Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väävelhape (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Väävelhape
Johannes  Juhanson
11.A
 
 
Valem H SO
2
4
Molekulmass 98,079 AMÜ
Sulamistemperatuur 10oC
Keemistemperatuur 337oC
                
Tihedus 1,84 g/cm³
 
 
● Väävelhape on anorgaaniline  hape , tema 
anhüdriidiks on vääveltrioksiid. 
● Väävelhape on tugev hape ja tema 
käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. 
●  Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja 
akuhappena. 
● Väävelhappe soolad  kandsid Eesti rahva 
hulgas nimesid  kübaramust ja sinine silmakivi.
 
 
Ohutus
Kuna väävelhape on väga tugev hape, si s peab 
seda käsitledes olema väga ettevaatlik:
• Suukaudne  manustamine  võib vigastada 
seedeelundeid.
• Nahale  sattudes  võib põhjustada tõsiseid 
söövitushaavu, arme.
• Silma sattudes võib rikkuda nägemist.
•  Käsn   https://www.youtube.com/watch?v=QciCaa0l6TE
•  Nailon   https://www.youtube.com/watch?v=uh5nzFoJXMU
 
 
Omadused

Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape.

Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja  keeb  
temperatuuril 337 kraadi Celsiuse järgi. Seejuures 
sisaldab aur rohkem vääveltrioksiidi.

Veest kaks korda raskem

Vees hästi lahustuv, eraldub palju soojust

Kontsentreeritud väävelhape on raske õlitaoline vedelik, 
mis seob tugevalt õhuni skust.

Värvitu ja  lõhnatu .

Tihedus 1.84 g/cm3
 
 
Reaktsioonid
• Reageerib põhjadega, mis annavad vastava 
sulfaadi , nt:
CuO + H2SO4 → CuSO4 + H2O
H2SO4 + CH3COONa →
• Reageerib metallidega, tekib sool + H2
• Reageerib mittemetalliga, nt:
C + 2H2SO4 → CO2 + 2SO2 + 2H2O
• Reageerib NaCl´iga
 
 
Saamine
Vääveldioksi d SO2 oksüdeerub õhuhapniku toimel 
pikkamööda vääveltrioksiidiks SO3
Väävlishappe  oksüdeerumine lahuses kulgeb kergesti, 
saadusena tekib väävelhape.
2H2SO3 + O2 → 2H2SO4
SO3 on väga tugev  oksüdeerija , paljud orgaanilised ained 
süttivad temaga kokkupuutel. Tugevalt happelise oksiidina 
reageerib SO3 tormiliselt veega, moodustades 
väävelhappe ja eraldades palju soojust
SO3 + H2O → H2SO4
 
 
Tootmine

Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja 
(tina)pli kambrimenetlusel, kontaktmenetlusel või 
topeltkontaktmenetlusel.

Vanimaks väävelhappe tootmise menetluseks on 
vitriolimenetlus. Sel e  avastasid  ja seda rakendasid 13. 
sajandil  alkeemikud

Apteeker ja  keemik  Johann  Rudolf  Glauber konstrueeris 
maailma esimese väävelhappe-manufaktuuri, mis umbes 
1650.a. Nordhausenis väävelhapet  tootis . Tema teeneks 
on naatriumsulfaadi – glaubrisoola (lahtisti) meditsiinilise 
toime avastamine ja tootmahakkamine.
 
 
Tootmine

Esimeses  etapis  toimub väävli või tema ühendi 
põletamine  (särdamine)
3FeS2 + 8O2 →  Fe3O4  + 6SO2.

Teises etapis oksüdeeritakse tekkinud vääveldioksiid 
kõrgemal temperatuuril ja katalüsaatorite osavõtul 
vääveltrioksiidiks 2SO2 + O2  → 2SO3

Kolmandas etapis saadakse kontsentreeritud 
väävelhape vääveltrioksiidi lahustamisel vees või 
lahjendatud väävelhappes. 
SO3 + H2O →  H2SO4
 
 
Tootmine
 
 
Kontsentreeritud väävelhape on väga niiskust imav ,
mistõttu võib ta lahtiselt seistes enda sisse siduda väga
tugevasti vett. Niiskust neelava omaduse tõttu kasutatakse
ära eksikaatorites, kuhu pannakse ained või materjalid, mida
soovitakse kuivatada. Samuti kasutatakse kontsentreeritud
väävelhapet ka gaaside kuivatamiseks, mis väävelhappega ei
reageeri.
 
 
Kasutus
• ~60% kogutoodangust kasutatakse väetistes
• ~20% keemiatööstuses (värvained, antifriis , ravimid)
• ~6%  lisaainena  värvides, printeri tindis
• Ülejäänud toodang on jagatud mitmetesse aladesse 
nagu näiteks lõhkeained, määrdeained , akud.
 
 
Tähtsamad ühendid
• Soolad
 CuSO4  Vasksulfaat  (vasevitriol)
  CaSO4  Kaltsiumsulfaat (kips, alabaster, anhüdri t) 
 BaSO4  Baariumsulfaat  (barüüt, Schwerspat) 
 FeSO4  Raudsulfaat  (rauavitriol)
 Na2SO4 Naatriumsulfaat ( glaubrisool )
• Estrid
Dimetüülsulfaat (lahusti, väga mürgine)
 
 
Ülesanded
1. Cu + H2SO4 → 
9. SO3 + H2O →
2. Na + H2SO4 →
10. Mg + H2SO4 →
3. Ca + H2SO4 →
11. C + H2SO4 →
4. Ba + H2SO4 →
12. S + H2SO4 →
5. Fe + H2SO4 →
13. NaCl + H2SO4 →
6. H2O + H2SO4 →
7. Zn + H2SO4 →
8. Al + H2SO4 →
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
Vasakule Paremale
Väävelhape #1 Väävelhape #2 Väävelhape #3 Väävelhape #4 Väävelhape #5 Väävelhape #6 Väävelhape #7 Väävelhape #8 Väävelhape #9 Väävelhape #10 Väävelhape #11 Väävelhape #12 Väävelhape #13 Väävelhape #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor JohannesJuhanson Õppematerjali autor
Kokkuvõte väävelhappe kohta

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Väävelhape
8
odp

Väävelhape

Väävelhape Valem Väävelhape on anorgaaniline hape, tema anhüdriidiks on vääveltrioksiid. Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. Omadused Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape. Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 290 kraadi Celsiuse järgi. Seejuures sisaldab aur rohkem vääveltrioksiidi. Värvuseta ja lõhnata Veest kaks korda raskem, vees hästi lahustuv Tootmine Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel, kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel. Vanimaks väävelhappe tootmise menetluseks on vitriolimenetlus. Selle avastasid ja seda rakendasid 13.

Keemia
VÄÄVEL
24
pptx

VÄÄVEL

SO3 ON VÄGA TUGEV OKSÜDEERIJA, MILLES TEMAGA KOKKUPUUTEL VÕIVAD PALJUD ORGAANILISED AINED SÜTTIDA • DIVESINIKSULFIID H2S – EBAMEELDIVA LÕHNAGA MÜRGINE GAAS, MIS VÕIB PÕHJUSTADA JUBA VÄIKESTE KOGUSTE SISSEHINGAMISEL SURMA. ESINEB MINERAALVETES JA TEKIB VALKUDE LAGUNEMISEL. SAADAKSE KAS VESINIKU JA VÄÄVLI REAKTSIOONIL VÕI LABORIS NA 2S LAHUSE VÕI FES REAGEERIMISEL TUGEVAMA HAPPEGA • VÄÄVLISHAPE H2SO3 - KESKMISE TUGEVUSEGA HAPE, MIS TEKIB VÄÄVELDIOKSIIDI REAGEERIMISEL VEEGA. VÄÄVLISHAPET KASUTATAKSE PLEEGITAMISEKS JA DESINFITSEERIMISEKS. VÄÄVLISHAPPE SOOLASID KASUTATAKSE REDUTSEERIJATENA NÄITEKS FOTOGRAAFIAS (ILMUTITE KOOSSEISUS) • VÄÄVELHAPE H2SO4 - VÄRVUSETA, LÕHNATA, VEEST LIGI KAKS KORDA RASKEM ÕLITAOLINE, VEES VÄGA HÄSTI LAHUSTUV TUGEV HAPE. KASUTATAKSE FOSFORVÄETISTE TOOTMISEKS, NAFTAPRODUKTIDE RAFINEERIMISEKS, KEMIKAALIDE JA MAAKIDE TÖÖTLEMISEKS,

