Tarbijad ja säästjad VI peatükk Tarbija Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad Tulu tööst palk Tulu rikkusest intress, Rikkus Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus. Rikkuse tunnused 1. kasulikkus 2. piiratud pakkumine 3. rahaline väärtus 4. omandiõigus peab olema vahetatav. Säästmine sõltub: - tulude suurusest - ootustest - pankade intressimääradest
Kordamisküsimused ptk 6 1. Selgita järgmised mõisted ja küsimused · Tarbija on inimene , kes ostab kaupu ja teenuseid isiklikuks kasutamiseks · Tuluallikad tulu tööst: palk; tulu rikkusest; intress · Rikkus sinu omanduses olevate asjade väärtus · Rikkuse tunnused 1)kasulikkus 2)piiratud pakkumine 3)rahaline väärtus 4)omandiõigus peab olema vahetatav · Säästmine sõltub: 1)tulude suurusest 2)ootustest 3)pankade intressimääradest 4)maksuseadusest · Eelarve tulude ja kulude plaan ( Eelarve koostamise kolm põhisammu: 1)finantseesmärkide püstitamine 2)tulude hindamine 3)kulude planeerimine )
Eelarve Eelarve on tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamise kolm sammu: 1. finantseesmärkide püstitamine. Kuna paljud raha nõudvad elusündmused on ette teada sünnipäev, lapse koolilõpetamine, eluaseme kindlustusmakse jne saab needki vastava kuu eelarvesse sisse arvestada ning vajadusel alustada raha kogumist. 2. tulude hindamine 3. kulude planeerimine Reklaamist saadav kasu info hindade ja uute toodete kohta suureneb müüjate vaheline konkurents alandab hindu tarbijate jaoks maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Reklaamiga kaasnevad ohud reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab mõnede toodete hinda reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste meedia sõltub reklaamist Säästmine sõltub: tulude suurusest ootustest pankade intressimääradest maksuseadustest
madalama hinnaga? · Milline seos on turupakkumise ja üksikmüüjate pakkumise vahel? · Mis on pakkumise hinnaelastsus ja mis seda määrab? · Milline erinevus on hinnamõju ja pakkumise muutuse vahel? Pakkumine Pakkumine tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Pakkumisseadus Kõrgemate hindadega soovitakse müüja enam tooteid kui madalate hindade puhul. Pakkumise Kui hinnamuutusel on suur mõju pakutavate toodete hinnaelastsus kogusele, siis on pakkumine elastne. Kui hinnamõju on väike, siis pakkumine on jäik. Pakkumiskõver Pakkumiskõver on (kõver)joon pakkumist kujutaval graafikul, mis liigub paremale üles ja näitab hinna mõju koguse suhtes. hind
kasutamise loobumiskulude kohta 3)Ressursside väärtuste kohta 4)Tootmiskulude kohta Hinnad motiveerivad: 1) Ettevõtjaid 2)Tarbijaid 3)Ressursiturge(tööjõu hind) ja vastavad kolmele põhiküsimusele. Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem. Motiiv Millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasu. Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Kasum on firma kogutulude ja kogukulude vahe. Miks tekib konkurents? Kuna kõikide soove pole võimalik rahuldada, siis inimesed võistlevad ehk konkureerivad olemasolevate nappide ressursside pärast. Ettevõtjaid püüavad saavutada edumaad, tooted kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetustehingus kasumit. Ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid. Konkurents on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast.
