OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Karmo Kaljula Mihkli tammik Referaat Olustvere 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1 Mihkli tammik....................................................................................................... 2 Tammiku teke........................................................................................................ 3 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 4 Sissejuhatus Mihklist leiate võimsa, ligi 250 aasta vanuse ja 132 hektaril laiuva tammiku. Seda peetakse üheks ilusamaks looduslikuks tammepuistuks, kus ligi pooled puud on sirgetüvelised tammed.
Lehmja tammik Lehmja tammik asub Harjumaal Rae vallas, Jüri alevikus, Jüri-Aruküla maantee ääres. Tegemis on salumetsanimelise tammikuga, mis asub suhteliselt kõrgel moreenseljandikul. Kaitseala suurus on 12 hektarit. Oletatavalt on Lehmja tammik üle 5000 aasta vanune. Looduskaitse all olev tammik on vana hiiekoht ja pühapaik. Lisaks iidsusele on tammiku näol tegemist väga liigirikka kooslusega, samuti on tammik peatus- või pesitsuspaigaks paljudele linnuliikidele. Siinse vanema põlvkonna tammede vanim elav tamm ,,Prohvet" on korbaproovide alusel 374- aastane. Rahvajuttude järgi tuntakse tammikus kolme, nimelist puud: Pruut, Peigmees ja Peiupoiss. Tammiku kohta teatakse muistendeid ja legende, mis väidavad üksmeelselt,et tegemist olla pulmalistega, kes ühel või teisel põhjusel tammedeks muudeti. Rahvajutud on
Hetkel on seal näitus: kuidas elas Rakvere linnakodanik sada aastat tagasi. Avatud on ka rätsepa töötuba, pesuköök ja kingsepa töötuba ning mänguasjade näitus portselanpeadega nukkudest Barbieni. Vaba aeg linnas jalutamiseks Tagasi majutusse Õhtusöök Aqva Hotel & Spa Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum 3. päev Hommikusöök 8.00-11.00 Hommikune saun Läheme matkama Rakvere Tammiku õpperajale. Rakvere linnakeskusest eemal asuv ligi 3 km pikkune Rakvere Tammiku matkarada tutvustab 150-220 aastat vanu tammesid. Rajal näed erinevaid samblikke, taime-ja puuliike, liigirikast metsalinnustikku. Rakvere Tammiku õpperajale jäävad ka Saksa sõdurite kalmistu ja küüditatutele püstitatud mälestusmärk Okaskroon. Teeme metsas pikniku ning grillime lõkkeplatsil. 3.päev
Pr Triin Samra OÜ Karu Koogid Pargi 2-5 44107 KUNDA Teie 30.10.2012 nr 1 / 96 Hinnapakkumine koolituse korraldamiseks Meie 2.11.2012 nr 1 / 314 Lugupeetud Triin Samra Täname Teid, et soovite viia 2-päevase koolituse läbi meie hotellis. Kirja lisas leiate meie hinnapakkumise. Meeldivale koostööle lootma jäädes Aune Põldma Lisa: 1 lehel Liisa Mets 385 4678 [email protected] Tammiku 9 Telefon 322 3669 Arvelduskonto 101046756 13412 RAKVERE E-post: [email protected] Registrikood 12067339 VILLA THERESA Majutus (1 öö) 1 inimene 15 150 Lõunasöök 1 inimene 11 165 (praad+ magustoit) Konverentsiruum:
Lääne-Viru maakonnas Kadrina ja Vihula vallas. Ala peaeesmärk on kaitsta Viitna järvi ja säilitada, kaitsta ning tutvustada järvi ümbritsevat maastikku. Viitna Pikkjärv 4. KALLUKSE MAASTIKUKAITSEALA Kallukse maastikukaitseala asub Lääne- Virumaal Kadrina vallas. Linda-Neitsi kivi Kallukse Sootaguse mägi mägedes 5. KELLAVERE MAASTIKUKAITSEALA Kellavere mägi Pandivere kõrgustikul 6. RAKVERE TAMMIKU MAASTIKUKAITSEALA 7. SÄMI MAASTIKUKAITSEALA 8. ÄNTU MAASTIKUKAITSEALA Äntu maastikukaitseala asub Lääne- Virumaal Väike-Maarja vallas Kärsa, Liivaküla, Nõmme ja Äntu küla maadel. Äntu maastikukaitseala Äntu Sinijärv 9. PADAORU MAASTIKUKAITSEALA Padaoru ehk Vanaveski mänd 10. MÄDAPEA TAMMIKU MAASTIKUKAITSEALA 11. NEERUTI MAASTIKUKAITSEALA 12. SELJA JÕE MAASTIKUKAITSEALA
looduslik (uraan, plutoonium) tehislik (tuumarelvad, -jaamad) · Ohtlikud radioaktiivsed isotoobid (tuntumad nt. strontsiumi, tseesiumi, koobalti isotoobid) Saastumise põhjused · Radioaktiivse pilvega kaasnevad sademed · Inimviga radioaktiivsete ainete käitlemisel · Tehnogeensed katastroofid · Tuumarelvade kasutus/katsetamine Saasteallikad Eestis Endised saasteallikad: · Paldiski tuumaalveelaevade baas · Sillamäe uraanikaevandus Hetkel aktiivne: · Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (endise nimega Saku) Mõju · Elusorganismidel kiiritustõbi, pärilikud või kroonilised haigused · Ümbritseva keskkonna radioaktiivne saastatus ja elukõlbmatus · Looduslike protsesside tulemusel levimine ülejäänud maailma Suurimad õnnetused Tuumaintsidentide skaala järgi (1-7): · Tsernobõli katastroof 1986 (7) · Fukushima I TEJ katastroof 2011 (7) · Plahvatus Kõstõmi jäätmehoidlas 1957 (6)
