Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"randoja" - 11 õppematerjali

randoja

Kasutaja: randoja

Faile: 0
Esitlus geomeetrilistest kujunditest
10
ppt

Esitlus geomeetrilistest kujunditest

Geomeetrilised ruumilised kujundid meie ümber Grete Jürjental Mari-Liis Tenson Piret Kostina Linda Randoja 12B klass Koonus Silinder Kera Kolmnurkne püstprisma Prisma Püramiid Risttahukas Kuup Aitäh kuulamast!

Matemaatika → Matemaatika
37 allalaadimist
Tsüstiline fibroos
6
pdf

Tsüstiline fibroos

Tsüstiline fibroos Sander Randoja 11. klass R2 Tsüstiline fibroos Tsüstiline fibroos on hingamiselundeid ja seedesüsteemi harvaesinev pärilik ainevahetushaigus, mis põhjustab paljude kehavedelike viskoossuse tõusu. Näärmed produtseerivad tavalisest sitkemat sekreeti klooriioonide transpordi häire tõttu. Sekreet ummistab väikesi bronhe Emfüseem Südame parema poole hüpertroofia Haigustunnused · Pidev köha sitke rögaga · Füüsiline alaareng · Seedehäired · Kõhunäärme korduvad põletikud · Kopsujoonise deformatsioon · Kloriididesisaldus higis on suurenenud Tekkepõhjus, sagedus Geenidefekt 7 kromosoomi pikal õlal Kõige rohkem esineb Euroopas Kõikjal maailmas 1:2000 Eestis umbes 1:4500 kuni 1:8000 elussünni kohta Keskmine eluiga 31 aastat Ravi · Hingamisteede topistumise vältimine · Infektsiooni ennetamine · Kõhunäärmete ensüümide asendusravi · Bronhe laiendavad ravimid · Hormoonravi · antibiootikumid Kasutatud materjal: · https...

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Happevihmad
11
pptx

Happevihmad

HAPPEVIHMAD HELEN HÜTT LY RANDOJA PIRET SUSS MONIKA REGINA PAAS · HAPPESADEMED EHK HAPPEVIHMAD ON MISTAHES SADEMED, MILLE PH ON VÕRRELDES LOODUSLIKE SADEMETEGA MADALAM (HAPPELISEM) · KESKMINE HAPPEVIHMADE PH ON 4,0 ­4,6 · ENAMASTI JÄÄB SADEMETE PH VAHEMIKKU 4,9-6,5 KUIDAS TEKIVAD HAPPEVIHMAD? · VÄÄVLI- JA LÄMMASTIKUOKSIIDID REAGEERIVAD ÕHUS SISALDUVA VEEAURUGA JA TEKIVAD HAPPELISED SADEMED TEKKEPÕHJUSED · INIMTEGEVUS: - KÜTUSTE PÕLETAMINE - SUURTÖÖSTUSED · LOODUS: - ÄIKE - VULKAANID - METSATULEKAHJUD HAPPESADEMETE MÕJU INIMESTELE · HINGAMISTEEDE MURED · KOPSUPÕLETIK · BRONHIIT · NEERU PÕLETIK · ALZHEIMERI TÕBI HAPPESADEMETE MÕJU KESKKONNALE · MULLAD HAPESTUVAD · OKASPUUDE OKASTE KAHJUSTUMINE, METSADE HÄVIMINE · LEHTPUUDE LEHED KUIVAVAD VAREM, PUUDE OKSAD KUIVAVAD · VEEKOGUD HAPESTUVAD, VÄHENEB LIIGILINE MITMEKESISUS, VEE-ELUSTIK HÄVIB ...

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
AS Toftan
10
pptx

AS Toftan

450000 400000 350000 300000 250000 Toftan saeveski Paikuse saeveski 200000 Imavere saeveski 150000 100000 50000 0 2004 2005 2006 4.11.2013 Eva Tasso Head küljed 4.11.2013 Eva Tasso Meeskond Tegevjuht ­ Martin Arula Turundus-ja müügijuht ­ Merli Randoja Müügiassistent ­ Kerli Mustrik Tootmisjuht ­ Marko Pärn Pearaamatupidaja ­ Annely Uibo IT juht ­ Madis Haug 4.11.2013 Eva Tasso Fakte Võtab vastu 10 000 autokoormat puitu aastas 70% mänd, 30% kuusk Iga palgi mõõtmistäpsus on 1mm 24 kuivatuskambrit, mille tööd juhivad arvutid Soojusenergia tuleb biokatlamajast Tänaseks on tootmismaht 200 000 kuupmeetrit 4.11.2013 Eva Tasso Artikleid Võrumaa teataja - http://www.vorumaateataja

Materjaliteadus → Puiduõpetus
8 allalaadimist
India
10
ppt

India

India ja energiamajandus Linda Randoja 11B klass Rakvere Gümnaasium Veebruar 2010 India ülevaade India Vabariik on riik Lõuna- Aasias Pealinn: Delhi Rahvaarv: 1,016 miljardit (kasvab suure hooga) Keeled: hindi, inglise Religioonid: 80% hinduism, 14% moslemid, 2.4% kristlased, 2% sikhid, 0.7% buddistid, 0.5% daiinid, 0.4% muu Kaart Majandusliku arengu tase Majandus sõltuv põllumajandusest Tähtsamad tööstusharud: kaevandamine, nafta, teemanditööstus, filmid, tekstiil, IT , ravimid, kemikaalid ja käsitöö Elanikkond tõuseb kiiremini, kui majanduslik tase Enamus industriaalregioone suurlinnade ümbruses Turism on olulisel kohal, arendamisjärgus Kaubandus Peamised ekspordikaubad: põllumajandussaadused, tekstiil, juveelid, arvuti tarkvara, tehnikakaubad, kemikaalid ja nahatooted; impor...

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
Hambahaigustest keskaja Tartus
1
pdf

Hambahaigustest keskaja Tartus

Hambahaigustest keskaja Tartus Sander Randoja 05.02.18 2014. Aastal toimusid Tartus Jakobi mäe ja Supilinna piiril ehitustööde arheoloogilised päästekaevamised. Väljakaevatud luustike uuriti. Kuna Eestis ei ole palju uuritud keskaegsete inimeste hambaid oli antud leid väga hea. Tänu väljakaevamistele saadi rohkem aimu ka omaaegse tartlase suuhügieeni ja toitumisharjumuste kohta.

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
Carl Schmitti riigifilosoofia Refereering
2
doc

Carl Schmitti riigifilosoofia Refereering

Carl Schmitti riigifilosoofia Refereering Poliitiline teoloogia Teoloogia ei tähenda mitte ainult traditsioonilist teoloogiat, millele veel keskajal toetus kogu poliitika ja õigusemõistmine, Schmitt kasutab mõistet "teoloogia" umbes nagu asendusmõistet kõigi laiemate mõttesüsteemide kohta, mis ühiskonnas tooni annavad. Kõik mõtterajatised arendavad omaenese juriidilisi vorme, mis kannavad vastava vaimse hoiaku pitserit. [Heimes, C. (2004). Carl Schmitti riigifilosoofiline õpetus. ­ Akadeemia, 6, 1326] Analoogia ulatub teoloogiast poliitiliste vormideni,mis on kindlaks määratud riigiõigusega. Ühiskonna seesmine kultuurilis-metafüüsiline struktuur saab aluseks juriidilise vormi kujundamisele. Ajastul, mis on sügavalt läbi põimunud (õigus)positivismist ja tõrjehoiakust kõige metafüüsilise vastu, püüab Schmitt keskenduda vaimse seisundi tähtsus...

Filosoofia → Filosoofia
22 allalaadimist
Jaapani rahvastik
4
docx

Jaapani rahvastik

Jaapani rahvastik Sander Randoja 10 klass jaapani rahvaarv on 2013 aasta seisuga 127 325 000 inimest.Jaapan on riik kus jaapanlased moodustavad 99,4% koguelanikonnast.Jaapanlaste hulka kuuluvad ka Hokkaido saare põlisasukad, neid on ligi 20000 kogu rahvaarvust.Teise maailmasõjaajal viidi Jaapanisse päris palju korealasi kesnüüd moodustavad kõigist mittejaapanlastest 40%. Jaapanis leidub ka hiinlasi ning vietnamlasi kuid nende osakaal pole väga suur. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar Peale teist maailmasõda, kui sõda läbi sai ning inimeste eluolu paranes tuli suur beebibuum. Tol ajal sündinud lapsi on nüüd aga väga palju ning kõik vananevad väga jõudsalt. Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 (2006), mis on maailmas väga kõrgel tasemel.2004. aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sa...

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Müüritööd
6
doc

Müüritööd

Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond Timo Randoja MÜÜRITÖÖD Iseseisev töö Juhendaja Kaido Toobal Tartu 2008 Silikaat tellis Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel

Ehitus → Üldehitus
175 allalaadimist
Tantsimine ning selle alarühmad
25
docx

Tantsimine ning selle alarühmad

ja enesekindlalt. Treeningute käigus omandatakse erineva stiiliga koreograafiaid, klassikalise tantsu põhitõdesid ja üldfüüsilisi harjutusi. (2). 3. ESTEETIKA-JA TANTSUKOOLI TANTSUSTUUDIOD 3.1. Esteetika- ja tantsukooli tantsustuudio Rakveres Esteetika- ja tantsukool ei tegele üksnes tantsutrennidega, vaid ka muude spordialadega. Tantsukooli õpetajaid on kokku 9, kes tegelevad erinevate aladega. Tantse õpetavad peamiselt: Merle Laud, Kartin Liiv, Kätlin Piiskoppel ning Tiia Randoja. Muude alade juhendajad on: Merje Poom, kes tegeleb keha tuunimisega. Ivi Lõomets, kes tegeleb nii stepaeroobika kui yogaFitiga, Merle Tammre, kes tegeleb spinninguga ning EasySpiniga, Marie Lugenberg, kes tegeleb samuti EasySpiniga ning Mirjam Poolan, kelle tegevusalaks on FitDance. (5). 3.2. Esteetika- ja tantsustuudio tantsustuudio Tallinnas Tallinna Esteetika- ja tantsukool avati alles 1.septembril 2013. Hetkel töötab Tallinna tantsustuudios 3 treenerit

Sport → Sport
17 allalaadimist
Metsatulekahjud Eestis
46
docx

Metsatulekahjud Eestis

üldpindala on suudetud hoida madalana. Uurimistöö kokkuvõtteks võib tõdeda, et kuigi Eesti liigub metsatulekahjude ennetamises õiges suunas, tuleks senisest enam pöörata tähelepanu metsatulekahjude kustutustööde parandamisele ning töötada selle nimel, et karmistada karistusi tuleohutusnõuete eiramise eest. Tänuavaldused Käesolevas uurimistöös soovib töö autor avaldada suurt tänu oma juhendajale Maili Vaherile. Samuti soovib autor tänada õpetajaid Natalja Randoja, Kristin Palm, Marja-Liisa Raudne ja Rita Postov, kes osutasid igakülgset abi. Autor soovib avaldada tänu ka kõigile neile, kes abistasid materjalide kättesaamisel: Piret Palm, Vaike Pommer, Valeria Galushkina, Indrek Pung, Marek Simulman, Ivo Saaremäe, Reimo Raja.Kasutatud materjal Alton, H. 1965. Metsatulekahjud. Kirjastus ,,Eesti raamat", Tln.:. 108 lk. effis.jrc.ec.europa.eu/ (18. veebruar 2011). Etverk, I. 1980.Metsamajanduse teatmik . Kirjastus ,,Valgus", Tln.:

Loodus → Keskkonnakaitse
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun