Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse- ja kaubanduse osakond Riskid tarneahelas Juhendas: Tiina Kraav 2011 Riskid Täiendava riski on toonud kaasa opereerimine suurtel ja kaugetel turgudel ning toodete elutsüklite lühenemine. Hankimise, tootmise ja klienditeeninduse globaliseerumine on lisanud ja süvendanud erinevaid riske. Terrorismi oht, piraatlus, majanduslik ja poliitiline ebakindlus, streigid veoahelais ning muud võimalikud sündmused on tõstnud tarneahela riskid senisest kõrgemale
Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Logistika Riskid tarneahelas Juhendaja: Tiina Kraav 2011 Sissejuhatus Alustades oma tööd polnud mul eriti aimu, mis on tarneahela riskid mis üldse tarneahela tegemine ja juhtimine endast kujutab. Need riskid on vahest väga arusaamatud, kuid siiski materjali otsides leidsin seda plaju ja olen ka rahul oma nüüdsete teadmistega tarneahela riskide kohta. Tunnen, et on lihtne tellida ja osta kuid sellel ajal ei mõtle keegi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ TARNEAHELA JUHTIMINE X KAUBANDUSETTEVÕTTES Iseseisev töö Õppejõud: Mõdriku 2017 SISSEJUHATUS Juhtumiks olen valinud kaks reaalselt toimunud sündmust aastal 2015, millega mul ettevõttes "X" tegeleda tuli. Üks mille puhul olin e-maili teel tellimust sisestades eksimuse tekitanud ja teine minust mitte tingitud põhjustel. Mõlema situatsiooni puhul püüdsime logistikajuhiga leida kõige ökonoomsema viisi selle lahendamiseks (väikese kütuse ja ilma ülemäärase ajakuluta). SITUATSIOON NR. 1 Klienditeeninduse klienditeenindaja on ühe tellimuse valele kliendikoodile sisestanud (kuue kohalise nr viimase nr-ga on eksitud) ehk kahe erineva kaupluse tellimused olid sisestatud ja komplekteeritud ühele kauplusele. Tegu on jahutatud tarbija- ja tükili...
Rohelise logistika roll ja tähtsus tarneahelas Roheline logistika on suhteliselt uus ja kiiresti arenev valdkond. Kui esimest korda hakati kõnelema transpordi kahjustavast keskkonnamõjust 1950. aastatel, siis esimesed arvestatavad uuringud sel teemal viidi läbi 1960-ndate keskel. Kuni 1960. aastateni oldi arvamusel, et looduskeskkonna võime „neelata“ jäätmeid ja asendada kasutatud ressursse uutega on piiramatu. Roheline logistika kui valdkond on kujunenud paljude logistikasektori ettevõtete poolt keskkonnale avaldatava kahjuliku mõju teadusuuringute baasil viimase 40 aasta jooksul. Rohelise logistika harud 1970. aastatest alates on olnud transpordisektori kahjulike kõrvalmõjude uurimine, suurlinna jaotuslogistika, tagastuslogistika, ettevõtte keskkonnastrateegiad logistikas ning roheline tarneahela juhtimine. Roheline tarneahela juhtimine (GSCM, Green Supply Chain Management) tähendab lihtsustatult keskkonnajuhtimist tar...
VASTUSED: 1. Edasimüüja on oma tarnija jaoks klient (äriklient), kes ostab kaupu eesmärgil teenida neid edasi müües või tooteid valmistades äritulu, tarbija aga eraisik või ettevõtte, kes soetab tooteid selleks, et rahuldada nende kasutamisega oma soove ja/või vajadusi. 2. ,,Tarbija" 3. Klienditeenindus ei tohi olla suunatud ainult tarbijaile, vaid ka nendele vahelülidele, kes asuvad tarneahelas materjalitarnija ja tootja ning tarbijate vahel 4. Klientide vajaduste rahuldamisele toodete järele( ostmine jae-või hulgikaubandusest, edasimüüjalt jne) , teenuste järele ( logistikateenuste ostmine) või toote järele, mille kättetoimetamisega kliendile osutatakse logistikateenust. 5.Turundus on filosoofia, mis lõimib kõik tegevused ja funktsioonid ettevõtetest kujunenud võrgustikus. Rahuldatud klienti nähakse, kui ainsat võimalust saavutada
teada täpselt logistika kogukulude suhet müügikäibesse ja logistika kogukulude osa kõikidest kuludest. Kahjuks ei näita ükski neist mõõdikuist üksi tarneahela toimimise tõhusust. Mõõdikute ülesandeks on kajastada seda, kui hästi või halvasti ettevõte töötab. Kulud ei kajasta tegevust ennast, vaid peegeldavad nende resultatiivsuse üht väga olulist külge. Kulude ja toimingute tulemuste vahel võib olla otsene seos, kuid alati ei pruugi olla. Põhjuseks tõsiasi, et tarneahelas ja väljaspool seda toimivad erinevad sise- ja välistegurid, mis võivad mõjutada tarneahelas kajastuvaid kulusid. Mitmed kulud tarneahelas ei sõltu üleüldse sellest, kuidas tarneahel töötab, vaid sellest, kuidas ahel on disainitud. Nii määratakse veokulude suurused ostukohtade kaugusega ja Incoterms tarneklauslitega. Paremini on juhtitav jaotuslogistika kulu. Seda on võimalik muuta muutes saadetise suurust, tarnete sihtkohti, pakkimisviisi jne
4. Tarneahela juhtimise erinevused traditsioonilise juhtimise logistikaga Tarneahel on ühtne tervik, mitte fragmenteeritud elementide jada. Strateegilise juhtimise protsess, oluline strateegiline otsus süsteemide operatiivse juhtimise asemel. Varud ei ole ohutusventiil ahela eri komponentide vahel, vaid neid kasutatakse integreeritud tootevoo taskaalustamise viimase võimalusena. Ahela edukuse määrab integreeritud infosüsteemide kasutamine 5. Suboptimeerimine tarneahelas Ulatus/ Läbimisaeg + Kaubavarud = Maht Läbi omavahelise kommunikatsiooni ja tegevusinfo jagamise saab kahandada varusid, seega suurendada tarneahela paindlikkust ja vähendada varudega seotud kulusid. 6. Tõmbav tarnemudel Hankimine, tootmine, tarnimine toimub vastavalt konkreetsele tellimusele. Kliendi tellimus tõmbab toote läbi tarneahela. 7. Mida iseloomustavad tarneahela üleminekupunktid Kus toimub tarneahelas üleminek tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemisele
Hiljem tellimus tühistatakse ja tootjal on raske määrata tegelikku nõudlust oma toodete vastu. 3. Tarneahela juhtimise kontseptsioon sai alguse 80ndatel, kui ilmnes et ... (3p) a) "push" lähenemine toodete turustamisel on märksa tõhusam ja kasulikum kui "pull"; b) logistikal puudub selline väärtuse loomise potentsiaal nagu turundusel; c) tarneahela täiustamine ei saa toimida vaid eraldi iga ettevõtte siseselt; d) järjest rohkem hakati tarneahelas vältima logistikateenuste sisseostmist. 4. Milline lause väljendab üht populaarset seisukohta tänapäevases tarneahelate juhtimises? (4p) Kõige parem ladu on: a) kindlustatud ladu; b) täisautomatiseeritud ladu; c) odava tööjõuga ladu; d) ratastel olev ladu; e) võlgu ostetud ladu. Kommenteerige lühidalt, millega seda väidet võiks õigustada? Parim logistiline lahendus on tihti selline, milles tullakse toime ilma kauba vahepealse lattu paigutamiseta
..........................................................lk 4 1.2.Tarneahela logistilised omadused.................................................................lk 5 2.Mis on tarneahel................................................................................................lk 6 2.1.Tarneahelate juhtimine.................................................................................lk 7 2.2.Tarneahelate juhtimise funktsioonid ja võtmetegevused.............................lk 8 2.3.Tarneahelas sünnivad otsused kolmel tasandil............................................lk 9 3.Riskid tarneahelas.............................................................................................lk 10 4.Mõisted.............................................................................................................lk 12 KOKKUVÕTE....................................................................................................lk 13 KASUTATUD KIRJANDUS......................................
võrgustikus. eesmärk on saavutada rahuldatud kliendi pealt kasumit, läbimüügi kasvu ja kliendi püsima jäämist pika perioodi jooksul. logistika ülesanne on korraldada materjalide ja kaupade liikumine tarneahelates kooskõlas turundus- ja müügistrateegia ning müügiplaanidega kvaliteetsel ja efektiivsel viisil. 6. Miks on klienditeeninduse protsess osaliselt turundus- ja osaliselt logistikaprotsess? Klienditeenindusel on otsene mõju ettevõtte turuosale, logistikakulude tasemele. tarneahelas on ettevõtete turundustegevus ja kaupade liikumise füüsilised protsessid Üksteisega funktsionaalselt seotud ja tihedalt põimunud. on jõutud ühtsele arusaamale, et efektiivset ühendust turunduse ja logistika vahel pakubki klienditeenindus. 7. Kuidas aitab tasemel klienditeenindus kaasa tarneahela toimimisele? Tarneahelate juhtimise proffesionaalsuse tasemest ja valitud strateegiast sõltub ettevõtte konkurentsivõime. 8
Ladudega ja ladudeta essee Ladu kui materjalide ja valmistoodete hoiustamise koht mängib tarneahelas ja logistikaprotsessides äärmiselt tähtsat rolli. Ladustamise all mõeldakse eesmärgistatud , kindlal põhjusel materjalide või valmistoodete varude hoidmist lühema või pikema perioodi jooksul. Selle ülesanne on tagada tarbijate järjepidev kaubaga varustamine ja katkematu tootmine. Võimalike kriisiolukordade tarvis hoiavad riigid elanikkonna vajaduste lühiajaliseks katmiseks täiendavalt esmatarbekaupu ja mootrokütuse julgeolekuvarusid. Kui jätta arvestamata ladustamine
turuvajadusele ja trendidele. Merida on oma toodangu puhul kasu lõiganud reklaamimeeskonna müügitoetusest tootmisjuhtimise põhimõtetest, sealhulgas täppisajastatud tootmine (just-in-time production), täielik kvaliteedi juhtimine (total quality management (TQM)) ja täielik tootmise säilitamine (total productive maintenance (TPM)). Kõikide nimetatud meetmete kombineeritud kasutamine on vähendanud tootmiskulusid kogu tarneahelas, võimaldades Taiwani tootjatel pakkuda kõrgemat kvaliteeti ja konkurentsivõimeliste hindadega jalgrattaid ning jalgratta komponente1. Merida jalgratta disainimine saab alguse jalgratta raamist. Sellele lisatakse komponendid kõige tuntumatelt komponentide tootjatelt kelleks on on Jaapani ettevõte Shimano ja USA ettevõte SRAM, kellel on tehased peamiselt Hiinas ja Taiwanis. SRAM ja Shimano toodavad jalgratastele kõikvõimalikke komponente erinevate neile kuuluvate
1. BULLWHIP EFFECT EHK PIITSAEFEKT Bullwhip effect ehk piitsaefekt kirjeldab olukorda, kus tarneahelas ülesvoolu (alates lõppkliendist kuni algtoorme tarnijani) liikudes leiab aset esialgsete tellimisandmete silmnähtav moonutumine. Kõik algab sellest, kui lõppkliendist kohe järgmine lüli (näiteks jaemüüja) ei prognoosi piisavalt täpselt kliendi nõudlust ning sellest ekslikust prognoosist tulenevalt esitab endast järgnevale lülile (näiteks maaletoojale) tellimuse, mis erineb sellest, mida oleks tegelikult vaja. Sellest tulenevalt
Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid, logistika kui süsteem Kiisler ptk 1 kl 51-70 Kiisler ptk 2 süsteemsus logistikas lk 71-78 Märksõnad: lükkamine, tõmbamine, tarneahela üleminekupunktid (slaid 69-), kogukulude kontseptsioon lk72, kulude kompromiss 74, suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine 76/slaid 65, fragmenteeritus slaid 62-64, integratsioon tarneahelas 76, vertikaalne integratsioon. Push „lükkamine/tõukamine“ : kauba liikumise tarneahelas algatab pakkumine, iga ettevõte jaotusahelas “lükkab” kauba kliendi lattu. Eesmärk: nõudluse tekitamine Äritrendiks oli rõhuda turuosa kasvule, mida sooviti saavutada toodete nomenklatuuri (nimekirja) laiendamisega ning jaotusvõrgu laiendamisega ja maksimaalse täitmisega, et garanteerida toodete kättesaadavust 100%.
õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni. Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli teiste organisatsiooni üksuste tegutsemise üle Kas logistika loob väärtust? Kauba või teenuse kasulikkuses eristatakse kolme komponenti: · Tootmine loob vormi kasulikkust · Logistika loob aja ja koha kasulikkust · Turundus loob omamise kasulikkust Tarneahelas toimuvaid tegevusi on kolm liiki: Väärtust lisavad Vajalikud, kuid mitte väärtust lisavad mittevajalikud 7R mudel · right product · in the right quantity · and in the right condition · at the right place · at the right time · for the right customer · at the right cost ehk: õige toode õiges koguses ja olukorras õigel ajal õigesse kohta õigele kliendile õigete kuludega. 2. Logistika arengu mõjutegurid 1
õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni. Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli teiste organisatsiooni üksuste tegutsemise üle Kas logistika loob väärtust? Kauba või teenuse kasulikkuses eristatakse kolme komponenti: Tootmine loob vormi kasulikkust Logistika loob aja ja koha kasulikkust Turundus loob omamise kasulikkust Tarneahelas toimuvaid tegevusi on kolm liiki: Väärtust lisavad Vajalikud, kuid mitte väärtust lisavad mittevajalikud 7R mudel right product in the right quantity and in the right condition at the right place at the right time for the right customer at the right cost ehk: õige toode õiges koguses ja olukorras õigel ajal õigesse kohta õigele kliendile õigete kuludega. 2. Logistika arengu mõjutegurid 1
3) KANBAN KANBAN on visuaalse kaubaohje süsteem, mida juhitakse kaartide, saatelehtede, konteinerite või kastide abil. Saatja toimetab vastuvõtjale materjali ainult siis, kui viimane neid vajab. Seda nimetatakse ka vahel tõmbavaks tootmiseks. KANBANI eelisteks on: Vähenenud pooltoodete varud, lühem tootmistsükli aeg Ühtlasem tootevool Paranenud kvaliteet Vähenevad kulud 4) Aja kompressioon Väärtust mittelisava aja vähendamist tarneahelas nimetatakse aja kompressiooniks. Aja kompressioon võimaldab järgmist kasu: 1. Tarneahela kulude vähenemine. Rusikareegli järgi on tarneahela protsesside ajaline kestus proportsioonis tarneahela kuludega. Ehk teiste sõnadega, vähendades toodete liikumise aega tarneahelas näiteks 20% vähenevad 20% ka tarneahela kulud. 2. Tarneahelasse seotud kapitali vähenemine 3. Lühemad reageerimisajad, sellest tulenev parem klienditeenindus 4. Parem kaitstus turunõudluse kõikumiste suhtes 5
7R mudel- right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulolematust Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid, logistika kui süsteem Lükkamine- Kauba liikumise tarneahelas algatab pakkumine. Iga ettevõte jaotusahelas lükkab kauba enda kliendi lattu. Tulemuseks olid nõudluse ülehindamise tõttu liigsed varud. Lükkamise tulemus on- nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid. „Nii lõppes füüsilise jaotuse keskne arenguetapp “ Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide
logistikateenuse tarnija vahel: tellimuste töötlemine, laotoimingud, veokorraldus, arveldamine, reklamatsioonide käsitlemine jne. Klienditeeninduses on teenindamise objektid materjalivoo vahendajad – tootmisettevõtted, jaotuskeskused, jaemüügiettevõtted ja tarbijad. Kliente võivad kaubanduslikult ja logistiliselt teenindada nii tootmisettevõtted kui tarneahela vahendajad. Klienditeenindus ei tohi olla suunatud ainult tarbijale, vaid ka nendele vahehelilülidele, mis asuvad tarneahelas materjalitarnija ja tootja ning tarbija vahel. Klienditeenindus lisab tootele väärtust. Klienditeenindus kui äritegevuse funktsioon …et saavutada kliendi rahulolu müügitellimuste täitmise või teenuse osutamise kaudu. Klienditeeninduse all mõistetakse: Kliendile suunatud tegevuste kogumit Ettevõttes juhitavaid protsesse, toiminguid või funktsioone Klientide teenindamiseks vajalikke tegevusi Kliendiga seotud eesmärke, mis viivad kliendi rahuloluni
suurtest varudest? Põhjenda. varud seovad kapitali, mida ettevõte saaks mujal paremini kasutada – Kuna varusi tuleb hooldada vajadusel ümber paigutada, siis sellega seovad varud kapitale, mida ei saa enam kasutada. sageli varjavad varud tegevuse kvaliteedi probleeme, mis liigsete varudeta oleksid silmanähtavamad ja kiiremini lahendatavad suurte varude olemasolu soodustab seda, et ettevõtte juhtkond ühest küljest ei tee tarneahelas piisavalt koostööd muude liikmetega ega kasuta nende võimalusi varude hoidmisel, teisest küljest ei usalda koostööpartnereid ja püüab maandada oma firma riske suurte varude omamisega Suured varud tarneahela liikmete juures isoleerivad tarneahela lülisid üksteisest ega erguta kasutama kogu tarneahela tasemel toimuvast integreeritud otsustusprotsessist tulenevaid võimalusi. 3
Ehk selle definitsiooni järgi ühendab tarneahel tarnijat, tarbijat ning lisab ka korjevoo. Seega on selline mõistele lähenemine põhjalikum ja minu arust täpsem, sest sõna tarne tähendab kauba hankimist, varustamist. Varustamine aga toimub igat pidi, nii tootjalt tarbijani kui ka jäätmevoo varustamist. Tarneahela juhtimine mõjutab otseselt ettevõtte edukust. See eeldab väga täpset ja ettenägelikku planeerimist. Üks olulisem põhjus ettevõtete pankrotistumiseks on vead tarneahelas. Tänapäevaste tarneahelate juhtimist muudab keerulisemaks fakt, et globaliseerunud maailmas on ahelad pikad ning sinna kuulub mitmeid riike. Mida pikemaks ja globaalsemaks muutuvad tarneahelad, seda väiksemaks muutub tarnekindlus. 1 TARNEAHELA JUHTIMINE Tarneahela juhtimine on arenenud välja strateegilise ostu-, tootmis-, logistika- ja finantsjuhtimise, samuti müügi- ning klienditeeninduse omavahelise integreerumise tulemusena
võidab hinnas ka lõpptarbija. Elektrooniliste hankesüsteemide kasutamine hanke- ja ostutöös vähendab tunduvalt paberitööle ja suhtlemisele kuluvat aega ja seetõttu pööratakse suurt rõhku ka nende uurimisele ja arendamisele. Ebaefektiivne, impulsiivne ja üleliigne ostmine on üldjuhul halvasti korraldatud hankesüsteemi tulemus. Elektrooniliste kanalite kasutamisel tuleb silmas pidada ka tarnijaid, millel on tarneahelas elutähtis osa. Uue süsteemi juurutamisel saab olema neile kas otsene või kaudne mõju, seega on nii hankija kui tarnija huvides süsteemi integreerimine ja koordineerimine. Üldjuhul kasutatakse ostmisel ja hankimisel kolme erinevat mudelit : ostjapoolne, tsentraliseeritud ostjapoolne ja müüjapoolne mudel. Neist esimene, ostjapoolne, on kõige levinum. Põhirõhk on seega ostjal, ning tegeleb tarnijate otsi- mise ja kauba saamisega seotud protsessidega ise
(õigeaegne tarne) 5. Kulu – väiksem hind, kõrgem lisaväärtus; miinimum kulu, maksimum väärtus; eesmärgiks on maksimaalne lisandväärtus minimaalsete kuludega. Seda mõjutavad kõik neli eelpool nimetatud kriteeriumit – kvaliteet, tarnekindlus, kiirus ja paindlikkus. (madal hind, kõrge tulu või mõlemad) TTK süsteemi saab analüüsida erinevatel tasemetel: Tarneahela tase ehk voog ettevõtete vahel – meil on erinevad ettevõtted konkreetses tarneahelas, ning me vaatame kus meie ettevõte tarneahelas paikneb. Seda on vaja analüüsida, sest mida lähemal asume tarbijale, seda kõrgemat väärtust me loome. TTK süsteemi tase ehk voog protsesside vahel – ettevõtte sisene. Protsessi tase ehk voog ressursside vahel – ühe konkreetse protsessi tegevuste voog. Alguses tuleks panna paika konkurentsieelis ja sihtgrupp. siis tuleks panna paika põhistrateegilised eesmärgid ning siis alles
Väga tähtis on seejuures koostöö osapooltega ja tegevuste koordineerimine. Tarneketi osapoolteks võivad olla tarnijad, vahendajad, kolmana poole teenusepakkujad ja kliendid Sisuliselt integreeritakse tarneketi juhtimisel pakkumine ja nõudlus nii ettevõtte sees kui ka ettevõtete vahel. 2. Logistikas on kasutusel väärtusahela mõiste, mis tähendab, et toodete voo juhtimisel tarnijalt tarbija suunas suurendavad logistika ja turunduse tegevused tarneahelas liikuva toote lisandväärtust. Väärtusahelasse kuuluvad kõik tegevused ühte struktuuri ja tegevusi käsitletakse kompleksselt, protsessina, millele lähenetakse integreeritult ja koordineeritult. Lisandväärtust suurendavad tegevused on ainult need, mis mõjutavad (suurendavad) tarbija rahulolu. Näiteks hea transpordi infrastruktuur; ladustamine. 3. Logistika jaoks tähendab teenuste sisseost ettevõtte põhitegevust toetava
2. Mille põhjal tehakse ostuotsus? Ostuotsus tehakse kulu- ja kasumivõrdluse põhjal. 3. Kes otsustavad firma toodangu või teenuste kasulikkuse? Firma toodangu või teenuste kasulikkuse üle otsustavad kliendid. 4. Turustuskanali ülesanne Turustuskanali ülesanne on eemaldada tõkked kauba tootja ja kliendi vahelt. 5. Mida tähendab väärtusahel? Väärtusahel tähendab, et toodete voo juhtimisel tarnijalt tarbija suunas suurendavad logistika ja turunduse tegevused tarneahelas liikuva toote lisandväärtust. 6. Millest koosneb kasum ja millal toimub tehing? Kasum koosneb toote omadustest ja sellest, kui täpse ning usaldatava koostööpartnerina klient müüjafirmat kogeb. Tehing toimub, kui hind ja toote kvaliteet ja müüjafirma tegevuse kvaliteet vastavad kliendi ootustele 7. Kuidas saavutab firma konkurentsivõime suurenemise? Firma saavutab konkurentsivõime suurenemise tehes väärtustoimingud madalamate kulutustega või paremini kui
müügiinfot ning seda võimaldava ühise IT süsteemi olemasolu. Ühtsete ribakoodide kasutamine. VMI - tarnija poolt juhitud laoseis kliendi pindadel. Klient tarnetellimusi ei esita. Tarnija teeb laoseisu täiendamise otsuseid iseseisvalt, lähtudes müügi või kasutusinfost, prognoosides mõnikord iseseisvalt ka nõudlust tulevikus. Kliendid tasuvad tarnijale alles siis, kui see on maha müüdud. Nt. K-MART annab tarnijatele kasutada oma müügipinda. Plussid: 1. tarneahelas vähenevad kulud, kasvab klienditeeninduse tase 2. märgatav kliendipoolne ostu- ja vastuvõtutulude kokkuhoid ja vigade vähenemine 3. veokulude kokkuhoid, efektiivsemad veod 4. tarnija saab teha müügiprognoosi otse letiseisult 5. väiksem kaebuste arv Võimalikud ohud: 1. jaemüüjate soovimatus jagada tarnijatega infot 2. IT süsteemide kulud 3. jaemüüjad muutuvad tarnijatest sõltuvateks
operatiivjuhtimise tasandil kuid nende mõju tegevuste tulemuslikkusele ei ole suur. 19. Milliseid tegevusi kätkeb endas logistika juhtimine ettevõttes? Ettevõtte tegevus kätkeb endas alati suuremaid või väiksemaid riske. Osa riskidest on selgelt tajutavad, osa aga varjatud. Iga riskiga on seotud kindel riskitase, selle realiseerumise tagajärjed ja võimalik mõju ettevõtte tegevusele. 21. Mida mõeldakse lisaväärtuse loomise all väärtusahelas/tarneahelas? Väärtusahelas püütakse pakkuda tarbijatele toote või teenusega võimalikult suurt lisaväärtust madala kulutaseme juures. Tarneahelas on seatud eesmärgiks efektiivsuse ja kliendikesksuse saavutamine ning lisaväärtuse tootmine. 22. Mida tähendab mõiste „konkurentsivõimeline ettevõte?“ Ettevõtte konkurentsivõime sõltub suurel määral valdkonnas tegutsevate konkurentide arvust ja nende konkurentsivõimest, uute konkurentide lisandumise võimalusest ning tarnijate ja
Samuti tõsta ettevõtete ja inimeste teadlikkust. Nende protsesside tulemusena on võimalik vähendada ökoloogilist jalajälge, vähendada CO2 kogust ja kulusid. Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida rohelise logistika ja tarneahela rakendamist ettevõttes ja sellest tulenevaid kasu, väljakutseid ning eesmärke. 3 2.Traditsionaalne versus roheline tarneahel. Traditsioonilises tarneahelas on materjalide- ja informatsioonivoog lineaarne ja ühest otsast teise. Kuna sellises süsteemis on piiratud koostöö ja nähtavus, siis igal tarneahela liikmel puudub piisav arusaam teiste liikmete tegevusest, näiteks kasvuhoonegaaside hulgast kui ka ökoloogilisest jalajäljest. Sellest tulenevalt võib olla iga liige huvitatud vaid enda keskkonnasäästlikkusest ja proovib pikemas perspektiivis oma kulusid vähendada. Kokkuvõttes töötab selline tegevus
liikumise. Keskkonnast lähtuvate nõuete käsitlemistel tuleks jälgida järgmisi tegevusi: ressursside parem kasutus; ohtlike ainete minimaalne kasutamine pakendimaterjalis ja tootmisel; pakkejäätmete minimaalne kogus. Pakkimislogistika on keerukas valdkond, sest pakendisüsteemis tuleb arvestada kõiki pakendamisele esitatavaid nõudeid tootest, turust ja keskkonnast lähtuvaid. Pakendisüsteemiga on tarneahelas seotud palju osalisi, alates toormaterjali tootjast kuni lõpptarbijani. Lisaks sellele, et süsteemis on palju osalisi, on pakendisüsteem ka dünaamiline. See tähendab, et arvestada tuleb kõikide pakendiliikidega. 4 Pakendimaterjali valik on oluline. Valik sõltub suuresti transpordiliigist ja jaotusahela pikkusest ning laos oleku ajast. Varem kasutati metall ja puitpakendeid. Tänapäeval
võrgustikus. Eesmärk on saavutada rahuldatud kliendi pealt kasumit, läbimüügi kasvu ja kliendi püsima jäämist pika perioodi jooksul. Logistika ülesanne on korraldada materjalide ja kaupade liikumine tarneahelates kooskõlas turundus-ja müügistrateegia ning müügiplaanidega kvaliteetsel ja efektiivsel viisil. 6. Miks on klienditeeninduse protsess osaliselt turundus- ja osaliselt logistikaprotsess? Klienditeenindusel on otsene mõju ettevõtte turuosale, logistikakulude tasemele. Tarneahelas on ettevõtete turundustegevus ja kaupade liikumise füüsilised protsessid üksteisega funktsionaalselt seotud ja tihedalt põimunud. On jõutud ühtsele arusaamale, et efektiivset ühendust turunduse ja logistika vahel pakubki klienditeenindus. 7. Kuidas aitab tasemel klienditeenindus kaasa tarneahela toimimisele? Tarneahelate juhtimise professionaalsuse tasemest ja valitud strateegiast sõltub ettevõtte konkurentsivõime. 8
......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10.MIS ON INTERDISTSIPLINAARSUS?................................................... 8 11.KUI SUUR ON TARNEAHELA ULATUS?............................................... 8 12.MIDA KUJUTAB ENDAST TARNEAHELA JUHTIMINE?............................9 13.SÄÄSTLIK (LEAN) JA NOBE (AGILE) MÕTTEVIIS JA STRATEEGIA TARNEAHELAS................................................................................... 10 14.TARNEAHELA AJALINE KAARDISTAMINE:......................................... 11 15.MIS ON LÜKKAMINE (PUSH) JA TÕMBAMINE (PULL) ?....................... 12 16. TARNEAHELA ÜLEMINEKU- EHK SIIRDEPUNKTID............................. 12 17.MIDA KUJUTAB ENDAST INTEGRATSIOON TARNEAHELAS NING MIS ON VERTIKAALNE INTEGRATSIOON?......................................................... 13 18
Müügikoguse Stabiilne müük dünaamiline, hooajaline d Order hind Bränd, lai valik, kvaliteet winners Order kvaliteet, kättesaadavus Hind, kättesaadavus qualifiers Logistika kulu, kättesaadavus Kiirus, paindlikkus, prioriteedid kvaliteet lükkamine, tõmbamine lükkav põhimõte (push) Kauba liikumise tarneahelas algatab pakkumine, iga ettevõte jaotusahelas "lükkab" kauba kliendi lattu. · Eesmärk: nõudluse tekitamine · Äritrendiks oli rõhuda turuosa kasvule, mida sooviti saavutada toodete nomenklatuuri laiendamisega ning jaotusvõrgu laiendamisega ja maksimaalse täitmisega, et garanteerida toodete kättesaadavust 100%. · Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod, et tekiks "kohustus" müüa
avalikus või liisitud laos; avalik ladu, selle puhul ei ole vaja investeerida kinnisvarasse ja seadmetesse; liisitud ladu, mis on pikaajaliseks kasutamiseks renditud; transiitladu kasutatakse kaupade kohaletoimetamisel sõltuvalt nende transpordivahendis viibimise ajale. Tarneahela rolliks on õige kauba, õiges koguses ja õigele kliendile toimetamine. Kohaletoimetamine peaks toimuma õigel ajal, õiges kohas ja õiglase hinna eest. Laondus mängib väga suurt rolli tarneahelas. Näiteks selleks, et õige toode jõuaks õigesse kohta peavad tooted olema õigesti sildistatud ning õigel alusel. See tähendab seda, et laos peab alati valitsema kord ning asjad peavad olema paigutatud kõigile arusaadavalt. Allikad G. Richards - Warehouse Management H.Rannik Logistika M. Villemi Logistika alused A. Kiisler Logistika ja tarneahela Internet
Tarneahela juhtimine Integreerumine ettevõttest välja tähendab, et lisaks üksikute ettevõtete konkureerimisele lisandub turule tarneahelate konkurents. Tuleb valida, kas pühenduda kindla(te)le tarneahela(te)le või säilitada paindlikkust. Definitsioon: Integratsioonile suunatud filosoofia, et juhtida kaubavoogu jaotuskanalis (Cooper) Tarneahela juhtimine on strateegiline kontseptsioon, mis hõlmab tootele väärtust lisavate tegevuste juhtimist tarneahelas algtarnijatest tarbijateni. Tarneahel on terviklik protsess lõpptarbija varustamiseks kaupade ja teenustega. Liikmeks olemine hõlmab kõiki osapooli alates esialgsest materjali tarnijast kuni lõpptarbijani toimetamiseni. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni. Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli teiste organisatsiooni üksuste tegutsemise üle. Ühine infosüsteem, mis on
a) koguseliselt täidetud ja üleantud tellimuste % b) õigeaegselt tarnitud tellimuste % c) korrektsete dokumentidega tarnitud saadetiste % d) kokkulepitud tingimustel, kahjustamata tarnitud tellimuste % Näiteks 0,95 x 0,90 x 0,97 x 0,96 = 0,80 ehk 80% täidetud tellimustest on täiuslikult täidetud. 18. Mis on OTIF? On time in full on perfektse tellimuse lihtsustatud variant. 19. Millised kriteeriumid iseloomustavad väärtust lisavat aega tarneahelas? 1) Kas protsess (või osa protsessist) muudab füüsiliselt toote olemust? 2) Kas protsess lisab väärtust tarbija jaoks? (tarbija on nõus maksma) 3) Kas protsess toimib õigesti juba esimesel korral? Väärtust mittelisavad tegevused: viivitused, transport, ladustamine, inspekteerimine. 20. Mis on aja kompressioon tarneahelas? Väärtust mittelisava aja vähendamist tarneahelas nimetatakse aja kompressiooniks (time compression). 21. Mis on fookusettevõte?
Samuti on paberikulu vähendatud, transporti muudetakse ökonoomsemaks kasutatdes teekonna optimeerimist(co2 vähenemine) ja maksimum koormaid. Osad inimesed eelistavad nähe toodetel märget, et need on tulnud loodussõbralikult firmalt, mistõttu on neil konkurentsieelis. Reklmaamitakse, et nad keskkonnasõbralik firma. Eesti masinapark pole väga loodussõbralik. Sadolin kautab 100% rohelist energiat(Eesti Energia roheline pakett). Tarneahelas annab konkurentsieelise nendes riikides, kus roheline energia on kallim, kui tavaline. Eestis erilist vahet hinnas pole. Keskkonna probleemidele tähelepanu pööramine. Innovatiivsete lahenduste kasutamine Uutele turgudele laienemine Ekspordi suurendamine Tööjõuturu kohandamine (kohati valitseb tööpuudus) 4.Millised on hetkel aktuaalseimad probleemid logistikas ja transpordis? Ülemaailmselt ja riigisiseselt Palgad väikesed. Eesti
Kui tooted ja turud muutuvad, muutuvad ka logistikakulud. SKT märkimisväärse komponendina mõjutab logistika inflatsioonimäära, intressimäärasid, tootlikkust, energiahindu, väliskaubandusbilanssi jm makromajanduslikke näitajaid. Alates käesoleva sajandi esikümnendi keskpaigast on ettevõtte logistikakulud suurenenud kogu maailmas. Kasvu põhjused: Keerukamaks muutuvad tarneahelad, puhvervarude loomine /suurendamine tarneahelas, nafta hinna kasv. Logistika arengu mõjutegurid: Inimkonna arvukuse kasv, tarbimisühiskond Inimkonna mobiilsuse (km päevas) ja sotsiaalse suhtlemise kasv Tugevnev konkurents turgudel, üleminek müüja-turult ostja-turule, tarbijate valikuvõimaluste ja informeerituse kasv, hinna, kvaliteedi ja innovatsiooni surve Kaupade eluea lühenemine Tehnoloogia areng, tootmis- ja veomahtude kasv, automatiseerimine
1)tootmiskorraldus ja või tehnoloogilise eelise saavutamine 2)personali eelise saavutamine-teadmised,oskused,hoiakud,vilumused 3)toote väärtuselise eelise saavutamine 4)kombinatsioon eelmistest saavutustest arvestades võimaluste kasutamise efektiivsust. Usa majandusteadlane Porter võttis kasutusele väärtusahela mõiste,mis tähendab,et toodete voo juhtimisse tarnijalt tarbija suunas suurendavad logistika ja turunduse tegevust tarneahelas lükuva tppte lisaväärtus.Porter lisas tarneahela käsitlusse väärtuse ,mida mõjutab tootmine, jaotustegevus,toodete kättesaadavus.toodete müük,klienditeenindus. Tarneahela olulised omadused: 1)tarneahela on täielik protsess lõpptarbija varustamiseks kaupade ja teenustega 2)logistilisi operatioone materjali esialgsest tarnijast kuni lõpptarbijani viimisel 3)tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist,tootmist,jaotamist.
Väärtusahela ja tarneahela vahe? Tarneahel näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine. Väärtusahel kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas. Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates? Viimase kümnendi edusammud IT-s ning elektroonilise kaubanduse arengus on pakkunud ettevõtetele võimalust pääseda uutele turgudele, piltlikult paremini siduda tarneahelas olevaid ettevõtteid omavahel ning optimeerida erinevaid äriprotsesse. Teiste sõnadega on tehnoloogia areng võimaldanud paralleelselt parandada klienditeeninduse taset ning alandada kulusid tarneahelas. Väärtusahela keskne arenguetapp logistikas? Väärtusahel ühendab toormaterjalide tootjad valmistoodangu valmistajatega ja need omakorda lõpptarbijatega. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust. Joonis 1
ettevõte ei suuda oma võtmeklientidele piisavat tarnekindlust tagada ja kaotab seeläbi suurima kasumlikkusega müügimahte (püsikulud on ju baasmahtude poolt juba sisuliselt kaetud). Tarneahela juhtimine Tarneahelate juhtimise (SCM Supply Chain Management) paradigma on arenenud välja strateegilise ostu-, tootmis-, logistika- ja finantsjuhtimise, samuti müügi- ning klienditeeninduse omavahelise integreerumise tulemusena. Seda mitte ainult ühe ettevõtte sees, vaid tarneahelas osalevate ettevõtete üleselt. Tarneahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle ehedaimal kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsioonistruktuurist ning kõikide tarneahela osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele minimaalsete kogukuludega. Tarneahelate juhtimise professionaalsuse tasemest ja valitud strateegiast sõltub ettevõtte konkurentsivõime, paindlikkus, teenitav kasum, jätkusuutlikkus ja firma väärtus
lülisid: · Kasvatajad tavaliselt nad töötavad väikesel maa-alal (ca 1-2 hektarit). Paljud tegelevad esmase töötlemisega (kuivatamise ja lüdimisega). · Istandused suure maa-ala ja toodanguga. Peamiselt tegeltakse kasvatusega saagikoristusega, esmast töötlemist ei toimu. · Vahendajad vahendajad võivad olla seotud mitme aspektiga tarneahelas. Nad võivad osta kokku kohvi selle erinevates staadiumites ( kohvi viljadest roheliste kohviubadeni), veel tegelevad nad esmase töötlemisega, kokkuostmisega üksiktalupidajatelt ja edasimüümisega töötlejatele või teistele vahendajatele. Tarneketis võib korraga tegutseda isegi kuni viis erinevat vahendajat. · Töötlejad enamasti üksiktalupidajad, kellel on vajalikud seadmed kohvi töötlemiseks.
Tarneahelate juhtimine Tarneahelate juhtimise paradigma on arenenud välja strateegilise logistika-, ostu-, tootmise- ja finantsjuhtimise, samuti müügi ning klienditeeninduse omavahelise integreerumise tulemusena. Seda mitte ainult ühe ettevõtte sees, vaid tarneahelas osalevate ettevõtete üleselt. Tarneahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle ehedaimal kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsioonistruktuurist ning kõikide tarneahela osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele minmaalsete kogukuludega. Tarneahelate juhtimise professionaalsuse tasemest ja valitud strateegiast sõltub ettevõtte konkurentsivõime, paindlikkus,
ladustamist alates tooraine lähteasukohast kuni lõpptoodangu tarbimiskohani. Tarneahela juhtimise kujutab endast toote või teenuse tootmise ja lõpptarbijale tarnimisega seotud äriüksuste tegevuse koordineeritud juhtimist eesmärgiga tõsta ahela kui terviku ja kõigi tema liimete efektiivsust ja nende poolt loodavat väärtust. SCM on sisseostu-, logistika-, tootmise-, finantsjuhtimise, müügi ning klienditeeninduse integreeritud ühisosa üle kõigi tarneahelas osalevate ettevõtete. Tarneahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle klassikalisel kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsioonistruktuurist ning kõikide tarneahela osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele minimaalsete kogukuludega. ERP ehk ettevõtte ressursiplaneerimise süsteem Ettevõtte terviklikud majandustarkvara lahendused (ehkERP - Ettevõtte
planeerimisega. Taktikalised riskid võivad olla seotud näiteks täiendavate kuludega toimingute täiustamisel laonduses ja transpordis, ladude planeeringute muutmisega, otsustega varude juhtimisel jne. Operatsiooniriskid on seotud üldjuhul kaupade kadumise, hävimise, vigastuste jms juhtumitega. Finantsriskid on seotud enamasti ostetud kaupade eest tasumisega ja on seetõttu oma iseloomult rohkem äritegevuse kui logistika riskid. Tarneahelas esineb kolm riskirühma: kahjuriskid on riskid, millega kaasneb kaubavoo katkemine, kaupade kadumine ja kahjustumine on finantsriskid ehk häired finantsvoos on teenuste kvaliteedist tulenevad riskid ajariskid on infovoo katkemisest, moondumisest või info puudulikkusest tulenevad riskid on tagasiside puudulikkusest tulenevad riskid inforiskid on ajafaktorist tulenevad riskid on tehnoloogiast põhjustatud riskid
