eksperimenteerivamaks ja kunstiliselt mõjuvamaks. 2. Keeleuuenduse kõrgaeg oli 1910.-1920. aastatel, just sel perioodil tuli eesti keelde palju uusi sõnu ja sõnavorme olgu siis tegemist sõnatuletisega, laenudega murretest ja teistest keeltest. 3. Keeleuuendusliikumise eesotsas olid kaks üsna eripalgelist keelemeest Johannes Aavik (1880-19739 ja Johannes Voldemar Veski. 4. Johannes Voldemar Veski tegeles eelkõige teaduskeele, erinevate oskuskeelte (loodusteadused, meditsiin, tehnikateadused jm) arendamise ning eesti kirjakeele korrastamine ning ühtlustamisega. 5. Johannes Aavik aga pidas kõige olulisemaks keele kui terviku ilu, võimalusterohkust ja kõlavust, mõjutades seeläbi esmajoones ilukirjanduskeele küpsemaks ja väljendusrikkamaks muutumisel. 6. Lisaks emakeelele valdas ta üheksat keelt: Ülalmainitute kõrval veelgi inglise, vene, soome, itaalia, rootsi ja kreeka kelt
algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. 29. Substants Kõikide nähtuste ja asjade jääv alus, olemus 30. Postpositivism tegeles teadusfilosoofia kriitiliste probleemidega 31. Objektiivne Tõeline ja erapooletu. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 32. Uuspositivism Kesksel kohal on siin teaduskeele ja verifitseerimise probleemid. Teaduskeel peaks koosnema lause aatomitest (“ See on…” lausetest) , millest moodustatakse siis keerulisemaid lause molekule. 33. Fenomenoloogia Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist (sealhulgas filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks). See sõna tähistab eri käsitlustes üsna erinevaid filosoofilise uurimise viise või filosoofilisi distsipliine. 34
motiiv. IV. Taandumine teadustekstiloomest ja koolikeelena. Teadustekstidest kaob 18./19. saj vahetusel. Koolikeelena kaob 19/20. saj vahetusel. Pronuntiatio restituta taastatud hääldus. V. Taandumine katoliku kirikust- Leo XIII (1878-1903). 1965 rahvuskeelsed missad 21. Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud? Kuidas on see ladina keele arenguga seotud? Vastus: 16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. - oluline teaduskeele juures (teaduskeele areng). Ladina ja kreeka keelest laenatud sõnade rohkus viis 16. sajandil lõpuks uut tüüpi sõnastiku võõrsõnastiku tekkeni, et nende kasutamist reguleerida. 22. Millal ja miks tulid inglise keeles kasutusele raskete sõnade sõnastikud (Hard word dictionaries)? Vastus: 16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks, kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. - oluline teaduskeele juures. 23
saj I pool · LõunaPrantsusmaa (provansi k) 9. saj keskpaik · Itaalia 9. saj II pool · Hispaania 10. saj I pool jne. Pidevus keelearengust ja uuendustest mööda vaadata. Keele hääbumine. 21. Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud? Kuidas on see ladina keele arenguga seotud? 16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. - oluline teaduskeele juures (teaduskeele areng). 8 Ladina ja kreeka keelest laenatud sõnade rohkus viis 16. sajandil lõpuks uut tüüpi sõnastiku võõrsõnastiku tekkeni, et nende kasutamist reguleerida. 22. Millal ja miks tulid inglise keeles kasutusele raskete sõnade sõnastikud (Hard word dictionaries)? 16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks, kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade.
põhinevad avaldused võivad muuta spetsialiseeritud tegevust filosoofia, on omamoodi versioon "metafüüsikast", sest selline valik on selgelt alusetu. Peale selda toimub enamike loogilise positivismi filosoofide taandumine. 8 4. Postpositivism Piirdatus, ühekülgsus neopositivismis väljendus sellistel momentidel, kui toimus eitus või vähendamine poolteaduslikele teadmistele ja teaduskeele analüüsile; absoluutse rolli tehiskeeltest ja formaalset loogikat teadmistesse; antihistorism - ainult lõpetatu uurimine", saanud" teadmiste ja selle tekkinud ametlik struktuur ja teadmiste arendamine; füüsikalism ja sotsiaal-ja humanitaarteaduste roll, ignoreerides sotsiaalses ja kultuurilises kontekstis teaduslike teadmiseid. Neid puudusi on püüdnud ületada positivismi esindajad teaduses. Postpositivism tekkis 20. saj 60ndatel.
R. Kasik, M. Erelt, T. Erelt Tartu 2007 Lisamaterjal: · M. Erelt, T. Erelt "Eesti keele käsiraamat" · ÕS http://www.eki.ee/dict/qs2006/ · M. Erelt "Lause õigekeelsus" Tartu 2007 Iseseisev töö arvestuseks: · Lugeda iseseisvalt ptk. 1-5 ja 9-10. Kontrolltöös on kindlasti vähemalt üks küsimus iseseisvalt läbitöötatud materjali kohta. Nt: 1) Hea tarbeteksti tunnused. Mis on selgus/konkreetsus/tihedus, kuidas seda saavutada? Näiteid. 2) Teaduskeele iseloomulikud jooned. Näiteid. 3) Viitamine teistele ja endale; vormiline ja sisuline külg. 4) Mille poolest erineb oskuskeel üldkeelest ja erialaslängist? Näiteid. 5) ÕSis kasutatavad märgid ja lühendid (nt {....}) + essee analüüs! Kokku-lahku: mitm. om. · teaduste akadeemia, uudiste agentuur · 2-silbiline - lastekodu, lasteorganisatsioon, meeltesegadus, keeltekool, nõudepesija · trad
Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühe või teise komponendiga (empiirikud ja teoreetikud). Teaduse eesmärgid 1. Kirjeldamine. Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese adekvaatne kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või spetsiifilise teaduskeele (näiteks statistika) abil. 2. Seletamine. Teadusfilosoofid on palju vaielnud selle üle, mida teaduslik seletus tähendab. Kõige üldisemalt öeldes tähendab teaduslik seletamine nähtuse põhjuste väljaselgitamist. 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse 3. Ennustamine. Uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine. 4
maailmale ja elu ning inimese tekke õpetused. Siia konteksti sobivad hästi ka mikro- ja makrokosmose valdkonnad. Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele. Tegemist on aga siiski filosoofiaga, sest ei uurita maailma iseeneses, vaid ikkagi inimese tunnetamise kaudu. Samas püüti kõike teha erapooletult. Tekkisid teaduskeele algmed. Loodusteadused keskajal Keskaja lõpul ning uusaja alguses asendus filosoofiline tõlgendus järk-järgult teadusliku lähenemisega. Ibn al-Haythami ja Sir Francis Baconi teosed muutsid seda arusaama järjest populaarsemaks ning aitasid kaasa teaduslikule revolutsioonile. Seoses maadeavastamisega koguti uusi teadmisi teiste rahvaste kohta, mis omakorda muutsid juba üldist kujutlust maailmast, sealhulgas ka religioonist. Just sellel ajal lahknesid
ja keeleteadlane Eduard Ahrens. See sai valdavaks aastail 1872-1875 ning on tänapäevani eesti kirjakeele aluseks. 1.2.6 Eesti kirjakeel 20.sajand 20. sajandil algas kirjakeele kiire ühtlustumine ja rikastumine. Keele arendamisel tekkis kaks suunda. Johannes Aaviku algatatud keeleuuendus seadis eesmärgiks eeskätt ilukirjanduskeele rikastamise. Aavik lõi ise palju sõnu ning tõi keelde soome laene. Johannes Voldemar Veski juhitud keelekorraldusliikumine oli aga huvitatud teaduskeele arendamisest ja reeglipärasest kirjakeelest ning piirdus keele rikastamisel keele enda vahenditega. Eesti kirjakeele normid kujunesid välja nende kahe liikumise ettepanekutest. 1920.-1930. aastatel omandas eesti kirjakeel ühtse normitud kuju. 2. Eesti sugulasrahvad Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka
Milline teooria tunnus on kõige olulisem Karl Popperi väitel? Karl Popper väitis, et teooria saabki olla ainult hüpotees. Kogemuse abil ei ole võimalik hüpoteesi tõesust kindlaks teha, küll aga ümber lükata. Nimetage kolm uurimistöö põhieesmärki ning nende uurimis küsimusi ? · erialase teaduskirjanduse ja empiirilise materjali leidmise ja sellega töötamise kogemuste omandamine, · korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine, · töö korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiva) vormistamise oskuste omandamine. Mida uurida-uurimuse planeerimine-andmete analüüsimine-andmete esitamine Milles seisneb kvantitatiivse uurimismeetodi põhiidee? Kvantitatiivsed uuringud keskenduvad teaduslikku objektiivsust garanteerivatele meetiditele, kasutades muuhulgas keerulisi statistilisi meetodeid. Milles seisneb kvalitatiivse uurimismeetodi põhiidee. Kuidas erinevad teineteisest need
väljendusvahendite piires (1300-ca 1650/1700) Lõppeb ladina keelne ilukirjanduslik tekstiloome (alates 1650) Taandumine teadustekstiloomest ja koolikeelena (19.saj II pool) Taandumine katolikust kirikust (alates 1965) 23.Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud? Kuidas on see ladina keele arenguga seotud? 16.sajandil nii ladina sõnade selgitamiseks kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade- oluline teaduskeele juures (teaduskeele areng) Ladina ja Kreeka keelest laenatud sõnade rohkus viis 16.sajndi lõpuks uut tüüpi sõnastiku- võõrsõnastiku tekkeni, et nende kasutamist reguleerida. 24.Millisest ladina keele arenguperioodist on pärit halvustav nimetus köögiladina keel? Mida see tähendab? Köögiladina (latinum culinarium) tsitseroniaan Guarino Guarini koka hinnang antitsisteroniaan Poggio Bracciolini ladina keele kohta: ta kasutab köögliadina sõnu ja tema
valimisest kuni lõpliku viimistluse ja vormistuseni ning annab võimaluse objektiivse hinnangu andmiseks töödele. 2 I. Uurimistöö kirjutamine Uurimistöö mõiste ja etapid Uurimistöö on teaduslik töö, mille eesmärgiks on anda õpilasele kogemus tööks teaduskirjandusega, andmete kogumise erinevate meetoditega, teaduskeele kasutamiseks ning teadusliku töö vormistamiseks. Uurimistöö tulemus on uurimus ja see on 7.-8. klassi ja 10.- 11. klassi üleminekueksami või kooliastme lõpueksami üks võimalikke vorme, mis on välja pakutud kooliõppekavas. Uurimistöö on uurimusliku suunitlusega. Uurimistöös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema teaduslik põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule meil ja mujal,
caesar > kaiser > keiser, kusjuures see sõna laenati teistkordselt vene keele kaudu caesar > tsaar schola > Schule > kool klaustrum > Kloister > klooster Veidi tuli ka balti keelte kaudu: marita (abielunaine)> leedu marti>mõrsja Suurim osa laene tuli aga 19.20. sajandil, kui kohalik keel tuli välja talupojakeele staatusest. 57. Selgitada põhjusi, miks oli just inglise keelel nii palju eeldusi võtta ladina keelelt üle rahvusvahelise suhtlus ja teaduskeele funktsioon. Tuua näiteid. Tänu varastele kokkupuudetele on inglise keelel pikem kogemus latinismide integreerimisega oma keelde. Tänapäeval on inglise keelel kõige avaram sõnavara. Inglise keelde võeti ladina sõnu kõikidest ladina keele perioodidest alates klassikalise perioodi antiikautorite sõnavarast kuni keskaegsete sõnadeni välja. supervenire (kl. periood)>supervene superhumanus (hilisladina)>superhuman
Töös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema valiku põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja töö hüpoteesid, uurimismetoodika ning –tulemused, tulemuste analüüs ja järeldused. Õpilasuuriumuse põhieesmärkideks on: erialase teaduskirjanduse ja andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuse omandamine; korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; töö korrektse vormistusoskuse omandamine. Uurimistöö vormistatakse kindlas järjekorras esitatud osade kaupa. Uurimistöö orienteeruvaks mahuks tiitellehe ja lisadeta on 15 - 20 lk. Uurimustöö kirjutamisel on õpilasele toeks juhendaja. Juhendaja aitab teema valikul, suunab allikmaterjalide otsimisel, abistab vormistamisel ja töö käigus tekkivate küsimuste puhul. Uurimustöö lõpeb uurimuse kaitsmisega komisjoni ees. 1.2