Keemia
Väävel
9
pdf

Väävel

SO3 on tavatingimustel kergesti lenduv vedelik. SO3 moodustub vääveldioksiidi oksüdeerumisel õhuhapniku toimel 2SO2 + O2 2SO3. SO3 on väga tugev oksüdeerija, milles temaga kokkupuutel võivad paljud orgaanilised ainet süttida. Tugeva happelise oksiidina ta reageerib veega SO3 + H2O H2SO4. Reaktsioon toimub väga tormiliselt, kus eraldub palju soojust. Enamik vääveltrioksiidist kasutataksegi väävelhappe tootmiseks. H2SO3 ­ väävlishape Väävlishape on keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega SO2 + H2O H2SO3 H2SO3 on suhteliselt ebapüsiv, lagunedes kergesti vääveldioksiidiks ja veeks, mistõttu on ta püsiv ainult lahjendatud lahustes. Kaheprootonilise happena reageerimisel leelistega moodustab ta kaks rida soolasid ­ vesiniksulfiteid ja sulfiteid. Sulfitid oksüdeeruvad kergesti 2Na2SO3 + O2 2Na2SO4 Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Väävlishappe soolasid

Keemia
Mürgid läbi aegade
11
doc

Mürgid läbi aegade

Sissejuhatus Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma.Organismi kahjustavaid viirusi ja baktereid ning muid elusolendeid ei arvata mürkide hulka, vaid neid nimetatakse haigusetekitajateks. Samuti ei loeta mürkideks aineid ja esemeid, mis kahjustavad organismi mehhaaniliselt või kiirituse kaudu. Minu eesmärgiks on teha selgeks endale mis on mürgid ja kui kahjulikud nad on. HAPPED: · Väävelhape · Lämmastikhape · Perkloorhape · Vesinikjodiidhape · Vesinikbromiidhape · Soolhape Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. Protolüütilise teooria ehk Brønsted-Lowry teooria kohaselt on hape keemiline aine, mis keemilise reaktsiooni käigus loovutab prootoni, ehk hape on prootoni doonor. Lewis'i teooria ehk Elektronteooria kohaselt on hape osake, mis käitub elektronpaari aktseptorina

Keemia
MITTEMETALLID
16
doc

MITTEMETALLID

keemiatööstuses rakendatakse teda oorgaaniliste ühendite (värvained, ravimid, mürkkemikaalid jm), vesinikkloriiidhape (soolhappe) ja kloriidide tootmisel. Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. 5. Vesinikkloriidhape (soolhape) HCl. Vesinikkloriidhapet saadakse vesinikkloriidi lahustamisel vees. Vesinikkloriidi saadakse a) vesiniku põletamisel klooris: H2+Cl2=2HCl b) vesinikkloriidi toodetakse ka naatriumkloriidi ja väävelhape vahelisel reaktsionil kõrge temperatuuril (700*C): 2NaCl+H2SO4=Na2SO4+2HCl Kontsentreeritud vesinikkloriidhape sisaldab 37% HCl. See on värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev, söövivate omadustega vedelik. Vesinikkloriidhappe sooli nimetatakse kloriidideks. Kloriidioonide reaktiviks on hõbeioon: NaCl+AgNO3=AgCl+NaNO3 Cl-+Ag+=AgCl Hõbekloriid on hapetes praktiliselt lahustumatu, reageerib kergesti ammoniaagi vesilahusega.

Keemia
Keemia konspekt
23
doc

Keemia konspekt

Lakmus(paberi kujul) Metüüloranz punane alla 3 pH kollane üle 4,5 pH Fenoolftaleiin värvusetu alla 8,5 roosa üle 9.5 pH Broomtümoolsinine kollane alla 6.5 sinine üle 7.5 59. lahuse pH mõiste. Seos vesiniku ioonide kontsentratsiooni ja lahuse pH väärtuse vahel. pH tähendab vesinikeksponenti mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses. pH skaala 1 2 tugev hape 3 4 5 nõrk hape 6 7 neutraalne 8 9 nõrgalt leeliseline 10 11 12 tugevalt leeliseline 13 60. lahuse pH määramisviisid.

Keemia
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

B – suhteliselt levinud (tavaline) element Tl – vähelevinud Ga, In – haruldased, väike levik ja toodang 3.2. Boor 3.2.1. Elemendi ja lihtainena Boori ühendeid booraks Na2B4O7 ·10H2O (naatriumtetraboraat) boorhape H3BO3 kasutab inimkond mäletamatutest aegadest Need on praktikas tähtsaimad boori ühendid, leidub sellisel kujul ka looduses. Boorhape on ainus anorgaanil. hape (mineraalhape), mida leidub looduses üsna puhtal kujul. (lahjendatult ja segus leidub mitmeid teisigi, isegi H2SO4 ja HCl) Boori nimetus – sõnast bauraq või borax (hilisladina) Lihtaine kujul eraldati esmakordselt 1808 Gay-Lussac, Thenard Davy (neist sõltumatult) Leidumine looduses – tähtsamad mineraalid: kolemaniit Ca[B3O4(OH)3]·H2O e. 2CaO·3B2O3·5H2O

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun