Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teadusrevolutsiooni küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teadusrevolutsioon, teadusrevulutsioon, skolastika, empiiriline, nihked, dogmadele, meeltega, kopernik, isaac, newtonSkolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele (eksperimenditele) mis aitasid loodust tundma õppida. Inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) kritiseeris skolastilist lähenemist tugevalt. Ta kutsus kõrvale heitma senised teadmised ning ehitama üles uue teaduse süsteemi, mis toetuks meeltega kogutud andmetele kui ainsale käegakatsutavale teadmiste allikale. Seda nimetatakse empiiriliseks meetodiks. EMPIIRILINE MEETOD JA MIDA FRANCIS BACONIL SELLE KOHTA ÜTELDA OLI Empiiriline meetod on meeltega kogetud andmetele tuginev teadusliku uurimise meetod. Baconi sõnutsi on empiiriline meetod, midagi, mis on küll raskesti teostatav, kuid kergesti seletatav. See seisneb selles, et empiirilist meetodit kasutades
Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele (eksperimenditele) mis aitasid loodust tundma õppida. Inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) kritiseeris skolastilist lähenemist tugevalt. Ta kutsus kõrvale heitma senised teadmised ning ehitama üles uue teaduse süsteemi, mis toetuks meeltega kogutud andmetele kui ainsale käegakatsutavale teadmiste allikale. Seda nimetatakse empiiriliseks meetodiks. EMPIIRILINE MEETOD JA MIDA FRANCIS BACONIL SELLE KOHTA ÜTELDA OLI Empiiriline meetod on meeltega kogetud andmetele tuginev teadusliku uurimise meetod. Baconi sõnutsi on empiiriline meetod, midagi, mis on küll raskesti teostatav, kuid kergesti seletatav. See seisneb selles, et empiirilist meetodit kasutades määratakse
Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest eraldi (Platon ja inimese idee) või neis asjades endis (Aristoteles olemus asjades eitas ideede maailma). Nominalistid reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad, nt ei eksisteeri eraldi värvusi värvilistest asjadest või õiglust õiglastest tegudest. Keskaja probleem kas universaalid on olemas ja mis mõttes on nad olemas.
päriselt olev kaasnähtus. Ajalooline perspektiiv: eksperimenteeriv teadus tekib uusajal, 17. Sajandil, enne seda katseid ei tehtud. Pööret seostatakse Newtoni mehhaanikaga. Teadust kui tegevust isel teaduslik meetod, mis seisneb protseduuride kogumis, mis annavad teadusele süstemaatilise iseloomu ja aitavad avastada uusi tõdesid. Teaduse formaalsed määratlused; loogiline empirism: Teadusel on 2 olulist omadust: empiiriline alus ja loogiline struktuur. Üldistuse kontrollimine uutes vaatlustes. Wittenstein: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Millal teha vaatlusi, kas homme on ka kõik a-d b-d. Üldiselt ei eelda enne midagi, alles vaatluste ja andmete kogumisega. Formaalsed käsitlused; falsifikatsionism: siin on juba alguses olemas hüpotees. Ei püütagi kinnitada hüpoteesi, vaid vaadatakse, kaua see vastu peab – püütakse hüpoteesi kummutada
kunstnikud maksuvabastust. Ma ei ütleks, et tänapäeval vabastab kunst inimese vigadest jne, sest seda aitab teha psühhoteraapia, kuid kõik on kõigile erinev. 6. Vaatle joonistust seitsmest vabast kunstist. Milliseid mõtteid ja küsimusi see tekitab? Miks ei ole igal inimesel asju, mis neid seostaks nende valdkonnaga? Miks nad kõik kannavad rohelist, punast või sinist? Miks on kõik tähtsad inimesed sellel pildil naised, kuid mehed õpivad? 7. Miks tekkis skolastika?’ Ülikoolide rajamine muutis põhjalikult teadmiste edasiandmise ja teadusliku mõtlemise viise. Kloostrites olid mungad enese harimisega tegelenud enamasti üksinduses, mediteerides piibli ja teiste autoriteetsete tekstide üle. Ülikoolides toimus õppetöö loengute ja dispuutide vormis, kus tekstide üle arutleti ja vaieldi üheskoos. Oluliseks said argumenteerimisoskus ja kriitiline vaim. Nii tekkis 12. sajandil uus teadusliku mõtlemise vorm, mida nimetatakse skolastikaks
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik)
võitlused. Need ajendasid teadust tõukele avastama midagi uut. Suur mõju oli maateadvusele. Kogemustele põhinedes oli selgeks tehtud, et Maa on kerakujuline. Antiikajast saadik arvati, et universumi keskpunktiks on Maa, mille ümber tiirlevad Kuu, Päike ja tähed ning selle süsteemi tõenäolisust kinnitasid ka 2.sajandil Ptolemaiose keerulised geomeetrilised konstruktsioonid ja tabelid planeetide liikumise kohta. Vastupidise idee maailmasüsteemi kohta esitas Mikolaj Kopernik 16.sajandil. Mikolaj Kopernik Kopernik oli Poola astronoom, matemaatik ja arsti ning ühtlasi keskaja ja renessansi ajastu silmapaistvamaid teadlasi, pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Heliotsentriline maailmasüsteem seisnes selles, et universumi keskpunktiks on Päike, Maa on aga tavaline planeet, mis ümber Päikse tiirleb. Lisaks eelnevale näitas ta veel, et kõik planeedid tiirlevad ühtlasi ka ümber oma telje. Oma peateose avaldas ta 1543
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Isaac Newton Nimi Tallinn 2010 Sisukord Lk Sissejuhatus................................................................................................ 2 Newtoni elu ja looming.............................................................................. 3 Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel.............................. 4 Newtoni filosoofilised vaated..................................................................... 5-8 Kokkuvõte................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.................................................................................... 10
Pakuti mitmesuguseid teooriaid, mis tänapäeva vaatepunktist olid enamasti väärad. Teooriaid sõnastati enamasti filosoofilises vormis ning neid ei allutatud süstemaatilisele katselisele kontrollile. Antiikaja füüsikute seast paistis silma Archimedes, kes avastas mehaanikas ja hüdrostaatikas kvantitatiivseid seadusi, mis on aktsepteeritud ka tänapäeva füüsikas. 17. sajandi alguses sõnastas Galileo Galilei inertsiseaduse. Aastal 1687 avaldas Isaac Newton raamatu "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica", kus ta esitas kaks mastaapset teooriat: Newtoni seadused, millest sai alguse klassikaline mehhaanika, ja gravitatsiooniseaduse, mis kirjeldab gravitatsiooni, üht fundamentaalsetest jõududest. Klassikalist mehaanikat täiustasid JosephLouis de Lagrange, William Rowan Hamilton ja teised. Gravitatsiooniseadusest sai alguse astrofüüsika, mis kirjeldab astronoomianähtusi füüsikateooriate alusel. Esimene areng
Selliseid viise kujutati ka eeskujuna järgnevatele teisitimõtlejatele. Üheks uuenduslikuks teadlaseks, eriti täheteaduse vallas oli Galileo Galilei (1564-1642), kes oli haritud mees ja lükkas ümber palju väiteid. Selline drastiline uute teooriate lagedale toomine tõi talle isegi inkvisitsioonikohtu kaela. Surmanuhtlusest päästis ta ainult oma vaadetest loobumine, mida ta ka tegi, kuigi ääretult vastumeelselt. Üheks 17. saj kuulsamaks füüsikuks ja astronoomiks on peetud Isaac Newtoni (1643-1727), kes leiutas peegelteleskoobi ja avastas selle kaasabiga valgusspektri. Newton jõudis ka järeldusele, et planeedid liiguvad ümber päikese mööda elliptilisi trajektoore. Füüsika vallas oli tähtsamaks avastuseks elektri kasutuselevõtt, sest kasutatakse seda ju meie igapäevaelus ju väga laial tasandil. Leiutati esimene generaator, elektrielement, mis sai oma elektrienergia keemilisest reaktsioonist. Juba 19. saj ehitati esimene elektromagnet ja elektrimootor.
