50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merxxxxx123
Õppematerjali autor
Eesti kromaatiline kannel ja John Cage Kannelt on mängitud juba paar tuhat aastat tagasi. Siis oli see kui harrastuspill ja mängiti ainult rahvamuusikat. Võimalusi oli vähe, sest vanim kandletüüp oli 5-6 keelne pill, mida tundsid lisaks eestlastele ka meie naaberrahvad: soomlased, lätlased, leedulased ja loodevenelased. Kandle algkodu ei teata. Arhailine kannel oli Eestis kasutusel kuni 19. sajandi keskpaigani, tänapäeval on taas väikekannelde taassünd. Suviti toimuvad mitmel pool Eestis väikekandle ehitamise kursused, kus on võimalik pill endale ise valmistada ning antakse ka mänguõpetust. Nüüd on väikekandle õpetus ka tulnud ka algklassidesse, kus on muusikatunni kõrval ka selle pilli õpetus, plokkflöödi asemel. 18-19
väga. Kontsert algas F. Liszti repertuaariga ballaad nr-2-ga. Muusikapala oli rahulik, vahel ka rütmikas. Võis näha rütmilist klahvivahetust, mis andis antud ballaadidel veel rohkem jõudu juurde. Lisaks võib öelda, et see on jutustus rüütliaegedest. Teiseks esitati F. Chopini teost nr. 4 Scerto e- duur. ( scerto tähendab otsetõlkes nalja). Teos oli kiirete meeleoludega ning hästi tundeline. Kolmandaks esitati samuti F. Chopini muusikat, kuid tema teist repertuaari. Esitati tema balaadi nr. 41. Antud ballaad tundus traagilisena, jäi mulje nagu keegi oleks lahkunud ning teda leinatakse või on juhtunud raske õnnetus. Teos oli ühtlasi ka kõige pikkim. Esitatud laulude põhjal võib ära märkida ka selle, et noor, andekas pianist esitas kõiki repertuaare peast, ta ei vaadanud kusagilt maha , lihtsalt mängis. Lisaks tema käte mängimine,
aastat peale helilooja surma. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ausutati 1926 aastal. ERSO on kasvanud välja väikesest raadioorkestrist. Orkester on lindistanud mitu plaati ja esinenud palju välismaal ja sealt ka auhindu saanud, näiteks 2006. aastal BBC Music Magazine'ilt. Orkestril on üle saja muusiku. Läbi aegade on dirigendiks olnud olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järve, Peeter Lilje, Leo Krämer, ja Aarvo Volmer. Hetkel on dirigent Nikolai Aleksejev. Orkester on esitanud muusikat igast ajajärgust kuni kaasajani. ERSO teeb koostööd ka välismaiste muusikutega. 2003. aastal toimus 17 kontserdiga turnee Itaalias. Eesti Filharmoonia Kammerkoor on asutatud 1981. aastal Tõnu Kaljuste poolt, kes oli ka esimene peadirigent. Peadirigendiks on olnud ka veel Paul Hillier. Preagu on selleks Daniel Reuss. Sarnaselt orkestiriga on ka koori repertuaar väga lai ja on ka paljude tuntud muusikute ja orkestritega koostööd teinud, näiteks Paavo ja Neeme Järvi,
saksofonil ja Holger Marjamaa klaveril. Hetkel Tallinna Muusikakeskkooli 11. klassi õpilane Holger Marjamaa alustas klaveriõpinguid juba 6-aastasena. Edukalt on ta osa võtnud paljudest pianistide konkursidest Eestis,kuid tähtsaim neist on 2010. aastal Narvas toimunud Chopini- nimeline rahvuvaheline konkurss,kus ta ainukese eestlasena saavutas kolmanda koha. Holger Marjamaa on eriti silma paistev oma erilisi talendi ja mitmekülgsuse poolest,ta valdab nii klassikalist muusikat kui ka r&b, souli ja jazzi. Muusikat on ta loonud Marjamaa Triole ja Marjamaa Brothersile,kus ta mängib koos oma saksofonistist venna Mairoga ja lauljaks on Uku Suviste. Virgo Veldi,kes on aastast 2001 olnud Eesti Muusika-ja Teartriakadeemia saksofonieriala õppejõud on osalenud edukalt paljudel erinevatel konkursidel. Ta saavutas aastal 1990 kolmanda preemia Eesti puhkpillimängijate konkursil Tallinnas,
21.septembril kell 19.00 esines Estonia kontserdisaalis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Toomas Vavilovi dirigeerimisel ja rahvusvahelise konkursi " Noor Muusik" laureaadid Mihkel Poll (klaver), Gina Maria McQuinness (viiul, Iirimaa), Heini Laankoski (tsello, Soome). Rahvusvahelisel konkursil "Noor Muusik" täitub käesoleval hooajal 10. tegevusaasta. 1996/97 aastal ellu kutsutud 7-13 aastaste viiuli-, tsello-, ja klaveriõpilaste võistumängimise eesmärkideks on klassikalise muusika propageerimine, noortele muusikutele stiimulite loomine ja rahvusvahelise taseme tutvustamine nii õpilastele kui ka õpetajatele. Konkurss on toimunud kaheaastaste intervallidega ja kujunenud mainekaks konkursiks kogu Euroopas. Kontserdil esitati järgmised teosed : Johannes Brahms (1833-1897).Akadeemiline avamäng op 80(1887) Kontsert viiulile, tsellole ja orkestrile a-moll op 102 Allegro Andante Vivace non troppo
Ta on osalenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel. 2005. aastal pälvis II koha H. Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal I preemia ja 1995 III preemia Eesti noorte lauljate konkursil. Kuulasin lisaks ooperis kuuldule keskkonnast "youtube" Pjotr Tšaikovski "Luikede järv" ja "Klaverikontsert nr 2 G-duur op 44 (III Allegro con fuoco)". Leian, et Tšaikovskil on üsna omapärane ja äratuntav stiil. On öeldud, et tema muusikat iseloomustab dramaatiline väljendusrikkus ja lüürilisus, mis on kohati peaaegu romantiliselt sentimentaalne. Ma nõustun sellega. Kindlasti said ooperisolistid tema muusika esitamisega väärikalt hakkama ja väärikalt seda minu arvates esitama peabki. Kui palju see esitus just helilooja mõttemaailma avas? Pigem avas minu arvates esitus Aleksandr Puškini mõttemaailma, kelle teosel "Jevgeni Onegin" ooper põhineb
Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakesskooli ning Eesti Muusika- ja Teartriakadeemia. 1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Grieg 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ ning oli hooajal 1994/95 Eesti kontserdi stipendiaat. 1995. aastal Schuberti-nimelisel rahvusvahelisel pianistide konkursil Dortmundis noorima finalisti eripreemia. Muusik on olnud solistiks pea kõigi eesti orkestrite ees ning andnud arvukalt soolokontserte. Ta on koostööd teinud ka paljude väljapaistvate dirigentidega. Hetkel töötab muusik pedagoogina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Kavas olid järgmiste heliloojate teosed: Frederic Chopin (1810-1849), Johannes Brahms (1833-1897) ja Maurice Ravel (1875-1937). Kontserdi esimene pool oli täielikult pühendatud 19
Kullamaa Keskkool Raul Vahtmeister KANDLED Referaat Juhendaja: Veiko Hallik Kullamaa 2020 SISUKORD 2 1. KANNEL Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusika instrument. Kannel on olnud juba muinaseestleste pill ning seda tunnevad paljud lähemad ja kaugemad rahvad. Kandleid on kolme tüüpi: vanem kannel, uuem kannel ehk viisikannel ja duur kannel. kannel koosneb ehituselt kõlakastist ja keeltest selle kohal. Vanematel kanneldel on keeli ainult 5-6, nende hulka kuuluvad ka väikekandled ja setu labaga kannel. Uuematel kanneldel võib keelte arv ulatuda poole sajani. Kandle keeled tõmmatakse helile, kas sõrmedega või plektroniga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid