1. David Fincheri film “Gone Girl“ Metaandmed: Pealkir: Gone girl Osatäitjad: Ben Affleck , Rosamund Pike, Neil Patrick Harris, Tyler Perry, Kim Dickens, Missy Pyle, Patrick Fugit, Sela Ward, Scoot McNairy Lavastaja: David Fincher Stsenaariumi autor: Gillian Flynn Tootja: 20th Century Fox Žanr: Draama, thriller, mystery Levitaja: Estonian Theatrical Distribution OÜ Kirjeldus: 149 minutit Ilmuimisandmed: 3.10.2014 USA-‐s Informatsioon: Päeval, mil nad oleks pidanud tähistama oma viiendat pulma-‐aastapäeva, annab Nick Dunne teada oma kauni abikaasa Amy ootamatust kadumisest. Juhtumi ümber kihama lööv meediatsirkus ja üha kahtlustavam s...
Raamatute seisundi analüüs Kõik 10 raamatut on vaadeldud Tartu Linnaraamatukogu teenindusosakonna erialakirjanduse saalis. Raamatuid on kahte liiki: matkaraamatud ja jalgrattaspordi raamatud. 1. Kivistik, A., Linnus, L. (1981). Noor matkaja. Tallinn: Valgus. Raamat on A5 formaadist natuke väiksem. Vaatamata oma kõrgele vanusele on raamat väga viisaka väljanägemisega ning ilmselt väga vähe kasutatud. Tegemist on pehmekaanelise köitega, mille köitmisel on kasutatud kahte metallklambrit. Kattematerjal puudub ja valts on nähtamatu. 2. Jürgenson, T. (2007). Matkates neljal aastaajal. Tartu: Atlex. Raamat on A6 ja A5 formaadi vahepeal. Tegemist on pehmekaanelise liimköitega ning on näha, et raamatu kaas hakkab liimist lahti tulema. Kattematerjal puudub, selg kinnine ning valts nähtamatu. Raamat pole kiletatud, kuid kaante hea olukorra säilitamiseks võiks seda teha. Hea on see, et raamat on õiges püstas...
niiskuseimamisvõimega ainete läheduses. Niiskust imavat ainet peab olema suures koguses ja pidevalt peab jälgima ruumi temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust. See meetod ei ole sobilik veeslahustuvate pigmentide (tindid, templid) ja kriidipaberit sisaldavate arhivaalide kuivatamiseks. Nõuded hoiustamiseks kasutatavale paber- ja plastmaterjalile: Hoiustamiseks ettevalmistamine hõlmab järgmiseid tegevusi: kinnituste ja lisandite eemaldamine dokumentide lahtivoltimine puhastamine teavikute selekteerimine koopiate valmistamine märgistamine kinnitamine ümbristamine Kõik teavikute hoiustamisel kasutatavad abimaterjalid (paber, papp, plastmassid, liimained jms) peavad vastama arhiivipüsivusnõuetele (näiteks ISO 9706) Info uuendamise meetodid: Informatsiooni uuendamine tähendab infokandja sisulise informatsiooni ülekandmist samale või uuele kandjale, uude vormingusse või uude süsteemipõlvkonda Uuendamise käigus kantakse informatsioon originaalilt:
Nimi: Darja Dreilikh Õpperühm: Praktiline töö nr. 1: Teavikute leidmine elektronkataloogidest Urram ja RIKSWEB NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Teaviku leidmine elektronkataloogist Urram (https://u2.lugeja.ee/Avalik/otsing.jsp) 1. Mitu eestikeelset trükitud raamatut, mis on ilmunud 2013. aastal sarjas „Valge“, leiate Viljandi Linnaraamatukogust? Panin otsingus 2013. aasta, valisin Viljandi Linnaraamatukogu ja leidsin 2 raamatut sarjas „Valge“, mis oli 2013
Nimi: Darja Dreilikh Õpperühm: Praktiline töö nr. 1: Teavikute leidmine elektronkataloogidest Urram ja RIKSWEB NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Teaviku leidmine elektronkataloogist Urram (https://u2.lugeja.ee/Avalik/otsing.jsp) 1. Mitu eestikeelset trükitud raamatut, mis on ilmunud 2013. aastal sarjas „Valge“, leiate Viljandi Linnaraamatukogust? Panin otsingus 2013. aasta, valisin Viljandi Linnaraamatukogu ja leidsin 2 raamatut sarjas „Valge“, mis oli 2013
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 1: Teavikute leidmine elektronkataloogidest Urram, RIKSWEB ja ESTER NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Teaviku leidmine elektronkataloogist Urram (https://u2.lugeja.ee/Avalik/otsing.jsp) 1. Mitu eestikeelset trükitud raamatut, mis on ilmunud 1958. aastal sarjas „Seiklusjutte Maalt ja Merelt“, leiate Abja Raamatukogust? Kolm eestikeelset trükitud raamatut. Sarjad: Seiklusjutte Maalt ja Merelt Aasta: 1958-1958 Keel: Eesti keel Raamatukogud: Abja raamatukogu 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri? Lennart Meri tõlkis eesti keelde Pierre Boulle „Ahvide planeedi“. Sisaldab fraasi: Lennart Meri Aasta: 1973-1973 Keel: Eesti keel 3. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2005-2015, ...
