Säilib kevadeni. MAGUSKIRSIPUUD 2-1 Cerasus avium ´Meelika´ 2011k Vili valmib juulis, saagikas. Viljaliha pehme, tumepunane, mahlane, vürtsikas, hapukasmagus. Mullastiku suhtes ei ole nõudlik, talvekindel, isetolmneja, hea haiguskindlusega. HAPUKIRSIPUUD 3-1 Prunus cerassus 'Läti-Leedu 2011k Vili valmib juulis, saagikas, varaviljuv, sün. Cerasus Madalkirss' talvekindel, isetolmleja. Tumepunased, vulgaris magushapud viljad. VAARIKMAASIKAD
Õunapuude vahekaugus on 45 m Kirsipuude vahekaugus on 2 2,5 m Ploomipuude kaugus on 22,5 m Marjapõõsad 1,52 m Vaarikas 50 cm Maasikas 3545 cm Astelpaju 7 m Mustikas 0,51m Sortide valik Vitamiinide olemasolu: Soodustavad paremat seedmist Vähendavad haiguste olemasolu Eelistasime Eesti maiseid sorte Ploomipuu "Ave" Hapukasmagus ploom Valmib augusti lõppus septembri alguses Hea saagikusega Üsna talvekindel Eestis aretatud Õunapuu "Põltsamaa taliõun" Mahedalt hapukasmagus Valmib okt. nov. Säilib veeb. Külmakindel Haiguste suhtes vastupidav Eesti õun Õunapuu "Suislepp" Maitselt magushapu Valmib aug. okt. Külmakindel Haiguste suhtes vastupidav Eesti päritolu Pirnipuu "Pepi" Magus, ilma kivisrakkuteta Valmib sep. Säilib nov. Küllaltki haiguskindel
märgatavam olla. Karusmarja standardsordid. Sorte on valikus ülearugi, kuid peamiselt on levinud järgmised: 'Hinnonmäen Keltanein'- Kollased siledad marjad maitsevad värskelt imehead. Põõsal on allakaarduvad oksad. Lehed on õhukesed ja läikivad. 'Izmurd'- kannab väiksepoolseid marju. Oksad on sirged. Lehed hoiduvad võrsetel püsti. 'Leba Valitu'- rohekaskollaseid marju katavad udekarvad. Maitselt jääb sort teistele alla, aga see-eest on ta saagikas ja põõsas talvekindel. Lehed on üsna vastupidavad laikpõletikele. 'Malahit'- erineb teistest standardsortidest kõrge ja tiheda põõsa poolest, lehtede alumine külg on karvane. Põõsas on talvekindel. Marjad ümmargused ja suured, mille värv meenutab kalliskivi, millest ka sordi nimi. 'Polli Esmik'- vääriks hea kohaliku sordina senisest laiemat levikut. Tema üsna suured punased marjad on karvased ja ümmargused. Lehed hallikasrohelised ja laiusesse sirutavuvate hõlmadega.
('Aljosha') vajab talvekatet Marjad ovaalsed, ebaühtlase suurusega, kõhrja sisuga. Lehed 5 hõlmaga, alt hõrekarvased. Vars paljas. Väärtused Suured ilusad vilikonnadväärtuslikud marjadB ja C tsoonis ka avamaal Puudused kevadiste öökülmade ohtvastuvõtlik jahukastele 'Adalmiina' ('ES 6-16-30', 'Aldemina') kasvuhoones talvekindel Marjad õrna, kergesti puruneva kestaga. Vilikond hõre. Lehed Jäigad, kortsulised, alt viltkarvased. Väärtused Vastupidav haigustelemarjad arenevad kiirestimarjad säiluvad pikka aega Puudused Marjad purunevad kergestisaak tagasihoidlik 'Jokke' ('PRK 13-32') kasvuhoones talvekindel Marjad ühesuurused, tuhmid, kaua aega hapud. Lehed peaaegu ümmargused, 3 väga madala hõlmaga, alt viltkarvased. Väärtused
käitlemiskindlusega. `Senga Saksamaa 1942 Esimesed viljad Vastuvõtlik Sengana` suured, hiljem hahkhallitusele, keskmise suurusega. vihmasel suvel hävib Üsna hea suur osa saagist käitlemiskindlusega. Talvekindel `Bounty` Kanaada Viljad suured, Vastuvõtlik tugevad , hea närbumistõvele. käitlemiskindlusega ja korjatavusega `Honeoye` USAs Viljad suured , väga Vastuvõtlik hea jahukastele,
soodustab muutumise ja päikese käes seenhaiguste niigi lühikese kasvamist, arenemist. õie kuid siis on Kuiva ajal tuleks õitsemisperioodi oht, et taim siiski kastmist lühemaks kuivab ära. jälgida, kuigi muutumise. taim pole Päevaliilia on kuivamise suhtes talvekindel. ülitundlik. 2.Jugapuu Kasvupinnas Jugapuu on Kõrvetava http://bio.edu.ee/taim Taxus baccata peab olema vett soojalembene. päikese eest ed/okaspuu/jugapuu. läbilaskev, mitte Liigse külma tuleb jugapuud htm seisev. Ei talu korral tõmbuvad kaitsta, liigniisket okkad nö vastasel juhul kasvukohta, kuid krimpsu. liigset
hea pealeminek loomadele, hoiab ära kõhulahtisuse). • Söögiviljana ( nuudlid, küpsised ja pudrud). • Pea on tihe ja tugevate ohetega. • Kahe sordi omapärased tugevused said kokku- nisult kõrge saagipotensiaal ja hea kvaliteet ning rukkilt vähenõudlikuse kasvutingimustes ja hea haiguskindluse. • Suur proteiinisisaldus (kuivaines 14% ). 4 Kasvatamine • Omalaadsed iseärasused. • Vähem talvekindel (võrsumine ka väike) • Õitsemine keskmisena ( talirukki-ja nisu vahepeal). • Terade pead kipuvad kasvama (niiske ja palju sademeid). • Koristusküpsust raskem määrata (valmib suuremate niiskussisalduse tingimustes). • Koristus kipub jääma augusti l (olenevalt aastat) 5 Pilte http://germany.agroua.net/images/img_company/img_product / http://web2.mendelu
Teisel kasvuaastal hakkab taim tugevasti hargnema ja moodustab suure puhmiku. Alates teisest-kolmandast aastast hakkab massiliselt putkuma. Paljundatakse põhiliselt seemnetega. Saab paljundada ka puhmiku jagamisega. Seemned hakkavad idanema 23° temperatuuril, optimaalne idanemistemperatuur on 1820°. Pealsed alustavad kasvu juba 1° juures, soodsaim temperatuur nende kasvuks on aga 15 24° piires. Pealsed kannatavad kuni 10° külma. Taim on meie oludes täiesti talvekindel. Külvata võib varakevadel, suvel või hilissügisel. Otstarbekam on külvata suvel (juuni lõpust juuli lõpuni), siis saab juba järgmisel suvel täissaagi. Pealseid tarvitatakse juuli keskpaigani. Hiljem muutuvad need liiga koredaks ja maitse halveneb. Samal kasvukohal võib talisibulat kasvatada 45 aastat. Istandiku likvideerimisel tarvitatakse viimase saagi pealsed koos ebasibulatega. Ebasibulad võib aga üles võtta ka alles sügisel ja kasutada neid siis ajatamiseks
Umbes 90% kõigist sirelisortidest on aretatud harilikust sirelist. Sortide peamiseks tunnuseks on õite värvus, suurus ja täidetus, õisiku suurus ja kuju ning õitsemise aeg. HARILIKU SIRELI SORDID `Andenken an ludwig Späth` Sort aretati aastal 1883. On püstjas 3-3,5 m kõrgune põõsas. Lehed 11 cm pikad, 7 cm laiad; pealt tumeroheline, karvakestega ja alt heleroheline. Õied lihtsad tume-purpurpunased. Sort on talvekindel, keskhiline. `Alice Harding` Aretati 1938 a . Keskmiselt tugev põõsas, lehed helerohelised. Õied valged kuni 30 mm läbimõõduga, nõrga lõhnaga. Varane sort. `Etna` Aretatud 1927 aastal. Võrdlemisi aeglaselt kasvav kahar, püstjas põõsas. Õied tume-purpurpunased 23-25 mm läbimõõduga. Hiline sort, õitseb mõõdukalt ja mitte igal aastal. Meie tingimustes ei ole see sort eriti talvekindel.
Lehed tumerohelised, alt sinakas-valged, laimunajad, veidi kortsulised, kuni 10-12 cm pikad, sügisel värvuvad violetjas-punaseks. Õied pisikesed, valged, koondunud kilbikujulistesse õisikutesse. Õitseb väga rikkalikult suve I poolel ja teist korda veel sügise alguses, mil siis koos õitega võib näha küpseid, kerajaid marjataolisi valget värvi vilju, millel on kergel sinakas läige. Õitsema ja vilja kandma hakkab 2-3 aasta vanuselt. Täielikult talvekindel, seemikud talvituvad ilma katmata. Seemnete idanemisvõime 100 %. Annab taimi paljundusaia seemnest. Seeme , mis on külvatud kevadel (aprillis) pärast 2 kuud stratifitseerimist, idanevad kuu jooksul. Merevaikhappe lahusega töödeldud pistikud juurduvad 100 %. Väga külma- ja põuakindel liik, kasvab väga erinevatel muldadel, talub varju, linnatingimusi. Paljundatakse seemnetest, võsudega ja pistikutega. Kasutamist leiab alusmetsa, metsaservade
või lillakaks. Vabakujuliste või sümmeetriliste rühmadena omaette või näiteks koos hosta, epimeediumi, kadakkaerandi, astrilbe või kauni murtudsüdamega. Paljundatakse risoomi jagamise teel ja väikeste külmtöödeldud seemnetega. Sordid ,,Winterglou", ,,Bressingham White", ,,Baby Doll" Karvane kadakkaer (Cerastium tomentosum) Päritolu Aasiast ja Euroopast, taim on madal, kõrgus 15-20 cm, padjandiline, hõbedane, maapinda kattev, väga talvekindel ja vähenõudlik mulla suhtes. Laisa aedniku taim. Inglise keeles snow-in-summer. Kasvukoht täispäikeseline, kasvab aastaid samal kohal. Pinnas kuiv, liivane, toitainevaene, taim armastab lupja. Lehed hõbevalged, karvased. Padjandid kevadest-sügiseni, õied puhasvalged, õitseb mai lõpust juuni lõpuni Istutada kiviktaimlasse, kuivmüüridele, astangutele, kaldpindadele, ääristaimeks, terrassidele, liivastele pindadele pinnakatteks 6-9 taime m2.
ja valkjaks pleekinud on odrapõld. Öö mängib peitust ümber heinakubu, Ees läbipaistev piimakarva põll. Juta Kaidla Näited ühe suviodra ja taliodra kohta: suvioder "Arve" - varajane Norra sort seisukindel valmib juuli lõpuks sobib katteviljaks söödaoder külvinorm: 450 idanevat tera/m2 CAROLASaaten UnionSaksamaa · Kõrge saagipotentsiaaliga · Talvekindel · Seisukindel · Külvinorm ca 300 - 350 id.tera/m² Talioder Hordeum vulgare Kasutatud kirjandus: Taimekasvatus Koostanud E. Reimets Tallinn 1986 a. Nurmelt ja niidult Koostanud Kustas Põldmaa Tallinn 1976 a. Soasepa seemnekaubanduse kodulehekülg KAER Heino Kiige järgi Kaer on viimastel aastakümnetel muutunud ebapopulaarseks. Ajaloos on kaeral teraviljade hulgas oma kindel koht
Pidevad sõjad peletavad inimesed mujale elama. Muu Omavad oma rahaühikut: AFN - afgaani Pealinn on Kabul Rahvastiku tihedus on 32 inimest ühel ruutkilomeetril Rahvaarv: 28 717 200 inimest. Faktid Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed. Enamus osa riigist katavad Hindukusi ja Safrid Khi mäestik mis on tekkinud Alpi kurrutusel Kabuli nõgu ja riigi põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle Slangi kuru. Hindukus on kõige kõrgem Vkhni koridoris, kus riigi kõrgeim mäetipp Nowshk ulatub 7485 või 7482 meetrini Faktid Kabulis ulatub temperatuur 30°C-st talvel + 40°C-ni suvel. Veerikkaim jõgi on Amudarja. Riigi pikim jõgi on Helmandi jõgi riigi edelaosas. Helmandi jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks. Iraani piiri lähedal on kaks soolapadurat. Eestlased Afganistanis Eestlased käivad ka Afganistanis kaitsmas kohalikku
Kasvatamine ● Õitsemisperiood kestab ligi 2 kuud. ● Seemned valmivad alates teisest aastast, septembris. ● Seemnesaak on 25...30 g/m²-lt. ● Seemned on väikesed, 1000 seemne mass ca 1 g. ● Seemnete idanevus säilib 3...4 aastat. ● Paljundatakse peamiselt seemnetega, ka vanade puhmikute jagamise teel. Hooldamine ja kogumine ● Mulla ja kasvukoha suhtes vähenõudlik taim, eelistab päikesepaistelist ja lubjarikast kasvukohta. ● Meil talvekindel ja talvekatet ei vaja. ● Ürti kogutakse tavaliselt 2 korda suve jooksul alates teisest kasvuaastast õitsemise algul (juuli algul ja septembris). ● Kuivatatud taimede saak on 0,25...0,4 kg/m². 4. ANIISI-HIIDIISOP • Lad. Agastache foeniculum Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond. ● Pärit Põhja-Ameeerikast. ● Kõrgus 50...150 cm. ● Mitmeaastane taim. ● Vars püstine, tugev, alumisest osast puituv, harunev