Aktsia on väärtpaber, mis näitab aktsionärile kuuluvat kapitali osa. Dividend on makse ettevõtte kasumist. Tallinna Börs avati esmakordselt 3. jaanuaril 1873 Suurgildi hoones Pikal tänaval. Tarbimislaen on mõeldud vallasvara soetamiseks, laenusumma on tavaliselt piiratud, tagasimakse tähtaeg lühike, tagatiseks piisab enamasti käendusest (20-25%). Hüpoteeklaen antakse kinnisvara tagatisel , laenusummad on suuremad, tagasimakse graafik pikem, ka intress on tavaliselt madalam (10- 20%). Arvelduslaen võimaldab kliendi kontol jääda ajutiselt miinustesse, seda laenu ei anta rohkem kui kuupalga ulatuses, intress olenevalt pangast. Sündikaatlaenu ei saa teha ükski eraisik, peab olema mitu laenajat. Enamasti on tegu nii suurte summadega, et ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta. Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine (eelkõige pikemaajaline ja
· Mida toota vajalikku, kuidas toota säästlikult, kellele toota tarbijale. · Tavamajandus põhineb traditsioonidel, omatarbeline naturaalmajandus, aeglane areng. Näiteks Aafika, L-Aasia, L-Ameerika jms piirkonnad. · Käsumajandus sotsialistlik ühiskond, juhtimine ühest kindlast punktist ja võim riigi käes, eraomand keelatud, toodangumaht planeeritud, hinnad kindlalt kehtestatud, tarbija vajadused ei loe. · Turumajandus arenenud riikidele omane, konkurents, nõudmise-pakkumise suhe, majandusvabadus. · Segamajandus vabatahlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid ühes demokraatlikus ühiskonnas. Eestis on tegemist segamajandusega, sest mõni ettevõte on riigi omanduses. · Ökonoomika tähendab kokkuhoidu. Makroökonoomika riikide vaheline tasand, mikroökonoomika ettevõtete ja üksikisikute vaheline tasand. II PEATÜKK: VABA ETTEVÕTLUS EHK TURUMAJANDUS
2. Eraomandus, private property, ownership - ressursid ja tooted (omandiobjektid) , mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik 1. 3. otiiv, motive on millegi tegemise ajend. Turumajanduses on 2. - majanduslikud motiivid kasum, intress, palk ja rent (Tasu tootmifaktorite , . kasutamise eest) 3. () - . 4. Spetsialiseerumine, spezialisation - on protsess, milles ettevõtted ja , %,
· Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) · 9. Euroala kriisi tekkepõhjused 10. ESM olemus ja toimimise põhimõte Kullastandardi olemus Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist)
· Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) · 9. Euroala kriisi tekkepõhjused 10. ESM olemus ja toimimise põhimõte Kullastandardi olemus Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist)
investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 37. Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. 38. Investeerimmishoiuse olemus, riskid Investeerimishoius on investeerimisriskiga tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu sarnase instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest. Riskid: lepingu alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv, intressitulu on tulumaksustatav. 39. Investeerimisfondi olemus, liigitus ja riskid Kõige laiemas tähenduses võib investeerimisfondina (investment fund) vaadelda kollektiivset investeeringut mingisse varade portfelli
pangainfo suhtes 20 PANGATEENUSED Finantsteenused Pankadevahelised Nõuanded klientidele tehingud PANGATEENUSED HOIUSTAMINE LAENAMINE ARVELDUSED MUUD TEENUSED HOIUSTAMINE Nõudmiseni hoius: kontol oleva summa piires ülekanded, sularaha väljavõtmine. 21 Tähtajaline hoius: pikemaajaliseks rahasummade hoiustamiseks, kehtestatud summa miinimumpiir, täiendavaid sissemakseid teha ei saa. Intress kõrgem, sõltub tähtajast, ennetähtaegse lõpet. korral kõrgemat intressi ei maksta. Tähtajaline säästuhoius: pikemaajaliseks raha hoiustamiseks ja kogumiseks, tähtaeg 6-24 kuud,
Vabariigi Valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata. 12. Pankade teenused · Krediiditehingud tehakse klientide rahaga aktiva passiva · Panga omatehingud pank teeb oma vahenditega tehinguid: investeerib, laenab välja. · Teenindus arveldused tehingud väärtpaberitega Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel. Säästja Pank Laenaja % % 13. Kindlustus Kindlustuse eesmärk: kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale kahju hüvitamine kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise teel seaduses ja kindlustuse lepingus ettenähtud korras. · ,,Nähtamatu toode" kindlustuslubadus. · Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus. · Kindlustushuvi risk on kindlustatav kui sellel on otsene seos kindlustusvõtja huvidega. · Juhuslikkus kindlustusjuhtumi toimumine peab olema juhuslik, ei tohi olla pettusi.
Kindlustunne, mille enne andis võimalus kasutada raha edukalt ka mõnel teisel otstarbel, tuleb nüüd tagada teisiti. Kindlustunne annab tavaliselt riik, kes võtab endale kohustuse vahetada kaupa esindav raha, näiteks kuldmüntide vastu. 8. Näivraha Näivraha on mitmesugused finantsvarad, mis täidavad paljusid rahafunktsioone. Näivraha saab vahetada rahaks. Näivraha on asendusraha, millel on: · Tähtajalised hoiused- hoius (ingl k deposit) panka hoiule antud eraisiku rahasumma, mille kohta tehakse sissekandeid hoiuraamatusse. · Võlakirjad- obligatsioon ( ingl k bond, obligation)- võlakohustust tõendav väärtpaber, kindlat tulu taotlev väärtpaber,mille emitent kohustab maksma investorile kindla summa või perioodiliselt selle nimiväärtusest intressi ja ostab obligatsiooni ka tagasi, omadused tulenevad emitendi staatusest, eesmärgist,
.+C/(1+i) t =C/(1+i)t paigutamise võimalus, kus klient teeb sissemakse ja rikub laenulepingut. Perpeuiteet- püsiva suuruse maksete lõputu jada: aegamööda juurdemakseid. Tavaliselt tähtajaga, ei saa Käenduse ja garantiiga tagatud laenud Käendus- füüs. PV=C/(1+i)+ C/(1+i) 2 +C/(1+i) n =n=1C/(1+i)n PV=C/i teha väljamakseid ega ülekandeid. Tähtajaline hoius isiku ühepoolne materiaalselt kinnitatud kohustus Kahe perpeuiteedi vahe on annuiteet. PV= C/i- C/i(1+i) t (Time Deposit)- raha paigutatakse panka teatud tagastada laen, int. ja viivised, muud rahalised nõuded tähtajaks. Pikema ajaga suurem intress, juurde- ja tähtaegadel ja summas, mis on määratud laenuvõtja väljamakseid ei tee
laenata · Teenindus o arveldused o tehingud väärtpaberitega Kindlustus "Nähtamatu toode" kindlustuslubadu Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus Kindlustushuvi risk on kindlustatav kui sellel on otsene seos kindlustusvõtja huvidega Juhuslikkus kindlustusjuhtumi toimumine peab olema juhuslik, ei tphi olla pettusi Kindlustuse liigid · kahjukindlustus · elukindlustus · edasikindlustus risk kindlustatakse mingi kolmanda isiku juures edasi, kui risk on väga suur · kindlustusvahendus kindlustusagen ja maakler, kes tegelevad kindlustuse vahendamisega Kindlustuse vormid o vabatahtlik o kohustuslik ilma selleta ei saa, nt autokindlustus o sundkindlustus - haigekassa Risk on kindlustatav Kindlustatav sündmus peab olema juhuslik Riski realiseerimise tõenäosus ja kahju ulatus peavad olema liigikaudselt kalkuleeritavad
Inflatsioonimäärade sarnasus hõlbustab majandust Majanduse avatus ja suurus Kaubaturgude integratsioon Fiskaalne integratsioon Poliitiline integratsioon 27. Optimaalse valuutapiirkonna kasud ja kahjud Kasud: Mikroökonoomilise efektiivsuse paranemine: Kasvab raha kasulikkus laiema raharingluse näol. Toob kaasa piirkonna majandusliku integratsiooni soodustamise. Ühtne valuuta soodustab turgude integratsiooni, hindade läbipaistvuse ja suurema turu tulemusena suureneb piirkonnas konkurents ning samuti on võimalik läbi spetsialiseerumise saavutada majandusliku efektiivsuse suurenemine mastaabiefekti tulemusena. Ühtses valuutaliidus tekib kokkuhoid otseste kuludena selle tõttu et nii füüsilised kui juriidilised isikud ei pea enam tasuma valuutavahetuse kulusid. Kaudselt hoitakse kokku ka arvestuskulusid - kuna tasumine 5 toimub ainult ühes valuutas, siis puudub vajadus hindade ümberarvutamiseks ehk väheneb
Pikaajalised kogemused Vähesed kogemused nüüdisaegses kaubanduses jaekaubandusturul Halvad parkimisvõimalused Soodne asukoht kesklinnas Vananenud inventar Suur kaubavalik Kõrge kulude tase Hea maine Teeninduse madal kvaliteet Palju tarbijaid Kapitali puudus Võimalused Ohud Elanike ostuvõime suurenemine Tugev konkurents Rahvusvahelistumine Turgude küllastumine Varjatud kaubandustegevuse Väliskapitali pealetung ettevõtluses legaliseerimine Odavkaubanduse pealetung Muutused tarbijaeelistustes 9. Turunduse põhimõisted ja protsessid. 10. Turunduse planeerimine: etapid, protsess. STRATEEGILINE TURUNDUS on: o rahvusvahelise standardi ISO 9000 järgi objekti elutsükli esimene faas,
Pikaajalised kogemused Vähesed kogemused nüüdisaegses kaubanduses jaekaubandusturul Halvad parkimisvõimalused Soodne asukoht kesklinnas Vananenud inventar Suur kaubavalik Kõrge kulude tase Hea maine Teeninduse madal kvaliteet Palju tarbijaid Kapitali puudus Võimalused Ohud Elanike ostuvõime suurenemine Tugev konkurents Rahvusvahelistumine Turgude küllastumine Varjatud kaubandustegevuse Väliskapitali pealetung ettevõtluses legaliseerimine Odavkaubanduse pealetung Muutused tarbijaeelistustes 10. Turunduse definitsioon, turud ja turunduse subjektid. (lk 42-48, Turundus) “Turundus on juhtimisfunktsioon – protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbija vajadused” (J.R. Evans, B. Rerman)
Pikaajalised kogemused Vähesed kogemused nüüdisaegses kaubanduses jaekaubandusturul Halvad parkimisvõimalused Soodne asukoht kesklinnas Vananenud inventar Suur kaubavalik Kõrge kulude tase Hea maine Teeninduse madal kvaliteet Palju tarbijaid Kapitali puudus Võimalused Ohud Elanike ostuvõime suurenemine Tugev konkurents Rahvusvahelistumine Turgude küllastumine Varjatud kaubandustegevuse Väliskapitali pealetung ettevõtluses legaliseerimine Odavkaubanduse pealetung Muutused tarbijaeelistustes 10. Turunduse definitsioon, turud ja turunduse subjektid. (lk 42-48, Turundus) · "Turundus on juhtimisfunktsioon protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbija vajadused" (J.R. Evans, B. Rerman)
Pikaajalised kogemused Vähesed kogemused nüüdisaegses kaubanduses jaekaubandusturul Halvad parkimisvõimalused Soodne asukoht kesklinnas Vananenud inventar Suur kaubavalik Kõrge kulude tase Hea maine Teeninduse madal kvaliteet Palju tarbijaid Kapitali puudus Võimalused Ohud Elanike ostuvõime suurenemine Tugev konkurents Rahvusvahelistumine Turgude küllastumine Varjatud kaubandustegevuse Väliskapitali pealetung ettevõtluses legaliseerimine Odavkaubanduse pealetung Muutused tarbijaeelistustes 10. Turunduse definitsioon, turud ja turunduse subjektid. (lk 42-48, Turundus) · "Turundus on juhtimisfunktsioon protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbija vajadused" (J.R. Evans, B. Rerman)
International. 35. Maksekaartide liigitus Deebetkaardid - esindavad kaardiomaniku arvelduskontot Krediitkaardid - esindavad kaardiomanikule avatud krediidilimiiti 36. Kirjeldage a)maksekorralduse, b)tsekkide, c)inkasso, d)akreditiiviga tasumise põhimõtet. Tsekid - Kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tseki. Sellele on trükitud väljaandja nimi (s.o. nimi), väljaandja panga nimi ning konto number. Tseki rahalise katte kohta ei tea müüja sel hetkel midagi. Kauba müüja viib ostjatel saadud tseki oma panka. Müüja pank saadab tseki ostja panka. Pank debiteerib ostja arvelduskontot. Pank saadab müüja pangale teate, kas tsekil on rahaline kate või mitte. Teisiti öeldes kustutab ostja pank oma kliendi tseki. Millal pank müüjale raha konotle kannab sõltub pangast, riigist, seadustest, traditsioonidest.
Tulumaks 49% Toetused ja eraldised riigilt 32% Tulud varadelt 13% Haridus 39&% Tervishoid 15% Majandus 13% 56. Nimetage erinevad sularahata maksevormid 57. Kirjeldage a) maksekorralduse, b) tsekkide, c) inkasso, d) akreditiiviga tasumise põhimõtet. · Tsekid Kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tseki. Sellele on trükitud väljaandja nimi (s.o. nimi), väljaandja panga nimi ning konto number. Tseki rahalise katte kohta ei tea müüja sel hetkel midagi. Kauba müüja viib ostjatel saadud tseki oma panka. Müüja pank saadab tseki ostja panka. Pank debiteerib ostja arvelduskontot. Pank saadab müüja pangale teate, kas tsekil on rahaline kate või mitte. Teisiti öeldes kustutab ostja pank oma kliendi tseki. Millal pank müüjale raha kontole kannab sõltub pangast, riigist, seadustest, traditsioonidest. · Maksekorraldus kauba üleandmine ja arve esitamine, ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja
1) Tsvamajandus 2) Käsumajandus 3) Tavamajandus 4) Segamajandus Ülesanne 11. Leia alljärgnevatele väidetele sobiv majandussüsteem, valides vastuseks A,B või C variandi vahel. A turumajandus B käsumajandus C tavamajandus 1) enamiku tootmise ja jaotamisega seotud otsuseid teeb riik 2) üksikisikutel puudub eraomand 3) tootmine planeeritakse ühest kesksest asutusest 4) kõike püütakse teha nii nagu on tehtud põlvest põlve 5) valitseb vaba konkurents ja enamik ressurssidest on eraomandis 6) tootmisvahendid ja tehnoloogiad on algelised 7) majanduslikke otsuseid suunab nõudmise ja pakkumise vahekord 8) tulu jagatakse sageli perekonna liikmete vahel võrdselt 9) erinevad turud toimivad hästi ja tasakaalustavad üksteist 6 1.3 TURG Eesti keeles on sõnal turg mitu tähendust. Ühes, kitsamas mõistes on turg konkreetne müügikoht. Kõige
rahandusasutused. 9. Kaudne finantseerimine (indirect financing)( indirekten Finanzierung )( )- Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab professionaalset töötajaskonda ja suutlikkust ette näha finantstingimuste muutusi, riske ja viimaseid juhtida. 10. Otsefinantseerimine (direct financing)( )( direkte Finanzierung )- see tähendab seda, et laenuandjad ja laenuvõtjad teevad omavahelisi
Säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.) 20. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Pank peab osa klientide rahast üle kandma keskpanka, Eestis 2%, (Eesti krooni käibeloleku ajal oli see 13%). Seda nimetatakse kohustuslikuks reserviks. Selle reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontorollida. RP = D + D (1-r) + D (1-r)2 + ...+ D (1-r)n (RP rahapakkumine, D esialgne hoius, R kohustusliku reservi määr , n hoiustamise arv) Valemist selgub, et teades esialgse hoiuse suurust ja kohustusliku reservi määra, võime hinnata raha pakkumist. Või teisisõnu, valemist leiame, kui suur on esialgse hoiuse kasvukordaja ehk rahakordaja. Lihtsama määratluse kohaselt on rahakordaja kohustusliku reservi pöördväärtus: m=1/ r (m rahakordaja, r kohustusliku reservi määr) Seda nimetatakse ideaalseks rahakordajaks. 21. Euroraha teke. 1992
KASUM (1 2 3) Maksud ettevõtlusest MAKSUJÄRGNE KASUM ( PUHASKASUM) Kasumiaruande kulukirjetes on oluline müügitulu kajastamine. Müügitulu on vajalik kajastada saadud tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on hind, mille eest saaks mingit vara müüa või vahetada sõltumatute ja informeeritud osapoolte vahel vabal turul. Müügitulu kajastamiseks peab olema täidetud järgmised neli tingimust: · müügitulu saab usaldusväärselt mõõta; · on tõenäoline, et müüja saab tehingu eest tasutud; · tehingu täitmise valmidusastet saab usaldusväärselt mõõta; · teenuse osutamisega seni tehtud kulusid on võimalik usaldusväärselt mõõta. Müügitulu saamise aluseks on müügitehingu kajastamine. Müügitehingu kajastamiseks peavad olema täidetud mitmed kaupade müügi tingimused, millest olulisemad on järgmised viis tingimust: 1. Olulised kaupade omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale. 2
KASUM (1 2 3) Maksud ettevõtlusest MAKSUJÄRGNE KASUM ( PUHASKASUM) Kasumiaruande kulukirjetes on oluline müügitulu kajastamine. Müügitulu on vajalik kajastada saadud tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on hind, mille eest saaks mingit vara müüa või vahetada sõltumatute ja informeeritud osapoolte vahel vabal turul. Müügitulu kajastamiseks peab olema täidetud järgmised neli tingimust: · müügitulu saab usaldusväärselt mõõta; · on tõenäoline, et müüja saab tehingu eest tasutud; · tehingu täitmise valmidusastet saab usaldusväärselt mõõta; · teenuse osutamisega seni tehtud kulusid on võimalik usaldusväärselt mõõta. Müügitulu saamise aluseks on müügitehingu kajastamine. Müügitehingu kajastamiseks peavad olema täidetud mitmed kaupade müügi tingimused, millest olulisemad on järgmised viis tingimust: 1. Olulised kaupade omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale. 2
KASUM (1 2 3) Maksud ettevõtlusest MAKSUJÄRGNE KASUM ( PUHASKASUM) Kasumiaruande kulukirjetes on oluline müügitulu kajastamine. Müügitulu on vajalik kajastada saadud tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on hind, mille eest saaks mingit vara müüa või vahetada sõltumatute ja informeeritud osapoolte vahel vabal turul. Müügitulu kajastamiseks peab olema täidetud järgmised neli tingimust: · müügitulu saab usaldusväärselt mõõta; · on tõenäoline, et müüja saab tehingu eest tasutud; · tehingu täitmise valmidusastet saab usaldusväärselt mõõta; · teenuse osutamisega seni tehtud kulusid on võimalik usaldusväärselt mõõta. Müügitulu saamise aluseks on müügitehingu kajastamine. Müügitehingu kajastamiseks peavad olema täidetud mitmed kaupade müügi tingimused, millest olulisemad on järgmised viis tingimust: 1. Olulised kaupade omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale. 2
NB!!!!!! Raha ja kasumi teenimine pole peamiseks motiiviks! · Enesetesotus ja tunnustusvajadus 10. Riskid ettevõtluses ja nende vältimise põhivõimalused. Ettevõtte omanikud ja juhid peavad suutma riske kontrollida, et ettevõte jääks ellu ja oleks edukas. Võimalused: 1. Riski vältida või vähendada (nt ohutustehnika vahendite kasutamine, riskiga seotud materjalide ja operatsioonide asendamine, väljaõpe). 2. Kanda risk kellelegi üle (nt kindlustus, alltöövõtjad, pank). 3. Mõnikord tuleb riskiga lihtsalt arvestada (nt moejoone muutumine). · Tururisk - järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. · Juhtimisrisk - tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. · Krediidi- ja finantsrisk - risk, et ei saada hakkama põhilaenu või laenuintresside tagasimaksmisega
See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7. Täiuslik konkurents - Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol - Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel
6 (rahvuse, soo, vanuse järgi), territoriaalseid jne. tunnuseid. Inimeste formaalsete organisatsioonide näideteks on erinevad poliitilised, kultuuri-, spordi- ja ametiühingute ühendused, samuti riik ise, kõikvõimalikud ettevõtted ja organisatsioonid. Sotsiaalse keskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Haridus. 2. Kindlustus. 3. Ametiühingukoondised. 4. Kultuur, inimeste elukvaliteet. 5. Ajakirjandus ja muud infovahendid. 6. Elanikkonna erinevate kihtide suhtumine firmasse ja selle prestiiz. 7. Elanikkonna demograafiline struktuur. 8. Inimeste sotsiaalsed veendumused ja väärtused. 9. Mood. Poliitilise keskkonna all mõeldakse valistuses ja teiste võimuorganite, poliitiliste parteide ja organisatsioonide, õigusaktide, käitumisnormide ja vaadete kogumit
tasakaaluhinnani. Turul võib tekkida lühiajaliselt ka turu ülejääk ehk liigpakkumine. Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Graafiliselt väljendatuna jääb liigpakkumine nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist kõrgemale. Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 eurot oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga. See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist.Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma. Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad. Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist. Graafiliselt väljendatuna tähendab see kas nõudluskõvera või pakkumiskõvera nihkumist,mis viib uuele tasakaalupunktile, millel vastavad uus tasakaaluhind ja tasakaalukogus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
