Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Talurahvaseadused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
talupoeg, talurahvas, pärisorjus, teoorjus, 1856, talurahvaseadus, maata, perekonnanimed, rahutused, halvem, senist, lõplikult, mainet, koormised, talust, mõisamoonakad, seadustest, liikuda, orjusestllaseadus, omavalitsus, usuvahetusliikumine, ignoreerida, kuulujutudates, talurahvaseadused, bergi, talurahvaregulatiiv, säte, talurahvarahutused........................................ 3 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE............................................................................... 3 2. PÄRISORJUSE KAOTAMINE................................................................................... 4 2.1 UUED TALURAHVA SEADUSED..........................................................................5 2.2 1802. aasta regulatiiv "Iggaüks..."...................................................................5 2.3 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................5 2.4 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................7 2.5 1856. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................8 3. PÄRISORJUSE KAOTAMINE LÕPLIKULT..................................................................9 Kasutatud kirjandus:............................................................................................. 10
3. Talupoegade olukord 18. sajandi ja 19. sajandi vahetusel (nende eluolu). Talurahvas oli õigusetus olukorras ja see kiskus alla ka Vene riigi mainet Euroopas. 1801. a võimule tulnud Aleksander I oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma. Ka Merkeli ja Petri algatatud valgustusideede eesmärgiks oli tähelepanu pöörata inimõigustele. 1802. aastal võeti Eestimaal uus seadus, mis tagas talupoegadele õiguse vallasvarale, keelustati koormiste tõstmist ning talu omandanud talupoeg võis pärandada oma talu järglastele. 1804 aastal kiideti Liivimaa Eestimaa uus seadus heaks ning talupoegade müük keelustati, kuid nad jäid ikka veel pärisorjaks. 4. Talurahvaseadused: · Roseni deklaratsioon: 1739.a 1) talupoeg on pärisori; 2) talupoeg, tema pere ja vara kuuluvad mõisnikule, kes sellega võib kõike teha. Seda asus toetama ka riigivõim. Talurahvas kaotas Vene võimu alla sattudes kõik senised Rootsi aja
Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest vabaks. Maa oli endiselt mõisniku oma- seda tuli rentida. Rendilepingud- koormiste piirangud tühistati> teorent. Talupojad ei tohtinud linna elama minna- osaline liikumisvabadus. Kõik said omale perekonna nimed. Talupojad olid isiklikult vabad. · 1849 Liivimaa Teorendilt raharendile järkjärguline üleminek. Renidtalude kruntiajamine mõisnike poolt. Talude päriseksostmise võimalus. · 1856 Eestimaa Keelati mõisnike kodukariõigus. Täielik raharent. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt. Eestlaste oma tahte teostamine. Balti- ja asehalduskord 1. Balti erikord: · restitutsioon · aadel sai tagasi kõik õigused tp. üle · maksukorraldus · luteri usk, saksakeelne asjaajamine · säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad · aadlimatriklid · justiitskolleegium · säilis linnade omavalitsus
Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga; Ühine Toimus teokoormiste normeerimine; Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; Suhted mõisa ja talurahva vahel olid seadustega rohkem reguleeritud; Teokoormiste fikseerimise nõue; Loodi vallakohtud ning mõisnikud olid nüüd kontrolli all; Õigus vallasvarale. 3. 1802/1804 talurahvaseaduste mõju/järeldus Talupoeg jäi pärisorjaks; Mõisnike ja talupoegade suhted olid sätestatud seadustega; Talupoeg võis tegelega talude arendamisega, sest oli kindlustunne tuleviku suhtes; Suurenes talupoegade eneseteadvus. 4. 1816/1819 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Napoleon oli vallutanud suured alad ning asunud kodanlike reformide teostamisele, talurahva pärisorjusest vabastamisele ja seisuslike eesõiguste kaotamisele
Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühistamist. Kadus näiteks pärandusõigus. Pärisorjusest vabastati ilma maata. Kõik koormised ja teotööd säilisid, lihtsalt nüüd olid nad rendiks. Vallakogukonna kujunemine, sai alguse 19. sajandi esimestest seadustest. Tähtsaimaks ülesandeks sai vallakohtunikuks olemine. Magasiaidad kohad, kuhu sügisel koguti vili. Iga talu pidi andma teatud osa viljast magasiaita. Oli nö. viljapank. Kui mõnel jäi näiteks puudu või oli vähe viljakas aasta, siis saadi sealt võtta. Vallakogukonna ülesanne oli ka teede ja sildade korrashoid.
