KUIDAS AJU KASUTADA (0)

KUIDAS AJU 
KASUTADA
FAKTE  AJUST
 Täiskasvanu aju kaalub u. 1300g, 
moodustab 2% keha massist ning 
kasutab 25% kogu metaboolsest 
energiast ja 40% glükoosist.
  ⅓ meie  geenidest  on seotud aju 
arenguga. 
 Inimajus on umbes 100 miljardit 
närvirakku ja iga  närvirakk  on 
jätkete abil ühenduses keskmiselt    
 10 000 närvirakuga. 
AJU PLASTILISUS
 Mida rohkem aju stimuleeritakse, 
seda rohkem loovad närvirakud 
omavahel ühendusi ja seda 
paremini edeneb õppimine.
 Aju  plastilisuse   suurendamiseks  
tuleb hakata tihedamini kasutama 
neid aju osasid, mis on seni jäänud 
tahaplaanile. 
 Uued neuronitevahelised ühendused saavad 
tugevneda vaid läbi  kordamise  ning harjutamise, 
mis võib lõpuks muuta uue tegevuse igapäevaseks 
harjumuseks või tüüpiliseks käitumismustriks. 
KIIRE JA AEGLANE MÕTLEMINE
 Ki re: 
intuiti vne/kiire/emotsionaa
lne – “võitle või  põgene ” 
(instinktid el ujäämiseks). 
Kasutab vähem energiat.
 Aeglane: 
aeglane/loogiline/tahtlik, 
sel e süsteemi kasutamine 
nõuab rohkem energiat.
KOGU AJU TÖÖTAB
 Ajus kehtib printsiip „kasuta või 
kaota“.
 Aeroobne  treening  soodustab 
uute närvirakkude arengut ja on 
kõige tõhusam ajutreening.
 Me ei kasuta mitte vi t protsenti 
oma ajust, vaid vi t protsenti sel e 
potentsiaalist.
MIKS ON AJU RASKE KASUTADA?
 Mõttetöö ressurss on pi ratud - teadlikku mõtlemist 
toetavad  aju osad väsivad kiiresti.
 Parimal tööajal tuleb teha kõige olulisemaid tööasju.
 Iga kord, kui teile tuleb tööalane telefonikõne või on 
tarvis vastata sotsiaalmeedias esitatud küsimusele, peab 
aju lülituma ühelt ülesandelt teisele. 
 Ajule meeldib vahetu uudsus.
 Kui tahate tõhusalt mõttetööd teha, peate sõltuvuse 
kontrol i al a saama.
 Sõltuvus vahetust uudsusest käib inimeseks olemise 
juurde,  edukad  inimesed lihtsalt kontrol ivad seda 
paremini. 
AJU KASUTAMISE 
LÜHIJUHEND
  Kasutage  teadliku mõtlemise pi ratud ressurssi nutikalt. 
 Tehke tähtsaimad asjad parimal tööajal. 
 Seadke vahe-eesmärke.
 Keskenduge korraga ainult ühele ülesandele. 
 Tehke pause. 
 Otsige vaheldust ka tööülesannetes. 
 Tukastage korraks. 
 Väikesed asjad tehke ära kohe. 
 Ärge unustage li kumist ja li gutamist. 
 Toituge tervislikult ja mõistlikes  kogustes .  
MÕTTEÜHIKUD
 Meie mõtlemine suudab 
korraga hal ata nelja ühikut.
 Aju kasutab ajusisest 
mõtteühikute pakkimist. 
 Mõtteühik võib ol a erineva 
suurusega ja vahel mahutada 
tohutult palju sisu.
 Mõtteühiku maht on suhteline 
ja muutub õppimise käigus. 
HEA UNI ON TÄISVÄÄRTUSLIKU 
ELU ALUS
 Minge voodisse alati umbes samal kel aajal. 
 Vaadake, et toas oleks pime ja mitte li ga soe. 
 Lülitage ekraanid välja, need hoiavad aju  üleval .
 Edukaks uinumiseks unustage mured ja töö
 Katsuge igal ööl pi savalt  magada . 
 Ärge tundke end keset ööd  ärgates  halvasti. 
 Päevase kohvitassi asemel tukastage 10-15 minutit.
 Kui tahate magada, ärge võtke unerohtu.  
 Uni on aeg teie ajule. 
 Ärge jätke und vahele. 

Document Outline

• Slide 1
• FAKTE AJUST
• AJU PLASTILISUS
• kiire ja aeglane mõtlemine
• KOGU AJU TÖÖTAB
• MIKS ON AJU RASKE KASUTADA?
• AJU KASUTAMISE LÜHIJUHEND
• MÕTTEÜHIKUD
• HEA UNI ON TÄISVÄÄRTUSLIKU ELU ALUS