Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Talupojad ja põlluharimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
talupoeg, põlluharimine, majapidamine, elavate, kinnistamine, majapidamises, põllumaa, ossa, kesa, sunnismaisus, alguseni, varasel, varakeskajal, vaimulikud, feodaalid, palvetamineTalupoegade elu keskajal Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Pärisoriste talupoegade kõrval leidus ka vabatalupoegi. Nende koormised olid väiksemad ja soovi korral võisid nad ka mujale elama asuda. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad
. . . . . . . . . . . Talupoja elamu, talupoja rõivastus. . . . . . . . . . . . . . .. . . .. . . . . . . Talupoja söök ja jook . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . Feodaalmõis, talupoegade koormised, edusammud põlluharimises. . Kokkuvõte talupoegade elust. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja
Seega oli inimene kutsutud olema looduse, maa ja loomade peremees. Juba keskajal jagunes ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Püüamegi lähemalt süübida talupoja eluolusse keskajal. Talupoeg Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere.
.................................................................3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste.......................................................................4 2. Keskaja inimeste jagunemine....................................................................5 2. 1. Munk.............................................................................................5 2. 2. Rüütel............................................................................................6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö...........................................................................7 2. 3. 1. Talupoja elamu.............................................................................7 2. 3. 2. Talupoja rõivastus.........................................................................8 2. 3. 3. Talupoja söök ja jook.....................................................................8 2. 3. 4. Feodaalmõis................................................................
Algab ka tsentraliseeritud riikide teke. Kolmandaks rühmaks on hiliskeskaeg(15.saj-16.saj algus), kus keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega. Tekib kapitalistlik majandus. Ajajärku iseloomustab katoliiklus. Keskajal levis põhiliselt naturaalmajandus, st pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Valmistajateks olid talupojad. Kaupade müüki ega ostmist peaaegu ei toimunudki ning raha praktiliselt puudus. Talupoeg oli sunnismaine pärisori, st ta ei saanud vabalt liikuda, kuid võis luua perekonna, saada lapsi ning abielluda omal vabal valikul valitud naisega. Talupoeg sõltus feodaalist ning tal oli oma maalapp ja majapidamine. Samuti oli ta oma isanda kaitse all. Talupoeg pidi kandma mõningasi koormisi. Ta pidi nt maksma loonusrenti talupoeg pidi andma konkreetsed toidukogused oma isandale. Tema üheks kohustuseks oli ka mõisategu talupoeg
Vaimulikud pidid hoolitsema kõigi usuelu eest ning kogu ristirahva eest palvetama. Feodaalide ülesandeks peeti kõigi kaitsmist. Talupoegade kohustuseks oli aga nii vaimulikke kui ka feodaale oma tööga ülal pidada. Varasel keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus, mis tähendas seda, et pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Keskajal kuulus kogu maa kirikule või feodaalidele, mida harisid talupojad. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Sunnismaisus tähendab talupoegadele kehtivat keeldu isanda loata oma elukohta vahetada. Talupojad pidid kandma koormisi, st. täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Selleks rajasid feodaalid oma majapidamised - mõisad. Mõis kujutas suurt põllumajanduslikku majapidamist, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad. Põllumaa jagunes 2 ossa: ühe moodustasid mõisapõllud, teine oli jagatud talupoegadele. Talupoegadel tuli teha mõisategu: harida mõisa
10. tarandkalme Nelinurksed, 1-2 m laiused ja 2-3 m pikkused kivimüüridest kalmed. (Eelrooma rauuaajast) 11. väikeselohulised kultusekivid seostatakse ohverdamisega, tähistaeva vaatlustega, esivanemate austamisega, viljakusmaagiaga. 12. saaga Viikingite jutustused sõjakäikudest, kaotustest, võitudest. 13. ruunikivi langenud viikingite mälestusmärk ? 14. tsuud eestlaste nimetus vene kroonikates 9-10 saj 15. adramaa maa suuruse arvestamise mõõt. Adramaa on põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. 16. alepõllundus maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse. Järelejäänud tuhk on külvatavatele taimedele rammus väetis. 17. kaheväljasüsteem - üks põlluosa vilja all, teine osa (kesa) puhkab 18. kolmeväljasüsteem Ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmas kesaks 19. vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Sisse toodi (muinasajal) hõbedat, pronksi, soola, relvi, luksuskaupu
Talupoegade elu keskajal Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Oma seisuse üle nurisemist ei peetud jumalale meelepäraseks. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere.
Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Oma seisuse üle nurisemist ei peetud jumalale meelepäraseks. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Nad pidid maksma ka kirikukümnist mis oli umbes kümnendik saagist. Samuti pidid talupojad maksma feodaalidele hinnust ehk kindlaksmääratud naturaalmaksu
nõuti ka karjakümnist ning osa metsasaadustest ning heinast. Hinnuse puhul oli tegemist kindlaks määratud naturaalmaksuga, mida maksti maaomanikule maa kasutamise eest. Lisaks pidid talupojad pidama üleval kohalikku preestrit ning maksma selle jaoks kirikumaksu, mis oli 1/10 osa kümnisest. Talupoegadel tuli ka maksta erinevaid trahve ning tuli teha kingitusi aadlikele, mida muideks võisid viimased kohtu kaudu välja mõista. Kui mõnel aastal juhtus talupoeg võlgu jääma, oli aadlikul õigus tema vabadust piirata ning talle lisakohustusi määrata. 13. sajandil oli rahva kohustuseks ehitada linnuseid, kirikuid ja teid. Mõisate tekkimisega tekkis ka teoorjuse ehk teorendi kohustus, mis alguses oli vaid mõned päevad aastas, kuid hiljem muutus see juba sagedasemaks, lausa nädalas kuue päevani. Teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast tegema tööd mõisa
Samuti jagasid kuningad nn immuniteedikirju, millega osa riigivõimu funktsioone jagati vasallidele. Nii olid vasallid vägagi iseseisvad ja võimsad ja maa oli äärmiselt killustunud. Kohalikud isandad tundsid end oma aladel täielike peremeestena ega hoolinud sugugi valitseja korraldustest 5) Võrrelge rendi- ja mõisahärrust Rendihärrus – maa oli mitmekordses valduses(läänistamine). Sõltumata maa kuuluvusest elasid seal ja kasutasid seda talupojad. Feodaalil reeglina oma majapidamine puudus. Talupoeg oli maa rentnik, pidi tasuma maksud ja võis maa kasutamisõigust pärandada. Maksud ja koormised olid kindlaks määratud ja olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta, müüa ega pantida. Mõisahärrus – maa oli ühekordses valduses. s.t mõisniku eraomand. Mõisamaa jagunes kahte ossa: mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras), talumaa(kuulus samuti
Samuti jagasid kuningad nn immuniteedikirju, millega osa riigivõimu funktsioone jagati vasallidele. Nii olid vasallid vägagi iseseisvad ja võimsad ja maa oli äärmiselt killustunud. Kohalikud isandad tundsid end oma aladel täielike peremeestena ega hoolinud sugugi valitseja korraldustest 5) Võrrelge rendi ja mõisahärrust Rendihärrus maa oli mitmekordses valduses(läänistamine). Sõltumata maa kuuluvusest elasid seal ja kasutasid seda talupojad. Feodaalil reeglina oma majapidamine puudus. Talupoeg oli maa rentnik, pidi tasuma maksud ja võis maa kasutamisõigust pärandada. Maksud ja koormised olid kindlaks määratud ja olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta, müüa ega pantida. Mõisahärrus maa oli ühekordses valduses. s.t mõisniku eraomand. Mõisamaa jagunes kahte ossa: mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras), talumaa(kuulus samuti mõisnikule, kuid kus asusid
loonusrent - naturaalandam e. osa toodangust (k.a. põllusaadused, kariloomad, käsitöötooted, küttepuud) raharent - hakati küsima alates 11.saj. seoses üleminekuga rahamajandusele. Järk- järgult hakkas asendama teotööd. abiellumis- ja pärandusmaks isikumaks e. pearaha kogukondlikud koormised (ehitustööd; teede ja sildade korrashoid) kirikukümnis feodaal omas talupoegade üle ka politsei- ja kohtuvõimu (N: trahvid) 6 · Põlluharimine keskajal: · NB! Talupoegi ühendas külakogukond, st. et: osa koormiseid täideti ühiselt (kogukondlikud koormised) põllumaad hariti koos (e. väljasundus) · põllud olid tp-de vahel jaotatud ribadeks / siiludeks · et kellelgi poleks liialt hea / halb maa, jagati siile perioodiliselt ümber · põldude kuju tõttu tuli ühiselt künda, külvata, lõigata, loomi karjatada külakogukord korraldas ka metsa ja kalavete kasutamise (NB! jahiõigust polnud!)
Loodust ei peeta enam nii tähtsaks ja selle reostamine on muutunud tõsiseks probleemiks (nt prügi veetakse metsa). 4. Suhted esivanematega – olulisemad indikaatortunnused 1. austav suhtumine vanematesse inimestesse, sõnakuulelikkus, 2. vanemate elutöö jätkamine, 3. surnute eest hoolitsemine – hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel, 4. esivanemate nimede ja elulugude mäletamine, 5. rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel – hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine, 6. loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 5. Suhted esivanematega – ajalooline dünaamika Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed saavad surnutega kokku alles pärast oma surma, eluajal jäid ühenduslüliks elavate ja surnute vahel
Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad.
Maaisanda ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid elanike õigused ja kohustused. Väiksed linnad jäid senjööri kindla võimu ja kaitse alla, kuna ei saanud oma turvalisust tagada. 22. Mida kujutas endast linnaõigus? Missugune linnaõigus kehtis keskaegses Tallinnas? Õigusnormid. Tallinnas levis Lübecki õigus. 23. Mida tähendas ,,linnaõhk teeb vabaks"? Miks soosis linnavõim talupoegade linna pagemist? Aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, sest püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu. 24. Miks kujunesid Põhja-Itaalias välja sõltumatud linnriigid? Nad olid valmis oma õiguste eest valitsejale ka relvastatult astu astuma. 25. Kellega sõlmisid liidu Sveitsi linnad ja miks? Sõlmisid liidu kohalike mägilastega oma õiguste kaitseks. 26. Millel põhines Veneetsia ja Genua rikkus? Millele spetsialiseerusid Flandria linnad? Veneetsia ja Genua kauplesid idamaadega
talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama ning kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu ehk harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile. Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Talupoeg oli väga tihedalt seotud oma perekonnaga, mis oli tema jaoks esmane ning loomulik ühiskondlik struktuur. See oli teatav elulaad, mis eristas teda käsitöölistest ja linnakodanikest. Talupoeg kuulus ka kogudusse, mis olenemata ta hilisemast religioossest kogemusest, tegi temast juba sünnihetkel kristlase. Just külakogukonda kuulumine oli see, mille poolest kogu Euroopa talupojad isekeskis sarnanesid.
Kordamisküsimused kontrolltööks ELU MAAL (Õ+TV peatükid 10-13) 1. mõisted: ikaldus, polder, Must Surm, kesa, rangid, mõis, koormised, teokohustus, naturaalandamid, kirikukümnis, pärisorjus, sunnismaisus, küla, saras 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? 3. Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid. 4. Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (nimeta kolm tähtsat tegurit) 5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal. 6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal. 7. Kolm maaviljelussüsteemi,mida kasutati keskajal. 8. Maaisanda ja talupoja vastastikused kohustused. 9. Koormised (too näiteid) 10. Talupoegade õiguslik seisund (Tv lk 32) 11
vaestehoolekande eest, tegeles kohtumõistmise ja välissuhtlusega. Linnakodanik (sks k bürger) oli isiklikult vaba ja täieõiguslik linnaelanik. Linnakogukonna liikmeks saadi linnas sündides või rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist. Kuna linnad olid huvitatud inimeste pidevast juurdevoolust, siis sätestasid paljud linnaõigused selle, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks (,,linnaõhk teeb vabaks"). Linnakodaniku õigused sõltusid tema tööalast (jõukad kaupmehed olid privilegeeritumad) ja varanduslikust seisundist (majaomanikel teatud eesõigused). Keskaegne ühiskond KESKAEG 14 4.4. Linnaühiskonna funktsioneerimine ja tsunftikorraldus: Linnaühiskond oli oma olemuselt korporatiivne. Linnaelanikud koondusid
Rangid-hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Mõis-maaomaniku suurmajapidamine Koorimised-talupoja kohustused oma isandate vastu Teokohustus-talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid-maaisandatele andamiks toodud põllumajandus –ja karjakasvatussaadused Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Sunnismaisus-talupojal oli keelatud isanda loata oma elukohta vahetada Küla- maa-asula, mille moodustavad lähestikus paiknevad talud Saras- külakogukonna ühine maavaldus, mis koosneb põllu-, heina- ja karjamaast, metsast ning kalastuskohtadest. 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? Jahedad ja vihmased ilmad, suured üleujutused ja põuad tõid kaasa viljaikaldusi, nii ei saanud toita ka loomi ning tekkis näljahäda
vaestehoolekande eest, tegeles kohtumõistmise ja välissuhtlusega. Linnakodanik (sks k bürger) oli isiklikult vaba ja täieõiguslik linnaelanik. Linnakogukonna liikmeks saadi linnas sündides või rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist. Kuna linnad olid huvitatud inimeste pidevast juurdevoolust, siis sätestasid paljud linnaõigused selle, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks (,,linnaõhk teeb vabaks"). Linnakodaniku õigused sõltusid tema tööalast (jõukad kaupmehed olid privilegeeritumad) ja varanduslikust seisundist (majaomanikel teatud eesõigused). 4.4. Linnaühiskonna funktsioneerimine ja tsunftikorraldus: Linnaühiskond oli oma olemuselt korporatiivne. Linnaelanikud koondusid ametite kaupa tsunftidesse (ühe käsitööeriala meistreid ühendav organisatsioon) ja gildidesse
See kord kestis väga kaua Miks kujunes üldse välja feodaalkord ? See sai alguse siis, kui Frangi riik lagunes Lääne-, lõuna- ja Ida-Frangi riigiks. Frangi riikide valitsejatel oli vaja uut sõjaväeorganisatsiooni, eriti tugevat ratsaväge, mille varustus oli aga kallis ning talupojad ei olnud võimelised seda ise muretsema ega saanud eriti väeteenistuses käia, kuna talupoegadel polnud aega sõjaliseks ettevalmistuseks. Frangi valitsejad hakkasid maid jagama koos seal elavate talupoegadega. Maatüki saaja pidi endale soetama raskeratsaväelase varustuse sissetuleku eest. Maatüki andjat nimetati senjööriks ning saajat vasalliks. Feodaalkorra teiseks peamiseks põhjuseks oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Kujunes välja 3 seisust : vaimulikud, sõjamehed ehk rüütliseisus ning töötegijad ehk talupojad Vasalliteet tähendas, et vasall andis end senjööri kaitse alla. Vastutasuks
