Tallinn Muusika ja film Eesti on pikka aega peetud kultuuri Euroopas ja see on siiani säilinud. See kõik on tingitud sellest, et meie riigis palju muusikat ja filmi ülikoole ja koole.Väga hea näide sellisest koolid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja eestifilmi firma Tallinnfilm. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on õppe-, kultuuri- ja teadusasutus. EMTA-s on võimalik omandada akadeemiline kõrgharidus muusika- ja teatrierialadel. Aastast 1992 tugineb õppetöö ainesüsteemile, aastast 2011 on 3-aastane bakalaureuse- ja 2-aastane magistriõpe, 1996 on muusikateaduse erialal 4-aastane doktoriõpe; aastast 2000 on doktoriõpe võimalik kahes, loomingulises (interpretatsioon, helilooming) ja teaduslikus
1.SISSEJUHATUS See referaat räägib karikaturistist ja kunstnikust Hillar Metsast. Ma valisin selle kunstniku sellepärast, et ta karikatuurid on väga päikeselised ja naljakad ning ta joonistab väga hästi. See referaat räägib selle kunstniku eluloost ja kunstiteostest. 2.ELULUGU Hillar Mets sündis 15. Augustil 1954. aastal Tallinnas. Info vanemate kohta puudub. Tal on tütar oma abikaasa Kahti Metsaga. Tema esimene töökoht oli 1975. aastal filmistuudios Tallinnfilm. 1980ndast aastast töötab illustraatori ja karikaturistina. Esimese karikatuuri avaldas Hillar Mets 1978. aastal ajakirjas Pikker. Huvi joonistamise vastu tundis ta juba lapsena ning kõige rohkem sodis ta matemaatika õpikutele. Oma kooliajast mäletab, et oli algklassides usin õppija ja kõik muinasjuttude raamatud, mis raamatukogus olemas olid, said läbi loetud. Suuremates klassides aga istus ta taga pingis ning joonistas rohkem kui õppis.
aastal kandideeris ta Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas Riigikogu valimistel ja sama erakonna nimekirjas ka 2009. aasta Euroopa parlamendi valimistel. Ta oli Roheliste erakonna liige 2010. aasta alguseni. 3. augustil 2010 astus ta aga Eesti Keskerakonda. 20. novembril 2010 teatati, et Trubetsky on erakonnast välja astunud, tuues põhjuseks liitumisele järgnenud tagakiusamise ja vaimse terrori. On töötanud müürsepana, laadijana, elektrimontöörina jms.; 198587. aastal stuudios "Tallinnfilm", viimati kunstnik-multiplikaatorina; 198990 nooremtoimetaja kirjastuses "Eesti Raamat". 1997. aastast rezissöör stuudios "Faama Film". 1984. aastast laulnud mitmetes punk- ja rock-bändides, kõige pikemalt ansamblis "Vennaskond". Ansamblis ,,Operatsioon Õ" oli ta kitarrist. Erinevad Ametid On töötanud müürsepana, laadijana, elektrimontöörina jms.; 198587. aastal stuudios "Tallinnfilm", viimati kunstnik-multiplikaatorina; 198990 nooremtoimetaja kirjastuses "Eesti Raamat"
· On sündinud 20. aprillil 1928 Lääne-Virumaal Undla vallas talupidajate pojana · 1942 lõpetas ta algkooli, 1947 Rakvere Kaubanduskeskkooli ja 1953 Moskvas A. Lunatsarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi · On lavastanud "Kevade" · 1953-59 töötas V. Kingissepa nimelises TRA Draamateatris näitlejana. · 1962-64 oli L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris algul lavastaja, hiljem pealavastajana. · 1965-91 töötas ta rezissöörina stuudios Tallinnfilm. · Ta on olnud Eesti riikliku Teatriühingu (1953-1970) ja Eesti Kinoliidu (1969) liige. Viis tema filmi · "Don Juan Tallinnas" (mängufilm, 1971) · "Naine kütab sauna" (mängufilm, 1978) · "Bande" (mängufilm, 1985) · "Sügis" (mängufilm, 1990) · ,,Kevade" (mängufilm, 1969) Katkend filmist
Tekst: (eesti keeles) Kirjastaja: Universal Edition Teosed hääl(t)ele ja instrumendile / instrumentidele Nt: Most Holy Mother of God Hilliard Ensemble'ile 2003 5´ kontratenor või alt, 2 tenorit, bass Tekst: Most Holy Mother of God save us (inglise keeles) Esiettekanne: Hilliard Ensemble; 15.10.2003, Durhami Ülikool, Suurbritannia Kirjastaja: Universal Edition KUJUNDUSMUUSIKA Nt: FilmimuusikaMuusika mängufilmile "Navigaator Pirx" Polskie Zespoly Filmowe & Tallinnfilm, rezissöör Marek Piestrak 1979 Muusika nukufilmile "Operaator Kõps Üksikul Saarel" Tallinnfilm, rezissöör Heino Pars 1966 Muusika mängufilmile "Mäeküla piimamees" Tallinnfilm, rezissöör Leida Laius 1965 Kokkuvõtteks: Arvo Pärdi muusika kõlab kogu maailmas. Tema teosed valmivad koostöös nimekate interpreetide ja muusikakollektiividega. Ta on mainekate festivalide külaline ja paljude ülikoolide audoktor. Arvo Pärdi teoseid on salvestanud plaadifirmad ECM, Harmonia Mundi,
