguaastaks sai aasta 1988. Siis toimus loominguliste liitude ühispleenum. Muret tegi kohalviibijatele eelkõige rahvuskultuuri olukord. 1988. aasta aprillis asutati massiline opositsiooniline rahvaliikumine --
· Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 6-7. "OLGEM EESTLASED, AGA SAAGEM KA EUROOPLASTEKS'' Leiti, et kirjandusse on vaja tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia seda ka Euroopasse. Ei tohiks kaotada oma eestlaslikke algmeid, kuif tuleks siiski astuda samm edasi tuleviku suunas. Ühisväljaanded: N.E albumid I-V, ajakiri N.E . 8-9.Siuru- Loodi 17.mail 1917. Aastal Iseloomustus: Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Liikmed: M.Under(president), H.Visnapuu, J.Semper, A.Adson, F.Tuglas, A.Gailit. Väljaanded:A.Gailiti romaan''Toomas Nipernaadi'',debüütkogud M
annaabi.ee 