· Pärisorjus takistas majanduse arenemist (pärisorja töö mõisapõllul ei olnud enam tulus. Pärisorjad olid sunnismaised ja nad ei saanud minna linna tööle. · Kriis mõisamajanduses (kulud suuremad kui tulid, mõisnikud kulutasid palju. Tulud viinamüügist langesid. · Pärisorjus oli aegunud ja paljudes kohtades juba kaotatatud · Aleksander I soosis pärisorjuse kaotamist 2)Talurahvaseadused 1802-,,Iggaüks..."-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta 1804-seadus Liivimaal, talupoegadel õigus vallasvarale ja talu kasutamisõiguse pärandamisele 1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida. Liikumisvabadus ühe kubermangu piirides. Vallakohtud ja vallavalitsused. Perekonnanimed talupoegadele. Valla valitsemise kogemused. 1819-sama seadus Liivimaal
Poliitilised ümberkorraldused: · muudeti venemaa sarnaseks · mõlema kubermangu etteotsa nimetati üks asehaldur · maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · linnaduumad Maksukorraldus: · pearahamaks · hingedeloendused Roseni deklaratsioon (1739) Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen. Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupokale piiramatud koormised. Kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkonnale. Roseni deklaratsiooniga langes talupoeg õigusteta pärisorja seisundisse. Nn positiivsed määrused (1765) Autoriks Liivimaa kindralkuberner G. Browne. Tegemist oli talupoegade kaitseseadustega
põllumajanduse seisaku, sest teokoormised olid saavutanud maksimumi, loomakasvatus oli nõrgalt arenenud, ei jätkunud teopäevi ega väetisi, talupojad ei hoolinud töö kvaliteedist · kõrged teokoormised- talupoegade rahutused- 1802 Eestimaa talurahvasteregulatiiv, 1804 Liivimaa ja Eestimaa talurahvaseadused · 1802 Eestimaa talurahvasteregulatiiv- õiguse vallasvarale, mille hulka ei kuulunud talu raudvara; kui talupoeg kõiki kohustusi täidab, ei saa talt talu ära võtta ning võib seda pärandada, keelati koormiste tõstmine ja talumeeste müük · 1804 Liivimaa ja Eestimaa talurahvaseadus keelas talupoegade müümise kinkimise. Talupojad said õiguse maad osta ja oma suva järgi sellega tegutseda- sulaste olkord Liivimaal halvenes, Eestimaal jäi samaks · Prooviti täielikult likvideerida vabadike kiht- anti tükk maad, et nad peaksid mõisas tööd
Seni ajani arutati talupoegade olukorra parandamist pärisorjuse raames, kuid 1810. aastal asus Eestimaa rüütelkond arutama pärisorjuse kaotamist mõisnikele soodsatel tingimustel. Napoleoni sõjakäik Venemaale katkestas töö seaduse kallal, kuid 1816. aastal kuulutati Eesti ja 1819. aastal kuulutati Liivimaa talupojad isiklikult vabaks. Seaduste tingimused: 1. Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks, teda ei tohtinud osta ega müüa 2. Talurahvas vabastati ilma maata ja nad pidid hakkama mõisnikelt talusid rentima 3. Rendivormiks jäi teorent 4. Talupoegadel polnud luba oma seisusest lahkuda 5. Talurahvas sai vabaks seisuseks 6. Talupojad pidid riigile makse maksma 7. Talupojad said perekonnanimed 8. Talupojad said liikumisvabaduse 9. Loodi talurahvakogukonnad ja valiti kogukonnavanemad 18. saj lõpus ja 19. sajandil loodi palju vallakohtuid, et aidata mõisnike õigusemõistmisel. Need
näljahäda puhuks. 1801 Paul I tapeti ja tsaariks sai Aleksander I. 1802 võttis Eestimaa maapäeva vastu regulatiivi ,,Iggaüks..." Talupoegadele lubati talude pärandatavat kasutamisõigust, õigust vallasvarale. Loodi valla- ja kihelkonnakohtud. 1804 kehtestati samasugune seadus Liivimaal. 1804 anti uus senisest tagasihoidlikum seadus välja Eestimaal. Talurahvas hakkas mässama. Pärisorjuse kaotamine Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819. Talupojad vabastati ilma maata ning nad olid sunnitud sõlmima rendilepingu. Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandile. Liikumisvabadus oli piiratud linna või teise kubermangu minek keelatud. Vallakogukonna hooleks jäid kool, vallalaegas, magasiait, vallavaesed, teetööd ja nekrutiandmine. Eestlased said perekonnanimed. 5.5 Piiruse esimesed aastakümned Talurahva käärimine Lõuna-Eestis Mõisnikud vabanesid vastutusest talupoegade eest. Mõisnikud võisid rendilepingud igal ajal
piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. Talupoja olukord 18. sajandil: Vohnja Jaani kaebus ja parun Roseni vastuse põhipunktid. Mõisnikutel oli vaba voli kõike teha, võtta oma talupoegadelt saaki, varandust jne, võis nuhelda. pärandada, vahetada, müüa, talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule, talupojad pidid täitma mõisakoormisi, kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale talupoega kaitses koormiste eest mõisnike majanduslik huvi Katariina II Balti poliitika: eesmärk, muudatused. Eesmärgiks oli Balti aadli privileegide piiramine ja keisrivõime tugevdamine, kuna balti aadlikest poles neile mingit vastast. Muudatused: taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ja siinsete provintside tihedamat liitmist
nõuti ka karjakümnist ning osa metsasaadustest ning heinast. Hinnuse puhul oli tegemist kindlaks määratud naturaalmaksuga, mida maksti maaomanikule maa kasutamise eest. Lisaks pidid talupojad pidama üleval kohalikku preestrit ning maksma selle jaoks kirikumaksu, mis oli 1/10 osa kümnisest. Talupoegadel tuli ka maksta erinevaid trahve ning tuli teha kingitusi aadlikele, mida muideks võisid viimased kohtu kaudu välja mõista. Kui mõnel aastal juhtus talupoeg võlgu jääma, oli aadlikul õigus tema vabadust piirata ning talle lisakohustusi määrata. 13. sajandil oli rahva kohustuseks ehitada linnuseid, kirikuid ja teid. Mõisate tekkimisega tekkis ka teoorjuse ehk teorendi kohustus, mis alguses oli vaid mõned päevad aastas, kuid hiljem muutus see juba sagedasemaks, lausa nädalas kuue päevani. Teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast tegema tööd mõisa
Osapooled: Ründajad : Venemaa, Poola, Taani Kaitsjad: Rootsi + värvatud Eesti talupojad Balti erikord – Rootsi valistsusaja lõpul riigistatud mõisate tagastamine nende endistele omanikele. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Seadus Aasta Kubermang Sisu Roseni deklaratsioon 1739 Talupoeg muutus pärisorjaks. Mõisnikud said oma orjad tagasi. Asehalduskord 1783-1796 Eestimaa Linnaõigused. Poliitilised ümberkorraldused. Ühine asehaldur.Rüütelkonnad ja raed saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal omandasid võrdsed õigused.
· Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlkis piibli eesti keelde, Jüri kiriku õpetaja Majanduse edusammud (kaubandus, tööndus, käsitöö) · 1734 Räpina paberivabrik tööstuse taastamine · Klaasi tootmine Põltsamaal (ka portselan) · Viljakaubandus viin, Peterburg härjad (väetis, praagi sööjad) · Merekaubandus tühistati keelud · Manufaktuuride areng (tööjaotus)
normeerimine. Selleks tuli talumaad korralikult üle mõõta, hinnaga nende saagikust ning selle järgi määrata igale talule kindlad koormised. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati. Teokoormised fikseeriti 1804. aastal ka Eestimaal. Eesti- ja Liivimaa talupojad jäid siiski edasi pärisorjadeks. Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis. 1804. a. seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Liivimaa kubermangus alanud rahutused kandusid 1805. a sügisel Eestimaale. Ärevuse kasv mõisates sundis taas sõjaväelt abi paluma. Suurem väljaastumine puhkes Harjumaal Kose-Uuemõisas. Napoleoni sõjad ja Eesti. 1801 mais tungis Tallinna alla admiral Horatio Nelson. Ka järgnevatel aastatel liikusid Briti sõjalaevad Eesti rannikuvetes. 1809. a augustis blokeerisidInglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas vene laevastiku mitmeks nädalaks. 1812. aastal tungisid Napoleoni väed Kuramaale.