Kogud Mõisted · Kui puudub kogu, siis pole ka raamatukogu! · Traditsiooniliselt on raamatukogu kogu tähendanud eelkõige info organiseerimist ja selle kättesaadavuse hõlbustamist kasutaja jaoks. Mis on raamatukogu kogu? · kogu süstemaatiliselt korraldatud teavikute kogum · kogu eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond) · kogu nende teavikute arv laadide (nt raamatud ja jadaväljaanded, mikrovormid, elektroonilised jadaväljaanded) kaupa, mida hoitakse kohapeal või kasutatakse kaugressursina, millele on vähemalt teatud ajavahemikuks omandatud kasutusõigus (EVS-EN ISO 2789:2003) aga... · Kollektsioon mingite valikuprintsiipide järgi kogutud raamatud, esemed vm. kogude süsteem · kogude süsteem ühe või mitme raamatukogu omavahel seotud ja üksteist täiendavate koordineeritult koostatud ja
6. Nimeta tegevused kogude kujundamisel. arenduspoliitika väljatöötamine komplekteerimine – valik ja hankimine arvestus ja töötlemine hoiustamine ja säilitamine evalveerimine ja dekomplekteerimine statistika 7. Mis on kogude arenduskava eesmärk? selgelt väljendada raamatukogu tegevussuunad, hõlbustada koordineerimist ja koostööd nii raamatukogu sees kui piirkonnas 8. Nimeta teavikute/ressursside peamised valikupõhimõtteid. Vastavus komplekteerimispõhimõtetele Informatsiooniallikate autoriteetsus, usaldatavus, täpsus, paikapidavus Hangitavate ressursside kvaliteet Nõudlus Hind E-ressursside puhul vajalikud tehnilised lahendused Kasutajate võimalused juurdepääsuks väljaspool raamatukogu 9. Nimeta teaviku kvaliteeti mõjutavad olulisemad kriteeriumid. Sisu:
6. Nimeta tegevused kogude kujundamisel. o Kogude arenduspoliitika väljatöötamine o Kogude komplekteerimine valik ja hankimine o Kogude arvestus ja töötlemine o Kogude hoiustamine ja säilitamine (säilituskava ja ohuplaan) o Kogude evalveerimine ja dekomplekteerimine o Kogude statistika 7. Mis on kogude arenduskava eesmärk? - selgelt väljendada raamatukogu tegevussuunad, hõlbustada koordineerimist ja koostööd nii raamatukogu sees kui piirkonnas 8. Nimeta teavikute/ressursside peamised valikupõhimõtteid. o Vastavus o Hangitavate ressursside kvaliteet komplekteerimispõhimõtetele o Nõudlus o Informatsiooniallikate autoriteetsus, o Hind usaldatavus, täpsus, paikapidavus o E-ressursside puhul vajalikud o Kasutajate võimalused juurdepääsuks tehnilised lahendused väljaspool raamatukogu 9
raamatukogu koguda iseseisvalt, siis elektroonilisi teenuseid ja eelkõige nende kasutamist puudutavaid statistilisi andmeid tuleb teatud määral koguda erinevatest allikatest, mis kõik ei ole raamatukogude otsese kontrolli all: tootjatelt ja tarnijatelt, arvutuskeskustelt ja raamatukogukonsortsiumitelt. · Raamatukogud peaksid jõudma kokkuleppele oma teenuste hindamiseks vajalike statistiliste andmete osas. Elektrooniliste teavikute kogu · Erinevalt traditsioonilistest ressurssidest ei ole elektroonilistel ressurssidel sageli füüsilist vormi ega piire, ning see mõjutab nii kogu kui ka selle kasutamise mõõtmist. Elektrooniliste teavikute kogu Elektrooniliste teavikute kogusid puudutavad kaks võtmeteemat on määratleda kogu (ulatus) ja tegeliku e-sisuüksuse (enamasti teavik e. dokument) piirid. Põhimõtteliselt koosneb raamatukogu elektrooniliste teavikute kogu kahest laiast kategooriast:
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon) Raamatukogu on organisatsioon või selle osa, kus kujundatakse, hooldatakse ja tehakse personali pakutavate teenuste kaudu kättesaadavaks teavikute kogu (mille põhieesmärk on kujundada ja hallata teavikute kogu ning võimaldada selliste infoallikate ja -vahendite kasutamist, mis on nõutavad õppe- ja teadustöö ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks) 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine säilitamine kättesaadavaks tegemine 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) Raamatud on kasutamiseks Igale lugejale tema raamat Igale raamatule tema lugeja Säästa lugeja aega
Kogu hoid, hooldus, kaitse Hoid, hooldus, kaitse · kogude hoid (kogu säilitamine, hoid; collection maintenance) kogude pikaajalist säilitamist ja kasutamist kindlustavad meetmed: ratsionaalne paigutus, optimaalsete füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste tingimuste loomine, kasutamiseeskirjade järgimine jne · kogude hooldus teavikute kaitse kahjulike mõjude (niiskus, tolm, kahjurid jm) eest nende säilivuse tagamiseks · kogu kaitse kogu terviklikkuse kindlustamine; meetmed teavikute varguse, rikkumise, kaotamise jms vastu Säilitamine · Säilitamine kõik tegevused, mis aeglustavad teavikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusiga. · Konserveerimine materjalide püsistamine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise
kliente teenindades. Hoiak on harva neutraalne, sellest sõltub väga suurel määral firma soovitud teeninduskvaliteet. Maailmavaade on üldiste arusaamade ja suhtumiste kogum, mis peegeldab ühiskonda ja inimese kohta selles ning mõjutab oluliselt inimese püüdlusi ja tegevust mingi kauba / teenuse müügiprotsessis. Raamatukogu teenused Raamatukogu teenused jagunevad: - põhiteenused - eriteenused Põhiteenused: - teavikute kohalkasutus - kojulaenutus - koduteenindus - RVL - Lugejate registreerimine ja arvestus Eriteenused: - kopeerimine - tõlketeenused 13 - andmebaaside koostamine ja kasutamine - puuetega inimeste koduteenindus
12. Missugusest ministeeriumist juhitakse rahvaraamatukogude tegevust? kultuuriministeeriumist 13. Millistest allikatest rahvaraamatukogu finantseeritakse? 1) kohaliku omavalitsuse eelarvest; 2) riigieelarvest; 3) annetustest; 4) tema põhitegevusega seotud tasulistest teenustest; 5) laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt. 14. Missugused on rahvaraamatukogu põhiteenused ja mis neid iseloomustab? Rahvaraamatukogu põhiteenused on teavikute kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine. Rahvaraamatukogu põhiteenused on tasuta. 15. Nimeta neli raamatukoguühendust Eestis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium Eesti Muusikakogude Ühendus Eesti Kunstiraamatukogude Ühendus 16. Milline on vanim ja olulisim raamatukoguhoidjate erialaorganisatsioon Eestis? Eesti raamatukoguhoidjate Ühing 17
suhtes, millel hetkel ei ole silmanähtavat päevakajalist või poliitilist tähtsust. Erilist tähelepanu vajab hävimisohtu sattunud kultuuripärand ja üha enam digitaalsena tekkiv kultuuriväärtus. Sundeksemplari seadus Sundeksemplar üldises mõistes on väljaandja poolt tasuta raamatukogudele loovutatav trükis, auvis või elektrondokumendi eksemplar. Vastu võetud 12. 02. 1997. a seadusega. Sundeksemplari seadus määrab kindlaks trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute sundeksemplaride loovutamise alused ja korra ning trükistele, auvistele ja elektroonilistele teavikutele ning nende sundeksemplaridele esitatavad nõuded. Kultuuriväärtuslike väljaannete säilitamine Eestis ja mujal Sundeksemplaride kogumise eesmärgid ja ülesanded Eestis tänapäeval Sundeksemplaride kogumise eesmärk on trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute kui rahvuskultuuri olulise osa täieliku kogu loomine nende
teavikutest. Soovime muuta raamatukogu kaasaegseks, kus lugejad saavad laenutada raamatuid lihtsamalt ja kiiremalt. Oluline on olla usaldusväärne ja vastutustundlik raamatukogu, mis väärtustab oma lugejaid ning suudab pakkuda neile vajalikke teavikuid. 2.1. Mõõdetavad tulemused Laenutusprotsess kiireneb Täiustub võimalusi rohkem On ülevaatlikum infot rohkem Lugeja saab elektrooniliselt vaadata X teavikute olemasolu Kärstna Põhikool on väike kool ja aastas ei saa nad väga palju kulutada infotehnoloogilisteks arendusteks. Maksimaalselt saab kool kulutada aastas kuni 10000 krooni. See summa peaks esimesel aastal sisaldama ühekordset liitumistasu ja edaspidist hooldustasu. 6 3. Analüüs 3.1 Laenutusprogrammi eesmärk Laenutusprogramm peab andma kiire ülevaate kogus olevatest teavikutest
veebiserverit Riistvara Arvutid, kus on ligipääs internetile, et külastada tartu.ester.ee veebikataloogi Serverid, mille kaudu on kasutajatel ligipääs süsteemile Triipkoodi lugeja – raamatukogu töötaja ei pea käsitsi sisse trükkima vastava teaviku koodi, vaid triipkoodi lugeja skaneerib selle ise sisse. See tähendab, et teavik lisatakse automaatselt kasutaja estrisse laenutatud teavikute nimistusse Tarkvara Andmebaas – vaja on tarkvara, mis suudab hallata süsteemi erinevaid andmebaase: estri kasutajate andmebaas töötajate andmebaas teavikute andmebaas Veebilehitseja - E-kataloogi kasutamiseks on vajalik veebilehitseja olemasolu (nt Internet Explorer, Google Chrome, Mozilla Firefox jne), sellega koos JavaScript Tugiressursid
1.Raamatukogu tegevuse eesmärk ja funktsioonid Vastus: Raamatukogu on organisatsioon või selle osa, mille ÜLESANDEKS on trükiste jm infokandjate kogumine, töötlemine, säilitamine ja kasutajatele kättesaadavaks tegemine. Peamine eesmärk – Raamatukoguteenuse peamine eesmärk on teavikud ja informatsioon lugejale kättesaadavaks teha. 2. Traditsiooniline/klassikaline raamatukogu: omadused ja funktsioonid Vastus: Omadused- Teavikud paiknevad füüsilises keskkonnas; Teavikute korduvkasutus on tagatud säilitus- ja kaitsemeetmetega; Teavikuid komplekteeritakse valikuliselt; Teavikute andmed on normitud; Teavikute otsinguks on loodud spetsiaalne vahendusinformatsioon; Teavikute sisu ei muutu; Teavikuid vahendavad proffesionaalsed raamatukogutöötajad; Raamatukogu tegevus on suunatud kindlale sihtgrupile. 3. Ranganathani raamatukoguteaduse viis seadust Vastus: 1.Raamatud on kasutamiseks 2. Igale lugejale oma raamatu 3. Igale raamatule oma lugeja 4. Hoia lugeja aega
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon) Organisatsioon või selle osa, mille põhieesmärk on kujundada ja hallata teavikute kogu ning võimaldada selliste infoallikate ja –vahendite kasutamist, mis on nõutavad õppe- ja teadustöö ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks. 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine; säilitamine; kättesaadavaks tegemine. 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) • Raamatud on kasutamiseks • Igale inimesele tema raamat • Igale raamatule tema lugeja • Säästa lugeja aega