Kr.), viies sfääride arvu 55-ni. Kuigi Aristotelese maailmapilt oli konservatiivsem, kui mitmetel tema eelkäijatel, oskas ta esitada oma vaateid sedavõrd efektselt, et just tema süsteem kujunes valitsevaks paljudeks järgnevateks sajanditeks. Tõsi, 1209. ja 1215. aasta kirikukogud mõistsid Aristotelese õpetused hukka, kui ketserlikud, kuid varsti õnnestus Aquino Thomasel (1225-1274) sobitada see kosmoloogia kiriku õpetusega ja nii leidis ta skolastika koostisosana tee Euroopa ülikoolidesse. Astronoomia Teadusliku kosmoloogia ajalugu algas Mikolaj Koperniku (1473-1543) töödest, kes alates 1496. aasta sügisest alustas Kuu regulaarseid vaatlusi. Peatselt jõudis ta arusaamisele, et vaatlused ei kinnita varasemate mudelite järeldust, nagu peaks Kuu oma esimeses ja viimases veerandis olema Maale ligi kaks korda lähemal, kui noor- ja täiskuu ajal. See sundis Kopernikut üle vaatama ka mudelite teisi järeldusi
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide võ
Nende lemmiktegevused olid jahipidamine, pidutsemine ja turniirid. Rüütlid elasid kindlustes ja linnustes. *Magistraat oli linnapea, raad linnavalitsus, tsunft käsitööliste ühing (õpipoiss-sell-meister), gild kaupmeese ühendus (koostöö arendamiseks) ja Hansa Liit kaupmeeste kaubalinnade liit, läbi selle kaubeldi. *Peamiseks teadmiste allikaks olid keskajal piibel ja antiikautorite teosed. *Keskaegset filosoofiat kutsuti skolastikaks, ning selle esindaja oli Aquino Thomas. Skolastika kõrgaeg oli 11-12.saj. Skolastika uskus, et kõik põhineb piiblil. *Ülikoolid võrsusid kiriku- ja linnakoolidest. Esimene ja mõjukam ülikool oli Bologna Ülikool (1088). Ülikoolide teaduskonnad olid õigus-, arsti-, usuteadus- ja filosoofia. *7 vaba kunsti olid ained, mis koolis õpiti vms. Need olid grammatika, dialektrika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. 4. ILMALIK JA VAIMULIK VÕIM *Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (8-19.saj eksisteeris).
võeti nad kasutusele tsiviilelus. Revolutsiooniline areng side valdkonnas muutsid küll sõjaväe juhtimise küll senisest tõhusamaks aga teisalt tõid nad sõjasündmused lihtrahvale otse koju kätte. Esimene relvakonflikt mida media ulatuslikumalt kajastas oli Krimmi sõda. Sel ajal hakkas ajalehtede juurde kujunema uus amet- sõjakorrespondent. Teadus 16.--18. sajand 16. sajandil oli Mikolaj Kopernik väitnud, et Maa tiirleb umber Päikese, ja esitanud seega Päikese keskse maailmasüsteemi idee. 1600. aastal põletati tuleriidal Giordano Bruno, kes jõudis järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti.17. sajandil jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Uuel sajandil sai astronoomias teerajajaks Galileo Galilei.Galileo õppis algul arstiteadust, seejärel pühendus ta matemaatikale, oli matemaatika professor Pisa ja Padova ülikoolis, seejärel filosoof ja
Õigesti seatud hüpoteesi põhitunnused: 1) Hüpotees peab olema vastavuses faktiga, mille alusel ta sõnastati ning mille selgituseks koostati. 2) Hüpotees peab arvestama varem avastatud seaduspärasusi, ta peab küll avama uued rajad teaduses, kuid ei tohi olla vastuolus varem teaduslikul teel saadud resultaatidega. 3) Hüpotees peab olema kontrollitav. 10. Maailma tunnetuse kolm võimalust (kaemuslik, empiiriline, teaduslik) olemus, kuidas infot, fakte hangitakse, erinevused, näited. Objektiivsuse ja subjektiivsuse mõiste. 1) Kaemuslik tunnetus põhineb meeleorganitega vahetult vastuvõetud informatsioonil. Me kuuleme, näeme, haistame, maitseme, kompame, orienteerume, hoiame tasakaalu ning meil on intuitsioon meelte kaudu. Kõigi nende meelte kaudu võtab inimene pidevalt valikuta vastu tohutut informatsiooni hulka.