Aleksander I (valitses 1801- 1825) tunnistas Balti provintside eriseisundit Aleksander III (valitses 1881- 1894) jättis baltisaksa aadli eesõigused kinnitamata Talurahvareformid Suurete muutuste ajajärk, põhjused: kap. suhete kiirem areng põllumajanduses pärisorjusliku korra kriitika (Merkel, Petri) pärisorjuse kaotamise seadused rahvuslik liikumine, talurahva omavalitsuse kujunemine Reformid: 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks, kes ..." 1804 Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: talude pärandatav kasutamisõigus vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale teokoormiste normeerimine piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine) taluperemehed vabastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad (edasikaebused
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Greete Kaar Eestimaa 1816. aasta talurahvaseadus Allika analüüs Juhendaja: lektor Toomas Anepaio Tallinn 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1.Allika analüüs.............................................
hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud olid võtnud võlgu, et võlga tasuda, tõsteti talupoegade koormisi. Need jõudsid sellisele tasemele, et rohkem ei olnud võimalik enam tõsta. 2) Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ja hakati rääkima inimõigustest. 3) Välispoliitiline – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade halb olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus ● Talusid võib pärandada. ● Viidi läbi teokoormiste normeerimine ja seati sisse vakuraamatud. ● Toimus maade hindamine ja ● Koormised fikseeriti mõõtmine olemasoleval tasemel, olid suuremad kui Liivimaal ● Mõisniku kodukariõigust piirati: *2 päeva aresti või 15 hoopi, v.a *30 hoopi taluperemehed.
· Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis Talurahva olukord peale Balti sõda: Maapäev: rüütelkondade täiskogu, käis koos iga 3 aasta tagant, Rüütelkonnad: Restitutsioon: mõisate tagastamine. Kuidas muutus selle tagajärjel: Talupoegade olukord: pärisorjus tagasi Kiriku võimupiirid: Roseni deklaratsioon (1739): selle kohaselt oli talupoeg ori, mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa-pärandada-vahetada, ka pärisorja vara ja maa kuulus mõisnikule, maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud. Asehalduskorraldus (1783) : sellega piirati aadli ja linnade omavalitsust, taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kehtestati pearahamaks(seda maksid kõik talupojast mehed)
Arutlus Eesti talupoeg: pärisorjast peremeheks Pärisorjus kehtestati Eestis orduajal. Eestisse tulid võõrvalitsejad, kes panid talupoegadele peale suured koormised. Koormised võisid isegi nii suured olla, et talupoja enda peret tabas näljahäda. Näljas pidi talupoeg aadlikult otitu laenama. Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma
Arutlus Eesti talupoeg: pärisorjast peremeheks Pärisorjus kehtestati Eestis orduajal. Eestisse tulid võõrvalitsejad, kes panid talupoegadele peale suured koormised. Koormised võisid isegi nii suured olla, et talupoja enda peret tabas näljahäda. Näljas pidi talupoeg aadlikult toitu laenama. Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma
endale uusi hooneid, 18.saj pärinevadki osa need mõisakeskused, mis siiani säilinud, nt Palse mõis. Enne seda ei olnud mõisakeskused üldse nii uhked. Samas talupoja elukorralduses midagi ei muutunud, elas ikka akendeta suitsutares, rehielamus kus samas elasid ka loomad. Talupoegadel uuendusi põlluharimistehnikas ei olnud. Talupoja õiguslik seisund oli madalseisus, seda näitab 1739.a välja antud Roseni deklaratsioon. 1) Talupoeg on pärisori 2) kogu talupoegade vara kuulub tegelikult mõisnikule 3) koormised on puhtalt mõisniku määrata 4) mõisnikele kuulub kohtuvõim talupoegade üle. Kultuur 18.saj-l Kuigi Eesti oli Vene valdustes, siis vene kultuuri mõjudest jäid siinsed alad puutumata, sest siin oli Balti erikord: luteriusk, asjaajamiskeel saksa keel, kultuurikontaktid Saksamaaga tihenesid, sest läbi 18.saj (alates 1710.a) kohapeal ülikooli polnud ja baltisakslased käisid
inimõigustele; muutunud majandusolud, kriis põllumajanduses ja talurahva ulatuslikumaks muutuv käärimine. 1802. kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi · talupoegade õigus vallas varale · keelustas koormiste tõstmise · korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ja ta võib selle lastele pärandada · piirati talupoegade müüki 1804. Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadus (punktid täpsustati) · talupojad endiselt pärisorjad, kuid müük maast lahus keelustati · omandiõigus vallas varale · võisid maad osta ja talu järglastele pärandada · koormised vastavusse maa suuruse ja väärtusega, pandi kirja vakuraamatusse Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus: see ei näidanud ette maade mõõtmist ning vakuraamatutesse pandi kirja senised koormised. Need seadused ei rahuldanud ühtegi osapoolt.
Eelneval sajandil katsed talupoegade olukorda parandada ebaõnnestusid. Kui Aleksander I sai keisriks, otsustas ta parandada talupoegade ja mõisnike suhteid Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist, kuna ta sai aru, et see annab ühiskonnale halba mõju. Vabameelsuse võidulepääs, valgustuslike ideede levik ja Napoleoni sõdade aegsed ümberkorraldused mõjutasid poliitilisi olusid Baltikumis. Aadli majanduslik seisukord halvenes, kuna pärisorjus ei suutnud enam mõisnike majandusolusi rahuldada Paljud mõisnikud said aru, et pärisorjuse kaotamine on hea, kuna siis võib olla talupoeg huvitatud oma tööst ja tahab paremini töötada. Selleks tuli pärisorjus kaotada. 19. sajandi esimesel poolel kaotatigi. Talurahvareformide ajastu 1802 võetakse vastu esimene talurahvaseadus ("Iggaüks...") Talupojad saavad õiguse omada vallasvara Talupoeg saab talukoha põlise
Aasta Kubermang Olulisemad sätted 1802 Eestimaa · Lubatakse omada vallasvara · Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Liivimaa · Määrati kindlaks talupoja koormised Eestimaa · Piirati kodukariõigust mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus talupoeg ei kuulu enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 Liivimaa · Üleminek teotöölt raharendile 1856 Eestimaa · Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) 19
...................................................................................5 1.1Valitsuse nõudmised agraarolude parandamiseks..............................................................6 4. Talurahvaseadused..................................................................................................................6 4.1 1802. aasta ,,Iggaüks...".................................................................................................... 7 4.2 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus.............................................................................. 8 4.3 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadused...........................................................................8 5. Hilisemad talurahvaseadused..................................................................................................9 5.1 Usuvahetus........................................................................................................................9 5.2 Reformid..............
koormisi, mis jõudsid tasemeni, mil koormisi tõsta ei olnud võimalik. Kriisist välja jõudmiseks oli vaja asuda põllumajandust reformima. 2. Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ning hakati rääkima inimõigustest. 3. Välispoliitiline põhjus – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus Toimus maade hindamine ja mõõtmine; Koormised fikseeriti olemasoleval tasemel ja koormised vastavused maa suuruse ja nad olid suuremad kui Liivimaal. väärtusega. Mõisniku kodukariõigust piirati: 15 hoopi või Mõisniku kodukariõigust piirati: 30 hoopi. 2 päeva aresti (v.a taluperemehed). Õigus omada kinnisvara. Kinnisvara omamisõigus puudus. Abieluks ei ole mõisniku luba vaja
12 linna pearahamaks TALURAHVA OLUKORD 18. SAJANDIL - Roseni deklaratsioon 1739 pärisorjus Eestimaal talupoega võib osta, müüa, vahetada, pärandad ehk kesine kõhtuvõim talupoegade üle oli rüütelkondadel kaotati kõik rootsi aja kergendused põgeneti teise kubermangu - Browne'i positiivsed määrused 1765 Talurahvas sai õiguse vallasvarale; Pärast mõisakohustuste täitmist või talupoeg jääke turustada; Mõisnik ei võinud koormisi suurendada; piirati kodukariõigust talupoeg still pärisori talupoeg võis kohtusse minna - Põllumajandus Vili Rootsi ja kohalikele vene vägedele; Veised ja viin Peterburgi - Talurahva kihistumine 40% peremehed; 30% sulased ja teenijad; 20% vabadikud; 10% aadlikud LINNAD 17. - 18. SAJANDIL - linnade olukord 17. - 18
koormised, eriti tegu (19. sajandi alguseks umbes 85% koormiste väärtusest). Raskeim oli abitegu, mida nõuti kibedaimal tööajal vastavalt mõisa vajadustele. 18. sajandi viimasel kolmandikul arendasid mõisnikud, kellele kuulus viinapõletamise ja kõrtsipidamise õigus, teraviljast viinaajamist ning müüsid viina Vene turul ja oma mõisade kõrtsides. Praagaga nuumati Peterburi turu tarbeks härgi. Kehtis piiramatu kodukariõigus, üha rohkem karistati teotöölisi ihunuhtlusega. Talupoeg elas rehielamus, tema kodune vara ja tööriistad olid puust, kodus tehtud, rauda kasutati vähe. Peatoiduseks olid aganaleib, puder ja leem. Mõisakoormistele lisandusid 18. sajandi lõpul riiklikud kohustused, nende kehtestamine tähendas Balti erikorra kaotamise algust. 1781 korraldati Eesti alal esimene (kogu Vene riigis neljas) hingeloendus, 1783 laiendati Balti kubermangudele Peeter I 1724 kehtestatud pearahamaks, 1796 hakati võtma Vene väkke nekruteid (teenistusaeg 25 aastat).
2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid · Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli veel võimalik teravilja kasvatada piisavalt palju, et seda ka välja vedada sai. · Talude põllud jagati ära ribade kaupa lapimaade süsteem. · Väljasund kui üks külvas rukist, siis pidid kõik rukist külvama. · Kasvatati musta villaga lambaid, kitsi, sigu; kanu, hanesid; härgasid, hobuseid tööloomadena. 3) talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus · Pärisorjus kujunes Eesti alal välja XVI sajandi alguseks - kuna talupojad hakkasid mõisatest põgenema, oli mõisnikel vaja kuidagi neid enda mõisa küljes hoida, kujunes välja sunnismaisus ehk talupojad ei võinud elukohta vahetada mõisa piires väljapoole. · Pärisorjadest talupoegadel: 1
· See seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati · Talupojad said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglastele pärandada · Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati ning koormised pandi kirja vakuraamatutesse 1804.a võeti vastu ka Eesti talurahvaseadus, mis oli mitmes punktis talupoegadele ebasoodsam: see ei näinud ette maade mõõtmist ning vakuraamatutesse pandi üldiselt kirja senised koormised. Kuna ühtegi osapoolt ei rahuldanud need seadused, võeti vastu uued seadused 1816.a Eestimaal ja 1819.a Liivimaal. Uue seadusega: · Kaotati pärisorjus · Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult · Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset
ei tulnud. - Usuga kaasnesid "ristiusuliste kohustused": 1) kümnis - e kümnes osa talu saagist. Algul tasuti põhiliselt viljas, hiljem nõuti ka karjakümnist ja muidu makse n metsasaaduste ja heina näol. 2) hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks - Lisaks pidid talupojad: 1)pidama üleval kohalikku preestrit ja maksma erilisist kirikumaksu e 1/10 kümnisest. 2)Maksma erinevaid trahve ning tegema aadlikele kingitusi(mida aadlikud võisid kohtu kaudu välja mõista) - Kui mõnel aastal jäi talupoeg võlgu, siis see andis aadlikule õiguse tema vabadust piirata ja talle lisakohustusi esitada. - Rahvas pidi ehitama linnuseid, kirikuid, teid. - Kui tekkisid mõisad tekkis ka teotöö kohustus - algul mõned päevad aastas aga siis muudkui rohkem - TALUPOEG: isiklikult vaba, oma maa ja kasutamiseks ka osa küla ühisvaldusest, võis kaubitseda 14.saj - 16.saj - Peale Jüriöö ülestõusu karistati talurahvast laialdaselt. Feodaalid hakkasid vähem arvestama talupoegade õigustega. - 14
kahesaja aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat ülestõusu. Selline käitumine aga näitab, et eestlastel säilis ühtekuuluvustunne. Peale Jüriöö ülestõusu järgnes talurahva laialdane karistamine, nende õigustega arvestati aina vähem, sakslased muutusid julgemaks ning hoogsustus mõisade ehitus, mis omakorda tähendas, et on vaja töökäsi. Sõnakuulmatuse korral kasutati sõjalist toorest jõudu. Turustamisvõimaluste arenedes kasvasid talurahva koormised ja esile hakkas kerkima teoorjus. 16.sajandist mindi üle raharendile. Maarahvas hakkas vastu, asuti mujale elama, esitati kaebusi, ei täidetud koormisi. Põgenike ülesleidmiseks võeti ametisse adrakohtunikud. Sisuliselt kehtestati pärisorjus. Talurahvast ei sattunud veel täiesti õigusetusse olukorda, endiselt osaleti kohtupidamises, omsid teatud omavalitsust ja õigust vallasvarale ning osalesid maaväes. Ei sulatud ühtseks massiks, vaid säilitasid varanduslikud ja õiguslikud erinevused
annaabi.ee 