URRAM URRAM on veebipõhine raamatukogudele mõeldud täisfunktsionaalne infosüsteem. Veebipõhine tarkvara ning keskandmebaas võimaldavad lugejal kasutada raamatukogude teenuseid interneti kaudu, muutes teavikute reserveerimise ning otsimise oluliselt mugavamaks. URRAM on veebipõhine tarkvara ja ei vaja mitte mingeid litsentse. URRAM vastab raamatukogu ja IT standardite (MARC21, ISBD, UNICODE, Z39.50, avatud süsteemide standardid) nõuetele, toetab Eesti ID kaardi kasutamist lugeja identifitseerimiseks, võimaldab piirata kasutajagruppide kaupa ligipääsuõigusi, teostada andmevahetust, laadida alla kirjeid elektronkataloogist ESTER ja kasutada neid oma süsteemis lähtekirjetena
eest vastutavad isikud või kollektiivid. 14. Mis on alternatiivpealkiri? - Kahest võrdväärsestosast koosneva ehk- või või-sidendiga ühendatud põhipealkirja teine osa. 15. Mis on rööppealkiri? - Rööppealkiri peaks olema sama teose pealkiri ainult erinevates keeltes. 16. Mis on ISBN? - Rahvusvaheline raamatu standardnumber. 17. Mis on ISSN? - Rahvusvaheline jadaväljaande standardnumber. 18. Mis on laadi üldmäärang? - Näitab, millisesse teavikute laiemasse rühma väljaanne kuulub. 19. Mis on laadi erimäärang? - Näitab, millisesse teavikute kitsamasse rühma väljaanne kuulub. 20. Mis on analüütiline kirje, millistest põhiosadest see koosneb? - Anaalüütiline kirje on teaviku osa kirje. Põhiosad on artikli andmed, ühendav element, artikli ilmumisallikat identifitseerivad andmed, andmed artikli paiknemisest ilmumisallikas 21. Seeriasisene number märgitakse alati araabia numbriga. 22
NIMI: ANNERIIN TRUU RÜHM: IK12 Raamatukogunduse alused Kodutöö Leida üles raamatukogude kohta käiv statistika, teha väljavõtted: Maakoolides asuvate raamatukogude arvu ja sealsete töötajate arvu kohta aastatel 2000-2009 Tabelist on näha, et kooliraamatukogude sulgemine aastast aastasse on suurenenud, selle tagajärjel ka töötajate arv vähenenud. Põhjuseks on koolide sulgemine. Harju, Ida-Viru ja Põlva maakonna rahvaraamatukogu lugejate arvu kohta aastatel 2003-2012 Lugejate arv on vähenenud kõige rohkem Ida-Viru maakonnas võrreldes Harju ja Põlva makonna raamatukogudega. Eks selle on tinginud rahvastiku väljaränne. NIMI: ANNERIIN TRUU RÜHM: IK12 Ülikooliraamatukogude lugejate ning keskmiste laenutuste (lugeja kohta) arvu kohta aastatel 2000-2012 Eks vähenemise on tinginud õppekohtade arvu vähenemine ülikoolides, teavikute kättesaadavus internetis jne. ...
2 Sissejuhatus Eestis on 977 raamatukogu (2013. aasta raamatukogude statistika andmetel). Eesti on väike, kuid vaadates raamatukogude arvu riigis, tundub nagu oleks Eesti tohutult suur. Meie riigis on väga palju erinevaid raamatukogusid, seal hulgas ka näiteks Eesti Pimedate Raamatukogu Eestis on väga palju e-teenuseid, seal hulgas on need seotud ka e-raamatukogudega. Ajalehtede, ajakirjade raamatute ja paljude teiste teavikute Digiteerimine ei ole enam meie riigis uus, kuid seda täiendatakse igapäevaselt ja avastatakse uusi võimalusi digiteerimiseks. Samuti on meil väga palju e-teavikuid ja andmebaase, mida antud referaadis käsitletakse. 3 3 Raamatukoguvõrk Eestis on raamatukoguvõrk, mis tegutseb koordineeritult raamatukogu standardite ja juhiste alusel. Raamatukogunduse valdkond on pikaajaliste traditsioonidega süsteem, mille teenuseid
1. Leidke e-kataloogist ESTER raamatu Eesti edukad ettevõtted 1994-1999. Tallinn, 2000. 186 lk. asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number Vastus: Raamatu asukoht TTÜR 2. korrus sotsiaalteadused, riiul 217 kohaviit: 338E/E-20 2. Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal brauserid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: hüpertekst, internet, sirvimine 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Jõulu, Tarmo. Kvaliteetne ehitus eeldab kaasaegseid materjale. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. Vastus: Antud artikkel on ilmunud ajakirjas ehitaja, aastal 2007, nr. 5, lk 14 4
· Leidke e-kataloogist ESTER raamatu Janda, Louis. Karjääritestid. Tartu, 2000. 198 lk. asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number Vastus: Asukoht: TTÜR 2. korrus, kohaviit 159/J-27, riiul 204 Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal ehituskonstruktsioonid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: Ehitusmehaanika, hooned, hooneosad. · Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Aro, Rein. Aasta teema energiatõhusus. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. Vastus: Elektriala, 2009, nr 1, lk 35 · Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja
1. Leidke e-kataloogist ESTER raamatu Janno, Jaan. Arvutusmeetodid. Tallinn, 2008. 182 lk. asukoht TT raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number 2. Leidke Eesti mrksnastikust (EMS), milliseid seotud mrksnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal alternatiivenergia Loetlege kuni 3 seotud mrksna. 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Kruus, Oskar. Abimees nii ausale eksaminandile kui ka leidlikule spikerdajale. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, lehekljed, kus artikkel asub. 4. Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie likooli arvutivrgust juurdeps ajakirja Network security tistekstidele?
1. Leidke ekataloogist ESTER raamatu Seeder, Siret, Seeder, Janno. Karjääri ja õigete valikute feng shui. Tallinn , 2010. 199 lk. asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number (vt. juhendit) Vastus: asukoht/korrus: TTÜR 5.korrusel(humanitaarteadused), kohaviit: 13/S 33, riiuli number:512. 2. Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal metallkonstruktsioonid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. (vt. juhendit) Vastus: mastid, sillad. 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Maasik, Ingrid. Vanad ehitusmaterjalid taaskasutusse. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. (vt. juhendit) Vastus: artikkel 'Maasik, Ingrid. Vanad ehitusmaterjalid taaskasutusse.' on
märgisüsteemis salvestatud informatsioon. Alginformatsioon ja vahendatud teave Alginfot sisaldav teavik ehk algdokument on dokument, mis sisaldab uusi teadmisi või vanade teadmiste uudset lahtimõtestust ja analüüsi (programmid, monograafiad, teaduslikud artiklid jne). Vahendusdokument on dokument, milles on fikseeritud algdokumendis sisalduva info sisulise läbitöötamise tulemused (annotatsioonid, bibliokirjed, referaadid jne). teavikute liigid aluseks sisu (loodusteadused, kirjandusteadus jne) teavikute laadid aluseks vorm (helisalvestused, trükised jne) teavikute tüübid aluseks otstarbemäärang (õppekirjandus, reklaamväljaanded jne) informatsiooni salvestamiseks kasutatava materjali ehk andmekandja (savitahvel, papüürus, pärgament, paber, magnetlint, diskett, CDROM, DVDROM jt) poolest informatsiooni fikseerimisviisi poolest (trükitud tekst, pildid, noodikiri, salvestatud helid nn
..................................................................66 2.4.6.5 Seosed teiste registrite/andmekogudega.....................................................66 2.4.6.6 Andmekogu mudelid (äritasandil) Rational Rose'is...................................67 2.4.6.6.1 Kontseptuaalne klassidiagramm....................................................67 2.4.6.6.2 Klasside definitsioonid..................................................................67 2.4.7 Teavikute registri spetsifikatsioon...........................................................................68 2.4.7.1 Taust ja eesmärgid .....................................................................................68 2.4.7.2 Kasutus pädevusalade poolt (subjektid).....................................................68 2.4.7.3 Andmekogu teenindavad allsüsteemid.......................................................68 2.4.7.4 Nõuded vajadused...................................
· Kasutatakse otsingu laiendamiseks 23. Mis on algdokument? · Alginfot sisaldav teavik · Dokument, mis sisaldab uusi teadmisi või vanade teadmiste uudset lahtimõtestust ja analüüsi (programmid, teaduslikud artiklid jms) 24. Mis on vahendusdokument? · Dokument, milles on fikseeritud algdokumendis sisalduva info sisulise läbitöötamise tulemue (referaadid, bibliokirjed jne) 25. Mis on viiteinfoallikas? · Trükise või andmebaasi vormis olev teavikute andmetest (autor, pealkiri, ilmumiskoht, ilmumisaasta jne) koosnev korrastatud kogum, mis on varustatud nende andmete leidmist hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloendid, registrid) 26. Nimetage viiteinfoallikate liigid. · Raamatukogude kataloodig · Bibliograafilised andmebaasid · Bibliograafia · Aga ka... o Interneti otsingvahendid o Artiklite ja raamatute lõpus olevad kasutatud kirjanduse loetelud
uusi teadmisi või vanade teadmiste uudset lahtimõtestust ja analüüsi (programmid, monograafiad, teaduslikud artiklid jne). 23.Mis on vahendusdokument? Vahendusdokument on dokument, milles on fikseeritud algdokumendis sisalduva info sisulise läbitöötamise tulemused (annotatsioonid, bibliokirjed, referaadid jne). 24. Mis on viiteinfoallikas? Viiteinfoallikas on trükise või andmebaasi vormis olev teavikute andmetest (autor, pealkiri, ilmumiskoht, ilmumisaasta jms) koosnev korrastatud kogum, mis on varustatud nende andmete leidmist hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloend, registrid). 25.Nimetage viiteinfoallikate liigid. Viiteinfoallikad on: raamatukogude kataloogid, bibliograafilised andmebaasid , bibliograafiad 26.Mis on bibliograafiline kirje? Viiteinfoallikad koosnevad teavikute bibliograafilistest andmetest (näit
Tegurid, mis põhjustavad materjalide vananemist ja kahjustumist Essee Arhiveerimise maailmas on väga oluline, et kõik objektid (pildid, helimaterjal, raamatud jne) oleksid võimalikult hästi säilitatud, et neid saaks kasutada võimalikult kaua. Paraku paljud, eriti vanemad materjalid, on tehtud materjalidest, mille hävitusprotsent on väga kõrge. Mis põhjustab näiteks teavikute hävinemist ning millest need tulenevad? Tänapäeval hoitakse teavikuid ja muid objekte hoidlates, mis on pimedad, külmad ja vastava keskkonnatingimusega kindlustatud. Paraku paljud teavikud hävinevad loomulikul teel. Loomulikku hävinemist põhjustavad materjali kemikaalid, niiskus ja hapnik. Pole vahet kui heas keskkonnas sa materjali säilitad, minimaalne hävinemise protsent on siiski olemas. Üks hullematest hävinemisviisides teavikutele on hallitus
......................21 4.Infootsing andmebaasides: avatud juurdepääsuga ja litsentseeritud AB-sid, nende otsivõimalused.......................................................................................................................22 5.Interneti infootsivahendid - tüübid, otsivõimalused, eelised ja puudused. Veebiressursside hindamiskriteeriumid.............................................................................................................23 TEAVIKUTE KIRJELDAMINE JA SISU ANALÜÜS...........................................................25 1.Bibliokirje ja sellele esitatavad funktsionaalsusnõuded.....................................................25 2.Kataloogimisreeglite rahvusvaheline ühtlustamine 20. sajandil. ......................................27 3.Annotatsioon ja referaat: sarnasused, erinevused, tüpoloogia............................................28 INFOTEADUSE UURIMISMEETODID...........................................
olevaid kursusi (näiteks backup-failide arv, kursuste värviskeem jne), vajadusel lisab või kustutab kasutajaid, organiseerib serveri töötamise tagamise, õpikeskkonna versioonide uuendamise jne. [3 lk 8] Õppur on isik, kes kasutab e-õpet. Siin analüüsis piirdume õppuriga, kes õpib e-õppe kursusel. Õppur võib olla päevase õppe või kaugõppe tudeng, avatud ülikoolis õppija või täienduskoolitusel osaleja. [3 lk 8] E-teavikute spetsialist (raamatukogu referent) on isik, kes aitab õppejõududel ja õppuritel vajadusel osta e-teavikuid, korraldab e-teavikute kasutamise ja leidmise kursuseid. Korraldab e-teavikute kirjeldamise, korrastamise, säilitamise. E-kursus on ka üks e-teavikute liik. [3 lk 8] Rollide omavahelist suhtlemist ja info liikumist illustreerib joonis 1. 10 *ÕIS õppeinfosüsteem Joonis 1
Õppimises on mul vaja erinevaid informatsiooniallikaid kodutööde tegemises ning lisamaterjaliga tutvumiseks. Raske on ette kujutada elu ilma Internetita, kust leiab kiirelt peaaegu kõik vajaliku. Infoallikate ja infootsingute kursus oli kasulik, sest sain teadlikuks mitmetest headest andmebaasidest, millest ma varem kuulnudki ei olnud. Põhiliselt, kui on vaja leida mingi kindel artikkel, kasutan selleks Google Scholarit, mis on täpsem tavalisest Google otsingust. Samuti tuli kasuks teavikute otsimine ESTERis, sest seda kasutan ma iganädalaselt kas või raamatukogu raamatute tähtaegade pikendamiseks. Arvan, et kui tekivad suured probleemid, saab alati pöörduda muredega raamatukoguhoidjate poole, kes oskavad soovitada materjale ning nõu anda. Lisaks koolile esineb infovajadust ka vabal ajal. Infot vajan ma juba selleks, et kuhugi minna, näiteks otsida ühistranspordi väljumisaegu või osta pileteid. Erinevatest infoallikatest saan
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 1: Teavikute leidmine elektronkataloogidest Urram ja RIKSWEB NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Teaviku leidmine elektronkataloogist Urram (https://u2.lugeja.ee/Avalik/otsing.jsp) 1. Mitu eestikeelset trükitud raamatut, mis on ilmunud 2013. aastal sarjas ,,Valge", leiate Viljandi Linnaraamatukogust? 2 raamatut (1. Röövitud : põgenemine Süüriast; 2. Julmus : traagiline lugu väikese tüdruku süütuse röövimisest ) Raamatukogud Viljandi Linnaraamatukogu; ilmumisaasta 2013; laad trükitud raamat ; sari - valga 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri Ahvide planeet 3. Milliste maakondade raamatukogudest võib leida ajalehte "Sakala"? Mis aastast alates see ajaleht ilmub? Mis nimede all ta veel ilmunud on? Mis aastast on kättesaadav võrguväljaanne? 1. asutanud C. R. Jakobson 1878. a 2. Pealkirjad: Sakala (1878-19...
Nimi: ANNERIIN TRUU Õpperühm: IK 12 Praktiline töö nr. 2: teaviku leidmine elektronkataloogi ESTER vahendusel http://www.ester.ee/search~S1*est 1) Millega elektronkataloog ESTER näol tegemist on? Mida kataloog teha võimaldab? E – KATALOOG ESTER on 15 Eesti suurema raamatukogu ühiskataloog. Kataloogis on andmed ülikoolide kolledžite ja erialaraamatukogudes leiduvate teavikute kohta. E – kataloog ESTER sisaldab kirjeid raamatute,perioodikaväljaannete,nootide, helisalvestiste, e – ressursside jms kohta. Eesti ajakirjanduses ja kogumikes avaldatud artikleid otsi Eesti artiklite andmebaasist ISE. E – kataloog ESTER võimaldab: Otsida kataloogis sisalduvaid teavikuid paljude tunnuste alusel:autor, pealkiri, märksõna kohaviit, udk liik, isbn jne. Leida raamatute ja muude väljaannete bibliograafilised ning leidumusandmed
bibliograafias või andmebaasides; kirje võib olla andmebaasis andmeobjektiks. · Kõneldakse ka bibliokirjest, ka viitekirjest · Alginformatsioon (artikkel ise) ja vahendusinformatsioon (tema kirje) Bibliograafia · Oskusala, st bibliograafiatöö · Töö tulemus, st bibliograafianimestikud · Teadus, st vastav uurimistegevus · Praegu huvitab meid BIBLIOGRAAFIA üksnes tähenduses: kirjanduse loetelu, teoste nimestik vm teavikute kindlate tunnuste alusel korrastatud kirjete kogum. · Iga üliõpilastöö peaks algama esialgse bibliograafia koostamisega, mis annab kiiresti hõlmatava ülevaate kirjandusest konkreetse töö või tema kontekstis. · Töö koostamise lõppfaasis saab sellest kasut kirjanduse nimestik. · Kirjed bibliograafias peavad läbivalt olema ükskeelsed! Bibliograafia ehk kirjanduse nimestik · Ülesehitus: kirjetena, kindlal printsiibil.
SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis anname ülevaate Rahvusarhiivi alla kuuluva Filmiarhiivi säilituspoliitikast. Käsitleme peamiselt Rahvusarhiivi poolt välja antud juhendit, mis määratleb kogude hoiutingimused, keskkonnatingimused ja kogude korrastamise. Anname ülevaate Rahvusarhiivist kui organisatsioonist ning selle kogudest, mis sisaldab endas ka audiovisuaalsete teavikute kogu. Uurime kogude korraldust ja optimaalseks säilitamiseks vajalike keskkonnatingimusi, anname ülevaate uute teavikute hankimisest ning vanade esemete konserveerimisest ja restaureerimisest. 3 RAHVUSARHIIVI ÜLEVAADE Rahvusarhiiv, mis loodi 1. jaanuaril 1999. aastal, on arhiivinduse keskuseks Eestis ning asub Tartus
aastast alates) · 1995 o 17. jaanuaril valiti raamatukogu uueks direktoriks Meelis Ideon; o EV Kultuuri- ja Haridusministri määruse nr. 5 (19.01.1995) alusel on TTÜR teaduslik keskraamatukogu, kelle ülesandeks on võimalikult ammendavalt koguda, säilitada ja teha kättesaadavaks tehnikateaduste alased originaal- ja vahendusinformatsiooni väljaanded ning töödelda, analüüsida ja levitada informatsiooni teavikute ja andmebaaside kohta tehnikavaldkonnas; o raamatukogus avati arvutituba CD-ROM-ide kasutamiseks ja alustas tööd raamatukogu arvutivõrk pearaamatukogus; o ülikooli arvutivõrgu kaudu hakati levitama raamatukokku saabuva uudiskirjanduse nimestikku; o loodi TTÜ õppejõudude ja teadlaste publikatsioonide bibliograafia andmebaas PUBL; o esmakordselt organiseeriti näitused TTÜ õppejõudude ja
Leiab üle 23 miljoni digitaliseeritud dokumendina, samuti üle 162 miljoni bibliograafilisi kirjeid. Nimi: Anneriin Truu Õpperühm: IK 12 8) Leidke info Tartu Ülikooli kohta. Mis infot see kajastab? Pange kirja portaalis liikumise ehk sirvimise teekond. Avalehe otsingusse sisestades „Tartu Ülikool“ annab otsing koheselt 24 326 vastet. Artikleid on Ülikooli ajaloo kohta, õppimisvõimaluste ja sisseastumise kohta. Leidub infot ülikooli raamatukogus olevate teavikute kohta. Teistmoodi otsides:Home->Discover->Discover Contributors->Discover University of Tartu Sealt saab infot Tartu ülikooli kohta ja veel seaoses muude Tartu Ülikooli alla kuuluva kohta ! 9) Tutvuge iseseisvalt portaaliga põhjalikumalt. Tehke erinevaid prooviotsinguid huvipakkuval teemal. Hinnake selle põhjal kasutatud portaali (kasutamismugavus, otsinguvõimalused, ülesehituse loogilisus jne). Tegin otsingu meie Eesti Vabariigi Presindendi kohta. Kasutasin „Advanced Search-i“
tegevus ehk saada. Kliki EDASTA. Valikute kinnitamiseks kliki SAADA. 9. Mis on Minu ESTER? Minu Ester on kasutajakonto, mis võimaldab kasutada mitmeid teenuseid mugavalt. Andmete otsimisel kataloogist jälgige, millisest raamatukogust või raamatukogudest otsite ja kas olete valinud otsingule vastava otsinguvariandi nt. autori nime järgi otsimisel kasutate autori otsingut, märksõna järgi otsides märksõnaotsingut jne. 10. Määrake järgmiste teavikute olemasolu ja/või leidumus (vastusena esitage valitud otsingutüüp ja teaviku bibliograafilised viited, raamatukogud ja kohaviidad) 10.1. Valige järgmiste autorite seast üks ja leidke kataloogi abil selle isiku publikatsioonid (Algis Perens, Maaja Vadi, Harry Roots, Ann Vihalem, Tiiu Erelt, Jaan Ginter, Aune Past, Arno Köörna,) Mitu raamatut on see autor avaldanud: 1) üksi 2) koos kaasautoritega;
Raamatukogu viimasel korrusel võiks olla planetaarium, mida kõik võivad tasuta kasutada ja kus koolid käiksid õppimas ja ekskursioone tegemas. Kuigi minu unistuste raamatukogu on avatud 24/7, ei pruugi kõigil inimestel aega olla, et kohale tulla raamatuid tagastama. Selle jaoks võiks olla mööda linna laiali jaotatud nn tagastuspunktid, aparaadid kuhu saad oma raamatud tagastada ja kust raamatukogu need üles korjab. Need masinad peaksid olema ilmastikukindlad ja garanteerima teavikute korrashoiu. Kasvõi korra nädalas tuleb auto ja tühjendab masinat umbes nagu praegu käib raamatukogudevaheline raamatute tellimine. Ideaalses raamatukogus ei ole ka nõuet, kui kauaks võib indiviid teavikud enda kasutusse jätta ja ta võib neid võtta nii palju kui soovib. Seega pole hirmu, kas teavikud jõuavad tagastuspunktist õigeks ajaks raamatukokku või mitte, ja loomulikult puuduvad ka viivised, sest ideaalses maailmas toovad inimesed kõik teavikud tagasi ja hoiavad neid ilusasti
