JAKOB WESTHOLMI
GÜMNAASIUM
CONCERTO ITALIANO
Retsensioon
Gertrud Tamm
11A klass
Grete
Koik
Tallinn
2015
10.
aprillil 2015. aastal, käisin Eesti
Muusika - ja Teatriakadeemias
kitarrikontserdil pealkirjaga „Concerto Italiano“. Ma väga
naudin kitarrimuusikat, kuid olen seda kuulanud peamiselt flamenko
muusikas ning tean, et see erineb suurel määral klassikalisest
kitarrimängust. Seetõttu oli see esmakordne EMTA kammersaali
külastus minu jaoks väga
põnev ja erakordne, kuna sain enda
silmaringi muusikavaldkonnas laiendada.
Kontserdil
oli kuulda tuntud
Baseli kitarriduo
Marco Bartoli ja Salvatore
Fodera
esitluses nelja sajandi kitarristimuusikat. Mõlemad
kitarristid olid tulnud Eestisse otse
Itaaliast , tänu koostööga
Itaalia saatkonnaga. Marco Bartoli sündis Spoleto linnas ja õppis
kitarrimängu F. Morlacchi nimelises konservatooriumis. Seejärel
õppis ka juhendaja käe all. Ta on
esinenud paljudes Euroopa
riikides ja on võitnud palju auhindu. Salvatore Fodera sündis
Napolis ning asus kitarri õppima
Antonio Scontrino
konservatooriumisse. Ka tema on esinenud mitmetes erinevates riikides
ja
võtnud osa paljudest rahvusvahelistest festivalidest.
Nende
koostöö Baseli kitarriduona algas 2014. aastal Šveitsis. Noored on
väga entusiastlikud - neil on palju uusi ideid, projekte ning nad
reisivad palju. Aastal 2015 alustasid nad „Italiano Concerto“
muusikalise projektiga. See on neile
toonud palju edu erinevates
Euroopa paikades, nagu näiteks Soomes, Itaalias,
Taanis ja Eestis.
Lähikuudel on neil kontserttuur tulemas Indias, Vietnamis ja
Saksamaal.
Kavas
oli järgmiste heliloojate teosed: G.
Rossini (1792-1868), D.
Scarlatti (1685-1757), L. Boccherini (
1743 -1805), R. Bellafronte
(1961*), P. Devecchi (1969*), M. Gangi (1923-2010), E. Morricone
(1928*). Programmi esimene osa on pühendatud täielikult Itaalia
heliloojatele, kelle muusikas on kuulda ka välismõjusid. Nendeks on
L. Boccherini ning D. Scarlaltti –
heliloojad , kes veetsid suure
osa oma elust Hispaanias. Lõuna-Ameerikast olid inspireeritud R.
Bellafronte ja P. Devecchi. Programmi teises osa oli kuulda
tüüpilist Itaalia folkloori – M. Gangi teoseid „Saterellot“,
„Melodiat“ ja “Tarantellat“. Edasi oli kuulda E. Morricone
teost „Nuovo
Cinema Paradiso“ ning viimaseks oli kuulda kuulsat
„Sevilla
habemeajaja “ ooperi avamängu, mille autoriks on G.
Rossini. See oli põnev muusikaline
teekond läbi mitme sajandi, kuid
keskendun rohkem 19. sajandi heliloojatele G. Rossinile ja L.
Boccherinile.
19.
sajandist oli kuulda seal G. Rossini ja L. Boccherini teoseid.
Rossini oli Itaalia
helilooja ,
dirigent ja Napoli San
Carlo ooperiteatri
direktor . Tema kõige tuntuim
ooper on „Sevilla
habemeajaja“ ning selle avamängu oli kuulda kitarri esituses ka
„Concerto Italiano“ esitluses. Mulle väga meeldib see lugu
kitarri versioonis, sest see erineb väga
ooperist ja toob
muusikale uusi värve.
Avamäng on pigem rõõmsakõlaline ja tempo on
vahelduv. Boccherini oli samuti Itaalia helilooja ning teda kutsuti
Hispaania kuninga õukonna kapelli dirigendiks. Kõige rohkem
kirjutas mees keelpillikvartette, millest „Introduzione e
fandango “
kõlas ka kontserdil kitarridel. See teos oli kohati kurb ja sünge,
kuid teisel hetkel muutus rõõmsamaks. Mulle isiklikult
sümpatiseeris see teos rohkem kui „Sevilla habemeajaja“ avamäng,
just selle huvitava rütmi poolest, mis kohati meenutas flamenko
kitarrimuusikat.
Jäin
kontserdiga väga rahule ja sain suure elamuse
osaliseks . Ma ei
pidanud mitte
milleski pettuma – kitarristide näputöö oli osav
ja nende
silmis oli näha entusiasmi, samuti oli ka
lugude valik
suurepärane . See
kontsert andis hea ülevaate nelja sajandi Itaalia
kitarrimuusikast.
Kõik kommentaarid