jpg) 12 Joonis 9. Amellaster 13 Astilbe (Astilbe) Konkreetne liik: hiina astilbe (Astilbe chinesis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 100 cm Taime välislaadi kirjeldus: püstine, puhmik Lehed: õhulised, suured rohelised lehed Õied või õisikud: rikkalik õitseja, õied vaarikpunased, roosad ja valged, väikesed Õitsemine: august-september Liigi eritunnused: ei vaja ümberistutamist; juuresüsteem pindmine, talvekindel Kasvukoha nõuded: niiskuslembene, kuid talub ka põuda; päikesepaisteline, kuid kasvab ka varjus; mulla suhtes vähenõudlikud, kuid eelistavad kobestatud ja toitaineterikast mulda Kasutamine haljastuses: sobib kasutada madalaks hekiks, püsilillepeenrasse, lillerühmadena, murus, puude-põõsaste ees, veekogude ääres, head lõikelilled Joonis 10. Hiina astilbe ,,Vision" (http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/hiina-astilbe- vision/
Kukeharjad on enamasti madalad, murujad kuni poolkõrged püsikud või poolpõõsad, harvem ühe- või kaheaastased. Varred lamanduvad, tõusvad või püstised. Lehed lihakad, õied kollased, valged, roosad, punased või lillad. Kukeharjad on pikaealised vähenõudlikud püsikud, mida võib jätta samale kasvukohale mitmeks aastaks järjest. Pindakatvatel liikidel on soovitatav jätta istutamisel taimede vahekauguseks 15...20 cm. Kukehari on üldiselt talvekindel, kuid lumevaesel talvel või järskude temperatuurikõikumiste korral talvitub katte all kindlamini. Kukeharjad sobivad kiviktaimlasse, murusse, vabakujulistesse lillerühmadesse, püsilillepeenrale äärislilleks, pinnakattetaimena kalmistule. Nägusad koos madalate kellukate, aubrieetade ja kadakkaertega. Madalaid liike sobib kasvatada aiavaasis ja rõdukastis ja isegi potilillena toas. 14. Kukekannus Kukekannused kuuluvad aia kõige uhkemate püsikute hulka. Kukekannuse perekonnas on
võib varakevadine päike lehti kahjustada, kuid uued lehed kasvavad kiiresti vanade asemele. Sobib ideaalselt varjuaeda. Sinine kurekell Aquilegia caerulea Sinine kurekell Aquilegia caerulea · Kõrgus 25-100 cm. · Erinevatel sortidel erinevad värvused. Palju siniseid, valgeid ja lillasid. · Kurekell on üks vähenõudlikumaid dekoratiivtaimi, mis kasvab nii päikesepaistel kui varjus, ta on mullastiku ja hoolduse suhtes leplik ning talvekindel. Sinine mesiohakas ja valkjas mesiohakas Echinops ritro ja Echinops sphaerocephalus Sinine mesiohakas ja valkjas mesiohakas Echinops ritro ja Echinops sphaerocephalus · Kõrgus 80-150 cm. · Kerajad õisikud. Õitseb juunist septembrini. · Hallikasrohelised ja torkivad lehed. · Päikeseline, kuivem kuni parasniiske kasvukoht. · Hea meetaim. · Sobib kuivseadesse. Hobukastanilehine rodgersia (Rodgersia aesculifolia) Leedrilehine rodgersia (Rodgersia sambucifolia)
(Harilik) metspipar. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mpipar2.htm. 04.08.2013. 1.4 Aster (Aster) Konkreetne liik: alpi aster (Aster alpinus) (joon. 7, joon.8) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmik. Lehed: rohelised, piklikud. Õied või õisikud: korvõisik. Värvus varieerub valgest tumelillani. Õitseb mai algusest juuni lõpuni. Liigi eritunnused: esineb mitmeid haigusi. Põõsast tuleb pidevalt harvendada. Talvekindel. Kasvukoha nõuded: vett läbi laskev muld ja päikseline kasvukoht. Üsna vähenõudlik. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlates, kuivmüüridel, püsilillepeenras, äärislillena. Joonis 7. Alpi aster (http://www.plantes-shopping.fr/articles/aster-alpinus.html) Joonis 8. Alpi aster Kasutatud kirjandus: Neeva aed. Alpi aster. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/alpi-aster/? category=1&panel=2. 04.08.2013 Seemnemaailm. Alpi aster (värvide segu) Aster alpinus
tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged lavamaad (Rgestni kõrb Helmandi jõest idas, Dasht-e-Mrgow, peamiselt purdmaterjali ja saviga kaetud ala Helmandi jõest läänes). Hindukus ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani (kus ta piirneb Pamiiriga), jagades Afganistani osadeks. Mäekurud on 3000...4000 m kõrgusel, mistõttu ühendus üle mägede on raskendatud. Kabuli nõgu ja riigi põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle Slangi kuru. Tee läbib 3 km pikkuse tunneli. Hindukus on kõige kõrgem Vkhni koridoris, kus riigi kõrgeim mäetipp Nowshk ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500...6000 m kõrgused. Afganistani madalaim punkt (285 m) asub Amudarja orus Türkmenistani piiri ääres. Pinnamoe kaart Afganistan, Panjshir. Pinnamoe mõju majandusele Afganistan on põllumajandusmaa. Majandus põhineb põllundusel ja karjakasvatusel. Suureneb riikliku sektori tähtsus
tumeroheline, nn tilli lehestik, tihe puhmas. Kasvab tavalisel aiamullal. Eelistab päikselist asvukohta. Taime kõrgus kuni 30 cm. DORONICUM ORIENTALE - KAUKAASIA KITSEKAKAR • Mitmeaastane 30-50 cm kõrgune taim, püstine, alumised lehed on ümar-munajad, tugevalt hambulised, helerohelised, ülemised lehed munajas-elliptilised pikkadel õievartel. Õied üksikud 3-5 cm läbimõõduga, kollased. Keelõied helekollased, tuppõied kollased. • Kasvuala: talvekindel, armastab valgust. Et saada suuremaid õisi ja pikaajalisemat õitsemise aega istutatakse ta poolvarju. • Muld: sobivad alad mis on haritud 20-25 cm sügavuselt, niisked kuid mitte liigniisked. Sel juhul kasvavad taimed dekoratiivsed ja õitsevad hästi. GERANIUM MACRORRHIZUM –RISOOMIKAS KUREREHA • Moodustab kiiresti maapinda katvaid puhmikuid, millest umbrohud ei suuda läbi tungida. Basaalne lehestik ereroheliste, veidi kleepuvate ja sügavalt
veel halli mändi (P.banksiana) ja keerdokkalist e. keerdmändi (P.contorta). Kumbki neist ei ole eriti dekoratiivne ega oma seega erilist tähtsust mujal kui kollektsiooniaedades, kus taksonite arv on omaette eesmärgiks. Iseenesest on need liigid täiesti vastupidavad meie oludes. Haruldusena kasvab meil ka kollane mänd (P.ponderosa), mille omapäraks on, et okkad paiknevad 3-kaupa kimbus (meil ainus 3-okkaline mänd). Kollane mänd ei ole kuigi talvekindel ning on vastuvõtlik ka seenhaigustele. Käesoleva õppeaine praktikumides tutvutakse järgmiste männiliikidega: Harilik mänd - Pinus sylvestris Mägimänd - P. mugo (põõsasja kasvukujuga) Alpi seedermänd - P. cembra Korea seedermänd - P. koraiensis Kääbus-seedermänd - P. pumila (põõsasja kasvukujuga; h = 2 ... 6 m; vajab kinnisidumist lumevaalimise kaitseks!) Rumeelia mänd - P. peuce Valge mänd - P. strobus
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mpipar2.htm http://nagi.ee/photos/Enno-Kusrav/19189451 1.4 Aster (Aster) Konkreetne liik: alpi aster (Aster alpinus) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20-30 cm. Läbimõõt 40-50cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmastaim. Lehed: rohelised, piklikud. Õied või õisikud: korvõisik. Värvus varieerub valgest tumelillani. Õitseb mai algusest juuni lõpuni. Liigi eritunnused: esineb mitmeid haigusi. Põõsast tuleb pidevalt harvendada. Talvekindel. Kasvukoha nõuded: vett läbi laskev muld ja päikseline kasvukoht. Üsna vähenõudlik. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlates, kuivmüüridel, püsilillepeenras, äärislillena. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/8 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=3237 http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/6/aster-alpinus-alpi-aster-46 1.5 Astilbe(Astilbe) Konkreetne liik: Arendsi astilbe( Astilbe Arendsii) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 80...100 cm