Mesindus Kontakt MESI OÜ Tegevusala: Mesindus Juriidiline aadress: Tammiku 9, Põlva, Põlvamaa, 55444 Tegevuskoha aadress: Tammiku 55, Põlva, Põlvamaa, 55333 Kontaktisik: Mari Murakas Telefon: 5555 4444 E-posti aadress: [email protected] Ettevõttest Ettevõtte MESI OÜ on 2022. aastal Põlva maakonnas asutatud ühe inimese firma, mille peamiseks tegevusaladeks on omatoodangu tootmine, pakendamine ning turustamine. Asutajana ja tegevjuhina mesindan ma 200 mesilasperega mesilas. Igapäevaselt suhtlen klientidega, arendan ennast mesinduse alaselt ning kontrollin mee kvaliteeti. Firma pakub
Emumägi Pandivere kõrgustiku ja kogu Põhja-Eesti katus ehk kõrgeim ipp asub Emumäel. Absoluutkõrgus on 166m ü.m ja suhteline kõrgus on 79 meetrit. Koos põhjapoolse Tammiku mäega moodustab emumägi 12 km pikkuse kõrgendiku. Emumäe ehitus Tekkelt on Emumägi liitpinnavorm – vooretaolisel kõrgendikul esineb pikk metsaga kaetud vallseljak ehk oos. Koos põhjapoolse Tammiku mäega moodustab Emumägi 12 km pikkuse kõrgendiku, milles on rohkesti järsuveerulisi orge, lohke, oose, mõhnu ja sölle. Pinnakate on üle 45m paksune. Emumäe läänenõlv on valdvavalt põllustatud. Emumägi on üks suurematest kvaternaari pinnavormidest Eestis. Emumäe tekkimine Kui igal loodusobjektil on olemas on muistend, siis Emumäel on ka rääkida oma lugu. Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast
täpsus ja korrektsus. Omalt poolt pakume eneseteostusvõimalust ja huvitavat tööd arenevas koolis; meeldivat töökeskkonda ja häid töötingimusi; palgatingimused head (Vinni valla lisatoetus) kaasaegseid töötingimusi. Tööle asumise aeg 01.11.2011.a. Nõutud haridus Kõrgharidus Nõutud keeled Eesti Tööaeg Täistööaeg Tööle asumise aeg Niipea kui võimalik Asukoht Vinni-Pajusti Gümnaasium Kontaktandmed: Kontaktisik Aadress Tammiku 9 Vinni 46601 Lääne-Virumaa Lisainfo telefonil 32 456 23 Internetiaadress http://www.vpg.edu.ee Mari-Liis Raju Ä10k
See on meie maakonna vapp ja lipp . Meie maakonna keskus on Jõhvi. Jõhvi vapp on selline - , aga lipp on selline - . Meie kool asub Kohtla-Järvel. Kohtla-Järve on üsna suur linn. Kohtla-Järvel on oma vapp ja lipp . KÜSIMUSED 1. Mitu maakonda on Eestis? 2. Mis maakonnas sina elad? 2. Mitu linna on meie maakonnas? 2. Mis on meie maakonna keskus? 3.Mis linnas sa elad? 4.Mis linnas asub Tammiku Põhikool? 5. Nimeta meie maakonna naabermaakonnad. 6. Nimeta Eesti Vabariigi riiklikud sümbolid: 1...................................... ....... 2...................................... ....... 3...................................... 7. NimetaEesti Vabariigi rahvuslikud sümbolid: 1......................................... .... 2......................................... .... 3......................................... 8.Järjesta suuruse järgi: VALD, MAAKOND, RIIK, LINN.
3 1. Ehitised Erastvere külas on mitmeid maakodusid ja kaks korterelamublokki. Külas elab kokku ligi 400 inimest. Üheks kõige suuremaks asutuseks on Erastvere Hooldekodu, mis asub endises Erastvere mõisas ning asutati 1926. aastal. Hooldekodu kõrval asub park, mis on sealsetele hoolealustele mõnus puhkepaik. Sellest aastast (2012) renoveeriti hooldekodu, mille käigus said majad uue ja ilusa välimuse. Pargi teises otsas asub Tammiku pubi. Pubi parklas on infostendid, kust leiab teavet pargi kohta. Peale pubi on Erastveres ka väike toidupood. Pargis asuvale mäekünkale oli 1883. aastal rajatud Ungern-Sternbergide pärandkalmistu ja Marie nime kandev kabelkirik. Kirik lammutati Erastvere hooldekodu poolt ja kalmistu rüüstati. 1996. aastal nägid võssakasvanud perekonnakalmistut esimest korda viimased Erastvere mõisa liini esindajad Saksamaalt Gerd ja Martha von Ungern-Sternberg
Juhtimine ja haldus Rakvere linnapea on Toomas Varek. Rakvere linnavolikogu esimees on Mihkel Juhkami. Rakveres on 19 linnaosa. Kliima Rakvere paikneb Eesti tingimustes kontinentaalse ja merelis kliima mõjupiirkonnas. Keskmine õhutemperatuur aastas on 4,5 °C. Keskmine sademete hulk aastas on 750mm ja lumikatte keskmine paksus on 30-40 cm. Loodus Rakvere asub Põhja-Eestis Pandivere kõrgustiku põhjajalamil, 20 km kaugusel Soome lahest. Linna edelaosas asub Rakvere tammiku maastikukaitseala. Rakvere linna läbib Soolikaoja. Metsapealinn 2012. Haridus Rakveres tegutseb 8 kooli. Linnas tegutseb muusikakool ja spordikool. Ettevõtlus Põhiliselt tegeletakse Rakveres toiduaine- ja puidutööstusega. Rakvere külje all Roodevälja külas töötab Eesti suurim lihatööstus, AS Rakvere Lihakombinaat. Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere http://rakvere.kovtp.ee/et/uldinfo
Löövad "laagri" püsti kirikukooli lähedal, söövad ja mõtlevad tulevikule ning räägivad üksteisele muinasjutte. Neist möödub "Rajamäe rügement" vaene rändav perekond, keda nad pilkavad ning saadavad nende kaudu veel kihelkonna praostile inetu sõnumi, olles endale veel vaenlasi teeninud. Nad jäävad sinnasamasse magama. Öösel lööb välk kirikumõisa rehesse, tekitades väga hirmsa olukorra ja segaduse vendade ümber. Nad asuvad ööseks Tammiku talu Küösti juurde magama, kes jäi neile lõpuni heaks sõbraks. Järgmisel hommikul saavad vennad koju minnes toukolaste kättemaksusalga käest keretäie osaliseks. Koju minnes kütavad vennad sauna üles, istuvad seal ja räägivad veidi, seejärel taas välja. Kuid peaegi süttib saun põlema ning neil ei õnnestu midagi päästa Jukola talu on ilma saunata. Järgmisel päeval istuvad vennad taas koos ja räägivad elust ja usust. Saabub Mäkelä ning
Löövad "laagri" püsti kirikukooli lähedal, söövad ja mõtlevad tulevikule ning räägivad üksteisele muinasjutte. Neist möödub "Rajamäe rügement" vaene rändav perekond, keda nad pilkavad ning saadavad nende kaudu veel kihelkonna praostile inetu sõnumi, olles endale veel vaenlasi teeninud. Nad jäävad sinnasamasse magama. Öösel lööb välk kirikumõisa rehesse, tekitades väga hirmsa olukorra ja segaduse vendade ümber. Nad asuvad ööseks Tammiku talu Küösti juurde magama, kes jäi neile lõpuni heaks sõbraks. Järgmisel hommikul saavad vennad koju minnes toukolaste kättemaksusalga käest keretäie osaliseks. Koju minnes kütavad vennad sauna üles, istuvad seal ja räägivad veidi, seejärel taas välja. Kuid peagi süttib saun põlema ning neil ei õnnestu midagi päästa Jukola talu on ilma saunata. Järgmisel päeval istuvad vennad taas koos ja räägivad elust ja usust. Saabub Mäkelä ning räägib
Park-hotell Palmse, Palmse küla, tel: 323 4167, 5646 4170, faks 323 4167, [email protected], www.phpalmse.ee. Info: majutuskohti on 54, avatud aastaringselt. Sagadi mõisa hotell, Sagadi küla, tel: 676 7888, [email protected], www.sagadi.ee. Info: majutuskohti on 58, avatud aastaringselt. 3*** Vihula mõisa hotell, Vihula küla, tel: 326 4100, www.vihulamanor.com, [email protected]. Info: majutuskohti on 93, avatud aastaringselt. 4**** Villa Theresa, Tammiku 9, Rakvere, tel: 322 3699, www.villatheresa.ee, [email protected]. Info: majutuskohti on 36, avatud aastaringselt. Wesenbergh, Tallinna 25, Rakvere, tel: 32 23479, [email protected], www.wesenbergh.ee. Info: majutuskohti on 85, avatud aastaringselt. 3*** Lääne-Viru majutusettevõtted 2012 VIHULA MÕIS 4 Click to edit Master text styles Second level
maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus. Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui ta sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse. Rakvere linnapea on 2013. aastast Mihkel Juhkami, Rakvere linnavolikogu esimees on Toomas Varek. Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja heinamaa. Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa. Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on mõjuvad ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäel. Vallimäel asuvad ka skulptuur Tarvas ja Vallimäe tuulik ning kõrgendiku lõunaosas paikneb Rakvere tammik. Laiemat tähelepanu on pälvinud Rakvere keskväljak, mis valmis tänasel kujul 2004. aastal.[2][3] Väljaku ääres on Ferdinand Adoffi projekti järgi valminud ja Kultuurimälestiste riikliku
Ka kooliõpilased, kes on puudunud koolist ja süüa ei saa, saavad siit endale väga hea kõhutäie. Söögikoht on ehitatud nii, et kliendid saavad istuda nii sees, kui ka väljas. See on kahekorruseline hoone, mille igas küljes on rõdu, et saaks suvel väljas süüa. Väljas istumine on mõeldud suveks. Selline teenus on olemas Kanepi piirkonnas, kuid see on Kanepis väljas. Meie söögikoha eelis on selles, et see asub alevis ning inimestel on mugavam sel käia, kui ,,Tammiku'' baaris. Me pakume seal praadi, suppi, juua, sajakesi, hamburgerit, pitsat, suupisteid ,jäätis ja palju muud. Toodete hindu ei saa väga madalaks lasta, kuna siis ei saa söögikoht ise mingit kasumit. Toitude peal kasutame väga ilusaid graveeringuid. Tulevikus hakkame kindlast söögikohta laiendama. Kõike saab kaasa osta. Praed on erinevad, kuid hind on sama. Päevapraega saab kaasa ka väikese meene. Söögikohta
Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on üks Gümnaasium (Puurmani Gümnasium), üks algkool (saduküla Lasteaed-Algkool) ja üks lasteaed (Puurmani lasteaed Siilipesa). Valla teritooriumil prügilat ei ole. Koostöös Põltsamaa ja Pajusi vallaga toimub jäätme käitlus.
a) kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal b) ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Põlevkivi Põlevkivi ajaloost Viiekümnendatel aastatel algas põlevkivienergeetika intensiivne arendamine. Narva lähistele ehitati kaks suurt elektrijaama ja nende tarbeks rajati Sirgala ning Narva karjäär. Peale nende ehitati veel Viru ja Estonia kaevandus ning Aidu karjäär, rekonstrueeriti Tammiku ja Ahtme kaevandus. Kõigisse ehitati rikastusvabrik, tänu millele sai loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja sorteerimisest ning toota põlevkivi nii elektrijaamade kui õlivabrikute tarbeks. Põlevkivi kõrgeim toodangutase oli 1980. aastal, kui kaevandati 31,3 miljonit tonni. Põlevkivi mõju Eestile Põlevkivi kaevandamise poolt mõjutatud ala moodustab üle 1% Eesti maismaapindalast, mis võrreldes teiste maailma riikidega on ebatavaliselt suur
looduse vahekorra mõtestamisel ( "Üks kuningas oli kord maata"). Looduse osana kannab inimene vastutust kõige elava eest.Luuletuse on vormilt mitmekesised, uuenduslikud. Sageli on ühes luuletuses põimunud abstraktne arutlus, konkreetne kirjeldus, jutustus ning fantaasiarikkad kujutluspildid ("Tolmust ja värvidest "). Jaan Kaplinski on öelnud: "Emalt olen saand filoloogilised ja kirjanduslikud huvid ja ema kaudu olen seotud ka eemaloleva, Stalini laagritesse kadund isa mälestusega." "Tammiku talu Pindis oli aga üpris eriline paik ja temal on mu elus suur tähendus.[...] Tammiku pööning, ait ja raamatukapp avasid minule päris ukse teistsugusesse, alernatiivsesse maailma, kuhu ma kadusin päevadeks ja nädalateks, terveks suveks. [...] Nii Eostes vanatädi juures, Räpinas kui Tammikul rääkisin peamiselt võru keelt, mille niimoodi päris korralikult selgeks sain." Luule Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles
Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi e. kukersiit, mis on tekkinud 450 milj. aastat tagasi ordoviitsiumis mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast. Põlevkivi leidub tegelikult õhukeste vahekihtidena kõikides ordoviitsiumi lubjakivides. KirdeEestis on põlevkivikihid aga kõige paksemad, moodustades kohati 45 meetri paksuse kihi. Eestis töötab 6 põlevkivikaevandust Estonia, Ahtme, Viru, Tammiku, Sompa ja Kohtla IdaVirumaal on üks kaevandus tehtud turistidele vaatamiseks, kus saab giidiga koos olles näha kuidas need masinad töötasid, millega paekivi kätte saadi, ja saab ka söta maaaluse rongiga. Turvas on Eestis laialdaselt levinud maavara. Turvast esineb kõikjal Eestis, ent valdav osa varudest on umbes 80 suuremas soos, millest suurimad asuvad IdaVirumaal, Pärnumaal ja Tartumaal
-0,3% • Mongoolia – 10 898 ha, -0,7% • Kenya - 3 467 ha, -0,3% 157 ha, -0,1% Sari 1 • Soome – 2280% 70% 60% 50% 40% Sari 1 30% 20% 10% 0% Metsatüübid • Saksamaa – kuusikud, männikud, nulusalud Metsatüübid • Saksamaa – kuusikud, männikud, nulusalud • Mongoolia – männikud, nulusalud, tammiku Metsatüübid • Saksamaa – kuusikud, männikud, nulusalud • Mongoolia – männikud, nulusalud, tammikud • Keenia – Manilkara sansibarensis, Hymenaea verrucosa (segametsad) Metsatüübid • Saksamaa – kuusikud, männikud, nulusalud • Mongoolia – männikud, nulusalud, tammikud • Keenia – Manilkara sansibarensis, Hymenaea verrucosa (segametsad) • Soome – männikud, kuusikud, kaasikud Metsatööstus • Arenenuim – Soome
..4 Endla looduskaitseala……......…....7 2 Sissejuhatus See referaat on looduskaitsealadest ning selles referaadis on infot erinevate looduskaitsealade, Eesti looduskaitsealade ja Endla looduskaitseala kohta. 3 Looduskaitsealad Eestis Eesti looduskaitsealade loend Harjumaa Alema looduskaitseala Anija looduskaitseala Kämbla looduskaitseala Niinsoni looduskaitseala Paraspõllu looduskaitseala Tammiku looduskaitseala Läänemaa Leidissoo looduskaitseala Marimetsa looduskaitseala Nehatu looduskaitseala Puhtu-Laelatu looduskaitseala Silma looduskaitseala Pärnumaa Lindi looduskaitseala Mihkli looduskaitseala Nigula looduskaitseala Nätsi-Võlla looduskaitseala Paadrema looduskaitseala Rannametsa-Soometsa looduskaitseala Sookuninga looduskaitseala Viljandimaa Järveküla looduskaitseala Kurimetsa looduskaitseala Lehtsaare looduskaitseala Parika looduskaitseala Raudna looduskaitseala
Sealsed looduslikus seisundis sookooslused on kõrge kaitseväärtusega. Nedrema puisniit on Euroopa suurim hooldatav puisniit. Puurinde struktuur on hästi säilinud. Mükoloogid hindavad kaitseala liigirikast seenestikku, seal leidub arvukalt haruldasi ja vähelevinud seeneliike. Nedremal kasvab 236 liiki soontaimi, kaitsealuseid taimi 17 liiki, neist 15 käpalist. Nedrema puisniidul on loendatud 54 liiki soontaimi ühel ruutmeetril. Mihkli looduskaitseala Looduskaitseala moodustati tammiku ja selle liigilise mitmekesisuse kaitseks. Mihkli tammik on üks Eesti võimsamaid looduslikke tammepuistuid, kus ligikaudu pooled puudest on sirgetüvelised. Suurima tamme ümbermõõt küünib 3,83 m ja kõrgus 23 m. Puistu vanus ulatub ligikaudu 250 aastani. Vana tammiku varjus kasvavad metsõunapuud ja 120-130 aasta vanused kased. Kurese maastikukaitseala Kurese uhkuseks on ulatuslike kiviaedadega sumbkülamaastik, muinaspõllud, karsti-alad, Mihkli
idakaldal on põlise Jõekalda talu, maakividest laut ja ait-kuivati. Haljala-poolse tee ümbruses asub kohaliku meistri Friedrich Modi poolt samuti 19. saj lõpul ehitatud hooneteansambel: sõidu- ja tööhobuste tallid, karjalaut, sepikoda-vankrikuur, ait-kuivati, puutöökoda, kelder jt. Arkna külas on muinsuskaitse all 19 objekti. Valla lõunaosa Mädapea Rakvere ringteelt edelasse suunduv Jõepere tee möödub OG Elektra AS tootmiskompleksist ja läbib Lepna aleviku. Tammiku peatusest algab pilkupüüdev puisniiduilmeline Mädapea tammiku maastikukaitseala. Valdavalt üle 250-aastase kaitsealuse puistu jämedaima tamme ümbermõõt on 4,7 m ja vanust ligi 400 aastat, siin on ka kivikalmeid. Parkmets ümbritseb ka nägusat Mädapea mõisa, mis jääb bussipeatusest veidi paremale. Mõisa juurde viib allee. Härrastemaja on ehitatud 19. saj lõpul Rentelnide ajal punastest tellistest, seda ilmestavad puidust verandad