mõõtmiseks kasutati...). Oma isiklikku seisukoha või panuse rõhutamisel kasutatakse mina-vormi. Kolmanda isiku vormis teksti (,,töö autor püstitas hüpoteesi...") ei kasutata. Tekst peab olema grammatiliselt ja õigekirjalt korrektne, kirjavahemärgid paigas! - Määra ära teksti keel ja kasuta spellerit! - Lase sõbral v tuttaval tekst üle lugeda. Mingist hetkest töö autor ise enam teatud vigu ei näe. Lühendid Lühendeid tuleb kasutada säästlikult, eelistades üld- ja teaduskeele traditsioonilisi lühendeid. Vältida tuleb lühendite kunstlikku loomist. Esmakordsel kasutamisel kirjuta- takse spetsiifilisemad lühendid koos selgitustega täpselt ja pikalt välja. Lühendite kirjutamine - Levinud lühendite järele punkti ei panda. See on praegune keelenorm! a, dl, e, eKr, jm, jne, jrk, jt, kd, lk, lp, nn, nr, nt, saj, sh, st, u, v, vms, vrd, õa ... - Kui lühend langeb kokku mõne sõnaga või meenutab sõna, siis pannakse sisepunkt: v.a, k.a, p.o, s.o, e
Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud). Teaduse eesmärgid: 1. Kirjeldamine Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või spetsiifilise teaduskeele (nt. statistika) abil. 2. Seletamine Kuigi selle üle on palju vaieldud, tähendab seletamine nähtuse põhjuste väljaselgitamist. 3. Ennustamine Uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine. 4. Mõjutamine Protsesside mõjutamine ja kontrollimine lähtudes teaduslikust teadmisest eesmärgiga (mõnede) inimeste elu paremaks teha. Loodusteadus vs. Sotsiaalteadus Peamised erinevused nende kahe vahel on:
..... 19 LISA 1. Tiitellehe näidis .......................................................................................................... 20 1. UURIMISTÖÖ OLEMUS Uurimistöö ehk uurimus on teadustöö, mille põhiülesandeks on uudse informatsiooni pakkumine, teatava probleemi lahendamine või nähtuse kirjeldus, mis lisab uusi tahke ja teadmisi juba teadaolevale. Teadustöö eesmärgiks on anda õpilasele kogemus tööks teaduskirjandusega, andmete kogumise erinevate meetoditega, teaduskeele kasutamiseks ning teadusliku töö vormistamiseks. Uurimistöö on 10.-11. klassi üleminekueksami või gümnaasiumi lõpueksami üks võimalikke vorme, mis on välja pakutud kooliõppekavas. Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Seega peab töö autoril olema teadmisi, kuidas uuritavat probleemi läbi töötada: probleemi määratlemine, kirjanduse ja teiste allikmaterjalide valik ja analüüs, sealhulgas fotode, dokumentide jmt näitmaterjali
Uuskriitika moto “The text itself” - tekstikesksus, kriitika keskmes peab olema kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Kriitika peab olema objektiivne, lähtuma objekti olemusest, tunnustama teose autonoomsust. Põhimeetod:lähilugemine, detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Lähtus eelkõige teksti verbaalsetest omadustest, kirjandus kui keel, mis on opositsioonis teaduskeele ja igapäevakeelega; tõlgendamise eesmärk analüüsida sõnad tähendusvarjundeid, keelekujundeid ja sümboleid; fookus teose terviklikkusel. Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest. Kõigi kirjandusteoste (nii luules, proosas kui draamas) põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid, mitte tegelased, süžee ja ideed. Keelelised komponendid on koondunud ühe põhiteema ümber, väljendavad konfliktsete jõudude tasakaalu (equilibrium).