nõudlik kasvuolude korjet suhtes Helkal Eesti, 1964 Kollane, suur vili, Ei sobi varisemiskindel külmutamiseks Herbert Kanada, 1887 Saagikas(5,3 tha), Ogade rohkus segab talvekindel, vili saagikoristust maitsev TAIME EHITUS Vaarikas on püsijuurestiku ning ühe- ja kaheaastaste säsikate vartega poolpõõsas. Vaarika varre mullas paiknevast osast risoomist lähtub mitmeaastane juurestik. Varred kannavad vilja harilikult teisel aastal, seejärel surevad ning juurtel või risoomil arenevatest pungadest kasvab uus maapealne osa. Vaarika kompaktsel ja harunenud risoomil, mis on vanemas eas isegi kuni paarikümne
harilik orashein, murunurmikas, verev iminõges, hiirehernes, kesalill, põldohakas, valge hanemalts. Puid 39 tk (6tk vahelt välja läinud). Sordid ’Ave’ Vili Suur, lillakaspunane, peaaegu lahtise luuseemnega. Väga maitsev hapukasmagus ploom Valmimisaeg Keskvalmiv (augusti lõpp-septembri algus) Tolmuandja Viljastumine oma õietolmuga rahuldav. Paremad tolmuandjad `Emma Leppermann`, `Edinburgh`, `Victoria` Märkused Hea saagikusega, üsna talvekindel. Aretatud Eestis ’Edinburgh’ Vili Vili suur,ümmargune, lillakaspunane, kinnisevõitu luuseemnega. Meeldiva magushapu maitsega, sobib kompotiks Valmimisaeg Hilisepoolne, valmib alates septembri keskpaigast Tolmuandja `Emma Lepermann` Märkused Puu tugeva kasvuga, saagikas, rahuldava talvekindlusega ’Emma Leppermann’ Vili Suur, roosakas, lahtise luuseemnega. Keskpärase magushapu maitsega. Kompotiks väga hea
2.3 Ebahüatsint 6 Ebahüatsint (Hyacinthoides, syn. Endymion) on sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast, mis looduslikult kasvavad Lääne Euroopas ja Põhja Aafrikas. Eesti aedades on enim kasvatatud liik hispaania ebahüatsint (vt lisa 10) ja temast aretatud erivärvilised sordid, mis on rahva seas tuntud kui kellukaõieline silla või kiviktaimla hüatsint. Ta on varajase õitsemisega talvekindel kevadlill, läikivate lehtedega ümaras puhmikus. Puhmiku kohal püstises sirges õisikus kuni 15 kokkukasvanud lehtedega lõhnata kellukat, 30 cm kõrge püsilill. Sobib kasvatamiseks peenras, kiviktaimlas, terrassil või rõdukastis. Eesti oludes võib sibulaid istutada augustist kuni külmade saabumiseni. Istutussügavus peaks olema 5 kuni 10 cm. Sibulaid võib jätta samale kasvukohale mitmeks aastaks. 2.4 Kobarhüatsint
seni, kuni kallas paistab. Vastasel juhul näib meri sünge ja ohtlik. Tätte suureks hobiks on ka sukeldumine. Tema arvates on vee all tore ning seal on hoopis teine maailm, mida siit ei näe. Tätte on veealuse maailmaga tuttav. Jaani hobiks on ka kalastamine. Jaan Tättest sai Vilsandi püsielanik 2007. aastal. Juba pikalt enne seda, oli Tal suur soov elada aastaringselt vilsandil. Saarele kolimiseks andsid talle tõuke asjaolud, et saarel sai valmis talvekindel maja ning teiseks vabanes Tätte töökohustustest Tallinna linnateatris. Viimasel suvel sai Tätte kasvatada saarel ka oma esimest lapselast. Tänu oma pojapojale on Jaan tundnud, kui suur ime on ühe lapse sünd. 7 4.TÄTTE KIRJANIKU JA HELILOOJANA Laule hakkas Tätte kirjutama, kui oli suvel Vilsandil oma onu juures ning kuulis seal, kuidas külalised pidevalt laulsid. Külalisteks, kes teda inspireerisid, olid kuulsad lauljad, näitlejad
3.1 Viljapuud ja põõsad Õunapuu ’Majoru Saldais’ (Malus domestica ’Majoru Saldais’) Kollakasroheline, punaste “põskedega”, magus ja mahlane vili. Valmib varasuvel. Hea talvekindlusega ning vastupdiav haigustele. Läti sort. Õunapuu ’Auksis’ (Malus domestica ’Auksis’) Laiümar, punase kattevärvusega, kohati rohekas vili. Hapumagus, mahlane ja hea maitsega. Valmib septembri esimesel poolel. Varaviljuv, saagikas ja talvekindel. Hapukirsipuu ’Shokoladnitsa’ (Prunus cerasus ’Shokoladnitsa’) Keskmise suurusega, tumepunane, mahlane, hapukasmagus vili. Valmimisaeg juuli lõpus. Viljakande algus 4 aastal. Keskmine talvekindlus. Isetolmleja. 6 Pirn ’Moskovskaja (Pyrus communis ’Moskovskaja ) Keskmise suurusega hea maitsega pirnid. Saagikus väga hea. Talvekindlus hea Harilik vaarikas ´Glen Ample´ (Rubus idaeus ´Glen Ample´)
puudumise suhtes Võib kasutada täppiskülvi Kahjurite leviku jälgimine ja tõrje Mustjuur Mitme aastane (köögiviljana Külma ja talvekindel Meeldib vett läbilaskev, Varajane aprilli lõpp, mai Mulla kobestamine Esimest saaki võib saada 1 aasta) Talvitub hästi kasvukohal sügavapõhjaline, väetatud, algus Umbrohutõrje juba sept-okt
(kuivaines) 0,5...1%-ni. Esimesed seda tüüpi sordid registreeriti Kanadas rapsil 1974. aastal ja rüpsil 1977.aastal. 23. Hernes sobib kasvatamiseks eelkõige suviteraviljade järel. Vältida tuleks eelviljaks rapsi/rüpsi, millega on neil ühine haigus valgemädanik. Samuti ei sobi rikkalikult väetatud rühvelkultuurid või taliviljad, liblikõielised heintaimed või muud liblikõielised kultuurid. Ka ei talu ta iseendale järgnemist. 4. Taliraps ei ole nii talvekindel. Kevadiseja suvise külvi korral leherohket vartmoodustavat talirapsi võib kasutada sügisel haljassöödana söödakapsa asemel. Sügiselseemne tootmiseks külvataval talirapsilon eeldusi heaks talvitumiseks siis, kui varrealge (kasvukuhik) jääb lühikeseks (1 cm) ja juurek aela läbimõõt umbes 8 mm. Talvitumise edukus sõltub suurel määralsordist, külviajast, külvisenormist,kasvutingimustest, sügisese vegetatsioonipikkusest ja soojuse summast sellelperiood il s.o
Fifth level Maarja-sõnajalg DRYOPTERIS filix-mas Üle 1m Click to edit Master text styles Risoom püstine Second level Niiskemat pinnast ja Third level Fourth level varju Fifth level Paljundatav eostega Harilik pärljalg ONOCLEA sensibilis Click to edit Master text styles Second level Roomav risoom Third level Talvekindel, Püsivad Fourth level Fifth level meil 1 2 aastat Müür-raunjalg ASPLENIUM ruta-mularia 20 cm pikkused lehed Click to edit Master text styles Talvehaljad Second level Valgus ja vari sobib Third level Talub kuiva ja Fourth level Fifth level lubjarikast pinnast Pung-põisjalg CYSTOPTERIS bulbifera
edasiaretamise õiguse. Tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudi Sangaste aretusjaamas. Eestis on aretatud rukkisordid 'Sangaste` (1875), `Jõgeva 112' (1963), 'Vambo` (1976), 'Tulvi` (1986), 'Elvi` (1993; Sordileht). Krahvi pojapoeg Rene Roman Alexsander von Berg jätkas `Sangaste' rukki aretamist Kanadas (`Kodiak', 1971). Väidetavalt valmistatakse `Sangaste' rukki järeltulijast (sordist 'Kodiak') viskit Canadian Gold. Talirukkis on talvekindel 30. Mida peaks tegema talirukki kvaliteedi tagamiseks. Külvama õigeaegselt ja optimaalsele sügavusele 1) valida kasvatamiseks stabiilse langemisarvuga sort; 2) väetamisel kasutada külviga koos kompleksväetisi sõltuvalt mulla väetistarbest või PK- väetisi külvieelsel mullaharimisel; 3) koristusega ei tohi viivitada pärast vajaliku küpsuse saabumist (1 päev koristusega hilinemist võib alandada langemisarvu 20 sekundit).
On okaspuudest üks produktiivsemaid ja kiirekasvulisemaid. Puit tugev (üks tugevama puiduga okaspuid siinses kliimavööndis) ja väga vaigurikas, mistõttu on puit ka väga vastupidav mädanemisele. Harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii Juurestik on plastiline - kaljustel muldadel pindmine, sügava põhjavee korral tungib ka juurestik sügavale. Kõrget põhjavett ei talu. Võib kannatada hiliskülmakahjustuste all, aga üldiselt talvekindel. Harilik ebatsuuga õitseb mais. Seemned valmivad sept.-okt. Noores eas on aeglasekasvuline, hiljem kasv oluliselt kiireneb. Kasutatakse ka haljastuses, dekoratiivne, vastupidav õhusaastele. 7. Lehtpuude metsakasvatuslik iseloomustus Arukask Betula pendula Oluline metsapuu Eestis. Tüve koor valge, kestendav, vanematel puudel moodustub mustjas sügavarõmeline korp. Lehed kolmnurksed kuni rombjad, pikalt terava tipuga, kaheli teravsaagja servaga
vaigurikas, mistõttu on puit ka väga vastupidav mädanemisele. Harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii Eestis enamlevinud sinihall ebatsuuga (kuid on veel kaks alamliiki: roheline ja hall ebatsuuga). Suurimate puude kõrgus Eestis kuni 40m. Juurestik on plastiline - kaljustel muldadel pindmine, sügava põhjavee korral tungib ka juurestik sügavale. Kõrget põhjavett ei talu. Võib kannatada hiliskülmakahjustuste all, aga üldiselt talvekindel. Õitseb mais. Seemned valmivad sept.-okt. Noores eas on aeglasekasvuline. Lehtpuud Arukask Betula pendula Kuni 30 m kõrge sirgetüveline puu. Tüve koor valge, kestendav, vanematel puudel moodustub mustjas sügavarõmeline korp. Lehed kolmnurksed kuni rombjad, pikalt terava tipuga, kaheli teravsaagja servaga. Võrsed karedad, kaetud tihedalt näärmetäppidega. Õitseb mais peale pungade puhkemist, seeme valmib juuli lõpus. Vili on kahe laia tiivaga pähklike
valguse käes poolpüstiselt. Võrsed nõrgalt kuni keskmiselt hallikaskarvased. Pungad piklikud, vaigused, punakaspruunid. Käbid ovaalsed 5...10 cm pikad, valminult sinakas-tumehallid. Seemnesoomused tumehallid, lühikarvased, kumera servaga. Kattesoomused pole nähtavad. Seemnetiib tumevioletne. H=20 (26) m. Eestis leidub kuni 25 m puid. Kodumaaks Põhja-Ameerika idaosa. Moodustab segapuistuid kanada ja musta kuuse, ameerika haava ning hariliku elupuuga. Meil on ta täiesti talvekindel, talub madalaid õhutemperatuure. Mullastiku suhtes nõudlik. Noorelt dekoratiivne. Kahjustab juurepess, noores eas nulu pahktäi. Temast saadakse nn. kanada palsamit, mida kasutatakse optiliste detailide liitmiseks. Abies concolor (Gordon & Glend) Lindl. hall nulg Okkad on pikemad kui teistel nululiikidel (4...8 cm), kaarjalt ülespoole suunatud, sinakashallid kuni hallikasrohelised, tipus tömbilt teravnevad, sisselõiketa, õhulõhed peal- ja allküljel kogu ulatuses.
Leiab ta väga laialdast kasutamist põhjapoolsemate alade haljastuses mitte ainult oma külmakindluse ja vähenõudlikkuse tõttu, vaid ka suure dekoratiivsuse pärast. Kaunis lehestik on suvel valkja-sinaka varjundiga, sügisel aga punakas või violetne; suvel harmoniseerub lehestik hästi ka punakate võrsetega, talvel paistavad võrsed hästi silma lume või okaspuude taustal. Sobib istutamiseks nii üksi kui rühmana. Hooldus isekülvil või levimisel Täielikult talvekindel, seemikud talvituvad ilma katmata. Seemnete idanemisvõime 100 %. Annab taimi paljundusaia seemnest. Seeme , mis on külvatud kevadel (aprillis) pärast 2 kuud stratifitseerimist, idanevad kuu jooksul. Merevaikhappe lahusega töödeldud pistikud juurduvad 100 % . 11 Kasutus ja lõikamine Väga külma- ja põuakindel liik, kasvab väga erinevatel muldadel, talub varju, linnatingimusi. Paljundatakse seemnetest, võsudega ja pistikutega
välja ning on tagasipööratud. · Puitu kasutatakse sae- ja paberitööstuses, saadakse ka resonantspuitu muusikariistade valmistamiseks. Koorest saadavast vaigust valmistatakse strassbouri tärpentini (palsamit), mis sisaldab ~1/3 tärpentini. Lääne-Euroopas rajatud ka jõulupuuistandikke. 3. Palsamnulg (Abies balsamea) ja hall nulg (Abies concolor) Abies balsamea - Kodumaaks Põhja-Ameerika idaosa. Meil on ta täiesti talvekindel, talub madalaid õhutemperatuure. Mullastiku suhtes nõudlik. Kõrgus 20 (26) m. · Okkad on varjus kammitud, peened, kergesti murduvad, värvuselt tuhmid, alt rohekasvalgete õhulõhetriipudega, pealküljel õhulõhed ca 1/3 ulatuses, valguse käes poolpüstiselt. · Võrsed nõrgalt kuni keskmiselt hallikaskarvased. · Pungad piklikud, vaigused, punakaspruunid · Käbid ovaalsed 5...10 cm pikad, valminult sinakas-tumehallid.
Oma kodumaal on eriti kiirekasvuline roheline ebatsuuga - nimetatakse gigandiks. Suurimate puude kõrgus ulatub 117 m, (vanus 1400 a, tüve maht 250 m3). Juurestik on plastiline - kaljustel muldadel pindmine, sügava põhjavee korral tungib ka juurestik sügavale. Kõrget põhjavett ei talu. Võib kannatada hiliskülmakahjustuste all, aga üldiselt talvekindel. Harilik ebatsuuga õitseb mais. Seemned valmivad sept.-okt. Noores eas on aeglasekasvuline, hiljem kasv oluliselt kiireneb. Kasvatamisel on probleemiks istutusjärgsel perioodil ulukikahjustuste suur oht (metskitsed). Kuna tegemist on introdutseeritud liigiga on metsapuuna kasvatamisel oluline seemnevarumispiirkond. Kasutatakse ka haljastuses, dekoratiivne, vastupidav õhusaastele. Eestis
annaabi.ee 
