„Muusikat meie ootuste aega“ (0)

„Muusikat meie ootuste aega“
1.detsembril 2014 esinesid meie koolis noored talendid Leo Dubovski ja Laura Lindpere kavaga „Muusikat meie ootuste aega“.
Leo Dubovski
Leo Dubovski alustas oma klaveriôpingud 2000. aastal Narva Muusikakoolis Tatjana Gontsharova ôpilasena. Ôpingud jâtkusid Tallinna Muusikakeskkoolis Ada Kuuseoksa klaveriklassis. 2006 aastal pâlvis ta VII Cidade do Fundão konkursil Portugalis diplomi ning VI Chopini -nimelisel konkursil Narvas III preemia. 2007. aastal sai ta konkursil Noor Muusik I preemia ja VII Juliusz Zarêbski nimelisel konkursil Poolas II preemia. 2008. aastal pâlvis ta VII Chopini-nimelisel konkursil Narvas III preemia, 2009. ja 2011. aastal Chopini konkursil Petrozavodskis II ja I preemia ning 2012. aastal IX Chopini-nimelisel konkursil Narvas II preemia. Leo Dubovski on soleerinud Narva sûmfooniaorkestri ees (2005, 2008, 2012); osalenud rahvusvahelisel festivalil Klaver 2010 ja Klaver 2012 ning meistrikursustel Eestis ja Poolas.
Ta esitas meile 3 Chopini masurkat ja veel mõned lood temalt, lisaks ka Shuberti palasid.
Laura Lindpere
Lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli kandle erialal ja käib Eesti Muusika -ja Teatriakadeemias magistriõppes. Tema puhul oli eriline tema pill, milleks oli kromaatiline kannel . Kromaatiline kannel (täpsemalt kromaatiline kontsertkannel) on keelpill.
See on klassikaliste muusikainstrumentide kõrval uustulnukas. Oma praeguse kuju sai eesti kromaatiline kannel 1952. aastal kandlemeisterVäino Maala käe all.
Kromaatilisus  võimaldab mängida piiranguteta kõigis helistikes ja annab suuri võimalusi erinevate ajastute  muusika ettekandmiseks. Kromaatilise kandle keeled on lõikuvad, see tähendab, et diatoonilised keeled suunduvad kõlalaua kohal paremalt ülalt vasakule alla jaaltereeritud keeled vasakult ülalt paremale alla. Seda võib võrrelda klahvide paigutusega klaveri klaviatuuril (mustad ja valged klahvid).
Kromaatilisi kandleid valmistas Tallinna Klaverivabrik  alates 1950ndatest kuni 1990ndate aastateni. Need kandled on 46 keelega. Praegu on võimalik tellida kromaatilisi kandleid Soomest või eesti kandlemeistritelt. Uuematel Soomest pärit kanneldel võib olla kuni 50 keelt.
Kromaatilisele kandlele on kirjutanud muusikat Anti Marguste, Ants Sõber,  Gennadi Taniel, Lembit Veevo,  Aarne Männik,  Mirjam Tally, Lauri Jõeleht,  Märt -Matis Lill, Tatjana Kozlova, Kristjan Kõrver  jt.
Eestis on kromaatilist kannelt võimalik erialana õppida mitmes lastemuusikakoolis, aga ka Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Ta esitas lood Arvo Pärdi Für Alina, Bachi süüdi nr 1, Sajab valget lund, Hõbedased kellad, ’’Martale’’ filmist Nimed marmortahvlik ja loo tsüklist Sa ei tea.
Minu arvamus
Minu meelest oli kontserdil väga mõnus õhkkond . Küünlad andsid palju juurde ja mängjad mängisid tulihingeliselt. Rohkem meeldis siiski kandlemäng, sest seda kuuleb harva ja see oli tõsiselt kaunis. Neiu suutis igasse loosse väga sisse elada ja see oli väga võluv. Enim meelisid jõululaulud, mis lõid sisse õige tunde. Väga kaunis kontsert oli.