mis asutati 18. sajandi keskel ja II poolel Prantsusmaal, Austrias ja Preisis. 19. sajandi alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks, kes oli saanud süstemaatilise hariduse. 7 Teadus 16.-18. sajandil 16. sajandil oli Mikolaj Kopernik väitnud, et Maa tiirleb umber Päikese, ja esitanud seega Päikese keskse maailmasüsteemi idee. 1600. aastal põletati tuleriidal Giordano Bruno, kes jõudis järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti.17. sajandil jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Uuel sajandil sai astronoomias teerajajaks Galileo Galilei.Galileo õppis algul arstiteadust, seejärel pühendus ta matemaatikale, oli matemaatika professor Pisa ja Padova ülikoolis, seejärel filosoof
IV. 2. Seminar. Carnapi empiristlik käsitlus teooriatest ja vaatlusest. Carnapi seaduste käsitlus: milliseid seadusi ta nimetab, mis need on, mis roll neil teaduses on, kas näete probleeme sellise eristuse, sellise teaduskäsituse puhul, näiteks, kuidas Teie arvates Carnap seob empiirilised üldistused ja teoreetilised seadused? Empirismi selgitab lisaks Chalmers 1-3 ptk. (Carnap) SEMINARIKÜSIMUSED: Seadus kui empiiriline üldistus – milleks vaja jne. Teadus algab vaatlusest. Vaja teha üldistusi, et luua korduvatest vaatlustest seadused. Aitavad ennustada uusi fakte ja saab selgitada teoreetilisi seadusi. Seadustes on ka erandeid. Fakt – partikulaar väide; universaal – kõige kohta käib väide. Seos, korrelatsioon – üldistus. Empirism – põhjused ei loe, pigem seosed. Kinnitamine, loogiline ja statistiline tõenäosus. Seaduse täielik kinnitamine võimatu. Seaduse ümberlükkamine.
Kuidas tekib vikerkaar? Kas sa oskad sellele küsimusele vastata? Kas selle nähtusega seotu on sinu nähtavushorisondi sees? Miks taevas on sinine? Kas sa oskad sellele küsimusele vastata? Kas selle nähtusega seotu on sinu nähtavushorisondi sees? Claudius Ptolomaeus umbes 83–161) oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks. Geotsentriline maailmasüsteem Mikołaj Kopernik (Nicolaus Copernicus) 1473-1543 Pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile Heliotsentriline maailmasüsteem Teadmistes on jõud FRANCIS BACON (1561 – 1626) Pani aluse eksperimentidele. Aristoteles (384-322 e.m.a). Vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles (384-322 e.m.a). Vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Rasked kehad langevad kiiremini kui kerged kehad. Galileo Galilei
,,Narruse kiitus" Kunstist võeti samuti eeskujuks antiikaegne kreeka ja rooma. Kujutati alasti inimesi.Prooviti inimest kujutada võimalikul loomutruult. Sellepärast isegi tegi Leonardo da Vinci miteid lahkamisi et inimese keha paremini tunda. Uute ideede kasutuselevõtt soodustas ka trükikunsti kasutusele võtt- Johann Gutenberg. Keskaja lõpuks teadsid enamik haritlasi et Maa on kerakujuline. Varauusagsed ümbermaailmareisid kinnitasid seda.Peale seda arvati et Maa on keskne,hiljem avastas Kopernik et planeedid liiguvad ümber päikese. Kopernik kõhkles seda avaldada kuid temaga nõustus Galilei Pilet 4 *Viikingid Elukoht, tegevusalad, tähtsus Euroopas, kultuur. Viikingid olid pärit Skandinaaviast. Nende tegutsemise hiilgeaeg oli 8-11 sajand. Viikingid olid põlluharijad, sõdalased ja kaupmehed.Nad austasid loodusjõude, eriti päikest ning esivanemaid..Nad nägid maalima kolmeosalise ilmapuuna. Maailm oli kujutluses neil paljude müütilisete olenditega näiteks
