LINE - TANTSU SAMMUD 1. GRAPEVINE (4 lööki) kõrvale, taha risti, kõrvale, juurde touch Tantsitakse P-le ja V-le Rütm: 1 - 4 2. ROCK (2 sammu) : ette, kohapeal Tantsitakse ette, taha, kõrvale (side), ette ja taha risti -cross Rütm:1 - 2 3. PIVOT pööre (2 sammu): ette, kohapeal. pöördeulatus: 1/8, 1/4, 1/2, täispööre Rütm: 1 - 2 4. SHUFFLE (3 sammu): ette, juurde, ette Tantsitakse ette, taha , d, kõrvale Rütm: 1&2 5. SCUFF - kannalöök põrandalt ette üles Rütm: 1&2 BRUSH - varba löök põrandalt ette üles 6. KICK - jalalöök ette, taha, kõrvale, d Rütm: 1&2 7. KICK BALL CHANGE (3 sammu): jalalöök, juurde, kohapeal Tantsitakse ette , taha , d Rütm: 1&2 8. BOXSTEP e. JAZZ BOX (4 sammu): ette risti, taha, kõrvale, juurde Tantsitakse otse ja pöördega ja üleastumisega. Rütm: 1 - 4 9. STEP LOCK STEP (3 sammu): ette, taha risti, ette Tantsitakse ette, taha, d . Rütm: 1&2 10. SAILOR STEP ( 3 sammu): taha risti, kõrvale, kohapeal Tantsitakse taha ja e...
Tallinn 2011 Jazz tants Ajalugu Enne 1950 aastat oli kasutusel jazz tants, mis pärines aafrika ameerika rahvatantsust. 1950 aastal tuli uus z anr- modern jazz tants, mille juured pärinevad kariibimere saarte traditsioonilisest tantsust. Pärast esimest maailma sõda sai jazz tants populaarseks Chicagos ja teistes linnades. Tantsiti kabareede,klubides,pidudel. Hiljem muudeti jazz tantsu,lisades sinna balletti ja modern tantsu, sai see populaarseks Hollywoodis,Broadwayl. Stiilid Traditionaalne jazz tants - Pärineb aafrika ameerika traditsionaalsest tantsust. See kestis hilis 19 sajandist kuni 1950 aastani. Jazz tants sarnanes palju stepp tantsuga, sest stepp tantsu liigutused olid siis domineerivamaks. Modern jazz tants- Sai alguse 1950 aastal kui katherine Dunham võttis kariibimere tantsu essentsi ja tegi sellest kunsti liigi
KÄGU ehk LAULA, LINNUKENE Bibian Luik KELA I/AÜ 2008 Lapsed: 6-7a (koolieelikute rühm ,,Rõõmupallid") ; 20 last Õpetamiskäik Kuna tunni teemaks oli kevad ja linnud, siis seda jätkasime ka liikumistunnis. Kõigepealt kuulasime korra, millise loo järgi tants tuleb. Seejärel palusin lastel võtta viie kaupa gruppidesse. Neli nendest gruppidest moodustasid pesad ja üks grupp hakkas lindudeks. Kui kõik olid oma kohtadel paigal, seletasin reeglid: pesad liiguvad ringis käed all kõnnisammudega paremale ja samal ajal linnukesed lendavad pesade vahel. Kui muusika muutub (antud loos kiiremaks), siis pesad jäävad seisma ja tõstavad käed väravateks üles ning linnukesed hakkavad otsima kohta, millisesse pessa nad mahu...
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduse instituut Tantsu- ja liikumisteraapia täiendkoolitus Refereering Minu esimene kirjanduslik teos tantsu- ja liikumisteraapia maailmas Ann-Christine Allik Tallinn 2016 Minu esimene kirjalik teos tantsu- ja liikumisteraapia maailmas 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 Loovteraapia............................................................................................2 Tants, liikumine ja teraapia......................................................................3 Keda ravida?......................................................................................
Estonian Dance Festival Keiu Kaur • Ask any Estonian what it means to be Estonian, and the first idea that will leap into his or her mind will be the Estonian Song and Dance Celebration. or Hi st y • The first Estonian Games, Dance and Gymnastics festival, held in 1934 • One and a half thousand folk dancers performed there. • The greatest Dance Celebration of all times (the 9th) took place in 1970 with over 10000 performers. • The youngest dancer at this festival was 4 years old and the oldest 76! • The dancers in their bright national costumes form colourful patterns on the dance field. • The Dance Festival is usually held on the same weekend as the Song Festival. • Have you ever heard 18 000 voices singing at once? • This emotional experience can be felt during Estonia's Song Festival, which occurs once every five years in Tallinn. • The Estonian Song ...
VI Tants ,,Ei tea palju selle vana risu eest pakutakse kah?" küsis Jaan oma ainsalt pojalt Madiselt, kes hammaste vahelt hambatikuga hommikusööki välja urgitses ja vastas ,,Ah, selle vana roostekäki eest ei saa midagi. Hea kui tasuta kolast lahti saab. Vot, kui sa oleks Emexi poistele helistanud, siis saaks mõne krõbisevama rahatähegi kätte." Isa vaatas poega hämmeldunud ilmega ning sõnas : ,,Kuidas sa nii loll saad olla, mehed poe juures rääkisid kuidas see Augaste Jaan oli oma vana Belarusi logudiku antiigimeestele neljakümne tuhande eest maha müünud, oleks rohkemgi veel saanud, kui vaid oleks osanud küsida. Nendele sinu emexivendadele tuleb veel peale maksta, et nad too vana aurukatla siit minema veaks." ,,Nojah, kui sa nii arvad. Aga kui antiigist vähe pakuvad, siis kutsume küll vanametalli kokkuostjad siia, sest see sinu kallis masin kaalub paar tonni ikka ja selle sinu vana Ziguli laseks kah neil ära veda...
Tsatsa ehk tsa-tsa-tsaa (cha-cha-cha) on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus LadinaAmeerika tants. Tsatsat kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". Arvatakse et tsatsa on sulatatud kokku kahest Kuubal olevatest tantsudest. Tsatsa loojaks on peetud Enrique Jorrini ja Euroopasse toojaks Briti tantsuõpetajat Pierre Margoliet. Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Tsatsa on tempokast tants. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. Võistlustel tantsitakse tsatsat LadinaAmeerika tantsude seas teisena
kirja kodukooliõpetajana H.J.Schlegel 1893 Rootsis loodi Rahvatantsu Sõprade Ühendus 3 20.sajandi algus Kunstiline tants Kunstiline tants tekkis Eestis alles 20. sajandi alguses, mil lavakunst muutus professionaalseks (tekkisid teatrid Vanemuine 1906 ja Estonia 1913) See ei ole tekkinud rahvatantsust, vaid on loodud kõrgkultuurina Kunstilise tantsu arengut mõjutasid selle algusperioodil Isadora Duncanist lähtuv uus, nn vabaplastiline suund ja vene klassikaline ballett. Ella Ilbak (1895 1997), Eesti esimene elukutseline tantsija. 4 20.sajandi algus Kunstiline tants Elmerice Parts (18881974) avas Tartus esteetilise gümnastika stuudio. Kuna puhkes I Maailmasõda ei saanud ta kaua tegutseda.
...............................................................19 VÕISTLUSTANTS........................................................................................................................................19 KASUTATUD ALLIKMATERJALID..........................................................................................................21 SISSEJUHATUS Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega; ka selle kunstiliigi teos. Tantsu saatmiseks mõeldud muusika on tantsumuusika. Tantsude ajalugu Esimesele maailmasõjale järgnenud aastatel ujutas Lääne-Euroopa üle uute seltskonnatantsude laviin sõjakoledustest vabanemine oli kaasa toonud kergendustunde ja lõbujanu. Huvi seltskonnatantsu vastu kasvas järsult. Esimesi arglikke samme astus ka võistlustants. Samal ajal valitses tantsupõrandail ja tantsude õpetamises teatud mõttes kaos
ja lõbujanu. Huvi seltskonnatantsu vastu kasvas järsult. Esimesi arglikke samme astus ka võistlustants. Samal ajal valitses tantsupõrandail ja tantsude õpetamises teatud mõttes kaos. Kasutusel oli suur hulk tantse ja eri samme, paljud neist lootusetult sobimatud seltskonnatantsu jaoks. Et ühtesid ja samu tantse ning isegi samme õpetas iga õpetaja omamoodi, tõusis päevakorrale vajadus ühtlustada seltskonnatantsu õpetamine. 1924. aastal alustas Inglise Tantsuõpetajate Ühingu ( täielik nimetus: The Ballroom Branchof the Imperial Society of Teachers of Dancing ) juures tööd viiest tolle aja juhtivamast tantsuõpetajast koosnev grupp, kelle ees seisis ülesanne töötada välja sobiv seltskonnatantsude õpetamise programm. Nende tegevus pani aluse hiljem laia rahvusvahelise tunnustuse leidnud inglise tantsustiilile, mis oli neli aastakümmet ainuvalitsejaks nii seltskonna- kui ka võistlustantsus. Vana jalgade positsiooni asemel,
Lõbus meie mölder üks veski on tal. Välijalaga 8 kõnnisammu vastupäeva. Tuulekena aita. Jahvata! Rinnati. 7 galop vastupäeva. Ummishüpe. Parem käsi kotis. Parem. T P T P Vasak koti peal. Vasak T P T P Parem ratas edasi. T 2 kõrvalsammu parem. Poisid 3 plaksu. Ja vasak tagasi. P 2 kõrvalsammu parem. Tüdr 3 plaksu. Uus partner. Kätest kinni. Restart. Lõbus meie mölder üks veski on tal. Välijalaga 8 kõnnisammu vastupäeva. Tuulekena aita. Jahvata! Rinnati. 7 galop vastupäeva. Ummishüpe. Parem käsi kotis. Parem. T P T P Vasak koti peal. Vasak T P T P Parem ratas edasi. T 2 kõrvalsammu parem. Poisid 3 plaksu. Ja vasak tagasi. P 2 kõrvalsammu parem. Tüdr 3 plaksu. Uus partner. Kätest kinni. Restart. Lõbus meie mölder üks veski on tal. Välijalaga 8 sammu vastupäeva. Tuulekena aita. Jahvata! Rinnati. 7 galop vastupäeva. Ummishüpe. Parem käsi kotis. Parem. T P T P Vasak koti peal. Vasak T P T P Parem ratas edasi. T 2 kõrvalsammu parem. Poisid 3...
Ooper Täida lüngad! Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike (kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat) Kogu ooperi tekst esitatakse lauldes ja enamasti orkestri saatel. Seega väljendub muusika kaudu ooperi sündmuste käik ja tegelaste karakter. Selgita mõisted! LIBRETO ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. PARTITUUR noot (muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas) AVAMÄNG instrumentaalne, terviklikku vormiga sissejuhatus AARIA muusikazanr, millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas saatega või saateta lüüriline pala
hindama haridust ja rahvuslikku eneseteadvustamist. Tekkisid esimesed haritlaskonnad, kelle algatusel muutus eestlaste kultuur palju mitmekesisemaks. Üheks eelduseks rahvusliku ärkamisaja tekkimiseks oli Prantsuse revolutsioon, mille tõttu sooviti end rohkem harida ja kultuuri mitmekesistada. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Ajakirjanduses oli küll päris suur kontroll, mida ja täpselt kirjutatakse, kuid sellegipoolest suutsid kirjanikud peita enda kirjateoste sisse palju peidetud vihjeid eestlaste vabaduse ihkamise kohta. Eestlastest kasvas järk-järgult välja rahvus, kellele oli tähtis haridus, looming ja eneseväljendamine. 19. sajandi keskel alganud “ärkamise” tõttu soovis rahvas panna ennast märkama ja seda ka saavutati
MUUSIKAL Muusikalizanr sündis 1920.aastatel............................................................ Muusikal Muusikat ja tantsu sisaldav lavateos milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Muusikali erinevus operetist: Muusikalis rõhk räägitud tekstil, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. George Gershwin (26.sept 1898 -11.juuli 1937) Elu ja loomingu seosed: Oli igal pool seotud muusikaga (pere, töö, teatrid, kool)
· Russell Leon Adamsoni koreograafia lk 7 · Russell Leon Adamson Eestis lk 9 · Kokkuvõte lk 10 · Lisa 1 Pilt lk 11 Sissejuhatus Koreograafia on kunst teha tantse. Koreograafia eesmärgiks on koguda ja korraldad liikumise korda ja mustrit .Sõna koreograafia tähendab "tantsu-kirjalikult", nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast "" (ümmargune tants, vt tantstõbi ) ja "" (kirjalikult). Koreograaf on see, kes loob koreograafiat. Kuigi koreograafiat kasutatakse peamiselt tantsudes ,kasutatakse koreograafia ka paljudes teistes tegevustes, mis sisaldavad inimeste liikumist , sealhulgas: kisakoor, filmikunst, võimlemine, moeshowdel, uisutamuises. Keerulised liikumised ja tantsud laval ja ekraanil ei toimu ilma rohke tööta. Tantsijad veedavad
Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast. Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsude tantsimises. Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quikstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (IDSF), elukutseliste tantsijate võistlusi Ülemaailmne Tantsu ja Tantsuspordi Nõukogu (WD&DSC). Aastal 1997 tunnustas Rahvusvaheline
takti järel imemoodi ennast liigutama ja veavad inimest ühest toa nurgast teise. Seda jala liigutamist ja kargamist nimetame meie tantsimiseks." Sellele lihtsale küsimusele leiab vastuse ka googeldades. Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega. See on üks vanimaid kunstiliike, mis kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Ka praegu on ju tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu ja pantomiimiga. Tantsu taga peitub terve pikk ajalugu. Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana-Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni pidustustega. Algul esitas tantsu selle looja, alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad. Keskajal põlgas kirik tantsu, kuid ei suutnud siiski selle arengut takistada ning õitsele puhkes rahvatants. 15. Sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale ka seltskonnatants. Algselt oli see kõrgseltskonna harrastus, kuid 19. sajandil levis see
32.keskkooli ja Tallinna Polütehnikumi 16-19 aastaste noormeeste seas läbi 30.märts 2017. Anonüümne ankeetküsimustik paberkandjal. Vastamine toimus 7st kuni 30nda märtsini 2017. Vastanuid oli kokku 107, kes kõik olid poisid. Tulemustest saab järeldada, et küsimustikus osalenud koolide noormehed, siiski oskavad tantsida vähemalt ühte tantsuliiki. Uurimistöö tulemustega saab näidata ka Noormeeste varieeruvaid tantsu oskusi ning noormeeste enesekindlust seda tehes. 2 Resume Title:Estonian man’s dancing ability Month and year: June.2017 Number of pages:14 The goal of this reasearch is to find out the dancing ability of the Estonian men, because in today’s world, dancing has evolved to be much more popular in every domain. Using this the
Võistlustants Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsu tantsimises. Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide
Need vanad armastuskirjad Film, mis pole filmimaastikul kuigi tuntud, tehtud aastal 1992, mängivad väga head näitlejad, ülesehitus on Eesti kohta üllatavalt suurepärane ning mis kõige tähtsam lugu armastatud heliloojast Raimond Valgrest, kelle elutee oli keerukas ja jäi kahjuks liiga lühikeseks. Nagu juba mainisin, on filmil sisu ja kokku on kontsentreeritud huvitav ülesehitus. Veniva mõttelisuse ja kandvate pauside asemel on palju laulu, tantsu ja seltskonnamelu. Nagu elust ikka ei puudu nali, pidu, armastus ega raskus ja ebaõnn. Algab sellega, kui noor Raimond ennast avastab ning saab aru et on muusikuks loodud. Noor kena poiss, ei joo, ei suitseta. Ta kirjutas väga paljuid laule koheselt. Ühes Pärnu lokaalis hakkab tuntust koguma noor helilooja, kes lennutab klaverilt tuulde romantilisi meeloodiaid. Tema tärkavat andekust toetavad hoolitsev ema, kena väliseestlane Alice ja teised muusikud,
· Võistlustants ehk tantsusport on paaris spordiala, kus võisteldakse nn peotantsude tantsimises. · Esimene võistlustantsuklubi asutati Eestis 1957. aastal, milleks oli Revalia Tantsukool. · Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (WDSF), mis loodi ametlikult 1957. aastal. · 1997. tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana. Tantsud Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika tantsudeks ja Standardtantsudeks. · Standardtantsud on Aeglane valss (Slow Waltz), Tango, Viini valss (Waltz), Aeglane fokstrott (Slow Fox) ja Quickstep. · Ladina-Ameerika tantsud on Samba, tsatsatsa (Cha Cha Cha), Rumba, Paso doble ja Dzaiv (Jive). Võistlused Võistlustantsu võistlusetel jaotatakse tantsijad erinevatesse kategooriatesse, vanuse ja taseme klassi järgi. Vanuse klassid: Taseme klassid:
Samuti uurin nende tähtsust Eestist ja kui palju erinevate tantsustiilidega tegeletakse. Võistlustants Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsu tantsimises. Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide
story vägagi kindla alguse ja lõpuga. Esimesena peaks ehk mainima, et mehe roll on olla toreadoor ning naine ei ole mitte härg, vaid punane rätik toreadoori käes. Tants jaguneb neljaks osaks. Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks. Esimese highlight´i ajal peaks paso doble story järgi toimuma esimene härja kokkupuude punase rätikuga. Seejärel jätkub võitlus, mis lõppeb teise highlight´iga kui härg jutu järgi surnult maha kukub. Tantsu viimane osa iseloomustab toreadoori võidutsemist ning tants lõppeb kolmanda highlightiga. Paso doble tants kestab 2 minutit ning highlight´ide ajal võtavad tantsijad tavaliselt sisse mõne huvitava poosi.
„Tantsida tähendab elada!” Isadora Duncan Angela Isadora Duncan (16.05.1877-14.09.1927) Sündis USA’s California osariigis San Franciscos Sündis Joseph Charles Duncani ja Mary Isadora Gray 4. ja ühtlasi viimase lapsena Varsti peale Isadora sündi avastati, et ta isa tegeleb ebaseaduslike pangatehingutega ning perekond jäi väga vaeseks Mary ja Joseph lahutasid, kui Angela oli veel imik Ta oli tantsija ja tantsuõpetaja Pani aluse moderntantsule Suri Prantsusmaal Nice’s, kus tema siidist sall keris end auto ratta vahele ning Näited klassikalisest/ajaloolisest moderntantsust https://www.youtube.com/watch?v=lez5Z9yDBOQ https://www.youtube.com/watch?v=Q-lBbqzF6Ug Näited tänapäevasest moderntantsust https://www.youtube.com/watch?v=WzqKQESuHsU https://www.youtube.com/watch?v=qk00gbDwGqM Moderntants Eestis Moderntantsu tõi Eestisse esimesena Elmerice Parts, kes asutas Tartus
Paso doble Paso doble Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Igal tantsul on oma tunded ja lugu, mida ta edasi andma peab, siis paso doble puhul on see story vägagi kindla alguse ja lõpuga. Mehe roll on olla toreadoor ning naine ei ole mitte härg, vaid punane rätik toreadoori käes. Pasodoble on kirglik ja raevukas tants, kus mehel on võimalus näidata, kelle jalas on püksid ja võim. Tantsu jagunemine Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks. Esimese highlight´i ajal peaks paso doble story järgi toimuma esimene härja kokkupuude punase rätikuga. Seejärel jätkub võitlus, mis lõppeb teise highlight´iga kui härg jutu järgi surnult
TANTS, KUI KEHAKULTUURI OSA Sisukord: Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Tantsu ajalugu lk.4 Miks tants on hea? Lk.7 Tantsuliigid lk.9 Kokkuvõte lk.11 Kasutatud kirjandus lk.12 1 Sissejuhatus ,,Tantsida tähendab elada!" Isadora Duncan Mõeldes tantsust, mõtlen ma liikumisvajadusest, eneseväljendusest läbi liikumise - inimese ühest põhivajadusest, millega paljudel meist on tihe seos. Tants on hämmastav viis tunnete ja kehaliseks väljenduseks. Keha ja meele võimas koostöö
Filmikunst ja teised autentsed salvestusvahendid on liiga noored nähtused ja nii polegi dokumenteeritud allikatele viidates võimalik öelda, milline osa või liigutus on tantsus vanem ja milline uuem. Mis siis ikkagi iseloomustab eesti rahvatantsu? Eesti rahvatantsu on peetud kollektiivseks, rahulikuks ja väärikaks. Puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad liigutused, vähe on teada akrobaatilisi elemente. Kõige paremini iseloomustavad eesti tantsu korduvad motiivid ja lihtne liikumisskeem. Ei mingit särtsakust ega huvitavaid figuure. Korduvad motiivid on tegelikult iseloomulikud kogu Eesti rahvaloomingule -- neid võime kohata nii regilauludes, vöökirjades, puunikerdustes kui mujalgi. Arvatakse, et meie vanimad tantsud olid meeste tantsud, mille väljanägemine ja saatemuusika on üsna lihtsad. Nende hulka kuuluvad põhiliselt igasugused matkimistantsud, enamasti saba- või rühmatantsud, milles osaleb kindel arv tantsijaid.
levikule? suurejoonelisi vaimulikke muusikali etendus. Üldine Muusikaline lavateos, Meelelahutuslik Muusikaline lavateaos, iseloomustus mis ühendab endas muusikaline näitemäng, mille sisu avaltatakse mitut kunstiliiki: mille sündmustik laulu, kõnedialoogide ja kirjandust, muusikat, tuuakse kuulajanid laulu tantsu kaudu. näitekunsti, kujutavat ja kõneteksti kaudu. kunsti ja tantsu. Koori Massistseenides anda toimuvale hinnanguid, kommenteerisa, väljendada ülesanne rõõmu või rahulolematust. Orkestri Saadab lauljaid ning aitab muusikaliselt lahti mõtestada laval toimuvat ja ülesanne edasi anda meeleolumuutusi. Tantsu Väöjendada laval toimuvat tantsu abil. ülesanne
..........................................................................2 1 Tänavatantsude ajalugu............................................................................................................3 1.1 Tango ajalugu....................................................................................................................3 1.2 Stepptantsu ajalugu............................................................................................................4 1.3 Hip Hop tantsu ajalugu......................................................................................................4 2. Tänavatantsude tutvustus........................................................................................................5 2.1 Tango tutvustus..................................................................................................................5 2.2 Stepptantsu tutvustus........................................................................................
Tants, kui kehakultuuri osa- selle positiivsed ja negatiivsed küljed. Tantsul kui kehakultuuri osal on kindlasti väga palju positiivseid külgi ja ka palju negatiivseid külgi. Ma valisin selle teema kuna soovisin teada mis on tantsu negatiivsed küljed. Ma soovisin teada mis on negatiivsed küljed just selle pärast et positiivseid külgi tean isegi ja võin neid üpris palju üles lugeda. Tantsu positiivsed küljed on kindlast see et ta annab inimesele e. tantsijatele väga palju juurde. Tants annab palju juurde inimese füüsilisele vormile ta treenib inimest hästi aga samas võib ka halvasti mõjuda. Tea Taruste on kirjutanud väga hea artikli pealkirjaga ,,tants kingib ilu ja tervise" edaspidises jutus võtan ja toon esile sealt mõned lõigud. Noorte seas on levinud tantsud, mis on popid ja mida teised tantsivad
lavamuusika Hendrik Tamp 8.klass Rakke Gümnaasium Ooper Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kuntstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti (lavakujundus, dekoratsioon, kostüümid), tantsu ja muusikat. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega.
keskseks sümboliks ja võrdkujuks on aurukatel. Raamat on jagatud viieks tantsuks, iga tants kirjeldab selle perioodi peamisi probleeme ja olustikku ning näitab suhtumise muutumist katlasse. Karaktereid ja olustikku kujutab Mats Traat punktiirselt, teemat arendab ta põhikujundite (nt aurukatel, rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond. Esimese tantsu tegevus toimus 1941. aastal keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks sündmuseks oli aurukatla saabumine tallu, mida oli vaja viljapeksu jaoks. Aurukatel tõi masinate ajastu maale. Peremehe vanim poeg, kes õppis Tartu Ülikoolis, kirjutas pidevalt, et teda vaevab rahapuudus. Perepoeg Jüri on sellepeale solvunud, et tema tehku talus tööd mitte millegi eest, samal ajal kui vanim poeg õppis linnas ülikoolis õigusteadust ja kirjutab kodusele pidevalt vaid raha küsimiseks
Taktimõõt aeglasel valsil on 34. Ühes taktis on kolm lööki, rõhuline neist on esimene. Aeglase valsi tempo on 30-33 takti minutis. Kaks valssi mida tantsuvõistlustel tantsitakse on aeglane valss ja viini valss. Aeglane valss on poole aeglasem kui viini valss. Aeglast valssi kutsutakse ka inglise valsiks. Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude aluseks, mõned arvavad, et aluseks on siiski aeglane fokstrott, mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse. 3 Tango Tango on väga järsk standardtants.Tango taktimõõt on 2/4.Tantsuvõte erineb tunduvalt teistest standardtantsudest.Tango aeglane samm tantsitakse kiirelt ja tehakse paus.Tantsus
millele lisaks harrastatakse Eestis ka folkloorsetest tantsudest välja kasvanud seltskonnatantse. Standardtantse on viis: aeglane valss e. inglise valss, tango, viini valss, fokstrott, kvikstep. Igal tantsul on oma iseloom, mis tuleneb tema ajaloost, muusikast, koreograafiast. 1. Aeglane valss on lüüriline, 3/4 taktimõõdus, juured on seotud viini valsiga, kuid mõjutused bostonilt ja Inglismaa poolt standardiseeritult saadud selle tantsu tänapäevane võistlustele orienteeritud versioon. 2. Tango on kirglik, dramaatiline, emotsionaalne tants, mille originaalversioon Argentiinast kombineerudes Itaalia immigrantide, Hispaania flamenco ja Aafrika rahvusrütmide mõjutustega. 3. Viini valss on pidulik, loodud Bavaarias ja on endisaegade Austria aristokraatia õukonnatants, 3/4 taktimõõdus. Tantsu nimetus pärineb saksakeelsest "Viener Valtzen". 4
Tallinna Kunstigümnaasium Ladina-Ameerika tantsud Tallinn 2008 SISUKORD Lk. 2 Sisukord 3 Sissejuhatus, Tantsu ajalugu 4 Tants ja muusika, Riietus 5 Tantsuvõtted, Tsa-tsa-tsaa, Samba 6 Salsa 7 Tango, Rumba 9 Kasutatud kirjandus 2 LADINAAMEERIKA TANTSUD Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena.
hilisemaid tantse üksteisest selgelt eristada. Filmikunst ja teised autentsed salvestusvahendid on liiga noored nähtused ja nii polegi dokumenteeritud allikatele viidates võimalik öelda, milline osa või liigutus on tantsus vanem ja milline uuem. Eesti rahvatantsu on peetud kollektiivseks, rahulikuks ja väärikaks. Puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad liigutused, vähe on teada akrobaatilisi elemente. Kõige paremini iseloomustavad eesti tantsu korduvad motiivid ja lihtne liikumisskeem. Ei mingit särtsakust ega huvitavaid figuure. Korduvad motiivid on tegelikult iseloomulikud kogu Eesti rahvaloomingule -- neid võime kohata nii regilauludes, vöökirjades, puunikerdustes kui mujalgi. Arvatakse, et meie vanimad tantsud olid meeste tantsud, mille väljanägemine ja saatemuusika on üsna lihtsad. Nende hulka kuuluvad põhiliselt igasugused matkimistantsud, enamasti saba- või rühmatantsud, milles osaleb kindel arv tantsijaid
Tantsude iidne tarkus India klassikaline tants on vanim klassikalise tantsu stiil, mis tänaseni säilinud. Põhipoosid on raiutud kividesse, tänu sellele ta ongi säilinud. India klassikalises tantsus on kaks erinevat poolt: puhas tants ja tants- pantomiim. Tants algab füüsilisest liikumisest, jõuab edasi tunnete ja mõtete valitsemiseni ning lõpuks absoluutsesse puhtusesse, kus jääb alles ainult ilu. *Indias peetakse tantsu loojaks jumal Šivat. Tantsukultuur Lõuna-Indias Lõuna-India tantsud on alguse saanud templitest, eesmärgiga ülistada jumalaid ja jumalannasid. Esitajaks noored Devadasid. Lõuna-India kultuur on enamasti terve universumi tähistamisele pühendunud. Tantsud kehastavad enda väljendamist, sotsiaalseid suhteid või on esitatud vaimses keskkonnas. India tantsudel on rikas ajalugu. Keskajal tantsiti kuningate ja kunstihuviliste toetusel. Tantsud tähistavad elu, puhtust, rõõmsameelsust
Kõik tantsud olid paaristantsud välja arvatud Luikede järvest Musta luige surm, mille esitajaks oli üks inimene. Minu lemmik oli Manon Bedroom Pas de Deux (Magamistoa Pas de Deux). See tants oli esimeses pooles, kus mul kava veel ei olnud ning ma ei teadnud, et esitajateks olid eestlased. Tants oli väg tundeline ja kirglik. Paar isegi ka suudles laval paar korda nin loomulikult oli see vägagi kirglik ja kütkestav. Nende tehnika oli minu ja ka minu vanaema, kes on tantsuõpetaja ning kellega ma vaatamas käisin, arvates vapustav. Nende jalgadetöö oli täpselt nii nagu pidi. Isegi kui midagi korra sassi võibolla läks, siis aru sellest ei saanud. Ka kätetöö kohta pole mul midagi öelda. Nende partnerlus oli täpselt õige selle tantsu jaoks. Väga meeldis ka üks kaasaegse balleti kava. Meeldis see mulle tehnika puhtuse, hoogsuse ja selel võimsa esituse pärast. Neid vaadates tekkis tunne, et ma olen selle tantsu sees, nagu see keerleks kõik mu ümber
Nii tantsiti 14. ja 15. sajandil Euroopas kuningakodades Itaalia tarantellat ning Prantsuse menuette ja kadrille. Itaalia Rahvatants on olnud lahutamatu osa Itaalia kultuuris sajandeid. Tants on olnud pidev niit itaalia elu Dante läbi Renaissance tulekuga Tarantella ja tänapäeva ärkamised on rahvamuusika ja tants. Carole, ring või kett tants , mis sisaldab laulu, oli domineeriv Keskaja tantsu vorm Euroopas vähemalt 12 läbi 14. sajandi. See vorm tants leiti Itaalias samuti ja kuigi Dante on mõni põgus viide tantsida, see on Dante kaasaegseid Giovanni del Virgili, kes annab meile varem maininud Itaalia rahvatantsu. Ta kirjeldab grupp naisi, jättes kiriku Bologna at Festa San Giovanni; nad moodustavad ringi, mille liider laulab esimese salmi lõpus, mille tantsijad lõpetavad ja langetavad käed, lauldes refrääni.Üks esimesi
104) 1. Selles on ühendatud tants, muusika, kirjandus ja kujutav kunst. 2. Aluseks on kirjanduslik süzee. Koreograaf ja lavastaja kavandavad tantsud ja lavalise liikumise muusika alusel. 3. Sest ballet sündis Prantsusmaal. 4. Kindlasti peab inimene olema väga hea kehaehitusega ning ta peab olema väga painduv, et liigutusi korralikult välja teha. Aastate pikkuse trenniga saab soovitud vormi, mida peab koguaeg edasi harjutama. 5. Peamine rõhk on klassikalise tantsu eriomadustele . Peale traditsioonse täisprogrammi balletitantsija hariduses meie kooli kuuluvad ka mudilasklassid ja ettevalmistusklass, kus lapsi valmistatakse ette Tantsu ja Balletikooli esimeseks klassiks, milles algavad korrapärased klassikalise tantsu treeningud (toimuvad 5 korda nädalas).
TANTS. Tants on vanimaid kunstiliike, see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Praeguseni on tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu, pantomiimi ja teatrikunstiga. Vanimad tantsud matkivad tegelikkust (tööliigutusi, loomi ja muud seesugust). Algul esitas tantsu selle looja, alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad. Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana-Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni pidustustega. Keskajal kirik põlgas tantsu, kuid ei suutnud selle arengut pidurdada, õitsele puhkes rahvatants. 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus, arenes 19. sajandil rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju. Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes 16.-17. sajandil. 19. ja 20
Hiina rahvamuusika Kultuurist ● Üks vanemaid maailmas ● Muusikat peeti kõigi teaduste allikaks ● Muusika kaudu õpetati hiina rahvast Hiina asukoht maailmakaardil Hiina hümn Lähemalt Hiina muusikast ● Valdavalt ühehäälne ● Toetub peamiselt viieastmelisele helilaadile - pentatoonikale ● Kuulub kokku luule-, tantsu-, näite- ja kujutava kunstiga ● On arenenud koos teatriga Hiina rahvamuusika pillid ● Sheng - suuorel ● Valmistatakse õõnestatud kõrvitsast Er-hu ● Viiulitaoline 2-keeleline pill Pipa ● lautotaoline neljakeelne pill Pekingi ooper ● Kujunes välja 18. sajandi lõpul ● Kasutatakse laulu, pillimängu, deklamaatsiooni, tantsu ja akrobaatikat Video Pekingi ooperist Hiina rahvamuusika tüübid ● Folk: Loodi umbes 700 aastat tagasi.
Ted Shawn Ted Shawn sündis 21. oktoobril 1891 Kansas City's ja suri 9. jaanuaril 1972. Ta oli esimene meessoost moderntantsu harrastaja Ameerikas. Shawn ei soovinud alati tantsijaks saada. Ta õppis hoopis teoloogiat, kuid teda tabas haigus, mis jättis ta rohkem kui aastaks osaliselt halvatuks. Haigusest paranemiseks pidi tegema ta erinevaid taastusharjutusi ja sealt tekkis ka ta huvi tantsu vastu. Tants oli aga 19. sajandi lõpul täielikult naiste ala ja oli mõeldamatu, et mõni mees tantsuetenduses kaasa lööb. Siiski otsustas Shawn oma teoloogiaõpingud katkestada ja pühenduda täielikult tantsule. Ta kolis Los Angelesse, et õppida tantsu. Ta tegeles balletti ja seltskonnatantsuga, elatist teenis masinakirjutajana. Samal ajal õpetas ta ka teisi. Varsti kolis ta New Yorki, kus kohtus Ruth St. Denis'ga. Varsti nad abiellusid ning lõid koos LA's tantsukooli Denishawn 1914.
kasutades ainult kardinaid ja valgust. Duncani kostüümid olid lihtsad tuunikad ja sallid, ta tantsis paljajalu või kergetes sandaalides. Isadora keskseks ideeks oli kunstniku "tagasipöördumine loodusesse" ja iseendasse süvenemine. "Ei mingeid reegleid ega traditsiooni - need on mõisted, millele ta sageli lisas täiendi "kunstlik", millesse on kokku võetud kõik, mis vastandub "looduslikule" ja on triviaalne, võlts ja halb". Tantsu saateks valis ta ainult kõige paremate heliloojate (Beethoveni, Schuberti, Wagneri, Tsaikovski, Glucki, Chopini, Francki jt) loomingut, olles veendunud, et ainult suur muusika sünnitab suure tantsu. Koolid ja esinemised 1904-1912 1904. aastal asutas Duncan Saksamaal kooli, kuhu valiti 20 nelja kuni kaheksa aastast tütarlast ning aasta hiljem andis koos nendega esimese kontserdi. Ta asutas koole ka Berliinis,
Kultuuriloos tuntakse tantsimist väga iidsetest aegadest. Tantsul on ajaloolised juured kõikides kultuurides ja tsivilisatsioonides. Vanal ajal oli tantsudel rituaalne iseloom ja maagiliste hoiakutega tantsude abil püüdsid meie esivanemad mõjutada loodusnähtusi. Tantsimist on aastasadu kasutatud kui ühiskondliku suhtlemise ja ravivahendina. Meie ajal paljud teadlased väidavad, et keha vaim ja emotsioonid on oma vahel seotud ning tantsu ja liikumise kaudu on võimalik luua oma emotsionaalset ja füüsilist tervist. Kaasaegses tantsuteraapias on seotud liikumine, tants, terapeutilised praktikad ja psühholoogilised teooriad. Tantsuga võivad tegeleda isegi haiged inimesed. Need, kelle kehaline liikumisulatus on piiratud, kellel ei liigu jalad, saavad teha kätetantsu ja see on väga efektiivne aju pingetest vabastamiseks. Inimesed, kelle mured on enamasti emotsionaalset laadi või psüühilisest kurnatusest tekkinud,
klubides, muuseumites, koolides ja rahvusvahelistel üritustel. Samuti on esinetud mitmetel folgifestivalidel nagu Kaustinen Folk Music Festival ja Eurofolk festival. Arnold Chiwalala on esinenud ja koostööd teinud erinevate artistidega, osalenud teatri- ja tantsuprojektides erinevates maades (Tansaania, Soome, Mosambiik, Inglismaa ja USA). Kontsert ise oli väga huvitav ja lõbus. Kohe alguses hakkas üks laulu ja tantsu mees publikuga suhtlema, näitas ette erinevaid tantsu liigutusi ja publik tegi järgi. Huvitav oli kuulata teise maa keelt, mis ajas kohati narma ja hoidis publikul tuju hea. Kõige rohkem meeldis mulle kontserdil lauludest eesti keelne laul, siis laulsid enamus kaasa , lauljate enda aktsenti oli ka naljakas kuulata aga tublid ,et võtsid vaevaks ültse eestikeeles laul õppida. Kuulasin ka youtubest videot sellest samas laulust mis naad meile esitasid eesti keeles , videos oli soome keeles ja ega palju sõnad ei erinenudki
Uurime tantsustiilide kohta tantsustuudios ning kuidas nägi Esteetika välja kunagi. Ning kõige tähtsam, milline on Esteetika- ja tantsukool tänaseks, millised võimalusi pakub tantsustuudio meile kõigile. 1. TANTSIMINE Tants on üks kehalise liikumise vorme, mis hävitab kehast stressihormoone, täiustab kehalist vormi, parandab tervist ja suurendab erksust. Tants parandab märgatavalt ka rühti ja arendab koordinatsiooni, paraneb rütmitunnetus. Kuna tantsu juures on oluline hea ja õige muusika, siis mõjutab see ka meeleolu, vabastab loovust ja tekitab paremat enesetunnet nii vaimselt kui füüsiliselt. Kuna me elame suhteliselt mürgises keskkonnas (palju stressi, õhus hõljuv vingugaas, alkohol jne.), siis peame hea tervise nimel üritama organismi turgutada ja puhastada. Tants parandab tervist ja kehalist vormi, kuna ta kiirendab ainevahetust, mis vähese liikumise tõttu kipub loiuks jääma
Käisin 4. novembril kell 19.00 Belgia klaveriduo ‘’B!z Art’’ kontserdil. Kontsert toimus Võru kultuurimajas Kannel. Esinejad olid Geoffrey Baptiste ja Andre Roe. Esinejatel olid püksid nabani ja värvilised triisärgid seljas. Kontsert kestis ligi kaks tundi ja oli kaheosaline. Esimesse osas oli 3 teost: Children’s games op.22 helilooja Georges Bizet, Pupazzetti op.27 helilooja Alfreda Casella ja Mother Goose heliloojaks Maurice Ravel. Teises osas oli samuti 3 teost: 5 Ungari tantsu helilooja Johannes Brahms, Simple gifts from appalachian spring heliloojaks Aaron Copland ja Souvenirs op.28 Samuel Barber. Kokku esitati 6 teost. Mulle ei meeldinud kõige esimene teose valik Children’s games op.22, see kõlas mulle natukene igavana, tavalise ja lapsikuna. Teose esitamise ajal vallandusid saalis köhahood. Teose lõppedes esinejad vahetasid kohad. Pupazzetti op.27 seda võib iseloomustada kui rahulik, mõtlik ja salakaval. Teos oli lühem kui esimene
Paljudele eestlastele see erakond aga meeltmööda ei ole. Venelasi elab aga Eestis väga palju ja seetõttu on sellel erakonnal ka palju pooldajaid. Teisalt arvan ma, et eestlane ongi selline rahvus, kelle jaoks ei ole kunagi kõik piisavalt hästi. Samas ei võta eestlased midagi ka vea parandamiseks ette, kuigi riigis on kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Arvan, et eestlane on oma loomu poolest kritiseerija. Ma arvan, et meie riigi üheks tugevaimaks näojooneks on tantsu- ja laulupeod. Eestlasi peetakse tantsu- ja laulurahvaks. Need peod näitavad eestlaste ühtsust ja nagu keegi tundmatu on öelnud: "Olgem ausad, need peod teevad Eestist Eesti"[1]. Need on kujunenud pikaajaliseks traditsiooniks. Nendes pidudes kajastuvad eestlased ja Eesti. Tantsu- ja laulupidudel on tähtis osa meie kultuuriloost. Kultuur on aga meie riigi üks olulisemaid näo kujundajaid ja kultuuri loob rahvas. Eestlane on väga pikka aega seda traditisiooni au sees hoidnud
Bradshaw armub kohe klubi sillerdav-kahtlasesse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi. Kui Sally oma kiiva armukese, klubiomanik Maxi poolt vallandatakse ja ta Clifi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, areneb kergemeelse femme fatale’i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe… „Cabaret“ toob vaatajate ette meelelahutusest sõltuvuses oleva ühiskonna, mille frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest „homne päev“ - natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. 5 Osatäitjad Hannes Kaljujärv Aivar Tommingas, Markus Luik või Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Eva Püssa Merle Jääger Maria Kallaste, Pirjo Püvi või Helen Nõmm, Alger Ahuna 6 Peaosatäitjad Tatjana Mihhailova
annaabi.ee 