palju rahvusvahelisi logistikafirmasid. Nendest osa on väga kitsalt spetsialiseerunud. Vähetähtis pole ka Hollandi ettevõtete rahvusvaheline orienteeritus. Hollandi üheks oluliseks konkurentsieeliseks on edumeelsed maksuregulatsioonid ja tolliametnike töö. Kuna see on orienteeritud äritegevuse teenindamisele, on välismaised ettevõtted on mõistnud, et Hollandis on väga lihtne teha tolliga koostööd. Hollandis kehtiv maksusüsteem töötab tarneahelas loodava lisaväärtuse suurendamise suunas. Hollandis on Iirimaa järel Euroopas teisena kõige madalam ettevõtte tulumaks. See on väga atraktiivne välismaa ettevõtete jaoks, kes kavatsevad hakata riigis oma äri ajama. Rotterdami sadam on maailma üks sügavamaid sadamaid. Vee suurim sügavus kaide ääres on 25 m, mis võimaldab siseneda sadamasse maailma kõige suurematel laevadel. Sadamas on hulgaliselt vedelkütuse terminale ja naftasaaduste rafineerimistehaseid
Laokulud – kõik lao/ladude kasutamisega seotud kulud; Varude säilituskulud – varude omamise kulu; Logistika halduskulud – ettevõtte logistikahaldusega seotud üld- ja juhtimiskulud; Muud logistikakulud – olenevalt ettevõtte tegevuse ja kuluarvestuse eripärast (nt. pakkematerjalide kulud, log. infosüsteemide kulud jms) 23) Aja kompressioon lk 157-158 Väärtust mittelisava aja vähendamist tarneahelas nimetatakse aja kompressiooniks. Aja kompressioon võimaldab järgmist kasu: Tarneahela kulude vähenemine; Tarneahelasse seotud kapitali vähenemine; Lühemad reageerimisajad, sellest tulenev parem klienditeenindus; Parem kaitstus turunõudluse kõikumiste suhtes; Suurem paindlikkus klientide nõudmiste täitmisel, millega kaasneb mitmekülgsem tootevalik. Aja kompressiooni 7 strateegiat: Lihtsustamine. Integratsioon Standardiseerimine
ja sadamate juhtimist, transport, peavari, marsruudi kaitse ning turvalise keskkonna korraldus- on kõik vajalikud selleks, et juhtida ja kontrollida struktuure ning nende võimekust. Uued trendid toovad uusi väljakutseid ka humanitaarlogistikas. Kogu humanitaarlogistika ala on laiendanud kitsaste toimingute operatsioone, eelkõige katastroofi strateegilistel kaalutlustel - kuidas kõige paremini toimida jätkusuutliku humanitaarabi tarneahelas. [4] Humanitaarsetes abistamisoperatsioonides on olnud logistika juba pikka aega oluline tegur. Logistikakeskuste ülesandeks on siis seega materiaalse abi toimetamine katastroofipiirkonda. Logistikakeskused ostavad, ladustavad ja veavad abistamiseks vajalikku kaupa. Nende kõige olulisemaks ülesandeks on tagada järjepidev abistamisvõime. [5] 2 VIIDATUD ALLIKAD 1. Vikipeedia
transport, jaotuse juhtimine. Turundus ja müük seotud tegevused, et saada ostjaid konkreetset toodet ostma, sealhulgas turustuskanalite valimine, reklaam, hinnakohandamine, jaemüük jne Teenindus - tegevused, et säilitada ja suurendada toote väärtust, sealhulgas tugi, remont, paigaldus, koolitus, varuosade haldamine, jne Kõik elemendid tarneahelas peaksid lisama väärtust. Suurema väärtuse lisamine toimub kontseptsioonis. NT: Laiendatud toote kontseptsioon: tuumtoode loodetud toode laiendatud toode võimalik toode 4) Ärilogistika ajaloo 6 staadiumit 1. Ärilogistika kontseptsiooni teadvustamine jaotuse ja jaotuskulude uuringud Euroopas ja USA-s 2. Põhirõhk logistikasüsteemi kulude vähendamisel logistika kogukulude minimeerimine 3
Ettevõte saavutab konkurentsieelise, kui täidab neid strateegilisi tegevusi odavamalt või paremini kui konkurendid. Logistika osa algab tootmisest, edasi jaotuse, turunduse ja müük/teeninduseni (globaliseerumine). Kontseptsiooni osasse jäävad uuringud ja arendus, kaubamärgi kujundamine ja toote kavandamine. 10. Mis on härjapiitsa (bullwhip) efekt? Olukord kus kliendi tellimused tarnijale kalduvad kõikuma rohkem kui müük kliendile. Selline moonutus levib tarneahelas ülesvoogu üha võimenduvas vormis. Tüüpiliselt võimendub nõudlus iga tarneahela astet läbides 2 korda. Tagajärjeks on üleliigsed varud, suurenenud tegevuskulud ja pikenenud realiseerimisajad tarneahelas. Nõudluse võimendumine ning suurenev kõikumine ja ebakindlus levivad tarneahelas kasvava amplituudiga võnkelainetena ülesvoolu. (tellimused ülesvoolu, materjalivood allavoolu) 11. Mis on tarneahela juhtimine?
Kartongpakendi maksumus peaks olema nii madal kui võimalik, põhjustamata seejuures edaspidi lisakulusid veol ja ladustamisel[2]. 7. PAKENDITEGA SEOTUD KÜSIMUSED TEGUTSEMISEL GLOBAALSES ULATUSES Tegutsemine globaalsetel turgudel esitab ettevõtetele rangemaid pakkimisnõudeid kui müük koduturul. Kaupade lähetamisel rahvusvahelises ulatuses peavad tooted olema pakitud viisil, et need jõuaksid tervena kohale ka kõige halvemate võimalike mõjude ja tingimuste esinemisel pikas tarneahelas. Tuleb arvestada, et toote müümisel eri riikides on tihti vaja kasutada erinevaid pakendeid ja pakkematerjale. Pakend, mis müüb hästi ühes riigis, vajab täielikku ümberdisainimist, et muuta toode müüdavaks teise riigi tarbijatele. Pikas tarneahelas on väga raske selgitada, millises ahela lõigus ja kelle/mille poolt on kaupu vigastatud. Viimasel ajal on võetud kasutusele lihtsad ja odavad mehhaanilised
annaabi.ee 