* soome laenud - soome laenud – soome keele mõju on olnud aegade algusest saadik, intensiivsem mõju siiski 19. sajandist. Põhjusteks geograafiline lähedus, sugulaskeel, sotsiaalselt samal hierarhial. Alates Hurda tegevusest 1870ndatel. 19. saj lõpp – 20. saj algus oli soome laenude teadlik ülevõtt keele rikastamise ja uuendamise eesmärgil. St ideoloogia. Samuti tekkis vajadus oskussõnavara järele, teaduskeele jaoks. Soome keelest laenamise kõrgaastad olid 1910-1912. Eesti kirjakeeles on üsna palju laene (~ 200? tüve). Kaasa on aidanud ka muud ühiskondlikud-poliitilised muutused. Tänapäeval on olulisem suuline kõne, sotsiaalmeedia, veebisuhtlus, allkeeled (ehitus, meditsiin). Aavik soovitas paljusid laene, mis ka kasutusse läksid, nt harrastama, erinema, hajameelne, pädev, levima, mugav jne. Ülistas soome keelt
vastaksid õigekeelsusallikates määratud normidele. Ühtlustatud kirjakeele levik ning Eesti iseseisvumine 1918. aastal võimaldas hakata kasutama keelt haridusasutustes ning esimeseks eestikeelseks ülikooliks sai Tartu Ülikool (1919). (Erelt jt. 2007: 34-36) Viimaste sündmustega hakkas üha enam muutuma tähtsaks asjaajamiskeele roll, sest eesti keelest oli saanud riigikeel ning haridus- ja teaduskeel. Tekkis vajadus luua ja korrastada keele oskussõnavara kõrgharidus- ja teaduskeele tasemel. Eestikeelse teadussõnavara rajamisel ning erialase terminileksika väljaarendamisel on oluline koht Johannes Voldemar Veskil, sest just tema mõjusale tegevusele terminoloogiakomisjonides fikseeriti eestikeelsete oskussõnade süsteem paljudel erialadel. (Kull 2000: 56-67) Jõudsalt areneva eestikeelse terminoloogia arengu katkestas Teine maailmasõda ning paljud kartoteegid ning materjalid hävisid või läksid kaotsi. Terminoloogiatööga hakati
tulemuste tõlgendus, selge, täpne ja süsteemne. Kokkuvõte annab selged ja diskussioon, konkreetsed vastused püstitatud uurimsiküsimustele. kokkuvõte 5.1.3. Uurimistöö vormistuse hindamine Vormistuse maksimumtulemus on 20 punkti (iga aspekt kuni 10 punkti). Hindab juhendaja. Tabel 8. Juhendaja poolne raporti hindamine Aspekt Maksimaalse soorituse kirjeldus 1. Töö üldilme Töö vastab teaduskeele nõuetele. Keelekasutus Tekst ja pealkirjad on õiges kirjas ja õige suurusega, korrektselt joondatud. Joonised on nummerdatud, allkirjastatud, allikatele on viidatud. Tabelid on, arusaadavad, pealkirjastatud ja nummerdatud ning kogu töö ulatuses ühtselt vormistatud. 2. Töö struktuur Sõnavara
ja andmeid ning neid töödelda. Kuidas seostada teooria uurimusliku osaga; · anda õpilasele võimalus uurida põhjalikumalt mõnd probleemi või ainevaldkonda; · suurendada õpilase oskust iseseisvalt mõelda, luua seoseid, teha järeldusi ja kokkuvõtteid; julgust avaldada oma arvamust ja võtta vastu otsuseid; · arendada õpilase koostöö- ja ajaplaneerimisoskust; · korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; · teadustöö korrektse vormistusoskuse omandamine; · suurendada õpilase avaliku esinemise kogemust uurimistöö kaitsmise kaudu. 6 3. UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED Teadustöödele, sealhulgas ka õpilastöödele kehtivad üldtunnustatud kriteeriumid: · uudsus ja aktuaalsus (kõige tähtsam kriteerium, mis nõuab seda, et uurimistöö
sellega, et saksakeelne teaduskond kinni panna, ei saanud teha palju vastupidiselt Bungele, kes sai teha palju. Tegeles iga päev põhimõtteliselt ülikooli advokaadina ja pidas ka loenguid ja siis suri ära Sõbrad märkasid, et ta pole kaua aega kirjutanud, asju kirju pannud, aga õnneks sõbrad Läänemaa kubermangude õigusajalugu, sest ta ise ei kirjutanud, lihtsalt polnud aega. Tuleb Eesti vabariik. Toimub eesti keele kui teaduskeele konverents. Juura õiguskeel peaks olema alus õiguskeelele ja poliitilisele keelele. Nähti vaeva, et saaks rääkida õiguskeelt eesti keeles. Uluotsal on doktoritöö tegemata, sest Uluots ja Piip jäeti Peterburi professori erialaks valmistuma, tulid aga 1918 eestisse ära. Ainult Maim oli ära kaitsnud oma doktoritöö. Uluots tuli rooma õiguse dotsendiks, A.Piip Rahvusvahelise õiguse ja Nikolai Maim Riigiõiguse dotsendiks, vaid kolm ala saadi kaetud
ühemõttelise lauseehitusega, asjakohase sõnavaliku ja täpse mõistestikuga. Hea tarbestiili lause on selge ja hõlpsasti arusaadav: struktuurilt nõtke, sõna- ja fraasijärjestuselt kaalutletud ja ühetähenduslik ning sõnavalikult huvitav ja loomulik. Loetavusuurimuste põhjal on tekst mõistetavam siis, kui laused on struktuurilt lihtsad ja sõnavara tuttav. Teaduskeeles on vaja kasutada täpseid oskussõnu, mis on teaduskeele oluline osa. Oskussõnad ei ole teabevahetuse passiivsed tööriistad, vaid on uurimistöö, teadusliku mõtlemise ja mõistemoodustuse vältimatud abivahendid. Professionaalide seas võib kasutada erialakeelt, aga ka siis pole põhjust laskuda kitsa teadusringi sõnakasutusse, näilikku teaduslikkusesse. Haruldase termini kasutamisel tuleb kanda hoolt, et selle tähendus saaks lugejale selgeks. Võõrsõnade kasutamisel tuleb kontrollida, kas sõna on ikka erialasõna ja
caesar-keiser usu-, hariduse- ja kultuurisõnavara: schola-kool crux-rist poena-piin Otselaene esines vaid esimese laenukihi puhul, kuna jumalateenistusi loeti ladina keeles. Ülejäänud sõnad on üle võetud vahendajakeele kaudu, kuna ladina keelega pole olnud kokkupuuteid geograafilise ja ajalise vahemaa tõttu. 65.Selgitada põhjusi, miks oli just inglise keelel nii palju eeldusi võtta ladina keelelt üle rahvusvahelise suhtlus- ja teaduskeele funktsioon. Tuua näiteid. Inglise keel on ladina keele sõnu võtnud üle kõikidel perioodidel. Alates varauusajast hakati sõnatüvedele lisaks laenama ka ees- ja järelliiteid. Tänu sellele on inglise keel üks maailma sõnarikkamaid keeli, ja seetõttu sobiv järglane ladina keelele rahvusvahelise keelena. Leksika osas on inglise keel eelistatud ka seetõttu, et seal pole paljude võõrsõnade jaoks omakeelset sünonüümi üldse olemas. (nt. Linguistics – sks.
Kas inimene on aktiivne või passiivne? Teaduse eesmärgid: Tegevusteoreetiline lähenemine-inimene on oma 1.Kirjeldamine valikutes üldiselt vaba, teab, mida teeb ja juhib ise oma Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese tegevust. kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või Strukturaalne lähenemine-inimese valikuid ja tegevust spetsiifilise teaduskeele (nt. statistika) abil. juhivad tema poolt kontrollimatud sotsiaalsed jõud (nagu 2.Seletamine sotsiaalne struktuur). Claude-Levi Strauss uuris 7 inimmõtlemist mõtlemise produktide kaudu. Üritas lähtuda teooriast, et inimene näeb igal pool vastandeid (mees vs. naine jne). 5.Milline on inimloomus? Geneetiline lähenemine-Inimese olulisemad omadused on sünnist kaasa antud, kasvatus neid omadusi ei muuda.
esindusülesandeid, nimetab tähtsaid ametnikke. 2) Eesti Vabariigi kultuurielu põhijooni 1934-1940. Loodi kaasaegne kultuur ja teadus. Korraldati ringi haridussüsteem. Õppekeeleks oli eesti keel. Algkool oli kohustuslik, kus õpetati vähemalt 2 võõrkeelt (peamiselt saksa ja inglise). Hakati rõhku panema kutseharidusele, sest spetsialistide puudus tekkis. Koolisüsteemis võeti eeskuju Lääne-Euroopast. 1919 avati TÜ esmakordselt eesti ülikoolina. Väga oluline oli eesti keele teaduskeele loomine, mistõttu muutus eesti keel kultuurkeeleks. Hüppeliselt täienes trükiste arv, mis olid tõlgitud väliskeelest eesti keelde ja ilmusid eesti keeles, lisaks ajakirjad ja ajalehed. Kogu maa oli kaetud seltside, rahvamajade, raamatukogudega. Tihedalt külastati kino ja teatrit. Eesti levis Lääne- Euroopa mood ja teised mõjud. Iga 5 aasta tagant peeti üldlaulupidu. Soome tasemel raadiod(mis mõttes Soome tasemel?). 7. 1) Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Poliitilised