Digitaalraamatukogu on informatsiooni loomiseks, otsimiseks ja kasutamiseks mõeldud elektrooniliste ressursside ja tehniliste vahendite kogum. Digitaalraamatukogu sisaldab andmeid ja metaandmeid. Viimased kirjeldavad andmete omadusi (nt. vorming, autor, sisu, kasutusõigused) ja seoseid teiste andmete ja metaandmetega. Digitaalraamatukogu luuakse silmas pidades kindlate kasutajakoosluste infovajadusi ja infokäitumist. Digitaalraamatukogu ei teki iseenesest elektrooniliste teavikute ja infotehnoloogia kuhjumise teel, vaid see tuleb kujundada. Infotegevuse põhiprotsessid digitaalraamatukogus: publitseerimine, kogumine, säilitamine, korrastamine, vajaliku ülesleidmine, kättetoimetamine. 8. Mis on elektrooniline raamatukogu. Elektrooniline raamatukogu on raamatukogu, mille põhiprotsessid on komputeriseeritud. Elektrooniline raamatukogu on raamatukogu, mis koosneb elektroonilistest infomaterjalidest ja -teenustest
ainete läheduses. Niiskust imavat ainet peab olema suures koguses ja pidevalt peab jälgima ruumi temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust. See meetod ei ole sobilik veeslahustuvate pigmentide (tindid, templid) ja kriidipaberit sisaldavate arhivaalide kuivatamiseks. Nõuded hoiustamiseks kasutatavale paber- ja plastmaterjalile Hoiustamiseks ettevalmistamine hõlmab järgmiseid tegevusi: kinnituste ja lisandite eemaldamine dokumentide lahtivoltimine puhastamine teavikute selekteerimine koopiate valmistamine 14 märgistamine kinnitamine ümbristamine Kõik teavikute hoiustamisel kasutatavad abimaterjalid (paber, papp, plastmassid, liimained jms) peavad vastama arhiivipüsivusnõuetele (näiteks ISO 9706) Info uuendamise meetodid Informatsiooni uuendamine tähendab infokandja sisulise informatsiooni ülekandmist samale või uuele
töötlemise ja transmissiooniga. Peamisteks teabeasutusteks on tänapäeva ühiskonnas raamatukogud, arhviidid, muuseumid, andmepangad, meediafirmad jmt. Erisuguste objektidega tegelevad erinevad institutsiinid, kuid piiri tõmbamine nende vahele on suhteline, sest osaliselt kattuvad eri teabeasutuste poolt ühiskonnas täidetavad ülesanded. Järgnevalt mõningad peamised ülesanded, mida teabeasutused täidavad: Raamatukogud · Teavikute kogumine, säilitamine, kättesaadavaks tegemine · Inimestele vaba ja piiramatu juurdepääsu tagamine informatsuioonile, teadmistele, inimmütte saavutustele ja kultuurile · Intellektuaalsete vabad´uste tagamine · Elukestva õppimise ja enesetäiendamise toetamine · Infokirjaoskuse leviku toetamine ühiskonnas · Moodustavad osa ühiskondlikust infosüsteemist Muuseumid
soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide (sh kooliõpikud ja töövihikud ning kontorisse soetatud raamatud) ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna. Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest põhivarana arvele: 1) kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jooksul ei vähene; 2) raamatud ja muud teavikud nendes avalikes raamatukogudes, kus teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks; Väheväärtuslik vara - vara, mille soetusmaksumus on alates 192 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud vara korral) ilma käibemaksuta ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 200 eurost kuni 1999 euroni ilma käibemaksuta ning mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Varem arvelevõetud väheväärtuslike varaobjektide, mille soetusmaksumus on alla
teadus- ja arendustegevuse valdkonna tegevustoetused 1 000 000 1 000 000 0 0 0 0 1 000 000 koostööpartneritele teadusraamatukogudele teavikute soetamine 57 000 000 57 000 000 0 0 0 0 57 000 000 4500.0 Valitsussektorisisesed eraldised 3 145 584 683 1 879 100 105 0 1 266 484 578 0 0 3 145 584 683
informatsiooni kogude kohta, kirjeldada asutuse füüsilist asukohta ning kirjeldada lugemissaale ja nii käsikirjalisi, trüki- kui ka siduskaloooge. Eesmärk nr 2 (kultuuriüksuse tegevuse läbipaistvus). Selle eesmärgi täitmiseks tuleb avaldada informatsioon raamatukogule juurdepääsu, selle kasutamiseeskirjade ja lahtiolekuaegade, teenindusaegade ja -viiside ning nii kohapeal pakutavate kui ka raamatukogudevahelise laenutuse teenuste kohta. Teavitada tuleb ka teavikute tellimise võimalusest veebi kaudu, teatmebibliograafiateenindusest ning kaudse bibliograafiateeninduse olemasolust (kirja, faksi või elektronposti teel või sidusreziimis). Viidata tuleb raamatukogu organisatoorsele struktuurile, kirjeldades struktuuriüksuste ülesandeid ning tuues asjakohaseid viiteid nende tegevusele ja käimasolevatele projektidele ning tutvustada uudiskirjandust koos informatsiooniga ürituste kohta, mida
annaabi.ee 