Juunisündmustele järgneval perioodil, II Maailmasõja ajal tabas Eesti filmifonde korvamatu kaotus. Segastel asjaoludel läks suurel hulgal kaduma arhiivi üleandmiseks ettevalmistatud Eesti Kultuurfilmi negatiive. Iseseisva arhiivi asutamine 1971. aastal alustaski iseseisva arhiivina tööd ENSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riiklik Keskarhiiv (FFFRKA). 1970-1980.ndatel aastatel oli arhiivil keskmiselt 15 suuremat kogumisallikat, nende hulgas kinostuudio "Tallinnfilm", Eesti Televisioon, Eesti Raadio, Eesti Telegraafiagentuur (ETA), 4 vabariiklike ajalehtede ja ajakirjade toimetused. Arhivaale saadi ka teistest arhiividest, muuseumidest, fotograafide erakogudest ja eravaldajatelt. Algul kasutasid arhiivi 16 töötajat Toompea lossi ruume. 1972. aastal saadi ja remonditi filmihoidla Lasnamäele endise lennuvälja territooriumile
.............................................................................................. 10 Sissejuhatus Viimne reliikvia Zanr Seiklusfilm Rezii Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt StsenaariumArvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Muusika Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Operaator Jüri Garsnek Montaaz Virve Laev Toimetaja Lennart Meri Filmistuudio Tallinnfilm Aasta 1969 Esilinastus Flag of Estonia.svg 23. märts 1970 Kestus 86 minutit Riik Nõukogude Liit Keel eesti Eelarve 725 766 rubla TEGELASED Filmis ''Viimne Reliikvia Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg
Aastatel 19881992 töötas Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Aastatel 19982002 oli ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli õppejõud, XX lennu kursuse juhendaja. Alates 1992. aastast on Tallinna Linnateatri peanäitejuht. Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga. Peres kasvab kolm tütart. Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses "Soo" (Teleteater 1994), teleseriaalis "Vabariigi valvur" (ETV 19941995) ning filmides "Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja "Suflöör" (Freyja Film 1993). Mängufilmi "Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor (Taska Film 2002). 5. oktoobril 2006 esilinastus Nüganeni teine film "Meeletu" (ETV ja Taska Film 2006). Film valmis Jaan Tätte näidendi "Meeletu" põhjal. Suuremad/tähtsamad tunnustused : 1986: Voldemar Panso nimeline noore näitleja preemia 1994: Peterburi rahvusvahelise teatrifestivali "Baltiiski Dom" parima lavastaja ja parima kõrvalosatäitja preemia 1992, 1995,
Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Filmiliik: Seiklusfilm Lavastustöö: Grigori Kromanov Produtsent: Raimund Felt Käsikiri: Arvo Valton Operaatoritöö: Jüri Garsnek Filmistuudio: Tallinnfilm Aasta: 1969 Esilinastus: 23. märts 1970 Kestus: 86 minutit Riik: Nõukogude Liit Keel: eesti Heliline pilt Muusika: Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Laule esitab - Peeter Tooma Laule esitab - Georg Ots (venekeelses versioonis) Laulutekstid - Paul-Eerik Rummo Dirigent - Eri Klas Helioperaator - Roman Sabsay Näitlejad Peaosades: Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen
Politsei Peavalitsuse ülem. 1920. aastal oli ta sõjakahjude hindamise peakomisjoni esimees ja Eesti- Läti piiriküsimuste lahendamise komisjoni liige. 21. veebruarist 13. augustini 1921 oli Alver Kaitsepolitsei peavalitsuse ülem. E. Alver oli mõjukas advokaat Eesti Vabariigis, aastatel 19201939 Eesti Lloydi ja Eesti Tubaka juhatuse liige. 19351936. aastal juhtis ta sihtasutust Eesti Kultuurfilm, mille järglaseks loeb end Tallinnfilm. Aastatel 19371939 oli ta ka Sihtasutuse ,,Üleriiklik Näitus" asjaajaja- direktor. Eduard Alver suri 1939. aastal ja on maetud Liiva kalmistule.
nõudmisi. Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater. Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. Film helindati Soomes. "Eesti Kultuurfilm" sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel. 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib ,,Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Eesti filmil oli oma publik 1960.-1980. aastail. Tollase mängufilmi 300.000 vaatajat kinos on tänavuseks kahanenud 5000-15.000-ni.1997. aastal käis Eesti filmivaataja kinos 0,7 korda. 90-tel linastunud Eesti
Viktor Kingisepp Sissejuhatuseks Viktor Kingisepp sündis 24. märtsil 1888 Kaarma-Suure vallas Saaremaal. Ta hukati 3. mail 1922 Tallinnas. Viktor Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja kogu kommunistliku liikumise suurkuju. Hariduslugu Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 1898 - 1906 õppis ta Kuressaare gümnaasiumis. Viktor oli väga edukas õpilane, tema lemmikained koolis olid matemaatika ja võõrkeeled. 1906. aastal astus ta Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. 1908 - 1909 õppid ja elas Kingissepp Moskvas. 1910 jätkas oma õpinguid Peterburi Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna romaani- germaani keelte osakonnas. 1911 - 1917 õppis ja lõpetas õigusteaduskonna. 1916 - 1917 sooritas Petrogradi ülikoolis riigieksamid. Elulugu Juba kooli ajal kuulus Viktor põrandaalus...
Poiss (Per Olov Enquist "Ilvese tund", 1991) André Chénier (P. Weiss / Mati Unt "Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine vaimuhaiglas sadisti juhtimisel", 1992) Urban (H. Mankell "Lollprints", 1992) Raamatud: "Jaan Tätte laulud" (2002; kirjastus Tänapäev) "Näidendid" (2002; Tallinna Linnateater) "Kuhu kuningad kadusid?" (2005; kirjutanud koos Kati Murutariga) Osalemine filmides: "Suflöör" (Freyja Film 1991) "Tulivesi" (Tallinnfilm/ Faama Film 1994) "King" (Läti 1998) "Ristumine peateega" (Acuba Film 1998) "Nimed marmortahvlil" (Taska Film 2002) Muusika: "Majakavahi Armuhüüd" (2000; koos Marko Matverega) "Olemine (Tätte&Matvere)" (2004; koos Marko Matverega) "Mine mine" (2001) "Tulemine" (2009) Jaan Tätte Laulud: Jaan Tätte on öelnud, et luuletused on mõeldud lugemiseksm, laulusõnad laulmiseks. ...raamatu tekst..... Tema iga laul räägib mõnest elu õnnehetkest. Ta räägib, et tema laulud on tema
Teise maailmasõja lõpu eel otsustasid Lutsud poliitiliselt ebakindlast Soomest lahkuda ning siirdusid üle Rootsi Brasiiliasse, kus Theodor Luts jätkas tööd mängufilmi operaatorina. Koos Aksellaga tegid nad ka mitmeid dokumentaal- ja reklaamfilme. • Film helindati soomes “Eesti Kultuurifilm” sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel. • 1947.a hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks “Tallinnfilm” ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm “Elu tsitadellis”.1951.a valmib Lenfilm baasil esimene eesti värviline film “Valgus Koordis” Hans Leberechti roomani põhjal, peaosas Georg Ots. • Georg Ots sündis 21. märts 1920.a Petrograd –suri 5. september 1975.a Tallinn) oli eesti laulja. Georg Ots ema oli Lydia Ots ja isa Karl Ots ning Georgil oli ka õde Maret. • Eesti filmil oli oma publik 1960-1980 aastail. 90-tel linastanud Eesti filmid on
Õigus ja tõde Eesti filmis aastatel 1948 -1967 Neljakümnendatest alates liikus Eesti kinokunst õitsengu suunas. Hiljuti oli sündinud suur filmikompanii Tallinnfilm, kes tootis kokku üle 800 filmi, lisaks sellele hulgaliselt kroonikaid ja ringvaateid. Tallinnfilmile suutis kodumaal ainsana konkurentsi pakkuda Eesti Telefilm. Eesti film oli saavutanud suurel ekraanil kunstilise väärtuse. Nõukogude Eestis oli filmitegemiseks raha. Seda edendati igal viisil ja nii arenes kinokunst Eestis väga kiiresti. Vaadelgem näiteks filmi "Keskpäevane praam". Näeme nii tugevat ja kandvat dialoogi kui ka äärmiselt hästi struktureeritud loo ülesehitust
4. https://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia 5. https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/499/huvitavat-lugemist 7 LISAD Lisa 1 Poster https://netikino.ee/viimne-reliikvia?lang=ee LISA 2 PILT https://m.famousfix.com/post/viimne-reliikvia-25488565 8 LISA 3 PILT https://viimne-reliikvia.weebly.com/filmi-ja-raamatu-sisukokkuvotildete.html LISA 4 PILT https://ajapaik.ee/photo/201838/stuudio-tallinnfilm-mangufilmi-viimne-reliikvia-filmimine/ 9
.........................................................................10 1 1.TÕNU TRUBETSKY Tõnu on sündinud Tallinnas 24. Aprillil 1963. Tõnu Trubetsky esinejanimi on ka Tony Blackplait. Mees on käis aastail1970-1972 Tallinna 7. keskkoolis ja aastani 1981 32. keskkoolis. Töötanud on ta paljudes kohtades. Ta on olnud müürsepp, laadija,elektrimontöörija jms. Aastail 1985-87 stuudios ,,Tallinnfilm'' töötas ta kunstnik-multiplikaatorina ja aastail 1989-1990 oli ta noorem toimetaja kirjastuses ,,Eesti Raamat'' . Alates 1997. aastast töötas ta rezisöörina stuudios ,,Faama Film'' ja aastast 1997 laulis ta paljudes punk-rokkbändides, kõige pikemalt mängis ta anamblis ,,Vennaskond''. 1991. aastal tegutses ja elas ta muusikuna Soomes. Ta kandideeris erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas 2007. aasta Riigikogu valimistel ja 2009. aastal Euroopa Parlamendi valimistel
Susumani keskkooli ja tuli tagasi Eestisse. 1954-1959 õppis TPI keemia- ja mäeteaduskonnas, mille lõpetas mäeinsenerina. 1961-1967 õppis üleliidulises kinoinstituudi kaugõppes, lõpetas filmidramaturgina. Töötas 1959-1961 Maardu keemiakombinaadis vahetusülemana karjääris ja rikastusvabriku tehnilise juhatajana, 1961-1968 Tallinna mõõduriistade tehases inseneri, konstruktori ja patendiosakonna juhatajana. 1968. aastast kutseline kirjanik; töötanud stuudios "Tallinnfilm" toimetuskolleegiumi liikmena. Kirjanike Liidu liige 1965, juhatuse liige 1971, juhatuse presiidiumi liige 1979. Tegutsenud Tallinna kirjandusklubi "Pegasus" esimehena. 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis, olles üks selle organiseerijaid. Oli aktiivselt tegev taasiseseisvumisüritustes: Loomeliitude Kultuurinõukogu liige, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee 1. koosseisu liige. EV Riigikogu saadik 1992-1995. Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu
Arno Liiver Riina Hein Muusika Veljo Tormis Operaatoritöö Harry Rehe Filmistuudio Tallinnfilm Aasta 1970 Kestus 84 minutit Riik Nõukogude Liit Keel eesti IMDb sissekanne
1970. aastal lõpetas Erika Tallinna Reaalkooli, 1972 Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi asjaajamise ja juhtimistöö organiseerimise erialal. Ta on ennast täiendanud filmitootmise ja TV juhtimise kursustel Moskvas (1984), Soomes (1991, 1993), Baltic Media Center'is Bornholmis (1996). Erika Töötas Eesti Televisiooni direktori sekretärina aastatel 1972-1973. Stuudio "Eesti Telefilm" rezissööri abi ja assistendina aastatel 1973-1975. 1983-1985 oli Laansalau filmistuudios "Tallinnfilm" filmidirektori asetäitja ja filmidirektor. 1991. aastal oli Erika asutatud stuudio "EXITfilm" asutajaliikmetest ja aastani 1993 tegevjuht. Seejärel töötas telekanali Kanal2 haldusdirektorina. Hetkel töötab Erika Laansalu Taska Filmi all ja filmide vahepeal tõlgina ning subtiitrite toimetajana. Erika Laansalu jaoks ei olnud filmini jõudmine juhuslik. Ta teadis juba üpris lapsest peale, et tahab sellesse, tollal ajal veel eriti eksootilisse maailma siseneda
keskkoolis aastatel 1979- 1981. Ta on käinud ka Tallinna kaugõppekeskkoolis 1981- 1983. Ning aastal 1983 lõpetas Merca Tallinna 2. Tehnikakooli. Peale seda läks ta edasi TRK (Tallinna Riikliku Konservatoorium) lavakunstikateedrisse, mille lõpetas aastal 1988. Töökohti on tal olnud mitmeid, osad neist ehk vidi naisterahva jaoks veidrad. Näiteks on ta olnud Tallinna ratsaspordibaasis ratsastaja-tallimees aastatel 1982-1983. Peale seda töötas stuudios "Tallinnfilm" kinomehaanikuna ning Eesti Rahuoperatsioonide Keskuses tankitõrje- granaadiheituri abina 1999-2000 teenides samal ajal Eesti Vabariigi Kaitseväes reamehena. Alates 1988. a-st on ta teater "Vanemuises" näitleja. Oma luulet on ta ajakirjanduses avaldanud aastast 1986. Eriti tuntuks on saanud tema punkluuletused. Teda on autasustatud ja tunnustatud mitmete preemiatega. Nimelt on ta võitnud kõik suuremad teatripreemiad, mis üks näitlev naine Eestis võita võib.
tantsuetenduse Eesti, Soome, Leedu, Venemaa, Rootsi, Norra, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hiina teatrites. Ta ise luuletab ka. Lavakujundus Hardi Volmer Ta on sündinud 1957.aastal ning on filmirezissöör, lavastaja, teatrikunstnik, kujundaja ja muusik. Volmer on lõpetanud Tehnikakooli nr 4 rätsepana ja ENSV Riikliku Kunstiinstituudi teatrikunstniku erialal. Pärast ERKI lõpetamist asus tööle filmistuudiosse Tallinnfilm nukufilmilavastaja ja kunstnikuna, töötades samal ajal pidevalt vabakutselise lavastuskunstinikuna pea kõigis Eesti ja mõningaid välismaa teatris. Hardi Volmer on lavastanud ja kujundanud nuku-, lühi- ja mängfilme, ühe dokfilmi, teleseriaale ja TV-saateid. Ta on loonud üle 70 lavakujunduse, lavastanud ja kujundanud ligi 20 eri tehnikas reklaamklippi ja umbes kümme muusikavideot. Kujundanud raamatuid ja teatriplakateid. Kostüümikunstnik Grete Laus Sündinud 1984.aastal
Jamburg Ingerimaal ümber Kingissepaks (vene keeles ,,") · 1952 - 1988 kandis ka Kuressaare linn Kingisepa nime · Nõukogude Venemaal anti 1950. aastal välja Viktor Kingissepa nimelist postmarki (pildil) · Viktor Kingissepp kirjutas oma elu jooksul 3 raamatut (,,Kellele iseseisvus, kellele ike", ,,Iseseisvuse ikke all" ja ,,Teosed") · Viktor Kingissepa kohta on tehtud ka film (,,Kaks päeva Viktor Kingissepa elust" Tallinnfilm, 1980) Kasutatud kirjandus: · Danil Rudnev. "Viktor Kingissepa elu. Elulooline jutustus". Tallinn, 1988 · ENE 4 · EE 14 ,,Eesti elulood" · http://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Kingissepp · http://luup.postimees.ee/luup/97/09/ajalugu1.htm#algus · http://bhr.balanss.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=149:ligi-sepp-ja-kingissepp-putinist- raeaekimata&catid=16:koik-mis-mujale-ei-mahu · http://paber.ekspress
juurde. Elbert lõpetas Berliinis nii algkooli kui ka Fichte gümnaasiumi(1939). 1937-1939 töötas Tuganov kolmes Berliini joonisfilmistuudios. Viimases stuudios Döring-Film-Werke spetsialiseerus ta värvijaks. 1939 tuli Elbert Tuganov Eestisse vabatahtlikult sõjaväkke sundaega teenima, et pärast seda minna Saksamaale ülikooli arhitektuuri õppima. 22. juunil 1941 kolis ta sõja tõttu Sõjakool Tjumeni linna ida pool Uraale. 1946. aasta jaanuaris asub Tuganov stuudios Tallinnfilm tööle operaatori assistendina ja saab ainutegijaks tiitrite-pealkirjade osakonnas. 1958 valmis "Nukufilmi" esimene film "Peetrikese unenägu" mille aluseks oli võetud Jens Sigsgaardi muinasjutt "Palle üksi maailmas". Kolmas nukufilm "Metsamuinasjutt" (1960) tõi filmifestivalil Bukarestis 1960 esimese rahvusvahelise auhinna eesti filmikunstile. "Ott kosmoses" (1961) eriauhinna rahvusvahelisel astronautika- ja kosmosefilmide festivalil
Sotsialismi ajal algas taas uus periood arhitektuuris. Tekkis kaks uut põhisuunda- funktsionalism ja konstruktivism. Ehitati haridus- ja tervihoiuhooned ning administratiivhooned ja elamurajoone (Mustamäe elamurajoon, Tallinna kultuurikeskus, "Estonia" teatri hoone jt). Kokkuvõtteks võib öelda, et koos ajalooliste muudatustega parralleelselt transformeeris ka meie kodumaa arhitektuur. [4] Filmindus 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib "Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Eesti filmil oli oma publik 1960.-1980. aastail. Tollase mängufilmi 300.000 vaatajat kinos on tänavuseks kahanenud 5000-15.000-ni.1997. aastal käis Eesti filmivaataja kinos 0,7 korda. 90-tel linastunud Eesti filmid on enamasti olnud väga haledad võrreldes Nõukogudeajal
Kingpool aga mõistab oma arutust ning naaseb ja päästab sõprade elu. Üheskoos jõutakse lõpuks ometi mere äärde ning lasteromaan lõpeb kolme naksitralliga kuulamas lainte laksumist. 4.5. Tõlkimine vene keelde Vene keelde tõlkimine, mida tegi Lõvi (Leo) Vaino, väga meeldis ise Rauale. Mõnikord tsükkel on jagatud vaid kaheks raamatuks: ,,Muhv, Kingpool ja Sammalhabeme" ja ,,Ja jälle, need Muhv, Kingpool ja Sammalhabeme" 1987. aastal ,,Tallinnfilm" ja lavastaja Avo Paistik tegid kaheosalise multifilmi ,,Muhv, Kingpool ja Sammalhabeme" («Naksitrallid»). Eesti Riiklik Nukuteater on loonud lavastused Raua põhinevatel teosstel: ,,Naksitralli" ja "Jälle need naksitrallid". Uurimuse järgi, mida korraldati 2000. aastal, "Naksitralli" on saanud ühte esimestest kohtadest nimekirjas ,,Eesti XX sajandi parimad lasteraamatud". 12 4.6
in 1914. The first full length feature film was made in 1924 Shadow of the Past directed by Konstantin Märska. Theodor Luts Noored kotkad (Young Eagles) (1927) is generally regarded as the cornerstone of Estonian cinema. In 1960's a story of Prince Gabriel by Estonian writer Eduard Bornhöhe was turned into a movie script by Arvo Valton. Grigori Kromanov was named to be the director of Viimne reliikvia (The Last Relic) , released in 1969 by Tallinnfilm. Estonian Television Eesti Televisioon or ETV is the national public television station of Estonia. Its first broadcast was on July 19, 1955, and it celebrated the 50th anniversary on July 19, 2005. 4 Despite its relatively short history of art music, Estonia today is well respected for its musicianship, with a quality education of classical musicians having produced a high
1.3 Karjäär: 1941.1946. aastani oli Lennart Meri koos perega küüditatud Siberisse. Alustas kaheteistaastaselt töömeheteed metsatöölisena. Hiljem oli kartulikoorija ja metsaparvetaja. Ülikooli lõpetamise järel töötas 19531955 Tartus Vanemuise teatris kirjandusliku toimetajana ning oli ka Tartu kunstikooli õppejõud. 19551961 töötas Eesti Raadio toimetajana. 4 19631968 töötas stuudio Tallinnfilm stsenaristina. 19681971 ja 19861988 oli sama stuudio toimetaja. 19851987 Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär. Eesti Instituudi asutaja ja esimene direktor 19881990. Sai aprillis 1990 Edgar Savisaare juhitud valitsuse välisministriks. 23. aprillist 6. oktoobrini 1992 oli Lennart Meri Eesti Vabariigi suursaadik Soomes. Eesti Vabariigi presidendi vande andis riigikogu ees 6. oktoobril 1992. aastal. 20. septembril 1996. aastal valiti valimiskogus teiseks ametiajaks Eesti
Kroonikafilmid mida näha saab ka praegu Fono Eddisson 18 saj.: Tähtsam raadio. 1930ndatel jõudis raadio Eestis oli oluline info, II maailmasõja ajal tõusis raadio tähtsus: Ameerika Hääl, et olla kursis uudistega maailmas. 50ndate aastate keskel jõuab televiisor Eestisse. EESTI FILMIMUUSIKAS populaarsem "Viimne reliikvia" (1969). Eesti vanim tegutsev filmistuudio, 1946.a. nimega Tallinna Dokumentaalja Populaarfilmide Stuudio. 1949.a kujunes sellest Filmistuudio Tallinnfilm ja 1961.a. praegu ettevõte Tallinnfilm. Stenogrammidriigikogus tähtsad protokollid, jääb alles tähtis ja täpne allikas. Seal näeb mis teid jõuti seaduseni. Telekommunikatsioon hõlmab telefon,mobiiltelef, andmeside ja raadiosidet ning võrkudes püsiühenduste loomist. Eestis algas selle ajalugu 1855, kui ehitati PeterburiTallinna eletriline telegraafliin. Praegu olulisem info interneti kaudu digimaailm (internetsõjaväe kaudu)probleem selles, et info säilitamine probleemne
Fono Eddisson 18 saj.: Tähtsam raadio. 1930ndatel jõudis raadio Eestis oli oluline info, II maailmasõja ajal tõusis raadio tähtsus: Ameerika Hääl, et olla kursis uudistega maailmas. 50ndate aastate keskel jõuab televiisor Eestisse. EESTI FILMIMUUSIKAS populaarsem "Viimne reliikvia" (1969). Eesti vanim tegutsev filmistuudio, 1946.a. nimega Tallinna Dokumentaalja Populaarfilmide Stuudio. 1949.a kujunes sellest Filmistuudio Tallinnfilm ja 1961.a. praegu ettevõte Tallinnfilm. Stenogrammidriigikogus tähtsad protokollid, jääb alles tähtis ja täpne allikas. Seal näeb mis teid jõuti seaduseni. Telekommunikatsioon hõlmab telefon,mobiiltelef, andmeside ja raadiosidet ning võrkudes püsiühenduste loomist. Eestis algas selle ajalugu 1855, kui ehitati PeterburiTallinna eletriline telegraafliin. Praegu olulisem info interneti kaudu digimaailm (internetsõjaväe kaudu)probleem selles, et info säilitamine probleemne. Esmane kujunemine 1960a
19911992 Collin Fenwick ("Rohukannel") 19921993 Jermolai Lopahhin ("Kirsiaed") (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.10 Rollid mujal Peer Gynt (Henrik Ibseni "Peer Gynt"; Eesti Draamateater; 1997) Guy Montag (Ray Bradbury "451 kraadi Farenheiti"; Moskva teater Et Cetera; 2007) Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses ,,Soo" ( Teleteater 1992), teleseriaalis ,,Vabariigi valvur" ( ETV 1994-1995) ning filmides ,,Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja ,,Suflöör" ( Freyja Film 1993). Elmo Nüganen on mängufilmi ,,Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor ( Taska Film 2002). 5. oktoobril 2006 esilinastus Nüganeni teine film ,,Meeletu" ( ETV ja Taska Film 2006). Film valmis Jaan Tätte näidendi ,,Meeletu" põhjal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.11 Tunnustused 1986: Voldemar Panso nimeline noore näitleja preemia 1992: Ants Lauteri nimeline preemia
1954.a. õnnestus tal astuda Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, mille ta ka 1957.a. lõpetas (21.a.). Pärast selle lõpetamist töötas Traat aasta Rõngu traktorijaamas tehnik- normeerijana ja järgmise aasta Hiiumaal Käinas põllumajandustehnika remondijaama järelvalveinsener-inspektorina. 1959.a. siirdus Traat omaalgatuslikult Moskva Gorki-nimelisse Kirjandusinstituuti, mille ta 1964.a. (28.a.) edukalt lõpetas. Kohe pärast instituudi lõppu sai ta tööd stuudios “Tallinnfilm” mängufilmide stsenaariumide toimetuskolleegiumi liikmena ja filmitoimetajana. 1968.a. läks Mats Traat uuesti Moskvasse end täiendama, seekord kaheaastastele Kõrgemate Režissööride ja Stsenaristide kursustele. Pärast nimetatud kursuse läbimist, alates 1970. aastast on Mats Traat tegutsenud kutselise kirjanikuna Tallinnas. Mats Traadi debüüdiks sai 1958.a. (22 a) proosapala Elva rajooni ajalehes “Uus Tee”, kirjatükiks oli novell “Lõppematu tee”. Esimesed
Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, koos vanematega väljasaadetuna õppis 1951-53 Novosibirski obl. Tsanõ keskk-s 1951-53, lõpetas Magadani obl. Susumani keskk-i ja tuli tagasi Eestisse. 1954-59 õppis TPI Keemia- ja Mäeteaduskonnas, lõpetas mäeinsenerina, töötas 1959-61 Maardu Keemiakombinaadis ja 1961-68 Tallinna Mõõduriistade Tehases. 1961-67 õppis Üleliidul. Kinoinstituudi kaugõppes filmidramaturgiat, hiljem töötas stuudio ,,Tallinnfilm" toimetuses. KL-i liige(eesti nõukogude kirjanike liit,ensv kirjanike liit, al. 1989 eesti kirjanike liit) 1965, juh. liige 1971.a-st, esimehe at. 1990-92. Eesti Kinoliidu liige 1979. EV Riigikogu saadik 1992-95. Valtoni esimestele lühiproosakogudele ,,Veider soov" (1963) ja ,,Rataste vahel" (1966) on tunnuslik argieluseikade leidlik visandamine, 1960.a-te teisel poolel toimus tema loomingus murrang: novellidesse ilmusid satiiril. hüperbool ja grotesk, mis kujunesid
1970ndail ilmus Toominga ja Hermaküla Rappoport). Leningradis valmisid ka seansside kõrvale teisigi noori lavastajaid, nagu Mikk eel näidatavad kinoringvaa ted “Nõukogude Mikiver, Mati Unt jt. Kümnendi lõpul hakkas Eesti”. 1947. aastal loodi Tallinna Kinostuudio, lavastustesse üha enam sugenema poliitilise mis 1963. aastal sai nimeks “Tallinnfilm”. 1960. protesti peidetud noote. Enamasti kasutati aastail robustne propaganda taandus, andes selleks vabameelsemate vene autorite Moskvas maad rafineeritumale, ent sellegipoolest või Leningradis juba lavale toodud tükke. 1980. nõukogude inimest ülistavale käsitlusele (näit.
Draamateatriga, millega "Estonia" muutus muusikateatriks. Teatrile esitati rangeid ideoloogilisi nõudmisi, mis tõi Eesti teatrilavale rohkesti Nõukogude rindevõitlejate ja revolutsiooniliste madruste mehiseid tüüpe. "Elu tsitadellis". 1970. aastail ilmus noori lavastajaid nagu Mati Unt. Kuulsamaid näitlejad Georg Ots, Ita Ever. Sõja järel seati eesti kinokunst Leningradi kinostuudio abiga stalinistlikele rööbastele. "Nõukogude Eesti". "Tallinnfilm", kinostuudio. Oskar Lutsu järgi "Kevade". Kromanovi "Viimne reliikvia". "Laulev rahvas". Eesti televisioon alustas tööd 1955. aastal, 1957. aastal alustas tööd igapäevane saade "Aktuaalne Kaamera". Meedia: Eesti Raadio jätkas oma tegevust, ringhäälingut NSVL käsitles tähtsa ideoloogilise relvana. 1967. aastal loodi "Vikerraadio", hiljem veel "Stereoraadio". Saadete üldmaht 1985. aastal oli 35 tundi ööpäevas. Paljud kuulasid "Keskööprogramm". 1963
konservatiivsed inimesed ja kristlikud: filmiseeria õõnestab USA laste moraali, patrotismi ja eetikat. Selleks, et lapsed õpiksid ära ameerikaliku maailmavaate, omandavad nad ,,lihtsalt maailmavaate". Eesti. Samal tehti ka Eestis etnograafilisi filme. Praktiliselt ainult tänu sellele, et ERMi direktoriks oli Aleksei Peterson (1931) hästi jõuline natuur. Muuseumis filmitegemine (tollal) oli väga eriline. Ainult need võisid NSVL filme teha, kellele oli selleks õigus antud (Tallinnfilm). Ta oli näinud, kuidas Soomes oli tehtud etnograafilisi filme. Isiklikul vastutusel hankis poollegaalselt ERMi filmikaamera ja sai Tallinnfilmist filmiotse, mis neile enam ei kõlvanud sahkerdas kõik vajaminevad asjad. Võttis muuseumile palgale operaatori, tema initsiatiivil tehti terve rida mitmesuguseid filme. Enamus neist olid samuti ajaloolised rekonstruktsiooni, nt Hiiumaa vanad taluhooned (1962). Mõned üksikud filmid näitasid ka reaalset
XII 1935) Elust Arvo Valton (kodanikunimega Vallikivi) sündis Märjamaa alevis. Õppis 1943-1949 Märjamaa algkoolis. Koos vanematega väljasaadetuna jätkas õpinguid Novosibirski oblastis. 1954 lõpetas Magadani oblasti Susumani keskkooli ja tuli tagasi Eestisse. 1954-1959 õppis TPI keemia- ja mäeteaduskonnas, mille lõpetas mäeinsenerina. 1961-1967 õppis üleliidulises kinoinstituudi kaugõppes, lõpetas filmidramaturgina. 1968. aastast kutseline kirjanik; töötanud stuudios Tallinnfilm toimetuskolleegiumi liikmena. Kirjanike Liidu liige alates 1965. 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis, olles üks selle organiseerijaid. Oli aktiivselt tegev taasiseseisvumisüritustes: Loomeliitude Kultuurinõukogu liige, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee 1. koosseisu liige. Riigikogu liige 1992-1995. Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu. 1986 oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle (fosforiidisõda 1987). Loomingust
comprised, especially the spirit for search and experimentation, sagacious ear of sound, freedom in form shaping, striving towards a national idiom in more abstract forms of expression. XX. ALO PÕLDMÄE: FULLNESS OF COLOURS AND MULTITUDE OF DETAILS. Alo Põldmäe was the last student of Heino Eller to graduate from the Tallinn State Conservatoire in 1970. He worked as a music editor in the studio Tallinnfilm. In 1971 he became a member of the Estonian Composers’ Union, becoming its Secretary in charge of management in 1980 and Vice-chairman1985-1993. In 1993 he became the head of the Music Department of the Theatre and Music Museum. Alo Põldmäe has a free and total command of the technology of composition. He has very good sense of orchestra and his scores sound colourful, clear and logical. All this is proven in his tone poem Atmospheres, one of his most remarkable works to date
Esimesed kinod avati Eestis 1908: Tallinnas "Metropol" ja Tartus "Illusioon". Esimene eesti filmijupp oli saksa lendurist Tartus, esimene mängufilm aga Johannes Pääsukese "Karujaht Pärnumaal" 1914. Eesti Vabariigi ajal tegutses Kultuurfilm, mis jäädvustas filmidokumente. Tehti üksikud mängufilmid, kuid need kandsid vähese auditooriumi tõttu kahjumit. Filmitegemine on ju kallis. 1946 asutati Tallinna Dokumentaal- ja Populaarfilmide stuudio, millest kujunes 1949 filmistuudio Tallinnfilm. Filmil on lisaks meelelahutusele ja propagandale ka informeeriv ülesanne, mida on täitnud ringvaated ja dokumentaalfilmid. Televisioon Televisioon on eraldi visuaalse kommunikatsiooni haru, kuna film ja tele põhinevad erineval tehnoloogial: film jäädvustatakse, teles antakse infot edasi ruumis ja ajas ilma füüsilise kandjata. Televisiooni arengu võib laias laastus jagada kaheks: elektrooniliseks ja elektromehhaaniliseks arengusuunaks. Kaasaegne televisioon
annaabi.ee 