kelle tütar Ann veel kodus on. Ann kiirustab ühele Soomest saabuvale sõbrale vastu ja seega pole tal palju aega vestelda. Küll aga teab ta välja pakkuda ühte võimalust, nimelt olevat tema sõbranna Gerda Silbergleighi perekonnal vabaks jäänud üks suvila üsna mere ääres. Ann pidavat Gerdaga hiljem kokku saama ja sellest juttu tegema, ta kutsus ka Inge kaasa. Vahepeal pöördub Inge veel oma onu Otto Tammiku poole. Otto Tammik on ärimees ja oskab kindlasti selles osas aidata. Inge räägib Ottole Anni väljapakutud ideest 1 Silbergleighide poole pöörduda ja Otto Tammik otsustab teoinimesena seda ka kohe teha. Silbergleighide perekond nõustub ning kaup on samahästi kui tehtud. Kui Inge samal õhtul Anni ja Gerdaga kohvikus ,,Kultas" kohtub, tutvustab Gerda neile oma kavaleri, kelleks osutub leitnant Paju
Kolmandaks teistest veidi erilisemaks tööks oli Piret Rohusaare ,,Ootaja detsembris". Maal jutustas noorest pruunipäisest alasti naisest kes on seljaga maalija poole ja kannab punastest roosidest pärga ümber pea. Tegu on 100 x 80 cm suuruse õlimaaliga, mille valmimisaastaks on 2010. Kasutatud on läbikumavaid helesiniseid ja õrnroosakaid toone, mis jätavad hapra ja kauni üldmulje, kuid samas kannavad endas teatud kargust ja isepäisust. Lisaks pälvisid tähelepanu Kirsti Tammiku ,,Jälje kompositsioon", Einar Vene ,,Laulupidu" ja Elis Saareväli ,,Mis küll olen sinuta ma?". Üldiselt oli näitus omapärane ja hästi korraldatud. Usun, et oma erinavate lähenemisnurkade ja stiilide rohkuse tõttu on see just selline näitus, kust iga külastaja võiks midagi meelepärast vaatamiseks leida ja seetõttu tasub see kindlasti külastamist.
ja kujutluste pildialbumit sirvides. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.118 Unetud ööd jäävad isegi suvel lühikeseks, et meenutada kõiki mälestusi. · ,,Ühelt poolt paistab kodu lapsepõlvemälestustega, see kutsub ja meelitab. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.119 Noorusaja mälestused kodust on kõige meeldivamad. · ,,Praost Tammiku lapsepõlvemälestustes olid need tema esimesed kaksteist aastat kõige kaunimad ja ta oli väga valusalt tundnud lahkumist, mis paratamatult tuli, sest ka siit pidi isa välja taganema. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.120 Eluaja alguse mälestused on kõige kaunimad, sest järgnes kole aeg. · ,,Kõik need hallid tööpäevad, millest enamiku inimeste elu suuremalt osalt koosnebki, kaovad jäljetult, kunagi mälestusteks saamata
idaossa tuleks karjäär nr 2 (Narva). See ettepanek võeti ka vastu. 1958. aasta alguses loodi Eesti Rahvamajanduse Nõukogus vajalikud organisatsioonilised struktuurid ja leiti vahendid. Narva karjääri sünniajana tähistatakse 1. jaanuari 1970. Kaevanduste keskkonnamõju Vee väljapumpamine kaevandustest on varem ulatuslikult liigniisket ala Kohtla, Sompa, Tammiku ja Ahtme kaevanduse kohal ja naabruses tublisti kuivendanud. Seetõttu on mitmel pool loodud ligikaudu normaalsed niiskusolud põllundusele ja metsandusele. Näiteks varem liigniiske turvastunud ja turvasmullaga ala Rausvere küla lähistel Ahtme kaevandusväljal on nüüd, pärast mõningaid kultuurtehnilisi töid, muutunud põllumajanduslikult kasutatavaks. Sellisel mullal tavaliselt möödapääsmatu kuivendusdrenaazi rajamine oleks praegusel ajal maksnud vähemalt 40 000 kr/ha
Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud 1942 aastal Erra vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud taidlustegevusega,rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid. · Kaarin Veinberg Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla-Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku klubis.Tema poolt kehtestatud rolle Jõhvi draamaringis mäletatakse siiani.Praegu töötab ta kultuuriministeeriumis. KODUKOHA KULTUURI TEGELASI · Voldemar Berelkovski Mitmekülgne kultuuritegelane,huvijuht,pedagoog ja tantsujuht on tuntuks-teatuks saanud aegade jooksul paljudele.Tema on mees, kes teiste askelduste kõrval on end pühendanud rahvatantsule 1962 aastast alates.Voldemar Berelkovski alustas rahvatantsurühmade juhendamist Jõhvi Gümnaasiumis 1991-
Maalid olid väga realistlikud ja tohutult kurvad. Olga Terri maalid „Hirm“ 1952, „Tütarlapse portree“ 1940.aastate lõpp, tekitasid abituse ja paratamatuse tunde. Minu lemmikpilt terve nätuse peale oligi Olga Terri „Tütarlapse portree“. See oli väga kaunis ja siiras pilt oma kurbuse varjus. Edasi läks näitus taas abstraktseks ja värvikirevaks. Saabus pop kunst. Tasapisi paranes meeleolu ning seinal rippus suur Rein Tammiku õlimaal „1945-1975“, millest õhkas selle ajastu meeleolu. Järgmisena leidsin end ümbritsevat hüperrealismist. Pildid olid väga fotolikud ja lihtsad. Jaan Elkeni „Tallinn. Kopli kaubajaam“ 1982, Tõnu Virve „Eesti naine“ ja Ülo Emmuse „Ilus uks“ 1979 pälvisid minult selle saali tähelepanu. Minnes järgmisesse saali, läks kunst veel minimalistlikumaks ja modernsemaks. Terve üks sein koosnes Rene Kari „Doomino“ ja Sirje Runge „Kolm“ teostest
Teadmine, et vastaseks on teine eestlane tekitas meestes õudu. Päev päevalt läks kõik raskemaks, nad olid vaimselt kurnatud. Nagu ei tunne ennast enam ära - need sõnad lausus üks tegelane ja ka film väljendab seda fakti selgelt. Sõda kujundas neid, nad pidid olema julged, halastamatud, emotsioonitud, et vaenlasele vastu astuda. Filmis tõuseb esile tegelane nimega Jüri Jõgi, kelle areng läbi filmi annab väga hästi edasi filmis tekkinud probleeme. Peale teise eestlase Karl Tammiku tulistamist leiab Jüri kaasmaalase taskust kirja pereliikmele. Suurest süütundest vaevatuna toimetas ta kirja Karli õele Ainole, kellele see kirjutatud oli. Jüri armus Ainosse ja tal polnud julgust naisele öelda, et just tema käeläbi oli Karl surma saanud. Ta oli neiusse kiindunud ja ta oli ainus, mida ta siin ilmas siiralt armastas ja vajas, see oli tundmus, mis talle elujõudu ja jaksu andis.
Lõpuks mõistsid seda ka vennad ja tegid ilmselt oma elu esimese läbimõeldud otsuse nad otsustasid hakata põldu pidama. Seda hetke võib pidada üheks suuremaks pöördeks vennaste elus, sest enam ei lootnud nad vaid jahiõnnele ja juhusele. Sellest hetkest alates hakkasid nad samm- sammult liikuma taas tsivilisatsiooni rüppe. Kuid "tsivilisatsioon" tõi endaga kaasa ka pahesid nagu näiteks viina, millega küll vennaksed ka enne tuttavad oli. Just viin ja vennakeste ägedus olid Tammiku õuel peetud kakluse põhjuseks. Märkimisväärne on, et ka veel selle aja peale polnud vendade metsa, või siinkohal küll sõjaväkke, pagemise instinkt veel kaugeltki kadunud. Kuid muutunud oli see, et lisaks hirmule kohtu ees, tundsid vennakesed nüüd ka süümepiinu. Aga tähtis on selle kõige juures see, et nad mõistsid vastutuse eest põgenemise mõttetust ja said ka oma viinahimust peale paari
· Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud 1942 aastal Erra vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud taidlustegevusega, rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid. · Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla- Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku klubis.Tema poolt kehtestatud rolle Jõhvi draamaringis mäletatakse siiani.Praegu töötab ta kultuuriministeeriumis. · Voldemar Berelkovksi- mitmekülgne kultuuritegelane, huvijuht, pedagoog ja tantsujuht on tuntuks-teatuks saanud aegade jooksul paljudele.Tema on mees, kes teiste askelduste kõrval on end pühendanud rahvatantsule 1962 aastast alates. Voldemar Berelkovski alustas rahvatantsurühmade juhendamist Jõhvi Gümnaasiumis 1991. a
Ansambliga on esinetud Eestis, Soomes, Saksamaal, Iirimaal ja Portugalis. Ilmunud on CDd "Siidiplaat", Olav Ehala autoriplaat "Kino-Teater-Muusika" ning "Koidulast Ehalani". Tunnustused · Suure Vankri preemia 1997 · Eesti fonogrammitootjate ühingu auhind panuse eest eesti muusikasse 2007. aasta · Eesti Raadio poolt välja antava tiitli Aasta Muusik 2005 saaja Isiklikku Olav Ehala hüüdnimi on Olku. 19. mail 2007 sai Ehala oma tütre Eva-Liisa Tammiku kaudu vanaisaks. Muu informatsioon Olav Ehala kohta Kontsertidega ,,Suvi kaob heinareel" tähistas helilooja Olav Ehala oma 60. sünnipäeva. Kõlas läbilõige Olav Ehala loomingust, mida esitasid Pärnu Linnaorkester, Vokaalansambel 2 "Meelega" ja Tartu Noortekoor. Solistid Liisi Koikson, Hanna-Liina Võsa, Ott Lepland, Elo Toodo-Jakobs ja Lauri Liiv. Dirigeeris Paul Mägi. ETV link kontserdist: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=113178
Teisipäeval, 1. oktoobril, toimus Pärnu Kontserdiamajas Pärnu Linnaorkestri 20. hooaja avakontsert. Pärnu Linnaorkester tegutseb alates 1994. aastast. Pärnu Linnaorkestri koosseis kontserdil oli järgmine: Dirigent: Jüri Alperten I viiul: Kristel Eeroja-Põldoja (kontsertmeister), Anu Mänd, Eeva-Liisa Ehala, Mait Milli, Pirgit Rea, Maire Varma, Ida Teppo, Evelin Tammiku II viiul: Epp Saar, Tatjana Günter, Kaia Muttik, Irina Aitai, Anna-Liis Näksik, Edeliis Pütsepp Vioola: Anneliis Lindre, Mari Aasa, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja Fagott: Kulvo Tamra, Tarmo Velvet, Rene Sepalaan
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Andrus elab perega (abikaasa Angela ja lapsed Andreas, Annette ja Anders.) Otepääl. Abikaasa Angela on tulnud kahel korral naiste arvestuses Eesti karikavõitjaks rulluisutamises. Kui võimalik, võtab Andrus abikaasa ja lapsed võistlustele kaasa.
...............................................21 TUUMABAASID EESTIS..................................................................................................... 23 EESTIL OLI TUUMAALLVEELAEVASTIK....................................................................23 KEILA-JOA RAKETIBAAS................................................................................................23 SILLAMÄE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE HOIDLA............................................... 24 TAMMIKU RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE MATMISPAIK...................................... 25 KOKKUVÕTE........................................................................................................................26 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................. 27 SISSEJUHATUS Ainele avaldatud mõju järgi liigitatakse kiirguseid ioniseerivaks ja mitte ioniseerivateks.
tähtsaim asula linna staatuse. Sellest hetkest on geograafilistel kaartidel Kohtla-Järve linn. Kohtla-Järve, linn Kirde-Eestis Ida-Viru maakonnas, Eesti põlevkivikeskus. Kohtla-Järvel on konstaablijaoskond, päästekomando. Paikneb tasasel Viru lavamaal põlevkivimaardlal (Kukruse lademe põhjaosas), linnaosade vahele jäävail viljakail aladel on põllud, niiskemates piirkondades metsad, niidud ja sood. Ahtme linnaosani ulatuvad kaitsealused Jõhvi linna park ja allee (41 ha) ning Tammiku puiestee (2,6 ha). Linnast põhjas paikneb Saka-Ontika paekallas (Ontika maastikukaitseala), kagus Kurtna järvestik (Kurtna maastikukaitseala) ja lõunas Jõhvi kõrgustik. Viivikonnast ja Sirgalast lõunas asuvad endiste Viivikonna, Sirgala ja Narva karjääri (nende liitmisel 1999 moodustati AS Eesti Põlevkivi Narva karjäär) alad, millest osa on rekultiveeritud ja osa kasutusel karjäärina. Linnamaastikku ilmestavad kaevanduste juurde kerkinud aherainemäed.
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21
· Jõhvi Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine · Jõhvi Vene Gümnaasiumi põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine · Jõhvi Spordikooli põhimääruse kinnitamine Vaatamisväärsused 1Mihkli kirik 2.Jõhvi kontserdimaja 3.Jõhvi Vabadussammas Haridusasutused Lasteaiad: 1.Lasteaed Kalevipoeg 2.Lasteaed Pillerkaar 3.Sipsik Koolid: 1.Jõhvi Gümnaasium 2.Jõhvi Vene Gümnaasium Raamatukogud: 1.Jõhvi keskraamatukogu 2.Jõhvi Haruraamatukogu 3.Tammiku raamatukogu Jõhvi ajalooline ülevaade Looduslik asukoht ja asustuse tekkimine Jõhvi linn asub samanimelise aluspinnalise kõrgustiku (tegemist on Pandivere nn "väiksema vennaga") kirdeserval, kus Kohtla-Järvelt ida suunas kulgev lubjakiviastang (nn Kukruse kihiastang) järsult lõunasse pöörab. Mainitud astangul langeb aluspõhi Jõhvi kohal umbes 5 meetri võrra. Astangust põhjas asub soine ja veerikas madalsoomuldade vöönd, kus kasvavad
Elulugu Olav Ehala on sündinud 31. juulil 1950 Tallinnas, ta on eesti helilooja ja pianist. Mõlemad ta vanemad olid väga musikaalsed. Ema mängis klaverit ja laulis, isa oli tuntum noodigraafkuna, aga oli ka koor-ja orkestijuht ning mängis trombooni. Mõnda aega täitis ta ka noorsooteatris dirigendi ja kontsertmeistri kohustusi. Tal on abikaasa Katriniga tütar Eeva-Liisa (35a)ja poeg Tanel (25). Kõik nad tegelevad muusikaga. 19. mail 2007 sai Ehala oma tütre Eva-Liisa Tammiku kaudu vanaisaks. Ta hüüdnimi on Olku. Elab ta Tallinnas Lillekülas. Talviti käib ta naisega Kurgjärvel Haanjas suusatamas, suvel harrastab rattasõitu, veel käib ta ka korvpalli mängimas. Ta on öelnud: „Suurimaks väljakutseks võis ehk olla nõustumine pakkumisega hakata õpetajaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kahtlesin pikalt. Ei kujutanud end õpetajana ette ega omanud ka mingit metoodikat. Tasapisi õppisin õpetamise kõrvalt õpetamist ja nüüd usun end seda ka oskavat
rannamaastike, st poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi) ja lahtede (Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Vergi) kaitsel. Aga ka merekaugetel klindipoolsaartel (Kolgaküla, Ilumäe, Muuksi, Kolga) ja -saartel (Tsitre) ning -orgudel (Pudisoo, Valgejõe, Loobu) on oluline osa Lahemaa maastikupildi kujundamisel. Klint Muuksis. Toolse kaitseala · (12,9 ha) hõlmab klindiastangu ja sellealuse klindimetsa Toolse jõeoru ümbruses ning haruldase soostunud tammiku jõelammil. Toolse lossi varemed Ontika maastikukaitseala · (1212 ha, moodustatud 1957. aastal) hõlmab Ida-Viru klindilõigul SakaOntika klindiplatood põhjakaarest ääristava kuni 55 m kõrguse KambriumiOrdoviitsiumi astangu ja selle jalamile jääva kitsa (50 200 m) klindimetsariba ning osa klindiplatoost. Siinne klindiastang on nii Balti kui Põhja-Eesti klindi kõrgeim. Ontika pank. Oru pargi maastikukaitseala · (75 ha, moodustatud 1959. aastal) hõlmab
Peamine kasutaja oli põlevkiviõlitööstus ja sellel tuginev põlevkivikeemiatööstus, mis töötlesid 60% põlevkivist. Õli oli tähtis väljaveokaup, andes 8% Eesti eksporditulust. Viiekümnendatel aastatel algas põlevkivienergeetika intensiivne arendamine. Narva lähistele ehitati kaks suurt elektrijaama ja nende tarbeks rajati Sirgala ning Narva karjäär. Peale nende ehitati veel Viru ja Estonia kaevandus ning Aidu karjäär, rekonstrueeriti Tammiku ja Ahtme kaevandus. Kõigisse ehitati rikastusvabrik, tänu millele sai loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja sorteerimisest ning toota põlevkivi nii elektrijaamade kui õlivabrikute tarbeks. Põlevkivi kõrgeim toodangutase oli 1980. aastal, kui kaevandati 31,3 miljonit tonni. Põlevkivi kaevandamise tänapäevatehnoloogia kujunes välja kuuekümnendatel aastatel, kui tööstust asusid juhtima Eestis õppinud mäeinsenerid ja -tehnikud. Avakaevandamisel (karjäärides) võeti
2.TEEKONNA ALGUS. Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971 aastal Pärnus.Oma kooliteed alustas ta Pärnu Rääma Põhikoolis.1990 aastal lõpetas ta Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Spordiga hakkas Andrus tegelema 1979 aastal(8- aastaselt),suusatreeninguid alustas ta 1983 aastal(12-aastaselt) Johannes Toimi õpilasena. Edasi jätkas ta 1985-1990 aastatel TSIK-is Ene Aigro,1990- 1996 aastatel Pärnumaa ,,Jõulu" suusaklubis Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel.Koos treener Mati Alaveriga käidi läbi pikk ja raske teekond kuni lõpuni. 3.ELUSTIIL. Andrus Veerpalu elab oma perega OtepäälSpordipisikuga on nakatatud kogu perekond.Abikaasa Angela on rulluisutamises tulnud ka Eesti karikavõitjaks.Lapsi on Veerpalude peres viis- Andreas,Anette,Anders,Anlourdees ja Andorres.Kahe vanema lapse nimed on juba mitmeid aastaid Eesti noorte suusaspordi uudistest läbi jooksnud
Jumal otsustas eraldada inimkonnast ühe perekonna, et selle pere kaudu hoida alal puhast tunnetust enesest kui Ainujumalast. Jumal valis Aabrami, kes pärines Uurist, Mesopotaamiast. Jumal käskis Aabramil minna maale, mida Jumal talle näitab. Ta lubas teha Aabrami suureks rahvaks ja lubas teda õnnistada ning Aabrami nime suureks teha. Aabram võttis oma naise Saarai, vennapoja Loti ja loomakarjad ning asus Kaananimaa poole teele. Moore tammiku juures ilmutas Jumal end Aabramile ja andis talle maa. Aabram ehitas sellele kohale, kus Jumal oli end talle ilmutanud altari ja ohverdas talle. Teised inimesed olid üllatunud, et Aabram palvetab taeva poole, mitte aga puust kujude poole. Aabram rändas perega mööda Kaananimaad. Ta oli väga rikas. Loti ja Aabrami karjased läksid omavahel maa pärast tülli ja Aabram tegi Lotile ettepaneku, et ta valiks, millist maad ta tahab ning et siis läheksid nad lahku
Kalamehed uskusid, et enne merele minekut tuleb paadist midagi vette visata ehk näkile ohverdada, sest siis ei pidavat nendega merel midagi juhtuma. Jumalaga seotud tähtpäevad: 24. juuni öö ehk jaaniöö oli kõige olulisem öö, sest just siis ilmutasid näkid end kõige sagedamini. Jumalaga seotud paik Eestis: Jõgevamaal Puurmani vallas Tammiku külas asub Näkikivi, mis on looduskaitse all. Jumalaga seotud paiga legend: Kord hommikul vara läinud mees mööda Jägala jõe äärt heinamaale. Jões kivi otsas istunud valges riides näkk. Meest silmates tulnud näkk lähemale. Mees hakanud karjuma, näkk tulnud aga lähemale ja näkk viinud selle mehe jõkke. Igakord, kui
tähenda see seda, et neid maavarasid hakatakse kohe kaevandama. Tegu on riigi rahvusliku rikkusega, mida saab kasutada Eesti majanduse ja riigi arenguks. (Käärt 2011) MTÜ Tuhala Looduskeskus tegi ettepaneku Nabala maastikukaitseala moodustamiseks. Ühtlasi sooviks keskus ka sealse lubjakivimaardla aktiivtarbevarude ümberhindamist passiivvarudeks. Keskkonnaministeerium on algatanud keskkonnamõju hindamise Nõmmevälja, Nõmmküla, Tammiku ja Tagadi uuringualadel, et selgusele jõuda selles, kas maavaru tuleks ümber hinnata passiivseks . Samuti selgub seejärel kolme taotlevate karjääride koosmõju. (Lattu 2010) Seni on Nabala ettevõtted plaanitavate kaevanduste keskkonnamõjusid eraldi hinnanud. Karjääride võimaliku koosmõju teada saamiseks on keskkonnaministeeriumil aga plaanis juba aastal 2011 alustada mahuka geoloogilise uuringuga. Sellega määratakse piirkonnas oleva
Vahekokkuvõte: Keskkonnaameti haldusakt on nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane. III. KOKKUVÕTE Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga. Kaasus 4 (koost. M. Mikiver) Ringkonnaprokurör Martin Tammik on olnud prokuröriteenistuses alates 02.05.1991. Pärast seda, kui Tammik viidi 2015. aastal üle korterivargustega tegelevasse gruppi, on mitmed kolleegid muutunud Tammiku töö suhtes kriitiliseks. Ringkonnaprokuröri tööülesandeks on igapäevane ja vahetu koostöö menetlusasutustega, menetlejate koolitamine ja nõustamine. Tammikul tuli ka planeerida ja tagada jälitustegevusi. Kolleegid hindavad Tammiku koostöö- ja suhtlemisoskust sedavõrd ebapiisavaks, et pöörduvad 10.11.2016 kirjaga Riigiprokuratuuri. Kirjas osutatakse ka puudustele kohtueelse menetluse juhtimises. Näitena tuuakse välja, et
Roela II linnamägi -Jõgeva maakond Rohumäe linnus ehk Kullamaa vasallilinnus– Kullamaa vald – Läänemaa Roosmaa linnus Russalu linnamägi Rõuge linnamägi Saadjärve linnamägi Salevere linnus Sangaste linnamägi Seli linnusekoht Sinialliku linnamägi Siidrilinnn oletatav muinaslinnus Kavilda vasallilinnuse kohal Somelinde linnus – Vaiga Soontagana maalinn – Pärnumaa Sõtke linnus ehk Sõtküla linnus – Märjamaa kihelkond Talimäe linnus Tammiku linnamägi Tarakvere linnamägi Tartu linnus Tarvanpää linnus (Rakvere) Tarvastu linnus Tilleoru Kantsimägi ehk Matsikants ehk Maakants Toolse linnamägi Toolse Ussimägi (linnus) Truuta linnamägi – Valga maakond Otepää vald Tubrilinn (linnus) Tõrva linnamägi (tantsumägi) Unipiha linnus Vahastu linnamägi – Rapla maakond Kaiu vald Valjala maalinn Varbola Jaanilinn,Varbola linnus Varangu linnus Vareste linnamägi Vehrulitsa linnamägi Vihula Linnamägi
annaabi.ee 