Kriitika peab olema objektiivne, lähtuma objekti olemusest, tunnustama teose autonoomsust Põhimeetod:eksplikatsioon e. lähilugemine (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus (ambiguity), I. A,. Richards, Practical Criticism, W. Empson, Seven Types of Ambiguity Lähtus eelkõige teksti verbaalsetest omadustest, kirjandus kui keel, mis on opositsioonis teaduskeele ja igapäevakeelega; tõlgendamise eesmärk analüüsida sõnad tähendusvarjundeid, keelekujundeid ja sümboleid; fookus teose terviklikkusel Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest . Kõigi kirjandusteoste (nii luules, proosas kui draamas) põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid, mitte tegelased, süzee ja ideed. Keelelised komponendid on koondunud ühe põhiteema ümber, väljendavad konfliktsete jõudude tasakaalu (equilibrium)
Kriitika peab olema objektiivne, lähtuma objekti olemusest, tunnustama teose autonoomsust Põhimeetod:eksplikatsioon e. lähilugemine (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus (ambiguity), I. A,. Richards, Practical Criticism, W. Empson, Seven Types of Ambiguity Lähtus eelkõige teksti verbaalsetest omadustest, kirjandus kui keel, mis on opositsioonis teaduskeele ja igapäevakeelega; tõlgendamise eesmärk analüüsida sõnad tähendusvarjundeid, keelekujundeid ja sümboleid; fookus teose terviklikkusel Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest . Kõigi kirjandusteoste (nii luules, proosas kui draamas) põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid, mitte tegelased, süžee ja ideed. Keelelised komponendid on koondunud ühe põhiteema ümber, väljendavad konfliktsete jõudude tasakaalu (equilibrium)
Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kaldub enamus sotsiolooge tegelema ainult ühe või teise komponendiga (empiirikud ja teoreetikud). Teaduse eesmärgid 1. Kirjeldamine. Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese adekvaatne kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või spetsiifilise teaduskeele (näiteks statistika) abil. 2. Seletamine. Teadusfilosoofid on palju vaielnud selle üle, mida teaduslik seletus tähendab. Kõige üldisemalt öeldes tähendab teaduslik seletamine nähtuse põhjuste väljaselgitamist. 3. Ennustamine. Uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine. 4. Mõjutamine. Protsesside mõjutamine ja kontrollimine lähtudes teaduslikust teadmisest eesmärgiga (mõnede) inimeste elu paremaks teha.
vastandus kaoses olevale maailmale ja elu ning inimese tekke õpetused. (Siia konteksti sobituvad mikro- ja makrokosmose valdkonnad.) Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele. Tegemist on aga siiski filosoofiaga, sest ei uurita maailma iseeneses, vaid ikkagi inimese tunnetamise kaudu. Samas püüti kõike teha erapooletult. Tekkisid teaduskeele algmed. Kreeka (antiik) teadust võib jagada neljaks suureks perioodiks (sama kehtib ka meditsiiniajaloo kohta): · joonia (6. sajand e.m.a.); · ateena (klassikaline 5.-4. sajand e.m.a.); · hellenistlik (4. saj e.m.a.-1. saj. m.a.j.) ja · rooma. JOONIA tähtsamad mõtlejad: Thales, Pythagoras jt, kes ise end sofistideks, e tarkadeks kutsusid. Sofistid olid avatud ja innovatiivsed, ning kuigi riigivalitsemisega seotud, ei olnud nad ortodokssed moraali ja poliitika valals, vaid
terminoloogiakomisjoni töötas tema alluvuses. Üle 30 oskussõnastiku. 1920 – õsõnavara väga põhjaliku uuendamise aastad. Seadusi hakkasid algselt küll tõlkima, kuid ka koostama eesti rahvusest tõlkijad, poliitikud. Seaduse sisulise külje kõrval hakati tähelepanu pöörama nende vormile, keelelisele korrektsusele. Keele puhul ei ole kuskilt eeskuju võtta. EV kuulutati eesti keel riigikeeleks, tekkis tungiv vajadus emakeele arendamise järele, nii üld-kui teaduskeele mõttes. Alustati õteaduses omakeelse oskussõnavara loomist. Kalsson + Veski põhimehed. Vaadati läbi nuhtlusseadustik. Otsustati läbi vaadata ja korrastada ka teistegi õvaldkondade oskussõnavara. Komisjoni töö tulemusel on pidevalt jälgitavad muudatused. 10 a sihikindlat tööd oskussõnade kallal ja jõuti õigussõnastiku valmimiseni 1934. Kuidas jõuti sobiva sõnani? Seadused ei tekkinud tühjale kohale. Eeskujuks võeti vene ja skskeelsed seadused
annaabi.ee 