Miks taevas on sinine? Kas sa oskad sellele küsimusele vastata? Kas selle nähtusega seotu on sinu nähtavushorisondi sees? Reemo Voltri Reemo Voltri Claudius Ptolomaeus umbes 83161) oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks. Reemo Voltri Reemo Voltri Geotsentriline maailmasüsteem Reemo Voltri Mikolaj Kopernik (Nicolaus Copernicus) 1473-1543 Pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile Reemo Voltri Reemo Voltri Reemo Voltri Heliotsentriline maailmasüsteem Reemo Voltri Teadmistes on jõud FRANCIS BACON (1561 1626) Pani aluse eksperimentidele. Reemo Voltri Aristoteles (384-322 e.m.a). Vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Reemo Voltri
Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3. Vali üks: 4. a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5. b. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 6. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 7. Ei, Russelli arvates ei tugine kumbki neist dogmadele. 8. Tagasiside 9. Õige vastus on: Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti.. 10. Küsimus 2 11.Küsimuse tekst 12. Kuidas saab otsustada järgnevate väidete paikapidavuse üle? Pärast äikest muutub ilm külmemaks Vastus 1 Ülikooli peahoone ees on parkla Vastus 2 25+45=30 Vastus 3 Kõik tüdrukud on naissoost. Vastus 4 13.Tagasiside 14
Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3. Vali üks: 4. a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5. b. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 6. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 7. Ei, Russelli arvates ei tugine kumbki neist dogmadele. 8. Tagasiside 9. Õige vastus on: Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti.. 10. Küsimus 2 11. Küsimuse tekst 12. Kuidas saab otsustada järgnevate väidete paikapidavuse üle? Pärast äikest muutub ilm külmemaks Vastus 1 Ülikooli peahoone ees on parkla Vastus 2 25+45=30 Vastus 3 Kõik tüdrukud on naissoost. Vastus 4 13. Tagasiside 14. Õige vastus on: Pärast äikest muutub ilm külmemaks Kogemuse põhjal, Ülikooli
Galileo Galilei 1564-1642 Oli matemaatikaprofessor Pisa ja Padova ülikoolis,seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas.Valmistas 1609.aastal teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Avastas ka vaba langemise seadused ja inertsi. Mikolay Kopernik 16.sajand Väitis,et Maa tiirleb ümber päikese. Renee Descartes 1596-1650 Rõhutas esimesena inimmõistuse suurt rolli.Ta arvas,et inimhingel on kaks omadust : Mõistus ja tahtevabadus Isaac Newton 1643-1727 Leiutas peegelteleskoobi, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks.Newtonii nime all on teaduste ajalukku läinud mehhaanika põhialused ja gravitatsiooni- seadused. Karl Linne 1707-1778 Teadusajalukku on läinud botaanikuna.Leidis,et kogu elav loodus jaguneb kolmeks:taime-,looma- ja kiviriigiks.Jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse. Antoine Laurent de Lavoiser 1743-1794
sajandil aktuaalne oli. · Olemise Suu Ahel. Jumalik / looduslik (=ühiskondlik) stratifikatsioon on ühelt poolt olnud keskkond, kus teaduse väljundid ja ühiskondlik mõte kokku saavad, samas saab antud kontekstis vaadelda ka nt teleoloogilist lähenemist, küsimust, kas arengul on oma eesmärk. Meditsiiniloos on antud idee oluline, kuna selle kaudu on seletatavad paljud selekteerivad ja stratifitseerivad fenomenid arsti- ja tervishoiupraktikas. · Empiiriline versus teoreetiline Empiiriline tunnetus on teooriatest sageli ees käinud see on teaduse arengut kiirendanud, kuid toonud kaasa ka umbteedele suubumist (nt nõukogudemaal, kus ,,praktika saab tõe kriteeriumiks"). · Instrumentaariumi ja teiste teaduste arengu mõju. (Interdistsiplinaarsus) · Ühiskonna mõju. Ootused, raha jne, st, et teaduslikus maailmakäsitluses peegelduvad sageli parajasti ühiskonnas ärevust külvavad probleemid. AJALOO JUURDE
aastal esimene köide . Uue väljaande vastu astus katolik kirik ja ametivõimud ning selle esimesed 2 köidet määrata hävitamisele. Kuigi entsüklopeedia oli ära keelatud jätkas Diderot selle välja andmist illegaalselt. Voltaire kelle pärisnimi on François Marie Arouet oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Lockei ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu. Poliitilise ideoloogia väljakujunemisel lähtus Voltaire loodusõiguse teooriast , kus inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Voltaire arvates oleks õiglane ühiskond, mille aluseks oleks vabadus. Ta rõhutas isikuvabadust , mille all ta mõtles trükivabadust ning sõltumist ainult seadustest, mis on ette antud. Tema ideaal oli
- maa on tasapinnaline 1 pc = 3,26 va. - Platon (427-348 e.Kr.) maa on kerakujuline ja ümber selle on planeetide sfäär ja kinnistähtede sfäär 3. Tähistaevas ja selle näiv liikumine - Klaudios Ptolemaios (Kreeka, 83-161) geotsentriline maailmasüsteem - Mikolaj Kopernik (Poola, 1473-1543) heliotsentriline maailmasüsteem - taevasfääriks nim. kujuteldavat pinda, millel tähed tunduvad asuvat - Giordano Bruno 1583.a, tähed on päikesed ja maailmaruum on lõpmatu - neid punkte, kus maakera pöörlemistelg lõikub taevasfääriga, nim. - Johann Kepler (Saksa, 1571-1630) planeetide liikumisseadused maailmapoolusteks (maailma põhja ja lõunapoolus) - 1922.a. vene matemaatik A
Antiik- Kreeka teadus tipnes esimeste teoreetiliste süsteemide loomisega geomeetrias (Eukleides), mehaanikas (Archimedes) ja astronoomias (Ptolemaios). 3. Islami teadus. Tähtsad saavutused matemaatikas, astronoomias, geograafias, arstiteaduses. Suutsid säilitada ja arendada Antiik-Kreeka teaduslikku pärandit (Ibn Sina ehk Avicenna). 4. Keskaegne teadus. Teaduse ja tehnika areng. Euroopas oli teaduse areng tugevalt pärsitud religiooni poolt, mille tulemusena tekkis teaduse värdvorm – skolastika. Viimane pühendas peatähelepanu kristliku dogmaatika arendamisele, kuigi andis selle kõrval teatava panuse ka mõtlemiskultuuri arengule, teoreetiliste vaidluste ja diskussioonide täiustumisele. Arenesid alkeemia ja astroloogia. Tänapäeva teadust võib jagada nelja perioodi: • Esimene periood, keskusega Itaalia, uued alused mehaanikale, anatoomiale, astronoomiale (Leonardo da Vinci, Vesalius, Kopernik). • Teine periood,
kirjeldamine (Lõunamerede atlas, I kd. 1823, II kd. 1826) · maailma esimesed ökoloogilis- geograafilised uurimused -- Siberi uurimisel, pakuvad huvi tänapäevalgi. · Venemaa põhjaalade uurimine. Venemaa etnograafia ja füüsilise antropoloogia uurimused Meetodite revolutsioon: hüpoteesi täpne püstitamine ja selle katseline kontroll universaalsete loodusseaduste avastamiseks; üksikteadmiste terviklikuks pildiks sidumine Mikolaj Kopernik (Kopernikus) 1473-1543 Tema planeetide liikumise teooria sai aluseks heliotsentrilisele maailmasüsteemile. ( Planeedid liiguvad ümber Päikese) Galileo Galilei ( 1564-1642) *pani aluse teaduslikule eksperemendile *astronoom, matemaatik, füüsik *mõõteriistade (termomeeter, baromeeter jms) looja *vaba langemise seadused *pani aluse mehaanikale