o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. MÕISTED . Mõis eraldi suurem majapidamine. Maapäev kohalike aadlike kokkukutsumine Bürgermeister linnapea Raad linnavalitseja (24) Sündik advokaat Linnafoogt kaitses feodaali huve, kelle maal linn asus Tsunft käsitööliste ühing Gild kaupmeeste organisatsioon Oleviste gild Tallinnas töötavad eestlastest käsitöölised Toom gild toompeal tegutsevad eestlastest käsitöölised Kanuti gild sakslastest käsitöölised Suurgild abielus jõukate kaupmeeste organisatsioon
· Üksjalad väikese maaga talupojad; · Vabatalupojad nad ei teinud mõisale teotööd, vaid maksid mõisale raharenti; · Maavabad talupojad olid täielikult mõisa kohustustest vabastatud. Ainus kohustus oli sõjaväkke minek sõja korral. 10. Loetle keskaja Eesti linnad. · Tallinn · Rakvere · Tartu · Pärnu · Viljandi · Paide · Haapsalu · Narva 11. Selgita mõisted: hinnus, kümnis, pärisorjus, sunnismaisus, kodukariõigus, reformatsioon, toomkapiitel, missa, kabel, pildirüüste, skraa. · Hinnus kindla suurusega andam; · Kümnis protsentuaalne andam; · Sunnismaisus - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada; · Kodukariõigus mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ja neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga;
valeusuliste ja uskmatutega. Orduvendadele tehti rohkelt kingitusi (maa, raha, lossid jne) Vaimulikud ordud : Johanniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu, Mõõgavendade ordu Pärisorjus Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. Pärisorjust iseloomustab feodaalide politsei ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Mõnes riigis praktiseeriti esimese öö õigust. Euroopas tekkis pärisorjus varakeskajal orjandusliku korra üleminekul feodalismile. Orjandusliku korra lõpus maaharimisega tegelenud orjad (servid) muutusid esimesteks pärisorjadeks. Pärisorjadeks muudeti Euroopas ka enamik vabu kogukonnatalupoegi nende
Seisvused kujunesid välja feodaalkorra ajal: vaimulikud olid kõige peamised, teisena tulid feoodid ning kolmandad olid talupojad. Talupojad pidid toitma nii feodaale kui ka vaimulikke. Talupojad elasid mõisade kõrval koos oma peredega väikestes hurtsikutes. Mõis koosnes peamajast, feodaalide põldudest, talupoegade hurtsikutest ning nende põllumaast. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere.Keskajal kasutati kaheväljasüsteemi ehk põld oli jaotatud kaheks osaks. Ühel osal kasvatati vilja, teine osa oli puutumatu. Järgmisel aastal oli esimene osa puutumatu ja hariti teist osa. Kasutamata osale tehti samal ajal alet e. põletati puid ning järgmisel aastal pandi mulla sisse uus vili. Talupoja koormiseks oli teha mõisas tööd ning anda osa oma saagist feodaalile. Põhja-Euroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost
TSUNFT linnakäsitööliste kutseühing. Käsitöö linnaelanikele oluline tegevusala. Igal käsitööharul oli oma kutseühing ehk tsunft. Ainult tsunfti kuulumine andis õiguse töötada käsitöölisena. PÄRISORI - Talupojad, kes on allutatud maaisanda võimu alla. Nad olid sunnismaised ning neid müüdi maast ja perest lahus. SUNNISMAISUS - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. NATURAALMAJANDUS Selline majandus, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad hoopis. Kõik, mis elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamis-üksuse (perekond, kogukond, mõis) piires. Raha praktiliselt puudub ning seetõttu vahetatakse kaupu kaupade vastu. Ainsaiks sisseostetavateks kaupadeks võisid olla metallid ja sool, mõistates ka maitseained jm luksuskaubad.
mustpeade komando. 8) Liivimaal püüti kohaneda reformatsioonijärgse usulõhega ning lisaks muutusid maaisandate seas üha ilmsemaks uusaegsele territoriaalvõimule omased tunnused, nagu bürokraatliku võimuaparaadi kujunemine, valitseja võimu kasv ja tema isiku rõhutamine. Viimased kaks põhjustasid vastuolusid seisustega, mis olid eriti ilmsed 1520.30. aastatel. #"Linnaõhk teeb vabaks" oli keskajal põhimõte, et kui maalt linna põgenenud sunnismaine talupoeg suutis ennast linnas 1 aasta ja 1 päeva peita, siis polnud mõisnikul enam õigust talupoega maale tagasi tuua. Linnakodanikele olid maalt tulnud talupojad vajalikud, sest nad tahtsid odavat tööjõudu, ega andnud seetõttu põgenikke meelsasti välja. 9) Keskaegne linn algas eeslinnast. Linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, Keskaeg mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asustuse kaheks-seda, mida kaitsti selleks,
kolmeks jagada. Aastal 843 sõlmisid nad lepingu, millega Frangi riik jagati kolmeks osaks: · Lääne-Frangi riigiks - sellest hakkab välja kujunema Prantsusmaa · Vahe (Lõuna) - Frangi riigiks - lõunapoolsest osast hakkab kujunema Itaalia, põhjapoolne osa jääb sajanditeks kujuneva Saksamaa ja Prantsusmaa tülipiirkonnaks ning käib käest kätte. · Ida-Frangi riigiks - hakkab välja kujunema Saksamaa Talupojad ja mõisamajandus Võib öelda, et talupoeg oli pärisori, kes kasutas feodaali maad ning kandis selle eest koormisi (loonusrent). Talupoeg pidi osa oma saagist andma maaomanikule. Peale koormise võis olla ka raharent ehk pidi maksma maaomanikule raha. Raha sai maksta alles siis, kui tekkis turg ja kindel ostjaskond. Ülejäänud toodang müüdi linnainimestele. 10-11 sajand. Talupoja kohustuseks võis olla ka teotöö ehk ta pidi käima mõisa põlde üles harimas.
Vasall ehk läänimees oli keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal, kes andis end senjööri kaitse alla.Läänilepingu ja vasallivandega kohustati vasalli osutama senjöörile selle eest teeneid: võtta osa sõjakäikudest, osa võtma senjööri kohtust, vajadusel andma laenu jms. Senjöör isand Sunnismaisus - oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Pärisorjus - on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid , kes on
missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. 29. Reformatsioon- usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usuuuendusliikumine. Reformatsiooni käigus lõid mitmed maad Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas katoliku kirikust lahku 30. Pildirüüsted-reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid ja avaldati toetust usupuhastusele 31. Mõis-suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad 32. Adramaa- maamõõduühik,adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga 33. Vakuraamat-raamat, kuhu kanti sisse talupoegade kohustused mõisa vastu. 34. Pärisorjus-talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas ja oli kohustatud täitma isanda heaks mitmesuguseid koormisi 35. Sunnismaisus-talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta
kahte klassi. Lõpuks töötav klass. Sinna kuuluvad põhiliselt talupojad, kelle õiguslik ja sotsiaalne olukord on kõikjal enam- vähem sama ja kes toidavad töösaadustega ära teised kaks ühiskonnakihti.(lisa 1) Talupojale tegi pidevalt muret igapäevase toidu hankimine ja enda olemasolu kindlustamine. Eelkõige oli ta leivatootja. Teda painas põllumajanduse ebakindlus- võrrelduna looduse stiihiate ja tema enda kasina sissetulekuga. Talupoeg oli inimene, kes armastas elu vabas õhus. Suvel töötas ta väljas, sügisel tappis sea ja selle lihast pidi jätkuma kogu talveks. Sotsiaalses mõttes asetses talupoeg isanda (senjööri) ja külakogukonna vahel. Töötav klass oli keskajal kõige arvukam ja just nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Sellepärast valisingi oma referaadi teemaks just talupoegade elu. 1. TALUPOEGADE ÕIGUSLIK SEISUND
valdkond 13.-14.sajand 15.sajand 16.sajand Talupojad Träälid kadusid. Talupoegi muudeti isiklikult vabad, Talupoegi hakati pärisorjadeks ja teda üksikud träälid muutma sunnismaisteks, hakati võõrandama sest levis arvamus, et maast lahus. Isiklik vabadus talupoeg ei ole isiklikult Edasi tegutsesid ka vaba, vaid kuulub tema adrakohtunikud. poolt haritava maa juurde. Põgenenud talupoegade ülesotsimiseks loodi adrakohtuniku amet.
annaabi.ee 