hinnanguid anda. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914-1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani, kuid uusaja algust pole kindlalt kokku lepitud. Sel ajal elasid mitmeid tähtsaid avastusi teinud teadlased. Inimeste maailmavaadet muutid oluliselt filosoofid. Arusaamad elust ning uued leiutised panid aluse hüppelisele teaduse arengule. Astronoomia ja füüsika: Galileo Galilei 16. saj oli Mikolaj Kopernik väitnud, et Maa tiirleb ümber päikese, ja esitanud seega heliotsentrilise (Päikese-keskse) maailmasüsteemi idee. 1600. aastal põletati ketserina tuleriidal Giordano Bruno, kes oli jõudnud järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti. Eriti panid talle pahaks õpetust maailmade paljususest. 17.saj jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Uuel sajandil sai astronoomias teerajaks itaallane Galileo Galilei (1564-1642) Galilei
humanism, mis tähendas et esiplaanile seati inimene kõigi oma kirgedega ja vajadustega. Tähtsam valgustajaskond Prantsusmaal Voltaire: Tema kodanikunimi oli François Marie Arouet ja ta oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II- t.Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Voltaire on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. 21. november 1694 30. mai 1778
keeles valitseja) Dekaan- õppejõu poolt valitud kümnik Õppesisu Alamaste e kolmik grammatika-kirjutamine retoorika-kõnekunst dialektika-arutluskunst Ülemaste e. nelik aritmeetika-arvutamisõpetus geomeetria-ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru astronoomia-täheteadus muusika-hõlmas ka kirjandust. 21. Keskaegne haridus olulisemad nimed: Aquino Thomas, Roger Bacon, Al Idrisi. Kes nad olid ja mida õpetasid. Aquino Thomas- üks tuntumaid skolastikuid (ülikoolist skolastika, mis erines kloostrikooli teoloogiast.) Roger Bacon Samuti tuntud skolastik Al Idrisi Araabia kartograaf, väidetavalt prohvet Muammadi järeltulija. 22. Keskaegne islam mõisted: Meka, Muhamed, Allah, islam, monoteism, Koraan, kaliif, kalifaat, ramadaan, sariaat, sunniidid ja siidid, dzihaad Monoteism usk ühte ainsasse jumalasse koraan islamiusuliste püharaamat Muhamed sündis Mekas. Meka on islamiusuliste pühamaa
ikosaeeder. Kepleri teine seadus: Kui planeet on Päikesele lähemal, on tema kiirus suurem, kui kaugemal, siis väiksem. Sest planeedi mass ei muutu, aga tema kiiruse ja ringjoone raadiuse korrutis ei tohi muutuda. Epitsüklid-puhas geomeetria ja planeetide liikumise taga peab olema füüsikaline põhjus. Päikesel peale valgustamise teinegi funktsioon – panna planeedid liikuma René Descartes (1596-1650) – Cartesiuse koordinaadistik, Liikumishulga jäävuse seadus Mikolaj Kopernik ehk Nicolaus Copernicus (1473-1543) - võttis uuesti üles Aristarchose idee, et Maa on planeet, mis koos teistega tiirleb Päikese ümber. Päike nii tähtis, et pidi asuma keskel. Ringjoon kõige ideaalsem joon. „De revolutionibus orbium coelestium“, kus püüdis kirjeldada taevakehade liikumist heliotsentrilisest vaatepunktist. Christiaan Huygens (1629-1695) - parandas Descartes’i füüsikas nii mõnegi vea, leiutas 1657 pendelkella
KESKAJA FILOSOOFIA JAOTUS: 1. Partristika ehk kirikuisade periood 3-4 saj. (lad pater isa). Tertullianus(160-230), Origenes (185-254) Ambrosius(339-397), Augustinus (354-430). Patristika perioodil valitses ühiskonna ja kultuuri üle usuõpetus, teoloogia oli antiikaega ja keskaega ühendav sild. Kirikuisad sünteesivad kristlust ja filosoofiat, tekib kristlik filosoofia, nt Augustinuse puhul läbi platonismi. Müstiline tee paradoksaalne, radikaalne, Jumal ei ole mõistusega tunnetatav. 2. Skolastika ehk ülikoolide periood. Skolastikud arendasid välja ülikooli kui sellise, (lad schola). Oli ratsionaalsem kui patristika, võimaldab ka looduse uurimist ning teadust. Skolastiku tee - Jumal on inimesele mõistuse andnud. 14 PATRISTIKAST Tertullianus (u 160 - 230) eitas, Justinus (u 100-165), pooldas antiikfilosoofiat kuid väitis, et see annavad tõde edasi ainult ebatäiuslikul kujul. Aleksandria Clemensi (u 160-215)
annaabi.ee 
